Juízes 11
Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs VC
1 Yefuta Munagi̱li̱yaadi̱ akaba ali muusilikale wamaani̱. Ese wee baamughilaghamu Gi̱li̱yaadi̱, bhaatu ni̱na wee akaba ali malaaya kandi atali mukali̱ wa Gi̱li̱yaadi̱.
1 Jefté, o galaadita, era. um valente guerreiro, filho de Galaad e duma meretriz.
2 Gi̱li̱yaadi̱ akaba ali na batabani̱ be banji aba aabyayʼo mukali̱ wee. Obu baaku̱li̱ye baabhinga Yefuta. Baamughila bati, “Tookutunga kantu haa bintu bya eseetu̱we, nanga oli mutabani̱ wa mukali̱ onji.”
2 A mulher de Galaad deu-lhe filhos, e estes, tendo crescido, expulsaram Jefté, dizendo: Tu não herdarás nada na casa de nosso pai, porque és um bastardo.
3 Yefuta aaluka ewaa baana baa ni̱na wee kandi aaghenda aakala mu nsi ya Tobbu̱. Basaasa bayaayi baalungana naye mu ki̱i̱kalo eki. Baafooka ki̱bbu̱la kya baasilikale kandi Yefuta aaba mukulu wabo.
3 Jefté afastou-se de seus irmãos e fixou-se na terra de Tob. Alguns homens miseráveis reuniram-se a ele e tomaram parte em suas incursões.
4 Haanu̱ma ya bwile, Bamooni̱ baatandika kulwana na Banai̱saaleeli̱.
4 Algum tempo depois, os amonitas entraram em luta contra Israel.
5 Obu Bamooni̱ aba baanalwanagha na Banai̱saaleeli̱, beebembeli̱ bʼomu Gi̱li̱yaadi̱ baaghenda kwendela Yefuta mu nsi ya Tobbu̱.
5 Os habitantes de Galaad, vendo-se assim atacados, foram em busca de Jefté na terra de Tob
6 Baaghila Yefuta bati, “Wiise obe mwebembeli̱ waatu niikuwo tugubhe kulwana na Bamooni̱.”
6 e disseram-lhe: Vem: serás o nosso chefe, e combateremos os amonitas.
7 Yefuta aaghila bengei̱ baa Gi̱li̱yaadi̱ ati, “Taali̱i̱nu̱we mwanjohi̱ye kandi mwambhinga ewaa tita? Obu muli mu bijibu, mwasi̱ye ewanje nangaaki?”
7 Jefté, porém, respondeu: Vós, que sois meus inimigos, tendo-me expulsado da casa de meu pai, por que vindes a mim agora que estais em aperto?
8 Bengei̱ baa Gi̱li̱yaadi̱ aba baaghila Yefuta bati, “Ekyaleki̱ye twasa ewaawe tukubbala kukutwala kulwana na Bamooni̱ kandi obe mwebembeli̱ wa bantu boona baa Gi̱li̱yaadi̱.”
8 Os anciãos de Galaad disseram-lhe: Foi {precisamente} por isso que viemos agora ter contigo, para que venhas conosco e combatas contra os filhos de Amon, e sejas o nosso chefe, o chefe de todo o povo de Galaad.
9 Yefuta aaghila bengei̱ baa Gi̱li̱yaadi̱ ati, “Kaakuba muntwala e ka kulwana na Bamooni̱ kandi Mukama ampa kubasi̱ngu̱la, majima mukunfoola mukulu waanu?”
9 Jefté disse-lhes: Se vós me conduzirdes para lutar contra os amonitas, e o Senhor mos entregar nas mãos, serei o vosso chefe.
10 Bengei̱ baa Gi̱li̱yaadi̱ baaghila Yefuta bati, “Mukama ni kai̱so waatu, tukukola ngoku waabu̱ghi̱ye.”
10 Os anciãos responderam-lhe: O Senhor seja testemunha entre nós de que faremos tudo o que disseste!
11 Yefuta aaghenda na bengei̱ baa Gi̱li̱yaadi̱, bantu aba baamufoola mukulu kandi mwebembeli̱ wabo. Obu Yefuta aabaagha mu kibugha kya Mijipa, aabu̱gha bighambo biye byona mu maaso ghaa Mukama.
11 E Jefté partiu com os anciãos de Galaad. O povo proclamou-o seu chefe e general, e Jefté repetiu diante do Senhor, em Masfa, tudo o que acabara de dizer.
12 Niibuwo Yefuta aatu̱mi̱ye batumuwa ewaa mukama wa Bamooni̱ naamu̱bu̱u̱li̱ya ati, “Oku̱tu̱bu̱ni̱ya ki? Mbiki bi̱leki̱ye noobbala ku̱lu̱mba nsi yaatu?”
12 Jefté enviou mensageiros ao rei dos amonitas para lhe dizer: Que tens tu contra mim para que me venhas combater em minha terra?
13 Mukama wa Bamooni̱ aakuukamu batumuwa baa Yefuta ati, “Obu Banai̱saaleeli̱ baalu̱ghagha mu Mi̱si̱li̱, bakatwala nsi yanje ku̱lu̱gha haa maasi Alu̱nooni̱ ku̱hi̱ka haa maasi Yabboki̱ kandi ku̱hi̱ka haa maasi Yolodaani̱. Onku̱u̱ki̱li̱ye nsi eghi mu bu̱si̱nge.”
13 O rei respondeu-lhes: Israel, vindo do Egito, tomou a minha terra desde o Arnon até Jaboc e até o Jordão. Devolve-mo agora, pois, pacificamente.
14 Yefuta aatodha aatuma batumuwa ewaa mukama wa Bamooni̱.
14 Jefté mandou nova embaixada ao rei dos amonitas,
15 Aamughila ati, “Yefuta niibuwo aaghila ati, ‘I̱saaleeli̱ tayaatwete nsi ya Mowaabu kedha nsi ya Bamooni̱.’
15 dizendo-lhe: Assim fala Jefté: Israel não se apoderou nem do território de Moab, nem da terra dos filhos de Amon.
16 Bhaatu obu Banai̱saaleeli̱ baalu̱ghi̱ye Mi̱si̱li̱ bakakwamila mu elungu, baasaalila haai na Nanja Mutuku kandi baaki̱dha Kadesi̱.
16 Quando saiu do Egito, Israel marchou pelo deserto até o mar Vermelho, e chegou a Cades.
17 Banai̱saaleeli̱ niibuwo baatu̱mi̱ye batumuwa ewaa mukama wa Edomu mbaghila bati, ‘Tu̱kwesengeleei̱ye otu̱si̱i̱mi̱lani̱ye kusaalila mu nsi yaawe,’ bhaatu mukama wa Edomu aabhenga ku̱u̱ghu̱wa. Baatodha baatuma batumuwa ewaa mukama wa Mowaabu, bhaatu naye aabhenga. Banai̱saaleeli̱ aba baatu̱wamu kuukala e Kadesi̱.
17 Mandou então mensageiros ao rei de Edom, pedindo-lhe a permissão de passar pela sua terra; mas o rei de Edom não o consentiu. Fez o mesmo pedido ao rei de Moab, que tampouco lhe deu passagem. Israel deteve-se, pois, em Cades.
18 Niibuwo baakwamiiye mu elungu beeli̱ghi̱i̱li̱li̱ya nsi ya Edomu na ya Mowaabu kandi baaki̱dha bu̱lu̱gha ejooba bwa nsi ya Mowaabu, baaghoona luhande lweli̱ lwa maasi Alu̱nooni̱. Tabaataahi̱ye mu nsi ya Mowaabu nanga maasi Alu̱nooni̱ niighuwo ghwabaagha mutaano ghwa Mowaabu.
18 Retomou em seguida sua marcha pelo deserto, e contornou as terras de Edom e de Moab; chegando à parte oriental da terra de Moab, acampou na outra banda do Arnon, sem contudo penetrar na terra de Moab, cuja fronteira é o Arnon.
19 Banai̱saaleeli̱ baatuma batumuwa ewaa Si̱hooni̱ mukama wa Bamooli̱ oghu akaba alemeeye mu Hesi̱bbooni̱ kumughila bati, ‘Otu̱si̱i̱mi̱lani̱ye kusaalila mu nsi yaawe, kughenda mu ehanga lyatu.’
19 Dali, Israel mandou ainda mensageiros a Seon, rei dos amorreus, em Hesebon pedindo-lhe que os deixasse passar pela sua terra, para que chegassem à deles.
20 Bhaatu Si̱hooni̱ ateesigha Banai̱saaleeli̱ kusaalila mu nsi yee, nahabweki aakumaani̱li̱ya mahe ghe mu kibugha kya Jahaaji̱ kandi aatandika kulwana na Banai̱saaleeli̱.
20 Seon, porém, não teve bastante confiança em Israel para deixá-lo atravessar o seu território; antes, ajuntando todas as suas tropas, acampou em Jasa, e atacou Israel.
21 Mukama Luhanga wa Banai̱saaleeli̱ aahaayo Si̱hooni̱ na mahe ghe ghoona mu mikono ya Banai̱saaleeli̱ kandi baamu̱si̱ngu̱la. Banai̱saaleeli̱ baatwala nsi yoona hambali Bamooli̱ baabaagha baakaaye.
21 O Senhor, Deus de Israel, entregou-o com todo o seu povo nas mãos de Israel, que o derrotou, e conquistou todas as terras dos amorreus que habitavam naquela região;
22 Baatwala kyalo kyona kya Bamooli̱ ku̱lu̱gha haa maasi Alu̱nooni̱ eku̱wa ku̱hi̱ka haa maasi Yabboki̱ elughulu kandi ku̱lu̱gha mu elungu lya bu̱lu̱gha ejooba ku̱hi̱ka haa maasi Yolodaani̱ bughuwa ejooba.
22 tomou toda a terra dos amorreus, desde o Arnon até Jaboc, e desde o deserto até o Jordão.
23 Mukama Luhanga wa Banai̱saaleeli̱ niiye akaayʼo Bamooli̱ nsi eghi kandi aaghiha Banai̱saaleeli̱ aba. Buuye tukukuha nsi eghi nangaaki?
23 Agora que o Senhor, Deus de Israel, expulsou os amorreus diante de seu povo de Israel, tu pretendes possuir a sua terra?
24 Obiike ebi luhanga waawe Kemosi̱ akukuha, naatu tukubiika ebi Mukama Luhanga waatu akutuha.
24 Porventura não tens a posse do que te deu a conquistar o teu deus Camos? E nós, por que não possuiríamos tudo aquilo que o Senhor, nosso Deus, expulsou diante de nós?
25 Osaai̱ye Bbalaki̱ mutabani̱ wa Jipola, mukama wa Mowaabu? Buuye akatongana na Banai̱saaleeli̱ kedha kulwana nabo?
25 Serias tu melhor do que Balac, filho de Sefor, rei de Moab? Porventura disputou ele com os israelitas, ou combateu contra eles?
26 Banai̱saaleeli̱ bakaakala mu maatau̱ni̱ ghaa Hesi̱bbooni̱ na Alu̱weeli̱ na mi̱bhi̱li̱ yoona eghi yeeli̱ghi̱li̱i̱ye bibugha ebi kandi baakwela maatau̱ni̱ haai na maasi Alu̱nooni̱ baamalʼo myaka bi̱ku̱mi̱ bisatu. Wangubaaye weeku̱ki̱li̱i̱ye nsi eghi bwile obu. Buuye ekyakutangi̱ye nkiki?
26 Eis já trezentos anos que Israel habita em Hesebon e em suas aldeias, em Aroer e em suas aldeias, e em todas as cidades banhadas pelo Arnon. Por que não lhe tiraste estas terras durante todo esse tempo?
27 Nahabweki tandi na kintu kyona naabasobeleei̱ye, bhaatu ni̱i̱nu̱we mukwete kunkola kubhi kulwana nanje. Mukama, oghu aku̱twi̱lagha bantu misango, obwalo atu̱wemu̱ haagati ya Banai̱saaleeli̱ na bantu baa Amooni̱.”
27 Não sou eu, pois, que te faço dano, mas és tu mesmo que te prejudicas, declarando-me guerra. Que o Senhor, o Juiz, se pronuncie hoje entre os israelitas e os amonitas!
28 Bhaatu mukama wa Bamooni̱ aabhenga ku̱u̱ghu̱wa butumuwa bwa Yefuta.
28 Mas o rei dos amonitas não quis ouvir nada do que Jefté lhe mandara dizer.
29 Bwile obu Mwoyo wa Mukama aasʼo Yefuta kandi Yefuta aakwamila mu kyalo kya Gi̱li̱yaadi̱ na Manase. Aaghenda mu kibugha kya Mijipa mu kyalo kya Gi̱li̱yaadi̱ kandi aalu̱ghʼo aaghenda hambali Bamooni̱ bali.
29 O Espírito do Senhor desceu sobre Jefté, e ele, atravessando Galaad e Manassés, passou dali até Masfa de Galaad, de onde marchou contra os amonitas.
30 Yefuta aalahila ewaa Mukama naaghila ati, “Kaakuba ompa Bamooni̱ kandi mbasi̱ngu̱la,
30 Jetfé fez ao Senhor este voto:
31 nkuha Mukama kintu kyona eki̱ku̱du̱bha kutuwa mu numba yanje kwisa kunsangaana nkaakukuuka haanu̱ma ya ku̱si̱ngu̱la Bamooni̱. Nkukihonga nga kihonguwa kyokeei̱ye.”
31 Se me entregardes nas mãos os amonitas, aquele que sair das portas de minha casa ao meu encontro, quando eu voltar vitorioso dos filhos de Amon, será consagrado ao Senhor, e eu o oferecerei em holocausto.
32 Niibuwo Yefuta aaghendi̱ye kulwana na mahe ghaa Bamooni̱, Mukama aamuha bo mu mikono yee.
32 Jefté marchou contra os amonitas, e o Senhor lhos entregou.
33 Yefuta aabaata ku̱lu̱gha mu kibugha kya Alu̱weeli̱ ku̱hi̱ka mu byalo ebyeli̱ghi̱li̱i̱ye kibugha kya Mi̱ni̱ti̱. Aahwelekeeleli̱ya bibugha byabo maku̱mi̱ abili ku̱hi̱ka mu kibugha kya Abbeli̱-kelami̱mu̱. Nahabweki Banai̱saaleeli̱ baasi̱ngu̱la kwonini Bamooni̱.
33 Ele os derrotou desde Aroer até as proximidades de Menit, e até Abel-Queramim, tomando-lhes vinte aldeias. E os amonitas, com este terrível golpe, foram humilhados perante Israel.
34 Obu Yefuta aaku̱u̱ki̱ye e ka mu kibugha kya Mijipa, muhala wee aatuwa kumusangaana naateela buuciki-ciki kandi naabi̱na haabwa kudheedhuwa. Niiye mwana enkaha aabaagha naye. Taabaagha na mwana onji wabusaasa kedha wabukali̱.
34 Ora, voltando Jefté para a sua casa em Masfa, eis que sua filha saiu-lhe ao encontro com tamborins e danças. Era a sua única filha, porque, afora ela, não tinha filho nem filha.
35 Obu aaboone muhala wee oghu, aatemula eki aabaagha alu̱wete kandi aaghila ati, “Muhala wanje! Waaleki̱ye naasaaliluwa kwonini kandi wandeeteeye kutuntula kwamaani̱, nanga eki naalahiiye ewaa Mukama ndi na kukikola.”
35 Quando a viu, rasgou as suas vestes: Ah, minha filha, exclamou ele, tu me acabrunhas de dor, e estás no número daqueles que causam a minha infelicidade! Fiz ao Senhor um voto que não posso revogar.
36 Muhala wee aamughila ati, “Tita, okaakuba nuwaalahiiye ewaa Mukama, onkolʼo eki waalahiiye na kanu̱wa kaawe, nanga Mukama aakuhaaye bu̱si̱ngu̱li̱ bwamaani̱ haa ngi̱ghu̱ syawe Bamooni̱.”
36 Meu pai, disse ela, se fizeste um voto ao Senhor, trata-me segundo o que prometeste, agora que o Senhor te vingou de teus inimigos, os amonitas.
37 Niibuwo aaghi̱li̱ye ese wee ati, “Onkolele kintu kimui kyonkaha. Onsi̱i̱mi̱lani̱ye kughenda kumala meeli̱ abili mu kyalo kya bwena, nimbunga-bungayo na baana baabukali̱ baanakyanje kandi ntuntuuye nanga nku̱ku̱wa ntakamani̱ye basaasa.”
37 E ajuntou: Concede-me somente isto: Deixa-me que vá sobre as colinas durante dois meses, para chorar a minha virgindade com as minhas amigas.
38 Yefuta aamughila ati, “Oghende.” Aamu̱si̱i̱mi̱lani̱ya kughenda kumalayo meeli̱ abili. Muhala wee oghu aaghenda na baabhootu̱ siye mu kyalo kya bwena kandi beeghunga nanga aaghendagha ku̱ku̱wa atamani̱ye basaasa.
38 Vai, disse-lhe ele. E deu-lhe dois meses de liberdade. Ela foi com as suas companheiras, e chorou a sua virgindade sobre as colinas.
39 Obu meeli̱ abili ghaahooyʼo, mwana wabukali̱ oghu aakuuka ewaa Ese wee kandi ese wee aamukolʼo eki aalahiiye ewaa Mukama. Mwana wabukali̱ oghu akaba atamani̱ye basaasa.
39 Passado o prazo, voltou para seu pai, e ele cumpriu o voto que tinha feito. Ela não tinha conhecido varão.
40 bahala baabo kughendagha kumala bilo bbinaa bu̱li̱ mwaka mu kyalo kya bwena baneeghu̱ngi̱ye kuusuka muhala wa Yefuta Munagi̱li̱yaadi̱.
40 Daqui veio este costume, em Israel, que todos os anos as jovens israelitas reúnem-se para chorar durante quatro dias a filha de Jefté, o galaadita.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Juízes 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.