Lucas 18

PATHEN LEKHABU THENG (TCZCHONGTHU) vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Nikhat Jesun aseijui te atao jingna diu leh alhahdai louna diu vetsahnan thusim khat aseipeh e.
1 E contou-lhes também uma parábola sobre o dever de orar sempre e nunca desfalecer,
2 “Khopi khat a hin thutan khat Pathen ginglou chule miho khohsahna jong neilou khat aumin ahi.
2 dizendo: Havia numa cidade
3 Chuche khopia meithai khat chu kinong chel'in ahung jingin, ‘Ka galmiho toh kakiboi nau hi thu adih in nei tanpeh in,’ ahung tijin ahi.
3 Havia também naquela mesma cidade
4 Thutan pan phat chomkhat amanu chu isahlou tah in ana koiyin, ahin achainakeiyin hitin akihoulim in, 'Keiman Pathen kaging pon ahilou le miho jong holeh tilou kahi,
4 E, por algum tempo, não quis; mas, depois, disse consigo: Ainda que não temo a Deus, nem respeito os homens,
5 ahivangin hiche numei nu hin eisungol lhatai. Keiman thu adih a tanlhah peh ahina din vetpeh inge. Ajeh chu amanu hin athilthum jinga kon hin ei sulungvai lhatai,'” ati.
5 todavia, como esta viúva me molesta, hei de fazer-lhe justiça, para que enfim não volte e me importune muito.
6 Chuin Pakaiyin aseiyin, “Hiche chondihlou thutanpa a kon'in kihil un.”
6 E disse o Senhor: Ouvi o que diz o injusto juiz.
7 “Ama jengin jong achaina a thu adih a tan dia ahin gellhah ahi. Hijeh a chu Pathen'in alhenchom te, ama kom'a asun ajan'a kapjing te chu thu adih a atanpeh ding ahi ti nagel lou u ham? Amaho chu donlouvin koijingin te natim?
7 E Deus não fará justiça aos seus escolhidos, que clamam a ele de dia e de noite, ainda que tardio para com eles?
8 Ka seipeh nahiuve, aman kinloitah a thu adih a atanpeh ding ahi! Ahinlah Mihem Chapa hung kit teng, leiset chunga hin mi ijat tahsan nei mudoh intem?” ati.
8 Digo-vos que, depressa, lhes fará justiça. Quando, porém, vier o Filho do Homem, porventura, achará fé na terra?
9 Chuin Jesun hiche thusim hi mi konkhat ama chonphatna a kisonga midang musit ho dingin aseiye:
9 E disse também esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, crendo que eram justos, e desprezavam os outros:
10 “Mi ni Hou-In ah taona mangin ache lhon'e. Khat chu Pharisee mi ahin, chule adang khatpa chu musit umtah kaidong ahi.
10 Dois homens subiram ao templo, a orar; um, fariseu, e o outro, publicano.
11 Pharisee mipa chu adingin hitin ataove: ‘Kakipah'e Pathen, adang ho banga chonse kahilou jeh in. Ajeh chu lepthol in kabol pon, kachonse pon, chule jonthanhoi jong kabolpoi. Keima atahbeh in khuche kaidongpa tobang kahipoi!
11 O fariseu, estando em pé, orava consigo desta maneira: Ó Deus, graças te dou, porque não sou como os demais homens, roubadores, injustos e adúlteros; nem ainda como este publicano.
12 Keiman hapta khat in nivei an kangol'in, kasum mu jat a kon'in som’a khat kapei,’” ati.
12 Jejuo duas vezes na semana
13 “Ahivangin kaidong pa chu gamla tah a adingin chule amit jeng'a jong vanlam ve ngam louvin ataove. Chusang chun lungkham tah in aman a-op achum'in hitin aseiye, ‘O Pathen, neilungset in, ijeh inem itile chonse kahi bouve,' ati.
13 O publicano, porém, estando em pé, de longe, nem ainda queria levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: Ó Deus, tem misericórdia de mim, pecador!
14 Ka seipeh nahiuve, Pharisee pa hilou, hiche chonsepa chu Pathen ang-ah them achangin inlam akiletai. Ijeh inem itile ama kichoisang ho chu suhnem'a um ding, chule akineosah ho chu dopsang'a um diu ahi,” ati.
14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque qualquer que a si mesmo se exalta será humilhado, e qualquer que a si mesmo se humilha será exaltado.
15 Nikhat nu le pa phabep in achateu chapang neocha chaho chu Jesun atham'a phatthei aboh dingin ahin puiyun ahi. Ahivangin aseijui ten hichu amu phat un, anul e apateu kom'a chun ama nasuboi bep uve tin ahouse uvin ahi.
15 E traziam-lhe também crianças, para que ele as tocasse; e os discípulos, vendo isso, repreendiam-nos.
16 Chuin Jesun chapang ho chu akouvin chule aseijui te hengah aseitai, “Chapang ho chu kahengah hung uhen. Jahda hih un! Ajeh chu Pathen Lenggam chu hiche chapang neocha tobanghoa ding bou ahi.
16 Mas Jesus, chamando-as para si, disse: Deixai vir a mim os pequeninos e não os impeçais, porque dos tais é o Reino de Deus.
17 Thutah ka seipeh nahiuve, koi hileh chapang neocha banga Pathen Lenggam sanglou chu lutlouhel ding ahi,” ati.
17 Em verdade vos digo que qualquer que não receber o Reino de Deus como uma criança não entrará nele.
18 Khatvei hou lamkai khat hin hiche thudoh hi adonge: “Houhil pha, tonsot hinna kanei theina dinga ipi kabol ding ham?” ati.
18 E perguntou-lhe um certo príncipe, dizendo: Bom Mestre, que hei de fazer para herdar a vida eterna?
19 “Ipi bol'a apha tia nei kou ham?” tin aledoh in, “Pathen bouseh dihtah a pha ahi.
19 Jesus lhe disse: Por que me chamas bom? Ninguém há bom, senão um,
20 Ahin na thudoh donbut nan, thupeh ho nahet chula: “Nangman jon bol hih in, tolthat hih in, gucha hih in, jouvin mi hehse hih in, nanu napa jabol in,” ati.
20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás, não matarás, não furtarás, não dirás falso testemunho, honra a teu pai e a tua mãe.
21 Mipan adonbut in, “Hiche thupeh ho jouse hi kachapan laiya pat kajui sohkei ahitai,” ati.
21 E disse ele: Todas essas coisas tenho observado desde a minha mocidade.
22 Jesun adonbutna thu ajah phat chun, hitin aseitai, “Nabol loulai thil khat aum'e. Nanei jouse joh in lang hiche sum chu mivaicha ho pen, chutileh van'a gou nanei ding ahi. Chuteng hungin, neijuiyin,” ati.
22 E, quando Jesus ouviu isso, disse-lhe: Ainda te falta uma coisa: vende tudo quanto tens, reparte-
23 Ahivangin mipa chun hichu ajahdoh phat in alungkham lheh tan ahi, ijeh inem itile ama chu haosa tah ahi.
23 Mas, ouvindo ele isso, ficou muito triste, porque era muito rico.
24 Jesun hichu amu phat in, aseitai, “Mihaosa Pathen Lenggam alut ding hi iti hah hitam!
24 E, vendo Jesus que ele ficara muito triste, disse: Quão dificilmente entrarão no Reino de Deus os que têm riquezas!
25 “Atahbeh in, heobil hom'a sangongsao alut galkai ding hi mihaosa Pathen Lenggam a alut ding sangin abaijoi!” ati.
25 Porque é mais fácil entrar um camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar um rico no Reino de Deus.
26 Hiche akisei jajouse chun aseiyun, “Achutileh vannoi leiset a koi ham huhhingna chang jou ding?” atiuve.
26 E os que ouviram isso disseram: Logo, quem pode salvar-se?
27 Aman adonbut in, “Mihem dinga hithei lou chu Pathen dinga hithei ahi,” ati.
27 Mas ele respondeu: As
28 Peter in aseiyin, “Keihon nangma jui dingin ka-in'u kadalha uve,” ati.
28 E disse Pedro: Eis que nós deixamos tudo e te seguimos.
29 Jesun adonbut in, “Henge” chuleh ka lhamon nahiuve, “Koi hileh Pathen Lenggam jal'a a'in ham, ajinu ham, asopiho ham, ahilou le anu apa ham achate ham pedoh chan chu,
29 E ele lhes disse: Na verdade vos digo que ninguém há, que tenha deixado casa, ou pais, ou irmãos, ou mulher, ou filhos pelo Reino de Deus
30 tamtah vei tu hinkhoa hi lepeh a um diu chule ahunglhung ding khang'a jong tonsot hinkemlou amu ding'u ahi,” ati.
30 e não haja de receber muito mais neste mundo e, na idade vindoura, a vida eterna.
31 Seijui som le ni ho atumbeh'in apuidoh in, Jesun ajah uva aseiye, “Ngaiyun, eiho Jerusalem chetou ding ihiuve, Mihem Chapa chung chang thudol'a themgao thusei jouse guilhun na ding mun chu ahi.
31 E, tomando consigo os doze, disse-lhes: Eis que subimos a Jerusalém, e se cumprirá no Filho do Homem tudo o que pelos profetas foi escrito.
32 Ama chu Rome te khut a pehdoh a um ding ahi, chule ama chu tot thanghoia um ding, jachat umtah a kibol ding, chil kiset khum ding ahi.
32 Pois há de ser entregue aos gentios e escarnecido, injuriado e cuspido;
33 Ama hon avoh uva chule atha diu ahi, ahivanga anithum nileh thoukit ding ahi,” ati.
33 e, havendo-
34 Ahin, ama hon hitiho thu hi khatcha ahethei pouve. Athusei ho athupije chu amaho a konna ki immang ahi, hijeh a chu athusei chu amattoh theilou u ahitai.
34 E eles nada disso entendiam, e esta palavra lhes era encoberta, não percebendo o que se lhes dizia.
35 Jesun Jericho anaisuh lai hin, mitcho khutdo khat lamsih ah ana touve.
35 E aconteceu que, chegando ele perto de Jericó, estava um cego assentado junto do caminho, mendigando.
36 Aman mihonpi kijot khuto gin ajah phat in, ipi thu hitam ti adongin ahi.
36 E, ouvindo passar a multidão, perguntou que era aquilo.
37 Nazereth Jesun hikom chu ahopa ahi ti aseipeh tauve.
37 E disseram-lhe que Jesus, o Nazareno, passava.
38 Hijeh chun amapa ahung eojah tan, “Jesu, David chapa, neilungset in!” ahintin ahi.
38 Então, clamou, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
39 “Thip in” tin masang langa miho chun ahutot tauvin ahi. Ahivangin ama awgingjep in ahapen cheh tan, “David Chapa, neilungset in!” ati.
39 E os que iam passando repreendiam-no para que se calasse; mas ele clamava ainda mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
40 Jesun ajahdoh phat in, adingin mipa chu ahin puilut diuvin athupeh tai. Mipa ahung nai toh lhonin Jesun adongin,
40 Então, Jesus, parando, mandou que lho trouxessem; e, chegando ele, perguntou-lhe,
41 “Ipi nabolpeh leng natim?” tin adong tai. Aman, “Pakai, kho muleng kati!” ati.
41 dizendo: Que queres que te faça? E ele disse: Senhor, que eu veja.
42 Chuin Jesun aseiyin, “Aphai, kho mutan! Natahsan in na damsah ahitai,” ati.
42 E Jesus lhe disse: Vê; a tua fé te salvou.
43 Apettah chun mipa chun kho amutai chuleh ama pan Jesu nung ajuiyin Pathen avahchoi tai. Chuleh amu jousen jong Pathen avahchoi cheh tauve.
43 E logo viu e seguia-o, glorificando a Deus. E todo o povo, vendo isso, dava louvores a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.