Lucas 14
Ka Tisa ge Tata Jesucristuha (ZAE) vs NVT
1 Uka nuha tti bisia ttu sá tti reyaka le ka benne Israel‑ni, la'ania ugía Jesús‑ni go yetta lisi ttu nu loni ge ka fariseo‑ni. Adíru ka fariseo‑ni nna rulhatsibakana gebie.
1 Certo sábado, Jesus foi comer na casa de um líder fariseu, onde o observavam atentamente.
2 Arlogabe du ttu benne biyú yu'u latie gi.
2 Estava ali um homem com o corpo muito inchado.
3 Nianna unnaba tise ka fariseo se'e niha lhe ka nu rule'ekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodha'an Tata Do Yebáha len Moisés‑ni, ree kana:
3 Jesus perguntou aos fariseus e aos especialistas da lei: “A lei permite ou não curar no sábado?”.
4 Ttaka lakana nna siiba ukakana; labí bekabikana. Nianna bedaxxue benne raniha nna beyonie bie, nianna ree bie:
4 Eles nada responderam, e Jesus tocou no homem enfermo, o curou e o mandou embora.
5 Ka fariseo‑ni nna rabie kana:
5 Depois, perguntou a eles: “Qual de vocês, se seu filho ou seu boi cair num buraco, não se apressará em tirá-lo de lá, mesmo que seja sábado?”.
6 Lakana nna labí beselakinna bixa ekabikana gebie.
6 Mais uma vez, não puderam responder.
7 Tti bilani Jesús‑ni adíru ka nu uxi fariseo‑ni lhe'e lisiniha yu'ukana rukwekana ka xxila se'e lagwiha kini tse'ekana, nianna tti utixxi'anie kana ttu tisa. Aníha benie ki utte dákana bí diani nu raka lebie kixxi'anie kana, nianna tti ree:
7 Quando Jesus observou que os convidados para o jantar procuravam ocupar os lugares de honra à mesa, deu-lhes este conselho:
8 ―Ttixka nuxa gaxina lu tsialu dha'a, bittu tadholu lo ka xxila se'e lagwiha, kumu ni kina delola isia ttu nu ra xxeniru leni tti lu.
8 “Quando você for convidado para um banquete de casamento, não ocupe o lugar de honra. E se chegar algum convidado mais importante que você?
9 Nianna tti isia benne uxie ixpaleha nna gabie lu: “Begwe benne du nii xxila dolu‑na kini dhobie.” La'ania nna itú rettubinlu edú liilu nna tarelu lo ka xxila se'e axta lo xubanaha.
9 O anfitrião virá e dirá: ‘Dê o seu lugar a esta pessoa’, e você, envergonhado, terá de sentar-se no último lugar da mesa.
10 Lu nu uinlalu, ganna ttixka gaxikana lu, ugíala gwache lo ka xxila se'e lo xubanaha kini ganna chi etelisa benne uxie lu lisieha nna gabie lu: “Betsi to, gaxxala nii utá udo.” Aníha‑la nna gwebanala lelu lo iyá ka nu se'e lenlu ro'o mexaha.
10 “Em vez disso, ocupe o lugar menos importante à mesa. Assim, quando o anfitrião o vir, dirá: ‘Amigo, temos um lugar melhor para você!’. Então você será honrado diante de todos os convidados.
11 Kumu ttu nu runi deki ra xxeni leni, nna elhida gaala Tata Do Yebáha nuha nna ttu benne rorexxa gaa lebie nna uinla Tata Do Yebáha ki inná xxeni lebie.
11 Pois os que se exaltam serão humilhados, e os que se humilham serão exaltados”.
12 Rágaba Jesús‑ni nu uxine lisiniha:
12 Então Jesus se voltou para o anfitrião e disse: “Quando oferecer um banquete ou jantar, não convide amigos, irmãos, parentes e vizinhos ricos. Eles poderão retribuir o convite, e essa será sua única recompensa.
13 Lu, nu uinlalu, ttixka utelu ttu elho, uxila ka benne abí geke tee lhe ka benne akaa ttu lha'a ni'ake o náke lhe ka benne ridá natsa lhe anágaba ka benne xua loke lhe.
13 Em vez disso, convide os pobres, os aleijados, os mancos e os cegos.
14 Aníha‑la nna gwa teela elha gwedeaka lasi gelu arlo Tata Do Yebáha kumu ka benneha labí aka geke egixake elho uteluha. Ttaka ganna chi bisia sá eyaka ben ka benne gwa benke nu dika ixúha, la'ania nna gwa ralhalalu edílu ge nu beteluha.
14 Assim, na ressurreição dos justos, você será recompensado por ter convidado aqueles que não podiam lhe retribuir”.
15 Ttu ka nu do go yetta len Jesús‑ni, tti biyieninna nu unneeha, nianna rane:
15 Ao ouvir isso, um homem que estava à mesa com Jesus exclamou: “Feliz será aquele que participar do banquete no reino de Deus!”.
16 Jesús‑ni nna rabie na:
16 Jesus respondeu com a seguinte parábola: “Certo homem preparou um grande banquete e enviou muitos convites.
17 Tti chi bisia ura go irsekaniha, nianna udhelhana nubiyú riben sina geniha ki tsiana talisana ka nu chi biyaxiha, gana kana: “Gwaltá. Chiba tee elho.”
17 Quando estava tudo pronto, mandou seu servo dizer aos convidados: ‘Venham, o banquete está pronto’.
18 Ttaka nna iyábakana udulokana bedúkana tisa. Ttúna rana: “Si uxíbaa ttu lo yu kia nna nuha‑la raka doelha tsiaya gwelanni. Usittue dhichie elha xen lasi kia.”
18 Mas todos eles deram desculpas. Um disse: ‘Acabei de comprar um campo e preciso inspecioná-lo. Peço que me desculpe’.
19 Attuna nna rana: “Si uxíbaa gayu neda ka ku'una kia nna si uttánalaa ka nuha. Usittue dhichie elha xen lasi kia.”
19 Outro disse: ‘Acabei de comprar cinco juntas de bois e quero experimentá-las. Sinto muito’.
20 Attuna nna redenána: “Si betsába náya, de nuha nna labí aka dhaya.”
20 Ainda outro disse: ‘Acabei de me casar e não posso ir’.
21 Nianna tti beyeki nu ren sinaha nna utixxi'enna xxananiha iyá nu ra ka nuha. Xxananiha nna yalhá bise'enna, nianna tti rana nubiyú ren sina geniha: “Begwe lelu ugía lo ka neda xeni‑na lhe lo ka neda xka'a se'e lhe'e yiesi‑ni. Gwaxxí ka benne abittu tee geke lhe ka benne reku ni'a náke lhe anágaba ka benne xua loke lhe ka benne ridá natsa lhe. Usi ke itake.”
21 “O servo voltou e informou a seu senhor o que tinham dito. Ele ficou furioso e ordenou: ‘Vá depressa pelas ruas e becos da cidade e convide os pobres, os aleijados, os cegos e os mancos’.
22 Laa bikaga isá chi uka nna chi bedesia nubiyúha nna rana xxananiha: “Chiba benia nu ráluha xa tata, ttaka nna riyasaru ki isá benne lhe'e yo'o gelu‑ni.”
22 Depois de cumprir essa ordem, o servo informou: ‘Ainda há lugar para mais gente’.
23 Nianna redea xxananiha na: “Ugía itú ro'esi‑na lhe ugía ata riria ka neda dia ka lhe'exxiha nna bedo doelha ka benne itake kini isá lhe'e yo'o kia‑ni.
23 Então o senhor disse: ‘Vá pelas estradas do campo e junto às cercas entre as videiras e insista com todos que encontrar para que venham, de modo que minha casa fique cheia.
24 Kumu neti ria, ni ttú ka nu uxia sisi'a tteha a unnixxikana elho kia‑ni.”
24 Pois nenhum dos que antes foram convidados provará do meu banquete’”.
25 Ixeba ka benne danalhake Jesús‑ni, nianna bodeki loe, ree ke:
25 Uma grande multidão seguia Jesus, que se voltou para ela e disse:
26 ―Ttu benne ganna raka lebie etenalhe neti teeki akarunie kia attichula ge tata geeha lhe ge nan geeha lhe. Anágaba akarulanie kia attichula ge nuila geeha lhe ge ka xi'inieha lhe ge ka betsieha lhe ge ka daneha lhe. Anágaba nna akarunie kia attichula gebie, kumu ganna abíba nna labí dika aka benneha benne udhetinia.
26 “Se alguém que me segue amar pai e mãe, esposa e filhos, irmãos e irmãs, e até mesmo a própria vida, mais que a mim, não pode ser meu discípulo.
27 Anágaba benne ganna abíba uje kurusi gee etenalhe neti, delába ganna abíba eria iki eria lebie meskila bixa udhakakane de etenalhe neti, benneha labí dika ake benne udhetinia.
27 E, se não tomar sua cruz e me seguir, não pode ser meu discípulo.
28 ’Ganna ttixka nuxa ttúle raka lele udole ttu yo'o barto, ¿laaba ganna lade'axa teeki tse'ele udhaka lele ttixa utse'e loole ge nuha, kini aníha‑chu nna aka xen lele ganna gwadaa belhiu geleha ulhuxale yo'oha?
28 “Quem começa a construir uma torre sem antes calcular o custo e ver se possui dinheiro suficiente para terminá-la?
29 Kumu ni kina dhulobale ukuale íyya xan nuha, delo nna abí dhaale ulhuxale na. La'ania nna iyába ka nu ilákinna nuha dhulokana uxisikana gele,
29 Pois, se completar apenas os alicerces e ficar sem dinheiro, todos rirão dele,
30 innákana: “Benne do nii uduloe rudoe yo'o ttinka, ttaka nna abígaba udaabie ulhuxe na.”
30 dizendo: ‘Esse aí começou a construir, mas não conseguiu terminar!’.
31 ’Anágaba nna ganna ttixka ttu nu rinnabia ge ttu yiesi tsiana ttilhana len attu nu rinnabia ge attu yiesi, ¿laaba ganna lade'axa dhona udhaka leni ganna gwadaa tsii mili ka benne chenaha itilhake len galhia (20) mili ka nu che nu ritilha lennaha?
31 “Ou que rei iria à guerra sem antes avaliar se seu exército de dez mil poderia derrotar os vinte mil que vêm contra ele?
32 Ganna udhaka leni deki abíba dhaana lo nuha, la'ania nna attili sa du nuha idittu len ka benne geniha nna idhelhana ka nu tsiakana tannabakana len nuha kini ese'e tsekana.
32 E, se concluir que não, o rei enviará uma delegação para negociar um acordo de paz enquanto o inimigo está longe.
33 Anágaba lebi'i, ganna nuxa ttúle abittu udhá ikile iyá nu tee gele, la'ania nna labí dika akale benne udhetinia.
33 Da mesma forma, ninguém pode se tornar meu discípulo sem abrir mão de tudo que possui.
34 ’Detiha tseba anka nuha, ttaka ganna unnitti ixe geni, la'ania nna labíru go nuha ixe.
34 “O sal é bom para temperar, mas, se perder o sabor, como torná-lo salgado outra vez?
35 Nigaba a ixúruna tsiana lo yu lhe nigaba a ixúruna tsiana lhe'e ttu ti'a bebi, a sunruba ixúna iru'unana.
35 O sal sem sabor não serve nem para o solo nem para adubo; é jogado fora. Quem é capaz de ouvir, ouça com atenção!”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.