2 Coríntios 12

Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Nankabha mutaku̱nsi̱i̱ma nga mukwenda wa Ki̱li̱si̱to, nkulaghiluwa kweyongela kwesinda. Nankabha ntali nʼeki nkutungʼo, nkubaghambilʼo ebi Mukama Ki̱li̱si̱to aaleki̱ye naabonekeluwa kandi nʼebi ansu̱u̱ku̱li̱i̱ye.
1 Importa que me glorie? Na verdade, não convém! Passarei, entretanto, às visões e revelações do Senhor.
2 Nimani̱ye musaasa ahi̱ki̱li̱i̱je Ki̱li̱si̱to, oghu myaka eku̱mi̱ nʼenaa ehooyʼo, oghu akatwaluwa mu eghulu. Alaba naatwahuweyo mu mubili kedha mu mwoyo, si̱ye tanimani̱ye. Luhanga niiye amani̱ye.
2 Conheço um homem em Cristo que há catorze anos foi arrebatado até o terceiro céu. Se foi no corpo, não sei. Se fora do corpo, também não sei; Deus o sabe.
3 Nkutodha kughila nti, Luhanga alaba naamutwete mu mubili kedha atali mu mubili, Luhanga niiye amani̱ye. Eki nimani̱ye,
3 E sei que esse homem - se no corpo ou se fora do corpo, não sei; Deus o sabe -
4 ni ngu akatwaluwa mu ki̱i̱kalo kya Luhanga kisemeleeye kimui, ti̱ Luhanga amughambilayo bintu ebi muntu ataakugubha kusoboolola kandi ebi muntu atasi̱i̱mi̱lanu̱u̱we ku̱bu̱gha nanga mbyakuswekani̱ya munu bantu ku̱bi̱hi̱ki̱li̱ja.
4 foi arrebatado ao paraíso e lá ouviu palavras inefáveis, que não é permitido a um homem repetir.
5 Nangwesinda ku̱bu̱ghʼo ekyabaayʼo musaasa ngʼoghu, bhaatu etali haabwanje nenkaha, nkwesinda haabwa bintu ebikulekagha bantu bambona buceke.
5 Desse homem eu me gloriarei, mas de mim mesmo não me gloriarei, a não ser das minhas fraquezas.
6 Nankabha ntu̱wamu kwesinda, tankuba ndi mudhoma bbaa, nanga nkuba ni̱mbu̱gha majima. Bhaatu tankwesinda, nanga tambbali̱ye ebi mu̱u̱ghu̱u̱ye ni̱neegheesi̱ya nʼebi muboone ninkola, bileke bantu baneeli̱li̱kanʼo kusaali̱ya ngoku kibhonganuuwe.
6 Pois, ainda que me quisesse gloriar, não seria insensato, porque diria a verdade. Mas abstenho-me, para que ninguém me tenha em conta de mais do que vê em mim ou ouve dizer de mim.
7 Haanu̱ma ya Luhanga kumala kunjoleka byaku̱su̱u̱ku̱lu̱lu̱wa byamaani̱ ebi byona mu eghulu, ampa kijibu kyamaani̱ kya bulwaye obwambona-boneei̱ye ngoku ehuwa likusaalilagha muntu li̱mu̱tu̱bhi̱ti̱ye. Akakola eki kuntanga kwesinda haabwa ebi anjoleki̱ye ebi byona. Si̱taani̱ aabbalagha ku̱koleesi̱ya bulwaye obu kumbona-boni̱ya.
7 Demais, para que a grandeza das revelações não me levasse ao orgulho, foi-me dado um espinho na carne, um anjo de Satanás para me esbofetear e me livrar do perigo da vaidade.
8 Nkasaba Mukama milundi esatu nti anjiyʼo kubona-bona oku.
8 Três vezes roguei ao Senhor que o apartasse de mim.
9 Bhaatu bu̱li̱ mulundi ankuukaghamu ati, “Tankukuuyʼo bulwaye obu, bhaatu eki okwetaaghisibuwa ni̱i̱si̱ye kukughilila ngughuma, nanga nuwaabaaye oli muceke niibuwo nkukukoonela.” Nahabweki nkwesinda ku̱bu̱ghʼo bintu ebinkufoola muceke, niikuwo bantu babone ngoku Ki̱li̱si̱to aaniiye akumpaagha maani̱ ghaa ku̱mu̱heeleli̱ya.
9 Mas ele me disse: Basta-te minha graça, porque é na fraqueza que se revela totalmente a minha força. Portanto, prefiro gloriar-me das minhas fraquezas, para que habite em mim a força de Cristo.
10 Eki niikiyo kikulekagha haabwa Ki̱li̱si̱to ndheedhuwa, mu buceke, bantu kumbbaaki̱i̱si̱ya, mu bijibu, bantu kumpighani̱ja kandi kubona-bona. Nanga nkaakubaagha ndi muceke obu niibuwo Ki̱li̱si̱to akumpaagha maani̱.
10 Eis por que sinto alegria nas fraquezas, nas afrontas, nas necessidades, nas perseguições, no profundo desgosto sofrido por amor de Cristo. Porque quando me sinto fraco, então é que sou forte.
11 Neefooye nga mudhoma kwebu̱ghʼo nineesinda ntiyo, bhaatu ni̱i̱nu̱we mwampambi̱li̱i̱je kwebu̱ghʼo ntiyo. Ni̱i̱nu̱we mwabaagha mubhonganuuwe kunsinda mutiyo, nankabha ni̱mu̱kweli̱li̱kanagha muti tandi na mughaso, aba mukughilaghamu “bakwenda baa Ki̱li̱si̱to bakulu” aba tabansaai̱ye bbaa.
11 Tenho-me tornado insensato! Vós a isso me obrigastes. Vós é que deveríeis fazer o meu elogio, visto que em nada fui inferior a esses eminentes apóstolos, se bem que nada sou.
12 Obu naanabaagha naanu eghi, nkagu̱mi̱si̱li̱ja kandi naakolagha bwakulolelo na byakuswekani̱ya kwoleka ngoku ndi mukwenda kwonini wa Ki̱li̱si̱to.
12 Os sinais distintivos do verdadeiro apóstolo se realizaram em vosso meio através de uma paciência a toda prova, de sinais, prodígios e milagres.
13 Eki ntakoli̱ye eghi ni kughila nti munsaghike, ngoku nkukolagha mu bi̱bbu̱la bya bahi̱ki̱li̱ja binji. Mukaakuba ni̱mweli̱li̱kana muti nkasobi̱ya, munganile!
13 Em que fostes inferiores às outras igrejas, senão no fato de que a vós não vos fui pesado? Relevai-me esta injúria!...
14 Neeteekani̱i̱je kwisa kubalolʼo mulundi ghwakasatu, tankubabeela kijibu nanga tankwisa kughila nti mumpe bintu byanu, nkubbala ku̱hi̱ki̱li̱ja kwanu kugume. Mumani̱ye ngoku baana batabhonganuuwe kuteghekela babyaye baabo, bhaatu babyaye bali na kuloleelela baana baabo. Si̱ye Paulo ndi nga mubyaye waanu, nkubakola ntiyo.
14 Eis que estou pronto a ir ter convosco pela terceira vez. Não vos serei oneroso, porque não busco os vossos bens, mas sim a vós mesmos. Com efeito, não são os filhos que devem entesourar para os pais, mas os pais para os filhos.
15 Nahabweki na kudheedhuwa kukani̱ye, nkweheelayo kimui kandi mpeyo koona aka nkali nako haabwanu. Buuye si̱ye kubakunda bhyani, kikuleka enu̱we munkunde kukee?
15 De mui boa vontade darei o que é meu, e me darei a mim mesmo pelas vossas almas, ainda que, amando-vos mais, seja menos amado por vós.
16 Mumani̱ye ngoku ntaghi̱li̱ye nti mumpe sente syʼebi neetaghisibuwagha. Bhaatu bantu bakughilagha bati, nkabaayʼo enu̱we sente mu magheji kandi mu mulingo ghwa kubasoona-soona.
16 Mas seja! Não vos fui pesado. Como, porém, sou esperto, apanhei-vos pela astúcia...
17 Buuye bahi̱ki̱li̱ja baanakyanje aba nkutumagha eghi haliyo oghu ebo baahi̱yʼo sente mu mulingo ghutahi̱ki̱ye kusindeetela?
17 Acaso tirei proveito de vós por meio de algum daqueles que vos enviei?
18 Obu naatu̱mi̱ye Ti̱to na mu̱hi̱ki̱li̱ja muunakyatu oli̱ onji oghu mumani̱ye, buuye bakabakumaani̱yamu eghi sente? Tamumani̱ye ngoku si̱ye hamui na Ti̱to twakolagha eghi bintu bisusaane kandi tuli na kighendeleluwa kimui?
18 Roguei a Tito, e com ele enviei um irmão que conheceis. Por acaso tirou Tito de vós alguma coisa? Não andamos nós com o mesmo espírito, sobre as mesmas pegadas?
19 Kedha niibuwo mweli̱li̱kana muti bwile obu bwona tukwete kwetonganiilila ewaanu tuti tatuli nʼeki tu̱sobeei̱ye! Twabu̱ghagha bintu ebi mu majima mu maaso ghaa Luhanga haabwatu kulungana na Ki̱li̱si̱to. Bahi̱ki̱li̱ja baanakyanje, ebi twakoli̱ye byona bikaba haabwa kubagu̱mi̱ya mu ku̱hi̱ki̱li̱ja kwanu, enu̱we aba tu̱ku̱ndi̱ye.
19 Já há muito pensais que nos justificamos diante de vós. Perante Deus, em Cristo, é que nós falamos; mas tudo isto, meus caríssimos, para vossa edificação.
20 Eki neeyungiliiye ni ngu ninaasi̱ye eghi nsobola kusanga banji bataakwetwalikani̱ya ngoku nkubbala bahi̱ki̱li̱ja kwetwalikani̱ya. Nkakubasanga ntiyo nkusaaliluwa kandi mbafubile ngoku mutangubbali̱ye nkole. Ti̱ neeyu̱ngi̱ye nti ninaasi̱ye eghi, nsobola kusanga muusuuye ntongani̱, etima, ki̱i̱ni̱gha kihingulaane, bu̱li̱ omui ali haa kwebbalila biye, ni̱mu̱bu̱ghanganʼo kubhi, muli na lughambo, muli na myepanko ebhi̱i̱hi̱ye kandi mutateekaane.
20 Temo que, quando for, não vos ache quais eu quisera, e que vós me acheis qual não quereríeis. Receio encontrar entre vós contendas, invejas, rixas, dissensões, calúnias, murmurações, arrogâncias e desordens.
21 Neeyu̱ngi̱ye nti ninaatodhi̱ye kwisa eghi, Luhanga akuleka ni̱i̱ghu̱we mpemu̱ki̱ye mu maaso ghaanu. Nkutuntula haabwa bahi̱ki̱li̱ja bakani̱ye abanabhengi̱ye kwekuukamu bibhi byabo bya kwebhi̱i̱ya bya bu̱syani̱ na kweghomba kwakitiyo-kitiyo ebi banakwete kukola.
21 Receio que à minha chegada entre vós Deus me humilhe ainda a vosso respeito; e tenha de chorar por muitos daqueles que pecaram e não fizeram penitência da impureza, fornicação e dissolução que cometeram.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Coríntios 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.