Lucas 10

Ka Tisa ge Tata Jesucristuha (ZAE) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Iki de nu chi ukaha nna tti bodokwe Jesús‑ni a gayuna bixxi tsi'inu (72) ka benne. Ka benneha nuha udhelhe chupa chupake kini uneruke loe nna tteke lhe'e iyába ka yiesi lhe ata chi ga'anna tsie lhe.
1 Depois disso o Senhor escolheu mais setenta e dois dos seus seguidores e os enviou de dois em dois a fim de que fossem adiante dele para cada cidade e lugar aonde ele tinha de ir.
2 Nianna ree ka benneha:
2 Antes de os enviar, ele disse:
3 Lebi'i gwaltsia nna gwaluyúruga, neti ridhelhaa le attiba ttu nu ridhelhana ka neru xka'a to diakana lagwi ge ka sageo.
3 Vão! Eu estou mandando vocês como ovelhas para o meio de lobos.
4 Bittu dhen belhiu gele lhe nigaba uja beduti gele ata ku'ule nu ixuinle lhe nigaba uja gwaracha gele, lhe anágaba bittu kwedale lo neda gale ka benne padiuxi.
4 Não levem bolsa, nem sacola, nem sandálias. E não parem no caminho para cumprimentar ninguém.
5 Tti ga'ale lhe'e ttu yo'o, lade'axa gwaligasi ka benne se'e lhe'e yo'oha: “Besiru gwaltse'e.”
5 Quando entrarem numa casa, façam primeiro esta saudação: “Que a paz esteja nesta casa!”
6 Ganna lhe'e yo'oha se'e ka benne gwa raka leke tse'e tseke len Tata Do Yebáha, la'ania nna gwakaba nu rale ka benneha. Ttaka ganna abíba nna la'ania nna labí aka nu unnabaleha.
6 Se um homem de paz morar ali, deixem a saudação com ele; mas, se o homem não for de paz, retirem a saudação.
7 Lhe'e yo'o ata isinleha, niha‑ba gwaltse'e, lhe anágaba gwali'aba lhe gwaligoba nu uteke, kumu ttu benne riben sina ralhaba benneha dhibie nu goe. Aná nna bittu eriale ttu yo'o nna sadita'ale attu yo'o.
7 Fiquem na mesma casa e comam e bebam o que lhes oferecerem, pois o trabalhador merece o seu salário. Não fiquem mudando de uma casa para outra.
8 Atti isinle lhe'e ttu yiesi ata gulabibakana le, gwaligo iyába nu usigakana lole
8 — Quando entrarem numa cidade e forem bem-recebidos, comam a comida que derem a vocês.
9 nna gwaleyoin ka benne rani se'e lhe'e yo'oha lhe gwaligágaba ke: “Lebi'i, chiba dabiga isia sá innabia Tata Do Yebáha le.”
9 Curem os doentes daquela cidade e digam ao povo dali: “O
10 Ttaka ganna isinle lhe'e ttu yiesi nna abíba ulabikana le, nianna gwaleria lo ka neda ge lhe'esiha nna gwalinná:
10 Porém, quando entrarem numa cidade e não forem bem-recebidos, vão pelas ruas, dizendo:
11 “¡Axtaba biste ge lhe'esi gele‑ni nu utá lasi ni'atu, axtaba nuní rukubitu kini utte dale deki labí ben tsele len ri'itu! Ttaka chi rigixxi'entu le deki chiba dabigana innabia Tata Do Yebáha.”
11 “Até a poeira desta cidade que grudou nos nossos pés nós sacudimos contra vocês! Mas lembrem disto: o Reino de Deus chegou até vocês.”
12 Neti ria: Ganna chi isia sá uyú ka benne elha disaha, adírula elha disa tsitsi uyú ka benne se'e lhe'e yiesi ata labí ulabikana leha attichula elha disa uyú ka benne se'e lhe'esi Sodoma‑ni.
12 E Jesus disse mais isto:
13 ’¡Gwalíchi lele xa benne lhe'esi Corazín! ¡Gwalíchi lele xa benne lhe'esi Betsaida! Ganna lhe'esi Tiro‑ni lhe lhe'esi Sidón‑ni lhe chi uka ka milagru ka nu chi uka lhe'e ka yiesi gele‑na, la nukala chi bodúna ka nuha nna bodaxxukana neda ge Tata Do Yebáha. Nianna tti uku xo ttipa gekani nna tse'ekana lo tee ge gi, kini ula'a deki gwalí chi bodúna kana.
13 Jesus continuou:
14 Laxkala ganna chi isia sá tti uin Tata Do Yebáha elhuxtisi ge ka benne, la'ania adírula tsitsi anka elha disa ugwebie le attichula elha disa tsitsi uyú ka benne ge Tiro‑ni lhe ge Sidón‑ni lhe.
14 No Dia do Juízo, Deus terá mais pena de Tiro e de Sidom do que de vocês, Corazim e Betsaida!
15 Lebi'i nna ka benne lhe'esi Capernaum, ¿si rakinle deki yebáha‑li eyapile? ¡Ko'o, labí! ¡Lhe'e belha'a chulhaha‑li iginnile ata uyúle elha disa!
15 E você, cidade de Cafarnaum, acha que vai subir até o céu? Pois será jogada no
16 ―Benne udo nage gele, kia nuha rudo naga benneha nna benne abittu ulabie le, neti nuha abittu rulabi benneha nna benne a ulabie netiha nna benne udhelhe netiha nuha abittu rulabie.
16 Então disse aos discípulos:
17 Tti besin ka benne gayuna bixxi tsi'inu (72) udhelha Jesús‑ni, yalhá itta du leke, ráke:
17 Os setenta e dois voltaram muito alegres e disseram a Jesus: — Até os demônios nos obedeciam quando, pelo poder do nome do senhor, nós mandávamos que saíssem das pessoas!
18 Jesús‑ni nna rabie ke:
18 Jesus respondeu:
19 Neti chi betea lo neda gele kini uleale iki ka belha lhe iki ka ro'o chupa nna labí bi satele. Anágaba chi betea lo neda gele kini dhaale lo nu abittu raka uyúna ri'iha, delába nu xxegwi ra tsitsi leniha.
19 Escutem! Eu dei a vocês poder para pisar cobras e escorpiões e para, sem sofrer nenhum mal, vencer a força do inimigo.
20 Ttaka lebi'i, labí edeakinle de chi rudo ka espíritu xxegwiha tisa gele. Lebi'i, gwaledeakalinle kumu de chi dia lále yebáha.
20 Porém não fiquem alegres porque os espíritos maus lhes obedecem, mas sim porque o nome de cada um de vocês está escrito no céu.
21 Nuha‑ba ra Jesús‑ni tti bodú itta Espíritu ge Tata Do Yebáha lebie, nianna bedeakanie nna ree:
21 Naquele momento, pelo poder do Espírito Santo, Jesus ficou muito alegre e disse:
22 ―Tata kiaha iyába chi betebie lasi náya lhe anágaba lanú nu ankabienna neti benne ankaa Xi'inieha, sunruba Tataha gwankabianie neti lhe lanú nu ankabienna Tataha, sunruba neti benne ankaa Xi'inieha ankabiati benneha, lhe anágaba sunruba ka benne raka lasia ule'enia ke benneha ki uinbiake bie.
22 — O meu Pai me deu todas as coisas. Ninguém sabe quem é o Filho, a não ser o Pai; e ninguém sabe quem é o Pai, a não ser o Filho e também aqueles a quem o Filho quiser mostrar quem o Pai é.
23 Nianna tti bodeki loe ata se'e ka benne rudhetinieha nna suna ka benneha‑ba rabie:
23 Então Jesus virou-se para os discípulos e disse só para eles:
24 Kumu neti ria le, ixe ka profeta lhe ixe ka nu rinnabia lhe, yalhá ukakinna ilákinna nu rilenle nnanna, ttaka labí bilákinna nuní. Ukagabakinna iyienikinna ka tisa riyieninle nnanna, ttaka labí biyienkinna.
24 Eu afirmo a vocês que muitos
25 Ttu ka nu rule'ekinna ka benne nu ra lo bia bennabi bodha'an Tata Do Yebáha len Moisés‑ni ruinna ku'una Jesús‑ni prueba. Nianna udú liina unnaba tisane, rane:
25 Um mestre da Lei se levantou e, querendo encontrar alguma prova contra Jesus, perguntou: — Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
26 Jesús‑ni nna bekabie geni, ree:
26 Jesus respondeu:
27 Nu rule'enna ka benne nu ra lo bia bennabiha nna bekabina, rana:
27 O homem respondeu: — “Ame o Senhor, seu Deus, com todo o coração, com toda a alma, com todas as forças e com toda a mente. E ame o seu próximo como você ama a você mesmo.”
28 Jesús‑ni nna rabie na:
28 — A sua resposta está certa! — disse Jesus. — Faça isso e você viverá.
29 Ttaka nu rule'enna ka benne nu ra lo bia bennabiha nna ruinna deki bittuba rite denna. Nianna rana Jesús‑ni:
29 Porém o mestre da Lei, querendo se desculpar, perguntou: — Mas quem é o meu próximo?
30 Jesús‑ni nna bekabie geni, ree:
30 Jesus respondeu assim:
31 Lo nedaha‑gaba dia ttu bixxudi. Ttaka tti bilenna nubiyúha tena niha, lana nna bekwittalana nna utena diana.
31 Acontece que um sacerdote estava descendo por aquele mesmo caminho. Quando viu o homem, tratou de passar pelo outro lado da estrada.
32 Aníha‑gaba bedoin ttu levita, tti bisinna ata tee nubiyúha, tti bilenna benneha nna bodokwittagabana nna utena diana.
32 Também um
33 Ttaka ttu benne biyú ge Samaria, la lo nedaha‑gaba die. Tti bilánie nubiyúha tena niha, nianna gwatua lebie na
33 Mas um
34 nna tti ubige ata tee nubiyúha, utabie seti lhe vinu lo ka gweha, nianna bechilhie lari lo ka nuha. Iki de nuha nna belhapie nubiyúha kwe'e bia geeha nna dechebie na ata do ttu yo'o reya'an ka benne yu'u neda. Niha‑ba biyúe na.
34 Então chegou perto dele, limpou os seus ferimentos com azeite e vinho e em seguida os enfaixou. Depois disso, o samaritano colocou-o no seu próprio animal e o levou para uma pensão, onde cuidou dele.
35 Beyeki dilaha nna ulea benne ge Samaria‑ni chupa ka belhiu nu anka lhiaxa ge chupa ubisa sina, begwebie xxana yo'oha nna ree nuha: “Biyú tsitsittu nubiyú‑ni. Ganna utse'e loorulu nna neti gwagixabaa gelu ganna chi besiayaha.”
35 No dia seguinte, entregou duas moedas de prata ao dono da pensão, dizendo:
36 Nianna ra Jesús‑ni nu rule'enna ka benne nu ra lo bia bennabiha:
36 Então Jesus perguntou ao mestre da Lei:
37 Nu rule'enna ka benne nu ra lo bia bennabiha nna bekabina, rane:
37 — Aquele que o socorreu! — respondeu o mestre da Lei. E Jesus disse:
38 Jesús‑ni yu'ubie neda die len ka benne rudhetinieha nna bisine lhe'e ttu yiesi to re niha. Lhe'e yiesi toha do ttu nuila lána Marta. Lana nna gwa belabibane lhe'e lisiniha.
38 Jesus e os seus discípulos continuaram a sua viagem e chegaram a um povoado. Ali uma mulher chamada Marta o recebeu na casa dela.
39 Marta‑ni do ttu xilani lána María. María‑ni nna ure ttebana arlo Jesús‑ni kini rudo nagani ge ka tisa rigixxi'eha.
39 Maria, a sua irmã, sentou-se aos pés do Senhor e ficou ouvindo o que ele ensinava.
40 Ttaka Marta‑ni si ruchachala ikini de tee xxatta sina geni lhe'e yo'oha. Nianna tti ubigana, rana Jesús‑ni:
40 Marta estava ocupada com todo o trabalho da casa. Então chegou perto de Jesus e perguntou: — O senhor não se importa que a minha irmã me deixe sozinha com todo este trabalho? Mande que ela venha me ajudar.
41 Ttaka Jesús‑ni nna bekabie geni, ree na:
41 Aí o Senhor respondeu:
42 Ttaka teela ttu nu rakaru doelha. María‑ni nna chi bekwena ttu nu anka tseru, delába rudo nagani ka tisa kia‑ni nna lanú nu kuana ka tisa‑ni lo náni.
42 mas apenas uma é necessária! Maria escolheu a melhor de todas, e esta ninguém vai tomar dela.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.