João 4
PATHEN LEKHABU THENG (TCZCHONGTHU) vs VC
VC Versão Católica
1 Pakai chun John sangin seijui tamjo asem'in miho Baptize achansah jinge ti Pharisee hon aja tauve tichu Jesun ahetan ahi.
1 O Senhor soube que os fariseus tinham ouvido dizer que ele recrutava e batizava mais discípulos que João
2 Hichun Jesu ama tah in baptize achansah lou vang'in, aseijui ten abol'u ahi.
2 {se bem que não era Jesus quem batizava, mas os seus discípulos}.
3 Hijeh chun aman Judea gam adalhan Galilee gam'a akile tai.
3 Deixou a Judéia e voltou para a Galiléia.
4 Aman alampi'a chun Samaria gamsung ajotpa in;
4 Ora, devia passar por Samaria.
5 Chuti chun Samaria mite khokhat Sychar mun chu ahunglhung tai; hiche mun chu Jacob in achapa Joseph ana peh loumun kom ahi.
5 Chegou, pois, a uma localidade da Samaria, chamada Sicar, junto das terras que Jacó dera a seu filho José.
6 Chukom'a chu Jacob twikul um'ah ahi, Jesu chu lamsao ajotna'ah achol tan, twikul panga chun leltah in atouvin ahi; Hichu sunkim dontah ahi.
6 Ali havia o poço de Jacó. E Jesus, fatigado da viagem, sentou-se à beira do poço. Era por volta do meio-dia.
7 Hichun Samaria numei khat twithal dingin ahungin, Jesun amanu jah a “Lungset tah in twi don ding neipen” ati.
7 Veio uma mulher da Samaria tirar água. Pediu-lhe Jesus: Dá-me de beber.
8 Hiche pet a chu Jesu achangseh a bou um ahi, ajeh chu aseijui te khosunga anneh ding choa achedoh kah u ahi.
8 {Pois os discípulos tinham ido à cidade comprar mantimentos.}
9 Numeinu chu atija lheh e, ajeh chu Judah hon Samaria miho chu athet uva imacha akikoppi ngailou u ahi; hijeh chun amanun Jesu jah a “Nangla Judah mi nahin, keila Samaria numei kahin, ipi dinga keikom'a don ding twi nathum ham?” ati.
9 Aquela samaritana lhe disse: Sendo tu judeu, como pedes de beber a mim, que sou samaritana!... {Pois os judeus não se comunicavam com os samaritanos.}
10 Jesun adonbut in amanu jah a “Pathen thilpeh nachan ding hi henlang, chule naki houpi hi koi ahi hele chun nangin kei kom'a nathum joh ding, chule keiman nangma hintwi pedinga,” ati.
10 Respondeu-lhe Jesus: Se conhecesses o dom de Deus, e quem é que te diz: Dá-me de beber, certamente lhe pedirias tu mesma e ele te daria uma água viva.
11 Chuin amanun ajah a, “Pu nangman athaldohna ding khao le bel jong nei louva, twikul jong athuh in, hintwi nati chu hoiya nalah ding ham?
11 A mulher lhe replicou: Senhor, não tens com que tirá-la, e o poço é fundo... donde tens, pois, essa água viva?
12 Chukit jongleh hiche twikul eina peuva kapului u Jacob sang'a nangma chungnungjo nahim? Ama tah in ana don'a achate leh agancha ho ana donsah a hiche twi sanga phajo hoiya nalah ding ham?” ati.
12 És, porventura, maior do que o nosso pai Jacó, que nos deu este poço, do qual ele mesmo bebeu e também os seus filhos e os seus rebanhos?
13 Jesun adonbut in ajah a, “Koi hileh hiche twi don'a chu dangchah kit ding ahi.
13 Respondeu-lhe Jesus: Todo aquele que beber desta água tornará a ter sede,
14 Ahivangin Keiman kapeh ding twi don jouse chu a itih a dangchah kit louding, amaho chu asung uva hintwi put a twinah theng soh ding, chule tonsot hinna chang ding ahiuve.”
14 mas o que beber da água que eu lhe der jamais terá sede. Mas a água que eu lhe der virá a ser nele fonte de água, que jorrará até a vida eterna.
15 Chuin numeinun ajah a “Pu lungset in hiche twi chu kei neipen, chuteng avel'a ka dangchah kitlouna ding, chuleh hilai mun'a twithal'a kahungkit louna dingin,” ati.
15 A mulher suplicou: Senhor, dá-me desta água, para eu já não ter sede nem vir aqui tirá-la!
16 Chuin Jesun amanu jah a, “Chenlang najipa gakouvin,” ati.
16 Disse-lhe Jesus: Vai, chama teu marido e volta cá.
17 Amanun adonbut in, “Keiman ji kaneipoi,” ati, hichun Jesun ajah a, “Nasei dih e, nangman ji kicheh naneipoi____
17 A mulher respondeu: Não tenho marido. Disse Jesus: Tens razão em dizer que não tens marido.
18 nangman ji nga tah nanei tan chule tua naum khompi pa jong khu naji tah ahipoi, nasei dih lheh jenge!” ati.
18 Tiveste cinco maridos, e o que agora tens não é teu. Nisto disseste a verdade.
19 Chuin numeinun ajah a, “Pu,” “Nangma themgao khat nahi.”
19 Senhor, disse-lhe a mulher, vejo que és profeta!...
20 Ahile neisei peh in, ipi dinga keiho Samaria mihon, kapului teu bolbanga hiche Gerizim mol'a Pathen kahou uva, ahivanga nangho Judah mihon Pathen houna ding mun chu Jerusalem bou ahi, natiu ham?” ati.
20 Nossos pais adoraram neste monte, mas vós dizeis que é em Jerusalém que se deve adorar.
21 Jesun adonbut in, “Numei, nei tahsan in, nang hon Pathen nahouna dingu mun chu hiche mol'a jong hilou, chuleh Jerusalem'a jong hilou, phat chu ahunglhung e.
21 Jesus respondeu: Mulher, acredita-me, vem a hora em que não adorareis o Pai, nem neste monte nem em Jerusalém.
22 Nangho Samaria mihon nahet chen lou u nahouvun, ahivangin keiho Judah mihon vang kahou u ama chu kahet chen'u ahi; ajeh chu huhhingna chu Judah te a konna hung ahi bouve.
22 Vós adorais o que não conheceis, nós adoramos o que conhecemos, porque a salvação vem dos judeus.
23 Ahivangin phat chu ahung lhunge, tutah hi ahi, ahou tahbeh hon Pa chu Lhagao leh thutah a ahou ding phat; ajeh chu Pa chun chutobanga hou ho bou chu amahou dinga ahol ahi.
23 Mas vem a hora, e já chegou, em que os verdadeiros adoradores hão de adorar o Pai em espírito e verdade, e são esses adoradores que o Pai deseja.
24 Ajeh chu “Pathen chu lhagao ahin, ahouten lhagao leh thutah a ahou ding mong ahi,” ati.
24 Deus é espírito, e os seus adoradores devem adorá-lo em espírito e verdade.
25 Chuin numeinun ajah a, “Keiman Messiah hung ding chu kahenai, ama chu Christa ahi. Ama chu ahung tengleh aman ijakai eihil dingu ahi,” ati.
25 Respondeu a mulher: Sei que deve vir o Messias {que se chama Cristo}; quando, pois, vier, ele nos fará conhecer todas as coisas.
26 Chuin Jesun amanu jah a, “Keima Messiah chu kahi!” ati.
26 Disse-lhe Jesus: Sou eu, quem fala contigo.
27 Hiche pettah chun, aseijui te ahung kile tauve, ama hon Jesu leh numeinu kihou chu amu uvin, atija lheh jengun ahi, ahivangin koiman ajah a, “Amanu henga ipi nathum ham?” ahilouleh, “Ipi dinga amanu naki houpi ham?” tia dong ngam aum pouve.
27 Nisso seus discípulos chegaram e maravilharam-se de que estivesse falando com uma mulher. Ninguém, todavia, perguntou: Que perguntas? Ou: Que falas com ela?
28 Hichun numeinu chun a twibel chu twikul panga adalhan khosung lam'a ale lhai kit in miho jouse henga;
28 A mulher deixou o seu cântaro, foi à cidade e disse àqueles homens:
29 “Hungun mikhat hung veuvin, aman kathilbol leh kachonna jouse aseidoh sohkeiye, Ama hi Christa hitei yinte,” ati.
29 Vinde e vede um homem que me contou tudo o que tenho feito. Não seria ele, porventura, o Cristo?
30 Chuin khosunga kon chun mipi tamtah ahung potdoh un ama chu ahung veuvin ahi.
30 Eles saíram da cidade e vieram ter com Jesus.
31 Hiche pet chun aseijui ten Jesu heng'ah, “Rabbi an themkhat beh nen,” atiuve.
31 Entretanto, os discípulos lhe pediam: Mestre, come.
32 Ahivangin Jesun adonbut in, “Keiman nangho het phahlou anneh kaneiye,” ati.
32 Mas ele lhes disse: Tenho um alimento para comer que vós não conheceis.
33 Hichun aseijui te amaho akidong touvin, “Eiho chedoh kah a mikhat touvin anneh ding ahin choipeh khat ham?” atiuve.
33 Os discípulos perguntavam uns aos outros: Alguém lhe teria trazido de comer?
34 Chuin Jesun ahilchen in ajah uva, “Eisolpa Pathen lunggot lam bol leh akin suh bulhit chu keima anneh ahi,” ati.
34 Disse-lhes Jesus: Meu alimento é fazer a vontade daquele que me enviou e cumprir a sua obra.
35 “Nanghon changphu apat chang-at khomna ding lha li alut e' natiuvin ahi. Ahivangin keiman najah uva kasei ahi, khodah uvin loujao khu veuvin, chang amin'in a-atphat val ahitai.
35 Não dizeis vós que ainda há quatro meses e vem a colheita? Eis que vos digo: levantai os vossos olhos e vede os campos, porque já estão brancos para a ceifa.
36 Chang-at chun athaman akisanji mong ahi, chule a-atkhom lousohga chu miho tonsot hinna a apuilut chu ahi; chutia chu aphut pa le a atpa anilhon'a kipahkhomji ahi!
36 O que ceifa recebe o salário e ajunta fruto para a vida eterna; assim o semeador e o ceifador juntamente se regozijarão.
37 Akiseiji bang chun, ‘mikhat in aphut in adang khat in a-at khomji,’ kiti chu adihtah ahi.
37 Porque eis que se pode dizer com toda verdade: Um é o que semeia outro é o que ceifa.
38 Hijeh chun keiman nangho, na phulou nauva a-atkhom dinga kasol nahiuve; midang in atoh gimnasa chu nang hon aga nakhop tup u ahi.”
38 Enviei-vos a ceifar onde não tendes trabalhado; outros trabalharam, e vós entrastes nos seus trabalhos.
39 Numeinu chun, “Kathilbol leh kachonna jouse eiseidoh peh e,” tia a hettohsah a kon chun, chuche khoa Samaria mi tamtah in Jesu chu atahsan tauve.
39 Muitos foram os samaritanos daquela cidade que creram nele por causa da palavra da mulher, que lhes declarara: Ele me disse tudo quanto tenho feito.
40 Chuin amaho Jesu henga ahung'un, akom uva umden dingin a ngeh un ahi, chuin Jesu chukom'a chun nikho ni achongden tan ahi;
40 Assim, quando os samaritanos foram ter com ele, pediram que ficasse com eles. Ele permaneceu ali dois dias.
41 Chua aum sung chun mi tamtah in athusei ajah uva kon chun ama chu atahsan tauve.
41 Ainda muitos outros creram nele por causa das suas palavras.
42 Chuin ama hon numeinu jah a, “Nangma thu hettohsah jengseh hilouvin, keiho tah in ama thusei kajauvin, tun katahsan tauve, chuleh ama hi vannoi huhhing dihtah ahi kahechen tauve,” atiuvin ahi.
42 E diziam à mulher: Já não é por causa da tua declaração que cremos, mas nós mesmos ouvimos e sabemos ser este verdadeiramente o Salvador do mundo.
43 Chua ni ni achon jou chun, Jesun Galilee ajontai.
43 Passados os dois dias, Jesus partiu para a Galiléia.
44 Jesu ama tah in themgao chu achenna agamsung'a jabolna achangpoi, tia ana seidohsa ahi.
44 {Ele mesmo havia declarado que um profeta não é honrado na sua pátria.}
45 Ahijeng vang chun Galilee miten ama chu ana sang uve, ajeh chu amaho chu Kalchuh Kut laiya Jerusalem'a ana um uva, chumun'a Jesu thilbol ho ana musoh keiyu ahi.
45 Chegando à Galiléia, acolheram-no os galileus, porque tinham visto tudo o que fizera durante a festa em Jerusalém; pois também eles tinham ido à festa.
46 Aman Galilee gamsung ajot in twisih lengpitwi asosah na Cana khoa chun ache kit in ahi, chuche kho kom'a Capernaum kho a chun vaipo milal khat aum'in, achapa chu ha dammo lheh jeng ahi.
46 Ele voltou, pois, a Caná da Galiléia, onde transformara água em vinho. Havia então em Cafarnaum um oficial do rei, cujo filho estava doente.
47 Chuin aman Jesu chu Judea gam'a kon'in Galilee gam'a ahunge ti ajah phat in, ama tah Jesu henga achen, Capernaum geiya ahunga achapa ahung damsah dingin ataotai, ajeh chu achapa chu athikon cha ahitai.
47 Ao ouvir que Jesus vinha da Judéia para a Galiléia, foi a ele e rogou-lhe que descesse e curasse seu filho, que estava prestes a morrer.
48 Jesun ajah a, “Melchihna kidang hicheng ho hi mulou hile chun nei tahsan nadem?” ati.
48 Disse-lhe Jesus: Se não virdes milagres e prodígios, não credes...
49 Hichun vaipopa chun, “Pakai lungset in kachapa athi masangin hungin,” tin ataotai.
49 Pediu-lhe o oficial: Senhor, desce antes que meu filho morra!
50 Jesun amapa jah a, “Na in'ah kile tan nachapa ahinge!” ati. Chuin mipa chun, Jesu thusei chu atahsan in, a inlam ajontai.
50 Vai, disse-lhe Jesus, o teu filho está passando bem! O homem acreditou na palavra de Jesus e partiu.
51 Chuin mipa chu a in alhun masang'in, asohten lampia ahung lamtouvin, achapa damtheng thu chu ahung seipeh uvin ahi.
51 Enquanto ia descendo, os criados vieram-lhe ao encontro e lhe disseram: Teu filho está passando bem.
52 Hichun aman asohte jah a, “Itih phat a chu damdoh ham?” tin adongin ahileh, ama hon, “Jan hi sun nidan khat dontah chun akhosih abeitai,” atiuvin ahi.
52 Indagou então deles a hora em que se sentira melhor. Responderam-lhe: Ontem à sétima hora a febre o deixou.
53 Chuin mipa chun hiche phat laitah chu, Jesun ajah a 'na chapa ahinge' tia aseipet tah ahi chu ahedoh tan ahi; hiche jeh chun ama leh a Insung mite chengsen Jesu atahsan tauve.
53 Reconheceu o pai ser a mesma hora em que Jesus dissera: Teu filho está passando bem. E creu tanto ele como toda a sua casa.
54 Hiche hi Judea gam'a kon'a Galilee gam'a ahungna a Jesun melchihna kidang abol aniveina ahitai.
54 Esse foi o segundo milagre que Jesus fez, depois de voltar da Judéia para a Galiléia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.