Mateus 19

Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Obu Yesu aamali̱ye kwegheesi̱ya bantu, aalu̱gha e Galilaaya, aaghenda bu̱lu̱gha ejooba bwa maasi Yolodaani̱ mu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Bu̱yu̱daaya.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 Biigambi̱ bikaniiye kimui bya bantu baamukwama yo, ti̱ aaki̱li̱ya balwaye abaabaagha mu biigambi̱ ebi.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Niibuwo bamui mu Bafali̱saayo baasi̱ye hambali ali kumulengesa. Baamu̱bu̱u̱li̱ya bati, “Kusighikila mu bilaghilo, ki̱hi̱ki̱ye musaasa kubhinga mukali̱ wee haabwa nsonga yoona?”
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Aabakuukamu ati, “Enu̱we tamukasomagha Ekyahandi̱i̱ku̱u̱we? Haliyo hambali kili ngu ku̱lu̱gha mu kuhanguwa kwa nsi, Luhanga ‘akahanga musaasa na mukali̱.’
4 Jesus respondeu:
5 ‘Eki niikiyo kilalekagha musaasa alekaghe ese wee na ni̱na wee, eebohelʼo mukali̱ wee, ti̱ babe muntu omui.’
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Nanga bakuba batakyali bantu babili, bhaatu bali muntu omui. Nahabweki aba Luhanga alungani̱i̱ye mu buswele atabʼo muntu nʼomui oghu akuleka mbalekangana.”
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Niibuwo Bafali̱saayo aba baatodhi̱ye baamu̱bu̱u̱li̱ya bati, “Ti̱ buuye ekyaleki̱ye Musa aasi̱i̱mi̱lani̱ya musaasa kuhaagha mukali̱ wee bbaluwa ya kumubhinga abaaghe naamubhinga nkiki?”
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Yesu aabakuukamu ati, “Kwomakakana kwa mitima yaanu niikuwo kwaleki̱ye Musa aasi̱i̱mi̱lani̱ya musaasa kubhinga mukali̱ wee. Bhaatu eki taaliikiyo Luhanga aabaagha ategheki̱ye ku̱lu̱gha haa kuhanguwa kwa nsi.
8 Jesus respondeu:
9 Nkubbala kubaghambila kini nti, musaasa naabhi̱ngi̱ye mukali̱ wee, aswela onji, akuba asyane, kuuyʼo amu̱bhi̱ngi̱ye haabwa mukali̱ oghu kuba mu̱syani̱.”
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Beeghesebuwa baa Yesu baamughila bati, “Bilaba bili bitiyo, nkilungi muntu kutaswela!”
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Aabaghila ati, “Tabali boona abaku̱si̱i̱magha ebi naabu̱ghi̱ye ebi, kuuyʼo aba Luhanga akukoonelagha.
11 Jesus respondeu:
12 Bamui mu bantu tabakuswelagha nanga bakubyaluwagha badhooti̱ye mu̱ghelu̱, banji haabwa ngi̱ghu̱ syabo kubaleeteleja kudhoota mu̱ghelu̱, banji baku̱tu̱waghamu kutaswela niikuwo bagubhe ku̱heeleli̱ya kusemeeye mu bu̱lemi̱ bwʼomu eghulu. Oleke oghu akugubha ku̱si̱i̱ma ebi neegheeseei̱ye ebi, abi̱si̱i̱me.”
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Kilo kimui bamui mu bantu baaleetela Yesu baana baabo bati abaku̱mʼo kandi abasabile. Bhaatu beeghesebuwa be baatanuka bantu aba bati baleke kumutalibani̱ja.Yesu na baana bato|alt="Jesusholds children" src="WA03880b.tif" size="col" ref="Matayo 19:13-15"
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 Yesu aaghila beeghesebuwa be aba ati, “Muleke baana aba banjisʼo, mutabatanga, nanga abali nga baana bani niibo bali mu bu̱lemi̱ bwʼomu eghulu.”
14 Aí ele disse:
15 Yesu aabatʼo mikono yee kubaha mu̱gi̱sa, du̱mbi̱ aalu̱gha mu ki̱i̱kalo eki.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Bwile bumui musaasa aasa hambali Yesu ali aamu̱bu̱u̱li̱ya ati, “Mwegheesi̱ya, nkilungi ki mbhonganuuwe kukola niikuwo ntunge bwomi̱i̱li̱ butahuwʼo?”
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Yesu aamukuukamu ati, “Nkiki ki̱leki̱ye noobu̱u̱li̱ya si̱ye haa kilungi? Mulungi ni Omui enkaha. Bhaatu nuwaabbali̱ye kutunga bwomi̱i̱li̱ butahuwʼo, okwate bilaghilo.”
17 Jesus respondeu:
18 Musaasa oghu aabu̱u̱li̱ya Yesu ati, “Ni bilaghilo byahaa?”
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 Ohu̱ti̱yaghe so waawe na njoko waawe,’ kandi ‘okundaghe muunakyawe ngoku weeku̱ndi̱ye weenini.’ ”
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Mutabhana oghu aamukuukamu ati, “Ebi byona nkabikwata kwonini. Buuye ni kintu ki kinji eki mbhonganuuwe kukola?”
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Yesu aamughila ati, “Nuwaabbali̱ye kuba muntu oghu atali na kamogo koona mu maaso ghaa Luhanga, oghende oghu̱li̱ye ebi oli nabiyo byona, sente esi̱ku̱lu̱ghamu osihe banaku, okutunga buguudha bukani̱ye mu eghulu. Du̱mbi̱ wiise onkwame.”
21 Jesus respondeu:
22 Bhaatu obu mutabhana oghu aaghu̱u̱ye eki, aaghenda asaaluuwe nanga akaba atungiiye kimui.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Niibuwo Yesu aaghi̱li̱ye beeghesebuwa be ati, “Mbaghambiiye majima, kitimbiikilaane kimui muguudha kuba mu bu̱lemi̱ bwʼomu eghulu.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Nkutodha kubaghambila nti, kidhooteeye kimui ngamila kusaalila mu kahulu kaa nkinjo, kusaali̱ya muguudha kuba mu bu̱lemi̱ bwa Luhanga!”
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Beeghesebuwa be baaswekela kimui, baamu̱bu̱u̱li̱ya bati, “Buuye, ni ani̱ akugubha kujunuwa?”
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Yesu aabalola, aabaghila ati, “Bantu tabakugubha kukola eki, bhaatu Luhanga akugubha kukola bu̱li̱ kintu kyona.”
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Niibuwo Peetelo aamu̱ghi̱li̱ye ati, “Ebyatu byona tukabi̱ti̱gha, twakukwama. Buuye tulitunga ki?”
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Yesu aakuukamu ati, “Mbaghambiiye majima Luhanga akughenda kuhindula bintu byona buhyaka. Bwile Mwana wa Muntu akusitama haa ntebe yee ya bukama ya ki̱ti̱i̱ni̱sa kyamaani̱, enu̱we abankwamiliiye, naanu dhee bu̱li̱ omui alisitama haa ntebe ya bukama mu ntebe eku̱mi̱ nʼebili sya bukama ni̱mu̱twi̱la musango ntu̱la eku̱mi̱ nʼebili sya I̱saaleeli̱.
28 Jesus respondeu:
29 Ti̱ muntu weena naati̱ghi̱ye ka yee, baana baani̱na wee baabukali̱ na baabusaasa, ese wee, ni̱na wee, kedha baana be kedha bibanja biye haabwanje, muntu oghu akutunga ngʼebi aati̱ghi̱ye ebi byona milundi ki̱ku̱mi̱ kandi atunge dhee bwomi̱i̱li̱ butahuwʼo.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 Bhaatu bakani̱ye aba bantu bahaaye ki̱ti̱i̱ni̱sa kyamaani̱ endindi baliba na ki̱ti̱i̱ni̱sa kikee, na bakani̱ye aba bantu baghai̱ye endindi balitunga ki̱ti̱i̱ni̱sa kyamaani̱.”
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.