Josué 22

Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Yosuwa aabilikila hamui ntu̱la ya Leu̱bbeeni̱, ya Gaadi̱ na kimui kyakabili kya ntu̱la ya Manase,
1 Josué convocou os rubenitas, os gaditas e a meia tribo de Manassés:
2 aabaghila ati, “Mwakoli̱ye byona ebi Musa mu̱heeleli̱ya wa Mukama aabalaghiiye kandi mwahu̱ti̱ya elaka lyanje haabwa kukola byona ebi naabalaghiiye.
2 Observastes, disse-lhes ele, tudo o que vos ordenou Moisés, servo do Senhor, e obedecestes a todos os mandamentos que vos dei.
3 Bwile bukani̱ye buni bwona tamukalu̱ghi̱yʼo baghenji̱ baanu ku̱hi̱ki̱ya endindi, bhaatu mwakwete ebi Mukama Luhanga waanu aabalaghiiye.
3 Durante todo esse tempo, até o dia de hoje, não abandonastes vossos irmãos, observando fielmente o mandamento do Senhor, vosso Deus.
4 Mukama Luhanga waanu aahaaye Banai̱saaleeli̱ baanakyanu bu̱si̱nge ngoku aalaghi̱i̱sani̱i̱ye. Nahabweki mukuuke mu maka ghaanu mu nsi eghi Musa mu̱heeleli̱ya wa Mukama aabahaaye kutwala, eghi eli luhande lweli̱ lwa maasi Yolodaani̱.
4 Agora que o Senhor, vosso Deus, deu aos vossos irmãos o descanso que ele havia prometido, retomai o caminho de vossas tendas na terra que vos pertence, e que Moisés, servo do Senhor, vos deu além do Jordão.
5 Bhaatu mweghendeseleje kukwata ndaghikiililo na bilaghilo ebi Musa mu̱heeleli̱ya wa Mukama aabalaghiiye, kukunda Mukama Luhanga waanu, kukola ebi abbali̱ye, kukwata bilaghilo biye, kumwebohelʼo kandi ku̱mu̱heeleli̱ya na mutima ghwanu ghwona na mwoyo ghwanu ghwona.”
5 Tende muito cuidado, no entanto, de pôr em prática os mandamentos e as leis que vos prescreveu Moisés, servo do Senhor: amar o Senhor, vosso Deus, andar em todos os seus caminhos, guardar os seus mandamentos e unir-vos a ele, servindo de todo o vosso coração e de toda a vossa alma.
6 Nahabweki Yosuwa aabaha mu̱gi̱sa kandi aabalagha, baakuuka mu maka ghaabo.
6 Josué abençoou-os e os despediu, e eles voltaram para as suas tendas.
7 Kimui kyakabili kya ntu̱la ya Manase Musa akaba naabahaaye kyalo mu nsi ya Bbasaani, kimui kyakabili kinji kya ntu̱la eghi akaba naabahaaye nsi ya luhande lweli̱ lwa bughuwa ejooba bwa maasi Yolodaani̱ ekilabhaane na baghenji̱ baabo. Obu Yosuwa aalaghagha bantu aba kughenda mu maka ghaabo aabaha mu̱gi̱sa,
7 Ora, Moisés tinha dado a uma meia tribo de Manassés uma parte em Basã; por isso Josué deu à outra meia tribo uma parte entre seus irmãos ao ocidente, aquém do Jordão. Despedindo-os para as suas tendas, Josué deu-lhes esta bênção:
8 naaghila ati, “Mukuuke mu maka ghaanu na buguudha bukani̱ye, mutwale bisolo byanu byona, siliva, feeja, byoma na ngoye sikani̱ye, ebi mwahu̱ngi̱yʼo ngi̱ghu̱ syanu. Mutambulane bintu ebi na baghenji̱ baanu.”
8 Voltais para vossas tendas com grandes riquezas - numerosos rebanhos, prata e ouro, bronze e ferro, e vestidos em grande quantidade - e reparti com vossos irmãos os despojos de vossos inimigos.
9 Nahabweki basaasa bʼomu ntu̱la ya Leu̱bbeeni̱, ya Gaadi̱ na kimui kyakabili kya ntu̱la ya Manase, baati̱gha Banai̱saaleeli̱ baanakyabo e Si̱i̱lo mu nsi ya Kanaani̱, baaghenda ewaabo mu nsi ya Gi̱li̱yaadi̱, mu kyalo kyabo eki Musa aabahaaye ngoku Mukama aamulaghiiye.
9 Os filhos de Rubem, de Gad e da meia tribo de Manassés separaram-se dos israelitas em Silo, na terra de Canaã, e retomaram o caminho da terra de Galaad, terra cuja propriedade tinha recebido por mandamento do Senhor, transmitido a Moisés.
10 Bhaatu obu baaki̱dhi̱ye Geli̱looti̱ haai na maasi Yolodaani̱ mu nsi ya Kanaani̱, bantu baa ntu̱la ya Leu̱bbeeni̱, ya Gaadi̱ na kimui kyakabili kya ntu̱la ya Manase baakwela mu ki̱i̱kalo eki kyakuhongelʼo bihonguwa kiinamu̱li̱to haai na maasi Yolodaani̱.
10 E, tendo chegado aos distritos do Jordão, que pertencem à terra de Canaã, os filhos de Rubem, de Gad, da meia tribo de Manassés levantaram, ali junto ao Jordão, um enorme altar, que se podia ver de longe.
11 Banai̱saaleeli̱ baaghu̱wa ngoku bantu baa ntu̱la ya Leu̱bbeeni̱, ya Gaadi̱ na kimui kyakabili kya ntu̱la ya Manase baakweye kyakuhongelʼo bihonguwa mu kyalo kya Geli̱looti̱, haa mutaano ghwa nsi ya Kanaani̱, luhande lweli̱ lwa bughuwa ejooba bwa maasi Yolodaani̱.
11 Os israelitas, tendo ouvido que os filhos de Rubem, de Gad e da meia tribo de Manassés tinham levantado um altar defronte da terra de Canaã, na região do Jordão do lado dos israelitas,
12 Obu Banai̱saaleeli̱ baaghu̱u̱ye kintu eki, ki̱bbu̱la kyona kya bantu baa I̱saaleeli̱ beekumaani̱li̱ya mu kibugha kya Si̱i̱lo kweteekani̱ja kughenda kulwana na bantu baa ntu̱la esi.
12 reuniram-se todos em Silo para irem combater contra eles.
13 Du̱mbi̱ Banai̱saaleeli̱ aba baatuma Fi̱nehaasi mutabani̱ wa mu̱hongi̱ Eli̱yeeja, kughenda mu kyalo kya Gi̱li̱yaadi̱, ku̱bu̱gha na bantu baa ntu̱la ya Leu̱bbeeni̱, ya Gaadi̱ na kimui kyakabili kya ntu̱la ya Manase.
13 Enviaram aos filhos de Rubem, de Gad e da meia tribo de Manassés, na terra de Galaad, o sacerdote Finéias, filho de Eleazar,
14 Aaghenda na beebembeli̱ baa ntu̱la eku̱mi̱, esyabaagha si̱ti̱ghaaye mu kibugha kya Si̱i̱lo. Mwebembeli̱ omui ku̱lu̱gha mu bu̱li̱ ntu̱la ya Banai̱saaleeli̱.
14 juntamente com dez príncipes, chefes de casas patriarcais, um chefe por tribo, sendo todos chefes de casas patriarcais entre os milhares de Israel.
15 Obu baaki̱dhi̱ye mu bantu baa ntu̱la ya Leu̱bbeeni̱, ya Gaadi̱ na kimui kyakabili kya ntu̱la ya Manase, mu kyalo kya Gi̱li̱yaadi̱, baabaghila bati,
15 Estes, chegando junto aos filhos de Rubem, de Gad e da meia tribo de Manassés, na terra de Galaad, disseram-lhes:
16 “Ki̱bbu̱la kyona kya bantu baa Mukama niibuwo baaghila bati, ‘Mwakoli̱ye kintu ki̱bhi̱i̱hi̱ye mu maaso ghaa Mukama Luhanga wa I̱saaleeli̱ nangaaki? Mwajeemeeye Mukama haabwa kwekwelela kyakuhongelʼo bihonguwa kini. Mwamu̱lu̱ghi̱yʼo kandi mwaleka kumukwamilila!
16 Eis a mensagem da assembléia do Senhor: que infidelidade é essa que cometeis contra o Deus de Israel, desviando-vos hoje do Senhor e levantando um altar, o que é presentemente um ato de revolta contra ele?
17 Kibhi ekyakoleeu̱we e Peyola takyatumali̱ye? Mukama akafubila ki̱bbu̱la kyatu na ndwala yamaani̱ eghi ekatwitamu bantu bakani̱ye kandi ku̱hi̱ki̱ya endindi tunaakubona-bona haabwa kibhi eki.
17 Porventura não nos basta o pecado de Fogor, do qual ainda hoje não estamos purificados, apesar do castigo que feriu a assembléia do Senhor? E vós vos desviais hoje do Senhor!
18 Obwalo mukubbala kuleka kukwamilila Mukama?
18 Se vos revoltais hoje contra o Senhor, amanhã sua cólera se inflamará contra toda a assembléia de Israel.
19 Bhaatu nsi mwatwete ekaakuba eteeli̱ye, mukuuke mu nsi ya Mukama, hambali weema ehi̱ki̱li̱i̱ye ya Mukama eli, mwise muukale naatu. Bhaatu mutajeemela Mukama kedha etu̱we, nimwekwelela kyakuhongelʼo bihonguwa kyanu, ekitali kyakuhongelʼo bihonguwa kya Mukama Luhanga waatu.
19 Se julgais que a terra de vossa herança é impura, passai para a terra que é a propriedade do Senhor, onde se acha sua morada, e instalai-vos no meio de nós; mas não vos revolteis contra o Senhor, nem contra nós, construindo outro altar além do altar do Senhor, nosso Deus.
20 Buuye tamu̱u̱su̱ki̱ye ngoku ki̱bbu̱la kya Banai̱saaleeli̱ kyafubihuwe, obu Akaani mutabani̱ wa Jeela ataabaaye mwesighibuwa haa kilaghilo ekyateebeeu̱wʼo haa bintu ebili bya kuhwelekeelela? Akaani taaniiye akaku̱wa enkaha haabwa kibhi kiye.’ ”
20 Não houve uma explosão de cólera do Senhor contra toda a assembléia de Israel quando Acã, filho de Zaré, pecou contra o que estava votado ao interdito? E não foi só ele que pereceu por causa de seu crime.
21 Niibuwo bantu baa ntu̱la ya Leu̱bbeeni̱, ya Gaadi̱ na kimui kyakabili kya ntu̱la Manase baaku̱u̱ki̱yemu beebembeli̱ baa ntu̱la sya I̱saaleeli̱ bati,
21 Os filhos de Rubem, de Gad e da meia tribo de Manassés responderam aos chefes dos milhares de Israel:
22 “Mukama wa Bu̱toki̱ Bwona ni Luhanga! Mukama wa Bu̱toki̱ Bwona ni Luhanga! Amani̱ye ekyaleki̱ye twakola eki. Nahabweki tukubbala naanu Banai̱saaleeli̱ mukimanye dhee! Tukaakuba ntwakoli̱ye eki haabwa bu̱jeemi̱ kedha kughaya Mukama, obwalo mutwite.
22 Deus todo-poderoso, o Senhor Deus todo-poderoso, o Senhor sabe, e Israel o saiba: se foi por espírito de revolta e por infidelidade para com o Senhor, que ele não nos poupe neste dia!...
23 Tukaakuba twekweleeye kyakuhongelʼo bihonguwa ntubbala ku̱lu̱ghʼo Mukama kandi kuhongelʼo bihonguwa byona byokeei̱ye, bya bilimuwa kedha bihonguwa bya bu̱si̱nge, Mukama eenini atufubile.
23 Se foi para desviar-nos do Senhor que levantamos um altar, e se foi para oferecermos sobre ele holocaustos, oblações e sacrifícios de ações de graças, o Senhor mesmo nos peça conta disso!
24 “Tukakola eki haabwa kwobaha tuti mu bwile obuliisa baasukulu baanu bangughila baasukulu baatu bati, ‘Muli na nkolangana ki na Mukama Luhanga wa I̱saaleeli̱?
24 Se o fizemos, foi antes por temor de que vossos filhos digam um dia aos nossos: Que tendes vós em comum com o Senhor, o Deus de Israel?
25 Tamuli na bugwetuwa obu Mukama aahaaye enu̱we, nanga Mukama aafooye maasi Yolodaani̱ kuba mutaano haagati yaatu naanu bantu baa ntu̱la ya Leu̱bbeeni̱ na ya Gaadi̱.’ Nanga baana baanu mbaabu̱ghi̱ye batiyo, banguleka baana baatu baleka kulami̱ya Mukama.
25 O Senhor pôs o rio Jordão como fronteira entre nós e vós, ó filhos de Rubem e de Gad: não tendes parte com o Senhor. E desse modo vossos filhos poderiam afastar os nossos do culto do Senhor.
26 “Niibuwo twatu̱u̱yemu tuti, ‘Oleke twekwelele kyakuhongelʼo bihonguwa, bhaatu kitali kyakuhongelʼo bihonguwa byona byokeei̱ye kedha bihonguwa binji.’
26 Por isso combinamos entre nós: construamos um altar, não para holocaustos e sacrifícios,
27 Bhaatu kyakuhongelʼo eki kikuba buukai̱so haagati yaatu naanu kandi haagati ya mijo eghi ekulabha etu̱we. Kyakuhongelʼo eki kikwoleka ngoku tuli na bughabe bwa kulami̱ya Mukama haa weema yee ehi̱ki̱li̱i̱ye kandi kumuhongela bihonguwa byona byokeei̱ye, bisembo na bihonguwa bya bu̱si̱nge, niikuwo baasukulu baanu mu bwile obuliisa batagubha kughila baasukulu baatu bati, ‘Tamuli na bughabe bwa kulami̱ya Mukama.’
27 mas para que seja um testemunho entre nós e vós, entre os nossos filhos e os vossos, de que prestamos culto ao Senhor em sua presença, oferecendo-lhe nossos holocaustos, nossos sacrifícios e nossas ações de graças, e para que os vossos filhos não digam amanhã aos nossos: vós não tendes parte com o Senhor.
28 “Twaghila tuti, ‘Kaakuba batu̱bu̱u̱li̱ya eki kedha baasukulu baatu, tukubooleka kyakuhongelʼo bihonguwa eki baataata baatu baakweye eki̱su̱si̱ye nga kyakuhongelʼo bihonguwa kya Mukama. Ekitali kyakuhongelʼo bihonguwa byona byokeei̱ye kedha bihonguwa binji, bhaatu kuba kaakulolelʼo haagati yaatu naanu.’
28 Se, pois, amanhã eles nos falassem assim, a nós ou aos nossos descendentes, poderíamos responder-lhes: vede a forma do altar do Senhor que nossos pais construíram, não para holocaustos e sacrifícios, mas para servir de testemunho entre nós e vós.
29 “Majima, tatukujeemela Mukama, kedha kuleka kumukwamilila haabwa kwekwelela kyakuhongelʼo bihonguwa byona byokeei̱ye, bya bilimuwa kedha bihonguwa binji. Bbaa, tatukukwela kyakuhongelʼo bihonguwa kinji ekitali kyakuhongelʼo bihonguwa kya Mukama Luhanga waatu, ekili mu maaso ghaa weema ehi̱ki̱li̱i̱ye ya kulami̱li̱yamu!”
29 Longe de nós o pensamento de querer revoltar-nos contra o Senhor, desviando-nos hoje dele por termos construído um altar para holocaustos, oblações e sacrifícios, fora do altar que está diante da morada do Senhor, nosso Deus!
30 Obu mu̱hongi̱ Fi̱nehaasi, beebembeli̱ na bakulu baa ntu̱la sya ki̱bbu̱la kya Banai̱saaleeli̱ abaaghendi̱ye naye, baaghu̱u̱ye ebi bantu baa ntu̱la ya Leu̱bbeeni̱, ya Gaadi̱ na Manase baabu̱ghi̱ye bighambo ebi, baadheedhuwa.
30 Tendo ouvido as palavras dos filhos de Rubem, de Gad e da meia tribo de Manassés, o sacerdote Finéias e os príncipes da assembléia, chefes dos milhares de Israel que o acompanhavam, deram-se por satisfeitos.
31 Fi̱nehaasi mutabani̱ wa mu̱hongi̱ Eli̱yeeja, aaghila bantu baa ntu̱la ya Leu̱bbeeni̱, Gaadi̱ na Manase ati, “Obwalo twamani̱ye ngoku Mukama ali naatu, nanga tamwamujeemeeye kandi mwaju̱ni̱ye Banai̱saaleeli̱ boona kifubilo kya Mukama.”
31 Então o sacerdote Finéias, filho de Eleazar, disse aos filhos de Rubem, de Gad e de Manassés: Reconhecemos hoje que o Senhor está no meio de nós, visto que não cometestes esse pecado contra ele, e salvastes assim os israelitas da mão do Senhor!
32 Fi̱nehaasi mutabani̱ wa mu̱hongi̱ Eli̱yeeja na beebembeli̱ aba, baalu̱gha mu nsi ya Gi̱li̱yaadi̱ mu bantu baa ntu̱la ya Leu̱bbeeni̱ na ya Gaadi̱ baakuuka hambali Banai̱saaleeli̱ bali mu nsi ya Kanaani̱, baabaghambila byona ebyabaayʼo.
32 O sacerdote Finéias, filho de Eleazar, deixando os filhos de Rubem e de Gad, voltou com os príncipes da terra de Galaad para a terra de Canaã, para junto dos israelitas, e fez-lhes um relatório de tudo.
33 Banai̱saaleeli̱ baadheedhuwa ku̱u̱ghu̱wa makulu agha kandi baasinda Luhanga. Banai̱saaleeli̱ aba baasinda Luhanga kandi bataatodha ku̱bu̱ghʼo kya kulwana kandi ku̱hwelekeeleli̱ya nsi hambali bantu baa ntu̱la ya Leu̱bbeeni̱, na Gaadi̱ baabaagha baakaaye.
33 Alegraram-se com isso, bendisseram a Deus e não pensaram mais em sair contra eles para devastar a terra habitada pelos filhos de Rubem e de Gad.
34 Bantu baa ntu̱la ya Leu̱bbeeni̱ na Gaadi̱ baaluka li̱i̱na kyakuhongelʼo bihonguwa kyabo bati, “Buukai̱so obukutwoleka ngu Mukama ni Luhanga.”
34 Por isso os filhos de Rubem e de Gad chamaram ao altar que tinham construído Ed, porque, disseram eles, ele é testemunho entre nós de que o Senhor é o verdadeiro Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Josué 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.