Mateus 20

urim (URIM) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 “Maur Wailen itna wailen ikgalen ipma a melnum pa pati kol melnum a antiwe wring ampei wain ok wail. Atom kil wrekg ak kong miningket paipm ai, eng kil kai akor tu melnum la tu kai iktel kwap kai wring alkil eng mpa kil rmpenten.
1 Jesus disse:
2 Kil yapon yangkipm la mpa kil rmpenten marpm a wang wris pa, atom kil ukwawen tu kai ikwap kai wring alkil pa.
2 Ele combinou com eles o salário de costume, isto é, uma moeda de prata por dia, e mandou que fossem trabalhar na sua plantação.
3 Wa takgni no rpma kai kitnongkwang ti pipa, wa kil wa yaper kai. Ari wa kil ari tu melnum tiur a tu rpma kalpmel angkai wrik mapming ur a tu kai arke arke pa.
3 Às nove horas, saiu outra vez, foi até a praça do mercado e viu ali alguns homens que não estavam fazendo nada.
4 Atom kil lanaken la, 'Kipm ti yat, kipm kai iktopm kwap kai wring akupm. Eng mpa kupm rmpentepm kitila kwap a kipm ak pa.'
4 Então disse: “Vão vocês também trabalhar na minha plantação de uvas, e eu pagarei o que for justo.”
5 Kolpa atom tu kai akwap. Takgni kaino wreren eng a pirng pa, kil wa yaper kai la ikor tu tiur pen. Wa ak takgni plelng pa am wa kil wa ak kolpake.
5 — E eles foram. Ao meio-dia e às três horas da tarde o dono da plantação fez a mesma coisa com outros trabalhadores.
6 Wa kwikwai ok angko pa wa kil kai ari, tu tiur am wa itna ase. Atom kil wa asenten la, 'Wa kipm rpma kalpmlel wang wris ti antokg kuina?'
6 Eram quase cinco horas da tarde quando ele voltou à praça. Viu outros homens que ainda estavam ali e perguntou: “Por que vocês estão o dia todo aqui sem fazer nada?”
7 Ari tu pa akalmpentel la, 'Ake wa tu melnum ur armpento la men iktel kwap ur, kalpis.' Atom kil lanaken la, 'Ti kipm kul kai ikwap kai wring akupm ai.'
7 — “É porque ninguém nos contratou!” — responderam eles.
8 Atom nungkurikg ti pipa, melnum yan a wring pa lanaki melnum wantengkwang alkil pa la, 'Kitn ukwe tu melnum wet akwap akupm pa kul lken marpm. Mpa kitn uk tu melnum a kupm awiyen kanukg pa ep, plalng pa, wa uk kolpa kai elngen kai tu melnum a wuten kupm awi ep ai.'
8 — No fim do dia, ele disse ao administrador: “Chame os trabalhadores e faça o pagamento, começando com os que foram contratados por último e terminando pelos primeiros.”
9 Tu wet ketn ti akwap ak nungkurikg ti pa, tu kai itna awi marpm a wang wris pa aknirake tu pa kimeket.
9 — Os homens que começaram a trabalhar às cinco horas da tarde receberam uma moeda de prata cada um.
10 Pipa tu melnum a kil awiyen ep ak kong pa wa kul wa itna eng la wa uwi marpm pa. A tu akwonalmpen la tu pa mpa wa uwi marpm wa wail angen tu pa. Ari kalpis, tu kimeket am tu awi repmrepm kol marpm a wang wris kolpa kimeket pake.
10 Então os primeiros que tinham sido contratados pensaram que iam receber mais; porém eles também receberam uma moeda de prata cada um.
11 Tu ari marpm a tu awi kolpa, atom tu la watipmen kai melnum yan a wring pa.
11 Pegaram o dinheiro e começaram a resmungar contra o patrão,
12 Tu la, 'Tu melnum a kitn awiyen kanukg kil pati, tu wuten akwap waiketn kolti ak takgni nungkurikg ti. Ari wa kitn wa armpenten marpm pa wa repmrepm kul kol marpm a wa kitn armpen men ti tuwa. Men ti wuten akwap ak kong ai, takgni alo kul wli nungkurikg tike.'
12 dizendo: “Estes homens que foram contratados por último trabalharam somente uma hora, mas nós aguentamos o dia todo debaixo deste sol quente. No entanto, o pagamento deles foi igual ao nosso!”
13 Ari melnum yan a wring pa akalmpe kai melnum wris ur pa la, 'Kupm antokg na paipm eng kitn ti? Kitn alkitn wuten awi wor la kitn ikwap wang wris eng uwi marpm kol a wang wris pake.
13 — Aí o dono disse a um deles: “Escute, amigo! Eu não fui injusto com você. Você não concordou em trabalhar o dia todo por uma moeda de prata?
14 Kolpa ti kitn uwi marpm pa atom kitn iye kai o! Pa nikgwalpm akupm, atom ari kupm uk marpm pa kai tu melnum a kupm awi ayewli kanukg pa repmrepm kol a kupm uk kitn pake.
14 Pegue o seu pagamento e vá embora. Pois eu quero dar a este homem, que foi contratado por último, o mesmo que dei a você.
15 Pa marpm alkupmen, kupm la ntokg kolai kweikwei alkupmen pa, pa nikgwalpm alkupmen. Ake mpa mlaur la. Ake wor eng kitn ipma paipm eng kupm akwap wor kolpa.'
15 Por acaso não tenho o direito de fazer o que quero com o meu próprio dinheiro? Ou você está com inveja somente porque fui bom para ele?”
16 Kolpa ti mla ur a kil itna kanukg pa kil ikga kai itni ep, a mlaur a kil itna ep pa kil ikga kulkai itni kunukg.”
16 E Jesus terminou, dizendo:
17 Tu angkom kai eng a kaino Serusalem pa, Sisas kil awi tu watnom wampwam yikak wekg alkil pa ayewen kai itna wrik laikge ur pa, atom kil lanaken kolpa itna wampel la,
17 Quando Jesus estava subindo para Jerusalém, chamou os discípulos para um lado e falou com eles em particular, enquanto caminhavam. Ele disse:
18 ”Kipm itning, mentepm mpa kai eng ikga kaino anong wail Serusalem. Kaino anong pa ikga tu uk Warim Kipman a Melnum kai wam a tu tukgunakgen a tu ipma krakgen a ak ak kwap eng al wor uk Maur Wailen, a tu melnum a aroaro wonel tu yangkipm a Moses. Ikga tu uwiyel iye kai itni yangkipm eng la ikga ilmpel imo.
18 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
19 Ikga tu uk kil kai wam a tu melnum a ake Suta eng ikga tu la iknokgelel, a ik ampei iket pa ikntrawel a kurkurngkel rki yo okgmangki, kil imo. Wang wraur pa kai plalng pipa, ikga wa kil wa wrekg i kirkap pa.”
19 e o entregarão aos não judeus. Estes vão zombar dele, bater nele e crucificá-lo; mas no terceiro dia ele será ressuscitado.
20 Atom man nampon warim kipman wekg a tuwekg Sepeti pa tunteng kai ari Sisas. Atom man pa kapor kilko aleinsel, atom kil la lanikel yangkipmok.
20 Então a mãe dos filhos de Zebedeu chegou com os seus filhos perto de Jesus, curvou-se e pediu a ele um favor.
21 Ari kil asentel la, “Kitn la la kuina?” Ari kin pa la, “Kupm la kitn yipon yangkipm eng warim kipman wekg alkupmen kil, eng ikga uwi nang wailen nimpon kitn, ikga ur rpmi wam wi, a ur rpmi wam wangkokg akitn, ik wang a kitn itni wailen ikglen kweikwei wrongkwail.”
21 — O que é que você quer? — perguntou Jesus. Ela respondeu: — Prometa que, quando o senhor se tornar Rei, estes meus dois filhos sentarão à sua direita e à sua esquerda.
22 Ari Sisas kil akalmpe la, “Kipmteng ake ariwe kuina ur a kipmteng la pa. Kipmekg antiwe a ikga il u kai kaimung a ikga kupm il tike?” Tuwekg akalmpe la, “Mentekg antiwe pa.”
22 Jesus disse aos dois filhos dela: — Podemos! — responderam eles.
23 Ari Sisas lanaken la, “Pa aklale, kipmekg ikga il u kai kaimung akupmen pake. Kupm ti ake melnum ikga tukwei melnum eng la rpmi kai wam wi a kupm aki wam wangkokg a kupm pa, kalpis. Wrik pa pati a tu melnum a Yan akupmen numprampen eng tu pake.”
23 Então Jesus disse:
24 Tu watnom wampwam alkil pa tu atning yangkipm pa ari tu ipma wakget nampon tuwekg wusokwail pa.
24 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, ficaram zangados com os dois irmãos.
25 Atom Sisas kil akwewen kul itna wris atom kil lanaken la, “Kipm ariwe pa. Tu melnum tukgunakg pa tu itna kalnten ikgalen tu wrong kin a kipman pa tirpmingen ak wakrongen alntu. Wa tu melnum wail wail pa tu ikgalen tu wrongkwail ak titnongket kalnten alntuwen.
25 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
26 Nikgwalpm akipmen pa ake mpa rki kolpa. Kol mlaur kil la palng melnum wailen itna kuin akipmen pa, pa kil orngwatneikgen ngklin mlaur ai.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
27 Wa kol mlaur kil wakrongen la kil a itni ep pa pati, mpa kil palng kolen melnum ur a aken kwap kalpmel orngwatneikgen kipm pa.
27 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de vocês.
28 Kol Warim Kipman a Melnum ti pa am kolpake, pikekg ake kil nar la kipm pa ngklin kil ti pa. Kil nar la ngklin kipm pa, wa uk num alkil ti kai eng la ikirmpen kipm wrongkwail.”
28 Porque até o
29 Sisas nampon tu watnom a kil aroaro wonel pa naurng anong Seriko pa kai ari tu wrong kin kipman wailet paipm a pa anel kai kanuntel.
29 Quando Jesus e os discípulos estavam saindo de Jericó, uma grande multidão seguia Jesus.
30 Ari melnum wulmpa paipmen wekg ur pa ekg rpma ya yamping pa rpma. Tuwekg atning a tu lanaken la Sisas ampake, atom ekg akwe yikakatnen la, “Wailen, kitn watnom walpopm a Tepit, kitn reinso pen!”
30 Dois cegos, sentados na beira do caminho, ouviram alguém dizer que ele estava passando e começaram a gritar: — Senhor,
31 Tu wrong kin kipman wailet apa anel atning a tuwekg akwe kolpa, a anel kilkampen a lanaken la tuwekg tatar rpmi. Ari wa tuwekg wa akwe yikakatnen paipm ai la, “Wailen, yipetatnong a yoampei Tepit, kitn reinso pen!”
31 A multidão os repreendeu e mandou que calassem a boca, mas eles gritaram ainda mais: — Senhor, Filho de Davi, tenha pena de nós!
32 Atom Sisas kil kai itna a kil akwewen, atom kil asenten la, “Kipmekg wakrongen kupm ti la kupm ntokgtepm kuina?”
32 Então Jesus parou, chamou os cegos e perguntou:
33 Ari tuwekg pa akalmpe la, “Mentekg wakrongen la kitn ntokg wulmpa amentekgen ti palng wor.”
33 — Senhor, queremos poder enxergar! — responderam eles.
34 Sisas kil ipma areinsen, atom kil elng wam pa kai itna wulmpa a tuwekg pa. Atom penterngen kolti wulmpa a tuwekg pa palng ari kweikwei pa. Atom tuwekg wrekg kolti kai kanuntel.
34 Jesus teve pena dos cegos e tocou nos olhos deles. No mesmo instante eles puderam ver e então seguiram Jesus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.