João 7
Rote Tii Alkitab (TXQ) vs NTLH
1 Basa boe ma Yesus asa laꞌok ndule profensi Galilea. Ana ta nau laꞌok ndule profensi Yudea, nahuu hambu hatahori Yahudi malanggan nara marai naa rae tao risan.
1 Depois disso, Jesus começou a andar pela Galileia; ele não queria andar pela Judeia, pois os líderes judeus dali estavam querendo matá-lo.
2 Faik naa, hatahori Yahudir feta ketu-korun fo ara raseseik rae, “Feta Laak”, deka-deka ena.
2 Aconteceu que a festa dos judeus chamada Festa das Barracas estava perto.
3 Boe ma Yesus fadin nara radenun rae, “Malole lenak Kaꞌa laꞌo ela mamanak ia, fo muni Yudea muu. Mita fo hatahori mana tungga Kaꞌa marai naa oo, bisa mete-rita dedeꞌak matak bee fo Kaꞌa taok boe.
3 Então os irmãos de Jesus disseram a ele: — Saia daqui e vá para a Judeia a fim de que os seus seguidores vejam o que você está fazendo.
4 Mete ma hatahori esa nau fo hatahori noꞌuk ka mete-rita ndia ta hohoꞌan, na, ana boso taon no nefunik. Kaꞌa tao nala tanda heran mata-matak kara ena, de malole lenak bali, mete ma basa hatahorir mete-rita hata fo Kaꞌa taok naa!”
4 Pois quem quer ser bem-conhecido não deve esconder o que está fazendo. Já que você faz essas coisas, deixe que todos o conheçam.
5 Fadin nara kokolak talo naa, nahuu sira mesa kasa ta ramahere ralan seli neun.
5 Até os irmãos de Jesus não criam nele.
6 Boe ma Yesus naselu nae, “Talo ia. Hatematak ia Au faing bei ta losa. Tehuu mete ma ei mae miu, na, fai hida a mesan oo bisa boe.
6 Ele respondeu:
7 Hatahorir marai dae-bafok ia, ta radale mburuk ro ei. Tehuu ara mburuk ralan seli neu Au, nahuu Au buka akambela basa sira tatao-nonoꞌin nara. Huu sira dalen nara manggarauk.
7 O mundo não pode ter ódio de vocês, mas tem ódio de mim porque eu afirmo que o que o mundo faz é mau.
8 Ita fai malole anggaman fo feta laak naa, deka-deka mai ena. Naa fo ei mesa ngga ndia ndaꞌe makahuluk meni Yerusalem miu. Au bei ta nau uu, huu fain bei ta nandaa.”
8 Vão vocês à festa, mas eu não vou porque a minha hora ainda não chegou.
9 Ana kokolak basa talo naa, boe ma Ana leo numa kada profensi Galilea leo.
9 Jesus disse isso e ficou na Galileia.
10 Tehuu neu fadin nara laꞌo fo reu tungga hatahori Yahudir fai malolen nai Yerusalem ena, Yesus oo tungga neu boe. Tehuu Ana neu no nefunik, mita fo hatahorir ta bubuluk.
10 Depois que os seus irmãos foram à festa, Jesus também foi, mas fez isso em segredo e não publicamente.
11 Numa Yerusalem, neu fai malole, hatahori Yahudi malanggan nara sanggan. Ara ratatanek rae, “Hatahori naa, nai bee, ee?”
11 Os líderes judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde é que está aquele homem?
12 Hatahori noꞌuk ka rakukutuk laꞌe-neu Yesus. Ketuk rae, “Ndia naa, hatahori malole.”
12 Na multidão havia muita gente comentando sobre ele. Alguns diziam: — Ele é bom. — Não é não; ele engana o povo! — afirmavam outros.
13 Tehuu ta hambu mana nambarani kokolak ledo-ledo laꞌe-neu Yesus, nahuu ramataꞌu malanggan nara raa.
13 Mas ninguém falava abertamente sobre ele porque todos tinham medo dos líderes judeus.
14 Ndaa no baꞌe dua fai malole naa, boe ma Yesus maso neni Uma Huhule-haradoi Ina-huuk bebelan neu. Boe ma Ana mulai fee nenorik numa naa.
14 Quando a festa já estava no meio, Jesus foi ao Templo e começou a ensinar.
15 De hatahori Yahudir malanggan nara heran rae, “Hatahori ia, ta nanori nita noꞌuk ka sama leo ita. Tehuu tao hata de Ana bubuluk nenorik noꞌuk ka talo ia?”
15 Os líderes judeus ficaram muito admirados e diziam: — Como é que ele sabe tanto sem ter estudado?
16 Boe ma Yesus nafada sara nae, “Nenene, ee. Basa hata fo Au fee nenorik lalaꞌen, ta numa Au mesa ngga mai, tehuu numa Ndia mana madenu Au mai.
16 Jesus disse:
17 Hatahori fo mana nau tao tungga tebe-tebe Manetualain hihii-nanaun, neu ko ana bubuluk, Au nenoring naa, tetebes numa Manetualain mai, do numa kada Au mesa ngga mai.
17 Quem quiser fazer a vontade de Deus saberá se o meu ensino vem de Deus ou se falo em meu próprio nome.
18 Hatahori fo mana kokolak pake kada ndia koasan, ana nau sangga kada hada-horomatak soa-neu ndia ao heli-helin. Tehuu hatahori fo mana nau fee hada-horomatak neu hatahori mana madenu ndia naa nade malolen, neu ko ana kokolak ndoos, ma ta naena puputa-papatak.
18 Quem fala em seu próprio nome está procurando ser elogiado. Mas quem quer conseguir louvores para aquele que o enviou, esse é honesto, e não há falsidade nele.
19 Baꞌi Musa fee Manetualain Hohoro-lalanen neu ei ena. Tehuu ei ta tao tungga, tao hata de ei sangga dalak fo mae tao misa Au?”
19 Foi Moisés quem deu a
20 Basa boe ma hatahori noꞌuk kara ratane rae, “O kokolak hata ia? Fama te nitu saꞌe o, do? See ndia sangga dalak fo nae tao nisa o de?”
20 A multidão respondeu: — Você está dominado por um demônio! Quem é que está querendo matá-lo?
21 Boe ma Yesus naselu nae, “Talo ia. Au bei fo tao kada tanda heran esa nai fai huhule-haradoik, tehuu ndee neu ei basa ngga boto liin ena.
21 Então Jesus disse:
22 Tehuu laꞌe-laꞌe esa, ei oo maue-osa nai fai huhule-haradoik boe, sama leo talo ia: baꞌi Musa nakonda sunat hohoro-lalanen nae, mete ma hatahori bonggi nala ana touk, na, neu fai kafalun, ei muste sunat kakanak naa. Leo mae faik naa, laꞌe-ndaa fai huhule-haradoik, ei muste sunat ana. (Tehuu tungga ndoon naa, hohoro-lalanek naa lasin lena baꞌi Musa. Huu Manetualain fee hohoro-lalanek naa nakahuluk neu baꞌi Abraham ena.)
22 Vocês
23 Dadi mete ma sunat kakanak esa laꞌe-ndaa fai huhule-haradoik, naa ta lena langga Musa hohoro-lalanen, na, tao hata de ei mamanasa Au nahuu Au ahai hatahori keko-luꞌuk ndaa no fai huhule-haradoik? Ta maso nai duduꞌa-aꞌafi neulauk, hetu!?
23 Para não deixarem de cumprir a Lei de Moisés, vocês circuncidam um menino, mesmo no sábado. Então por que ficam com raiva de mim quando eu curo completamente uma pessoa no sábado?
24 Boso timba-tai hatahori tungga kada hata fo ei mete-mita no matam mara. Duduꞌa naruk fo timba-tai basa-basan no neulauk dei, basa dei fo ei maketu no tetebes.”
24 Parem de julgar pelas aparências e julguem com justiça.
25 Basa naa, hambu hatahori hida numa kota Yerusalem ratatanek rae, “Hatahori ia, ndia ara sanggan fo rae tao risan, do?
25 Algumas pessoas que moravam em Jerusalém perguntavam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Wee, ta neni babanggak, ee! Ana kokolak ledo-ledo nai hatahori noꞌuk kara matan. Tehuu ta hambu esa nafadan fo Ana kokoꞌo bafan. Tungga ei, talo bee? Nai rarain naa, mana toꞌu koasar bubuluk ena do taa rae, Hatahori ia, ndia Karistus fo Manetualain helu-bartaa memak kana ena fo nae nadenun mai, do?
26 Vejam! Ele está falando em público, e ninguém diz nada contra ele! Será que as autoridades sabem mesmo que ele é o Messias ?
27 Tehuu talo ia: mete ma Manetualain nadenu Karistus mai, neu ko ta hambu hatahori bubuluk Ana numa bee mai. Tehuu ai bubuluk ena Hatahori ia numa bee mai.”
27 No entanto, quando o Messias vier, ninguém saberá de onde ele é; e nós sabemos de onde este homem vem.
28 Faik naa, Yesus bei nanori hatahorir numa Uma Huhule-haradoi Ina-huuk bebelan. Neu Ana namanene hatahorir kokolak talo naa, boe ma Ana natane sara no hara berak nae, “Ei duꞌa mae, ei malela Au, ma bubuluk no tetuk Au numa bee mai, do? Au ia, ta uni ia mai tungga Au hihiing mesa kana. Huu mana nadenu Au naa, hambun tebe-tebe. Ma ei ta malela sana.
28 Quando estava ensinando no pátio do Templo, Jesus disse bem alto:
29 Tehuu Au alelan, te Au numa Ndia mai, ma Ana ndia nadenu Au.”
29 Mas eu o conheço porque venho dele e fui mandado por ele.
30 Basa boe ma ara soba humun. Tehuu ta hambu esa bisa humu nalan, huu Ndia fain bei ta losa.
30 Então quiseram prender Jesus, mas ninguém fez isso porque a sua hora ainda não tinha chegado.
31 Numa hatahori noꞌuk kara marai naa, hambu noꞌuk ka oo ramahere neun boe. Ara rakokola aok rae, “Hatahori ia tao tanda heran noꞌuk ka ena. De mete ma Karistus mai, neu ko ta bisa dadi Ana tao lena heni Hatahori ia, hetu?”
31 Porém muitas pessoas que estavam na multidão creram nele e perguntavam: — Quando o Messias vier, será que vai fazer milagres maiores do que este homem tem feito?
32 Nai hatahori noꞌuk kara taladan oo, hambu hatahori hida ruma partei anggama Farisi mai boe. Ara ramanene hatahori noꞌuk ka rakukutuk dedeꞌak kara raa laꞌe-neu Yesus. De ara ro malangga anggama Yahudi malanggan nara radenu mana manea Uma Huhule-haradoi Ina-huuk hida, fo reu humu Yesus.
32 Os fariseus ouviram a multidão comentando essas coisas sobre Jesus, e por isso eles e os chefes dos sacerdotes mandaram guardas para o prenderem.
33 Boe ma Yesus nafada nae, “Au fain fo sama-sama ua ei, ela kada faak ka ena. Ta dook ka bali, Au fali uni Ndia mana nadenu Au uu.
33 Jesus disse:
34 Basa, neu ko ei mae sangga Au, tehuu ei ta matonggo Au. Huu Au ae uni mamanak esa uu, fo ei ta bisa tungga.”
34 Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou.
35 Basa boe ma hatahori Yahudi malanggan nara ratatane aok esa mbali esa rae, “Ndondoon naa Hatahori ia, nae bee neu? Ana neni mamanak bee neu, fo ita ta bisa tatonggo toon? Ana nae neu keke nai hatahori Yahudir fo mana leo ratanggela nai nusa deak, do? Ana nae neu nanori hatahorir pake dedeꞌa Yunani nai naa, do? Do, talo bee?
35 Então os líderes judeus começaram a comentar: — Para onde será que ele vai que não o poderemos achar? Será que ele vai morar com os judeus que moram no estrangeiro? Será que vai ensinar os não judeus?
36 Ana nau nafada hata, de Ana kokolak nae, ‘Ei mae sangga Au, tehuu ei ta matonggo.’ Ma ‘Au ae uni mamanak esa uu, fo ei ta bisa tungga’?”
36 O que será que ele quis dizer quando afirmou: “Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou”?
37 Ndaa no feta fai mateꞌen, fo mana dadi fai ina-huun lenak naa, boe ma Yesus nambariik, de eki nae, “Nenene, ee! See dale mada, na, elan neni Au mai fo ninu!
37 O último dia da festa era o mais importante. Naquele dia Jesus se pôs de pé e disse bem alto:
38 Mete ma hambu see namahere neu Au, na, mai minu leo! Sama leo Manetualain Susura Malalaon surak nae, ‘Oe fo neni masodak neu ko nasapura kalua numa hatahori kamaherek kara dalen mai.’ Fo ara hambu masodak tetebes. No dalak naa, ara oo tulu-fali hatahori laen fo hambu masodak tetebes naa boe.”
38 Como dizem as
39 Yesus kokolak laꞌe-neu Manetualain Dula-dalen, nahuu basa hatahorir fo mana ramahere neu Yesus, neu ko simbo Dula-dalek naa. Tehuu neu Yesus kokolak talo naa, ara bei ta simbok Dula-dalek naa, nahuu Manetualain ta bei fee. Manetualain memak ta bei fee, nahuu Ana bei ta nakadedemak Yesus.
39 Jesus estava falando a respeito do Espírito Santo, que aqueles que criam nele iriam receber. Essas pessoas não tinham recebido o Espírito porque Jesus ainda não havia voltado para a presença gloriosa de Deus.
40 Hatahori noꞌuk marai naa ramanene Yesus kokolak talo naa. Boe ma hambu ketuk rakokola aok rae, “Neni henggeneek Hatahori ia, Manetualain Mana Toꞌu dedeꞌan, fo Ana helu-bartaa memak kana numa lele uluk mai ena!”
40 Muitas pessoas que ouviram essas palavras afirmavam: — De fato, este homem é o
41 Hambu ketuk bali rae, “Taa! Ndia ia, ndia Karistus fo Manetualain dudu memak kana numa lele uluk mai ena!”
41 Outros diziam: — Ele é o E ainda outras pessoas perguntavam: — Mas será que o Messias virá da Galileia?
42 Huu Manetualain Susura Malalaon surak nae, Karistus naa, mane Dauk tititi-nonosin. Nai mamanak laen oo neni surak boe, nae Hatahori naa, hatahori Betlehem, ndia mane Dauk nggoro-tadun. Talo naa, hetu?”
42 As Escrituras Sagradas dizem que o Messias será descendente de Davi e vai nascer em Belém, onde Davi morou.
43 Dadi hatahorir mulai rasida-lida nahuu Yesus.
43 Então o povo se dividiu por causa dele.
44 Hambu hatahori hida oo rae humu Yesus boe. Tehuu ta hambu esa boe na humu nala sana.
44 Alguns queriam prender Jesus, mas ninguém fez isso.
45 Basa boe ma hatahorir mana manea Uma Huhule-haradoi Ina-huuk fo mai rae humu Yesus, fali reni malangga anggama Yahudi malanggan nara ma hatahori Farisir reu. De hatahori moꞌo-inahuuk kara raa ratane rae, “Heeh! Tao hata de ei ta mia sana mai?”
45 Os guardas voltaram para o lugar onde estavam os chefes dos sacerdotes e os fariseus , e eles perguntaram: — Por que vocês não trouxeram aquele homem?
46 Ara raselu rae, “Awii! Ta hambu hatahori kokolak nita sama leo Ndia!”
46 Eles responderam: — Nunca ninguém falou como ele!
47 Hatahori Farisir raa ratane rae, “Weeh! Ei oo hambu kedi-irak ena boe, do?
47 Então os fariseus disseram aos guardas: — Será que vocês também foram enganados?
48 Masaneda, ee! Ta hambu esa boe na numa ai hatahori Farisir, do, numa ai malanggan nara mai fo ramahere neu Ndia. Ndaa, hetu? Mete ma hatahori moꞌo-inahuuk ta ramahere, na, tao hata de ei nau mamahere neu Ndia?
48 Por acaso alguma autoridade ou algum fariseu creu nele?
49 Hatahori noꞌuk kara iar fo nau ramahere neu Ndia, ta bubuluk Manetualain Hohoro-lalanen. Neu ko Manetualain hukun berak neu sara!”
49 Essa gente que não conhece a Lei está amaldiçoada por Deus.
50 Tehuu numa naa oo, hambu hatahori Farisi esa boe, nade Nikodemus. Ndia naa, ndia mana mai nita neu fai leꞌodaen, fo kokolak no Yesus. De ana natane sara nae,
50 Mas Nicodemos, que era um deles e que certa ocasião havia falado com Jesus, disse:
51 “Talo bee? Tungga ita anggama hohoro-lalanen, ita taketu-taladi memak takahuluk hatahori dedeꞌan? Do, ita muste tamanene ndia dei, fo sangga bubuluk ana tao hata, dei fo bisa taketu-taladi ndia dedeꞌan?”
51 — De acordo com a nossa Lei não podemos condenar um homem sem ouvi-lo primeiro e descobrir o que ele fez.
52 Boe ma ara mbokan rae, “Heeh! O ia, hatahori Galilea sama leo Ndia, do? Soba parisa no lutuk Manetualain Susura Malalaon dei! Lees matalololen, fo o bubuluk mae, ta hambu Manetualain mana toꞌu dedeꞌan esa boe na numa Galilea mai!”
52 — Por acaso você também é da Galileia? — perguntaram eles. — Estude as Escrituras Sagradas e verá que da Galileia nunca surgiu nenhum profeta .
53 [Boe ma ara rasida, de basa sara fali.
53 — ausente —
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.