Mateus 8
Yaa Kanya Ninii Fɔle Sɛlɛɛ (SNW) vs NTLH
1 Obe wɔ di Yesu lasoo aakye ni kabokotee nwu suoto yi, batii dikudi kplɛ ninwii latikanko nwɔ.
1 Jesus desceu do monte, e muitas multidões o seguiram.
2 Ni di osuɔtɔ onwii niatoofiɛ ni ofiɛ sɛɛle lawa ɔkyɛ nɔɔ, abapɛ akunkyi kaatũ nɔɔ, aase katũ kaasɔ aabuɛ alɛ, “Saate! Nse dilɛ fɔ, faafuo ɔta suoto nii mbla klekle.”
2 Então um leproso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser.
3 Yesu ladiki kɔnɛɛ aakpanko nwɔ, aatɔkɔ nwɔ alɛ, “Letuna, suoto lɛfɔ siklekle!” Nfanwu, ofiɛ nwu layɔɔ osuɔtɔ nwu nkpo.
3 Jesus estendeu a mão, tocou nele e disse: No mesmo instante ele ficou curado da lepra.
4 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Lolaa fanyu nwaa, tambuɛ ɔlaa kuonwii faatɔkɔ otii kuonwii. Kafɔɔ tɔɔkyɛ falaayɔ suoto lɛfɔ fatuo Yaa Oletatɛ, faata oleɔta asaa ya di Mose kufiofa letuo ni. Nni nimadiki nintuo batii alɛ nwaako, ofiɛ nwu nkpo, ntɔɔyɔɔ fɔ nɛ.”
4 Então Jesus lhe disse:
5 Obe wɔ di Yesu labuo ni Kapernaum okpoo kamɛ yi, Roma batii bakpɛtɛ nɔɔfo onwii lawa ɔkyɛ nɔɔ abatikiti nwɔ lekoto aatɔkɔ nwɔ alɛ,
5 Quando Jesus entrou na cidade de Cafarnaum, um oficial romano foi encontrar-se com ele e pediu que curasse o seu empregado.
6 “Saate! Kpɛmblatɛ nii kofiɛ osie kanya ate leeyo diobuo nwɔ alɛ, oloofuo bia ɔtaka.”
6 Ele disse: — Senhor, o meu empregado está na minha casa, tão doente, que não pode nem se mexer na cama. Ele está sofrendo demais.
7 Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Mawa mayɔɔsa nwɔ ofiɛ.”
7 — Eu vou lá curá-lo! — disse Jesus.
8 Ni baakpɛtɛ nɔɔfo nwu nkpo ladiki kanya alɛ, “Oowo, Saate! Ninsiɛko alɛ faawa mi leyo. Kafɔɔ afɔ yi, buɛ ɔlaa onwii lete, kpɛmblatɛ nii nwu nkpo mawɛ difiɛyɔɔ.
8 O oficial romano respondeu: — Não, senhor! Eu não mereço que o senhor entre na minha casa. Dê somente uma ordem, e o meu empregado ficará bom.
9 Diekye ami kafɔɔ nle otii wɔ ninsi ni di banɔɔfo bawo kalɔ, ni di bakpɛtɛ bawo kafɔɔ nsi mi kaalɔ nɛ. Nse lɛtɔkɔ owo nlɛ, ‘Atɔɔkyɛ’ yi, ansifi. Nkpo kafɔɔ nse lɛtɔkɔ owo nlɛ, ‘Awa’ yi, anwa nɛ. Nse lɛtɔkɔ ɔlanle nii nlɛ, ‘Abla lɛsaa’ le, ni ambla nɛ.”
9 Eu também estou debaixo da autoridade de oficiais superiores e tenho soldados que obedecem às minhas ordens. Digo para um: “Vá lá”, e ele vai. Digo para outro: “Venha cá”, e ele vem. E digo também para o meu empregado: “Faça isto”, e ele faz.
10 Obe wɔ di Yesu lanu ni sɛlaa se mmle diabla nwɔ ɔkpɛ, ni aatɔkɔ batii ba niatikanko nwɔ ni alɛ, “Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ, ninnya otii kuonwii di Israel batii kamɛ ninkpe ni ofũ onu kplɛ wɔ mmle okle.
10 Quando Jesus ouviu isso, ficou muito admirado e disse aos que o seguiam:
11 Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ, batii kpinwu makye kufĩ katunkɔ ku kufĩ kamɛɛkɔ manwa mamasiɛ di opunu katũ ku Abraham ku Isak ku Yakob, di Yaa kafa sɛka kalekɔ nwu kamɛ.
11 E digo a vocês que muita gente vai chegar do Leste e do Oeste e se sentar à mesa no
12 Kafɔɔ Yaa mayɔ Yuda batii ba di Yaa sɛka kalekɔ nwu nkpo nle ni kale an-yu di ditunu kamɛ. Nfa babawi kaku manwee anyɛɛ nɛ.”
12 Mas as pessoas que deviam estar no Reino serão jogadas fora, na escuridão. Ali vão chorar e ranger os dentes de desespero.
13 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ bakpɛtɛ nɔɔfo nwu alɛ, “Tɔɔkyɛ leyo. Fɛ mmle okle feefũ feenu nii, dibawa kaanya ninta fɔ nkpo.” Nfanwu, ofiɛ layɔɔ bakpɛtɛ nɔɔfo nwu nkpo kpɛmblatɛ.
13 E Jesus disse ao oficial: E naquele momento o empregado do oficial romano ficou curado.
14 Yesu lakyɛ Petro leyo. Ni aalaanya Petro ɔmaato nte di ɔkla suoto ofiɛ lɛwɔɔfɔ ofiɛ nɛ.
14 Jesus foi à casa de Pedro e viu a sogra dele de cama, com febre.
15 Ninfɛ di Yesu lakyɛ aalaamufũ nwɔ di kɔnɛɛ nɛ. Nfanwu ofiɛ nwu nkpo layɔɔ nwɔ ni aataka aafũ nwɔ kɔfɔɔ nɛ.
15 Jesus tocou na mão dela, e a febre saiu dela. Então ela se levantou e começou a cuidar dele.
16 Di kɔtɔɔfɔ lawo nii, baakpaa batii kpinwu di anwuna kpile nsi ni baawako Yesu nfũ. Ni di Yesu latososa anwuna kpile nwu nkpo aadiki ma kaamɛ ku ɔlaa onwii obuɛ. Ni aayɔɔsa mba niatoofiɛ ni bamuu sifiɛ ninfa nɛ.
16 Depois do pôr do sol, o povo levou até Jesus muitas pessoas que estavam dominadas por demônios. E ele, apenas com uma palavra, expulsava os espíritos maus e curava todas as pessoas que estavam doentes.
17 Aabla nle mmle alɛ, ɔlaa wɔ di Yaa Ɔlaa Buɛtɛtɛ Yesaia labuɛ aatɛ ni kawa kaanya. Alɛ,
17 Jesus fez isso para cumprir o que o profeta Isaías tinha dito: “Ele levou as nossas doenças e carregou as nossas enfermidades.”
18 Obe wɔ di Yesu lanya batii dikudi le kpinwu niamana nwɔ beekyi nwɔ nii yi, ni aatɔkɔ basaateketetɛ nɔɔ alɛ, “Bita butaalɛ busifi lekpo le mmle sɛmaa.”
18 Jesus viu a multidão em volta dele e mandou os discípulos irem para o lado leste do lago.
19 Nfanwu ni di kufiofa asaa tuotɛ onwii lawa nwɔ ɔkyɛ nɛ. Ni aabatɔkɔ nwɔ alɛ, “Saatuotɛ, kakɔ lele fabakyɛ, matikanko fɔ.”
19 Um mestre da Lei chegou perto dele e disse: — Mestre, estou pronto a seguir o senhor para qualquer lugar aonde o senhor for!
20 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Nkpikiti nkpe atuɛ ya kamɛ mansiɛ nii, bakansiɛ nkpe ayo mante nii. Kafɔɔ ami, Otii Obi, nnaa lɛba katɛ ni disi.”
20 Jesus respondeu:
21 Osuɔtɔ bamba ninle ni basaateketetɛ nɔɔ onwii labuɛ alɛ, “Saate, tɛɛnkyɛ ninakookaa teemi fiɛ.”
21 E outro, que era seguidor de Jesus, disse: — Senhor, primeiro deixe que eu volte e sepulte o meu pai.
22 Ninfɛ di Yesu ladiki kanya alɛ, “Tikankoe. Faadiɛ batii ba ninte ni fɛle bakpi, baakookaa mma bamu bakpi lɛma.”
22 Jesus respondeu:
23 Yesu labuo di oklo onwii kamɛ, ni di basaateketetɛ nɔɔ kafɔɔ layie baabuo nɛ. Obe wɔ nfɛ bakyɛ nii,
23 Jesus subiu num barco, e os seus discípulos foram com ele.
24 nfanwu, kɔfɛɛfɔ siene kunwii niakyako ɔkpɛ di lekpo nwu suoto. Kuatɔɔpɛ ntu kuatookpete di oklo nwu kamɛ, kuamiɛ alɛ kuɔmɛɛ. Kafɔɔ di obe nwu kamɛ, Yesu late aatɔɔkyɔsĩi.
24 De repente, uma grande tempestade agitou o lago, de tal maneira que as ondas começaram a cobrir o barco. E Jesus estava dormindo.
25 Basaateketetɛ nwu nkpo lakyɛ baalaasɛnkɛsa nwɔ, ni baatɔkɔ nwɔ alɛ, “Saate, diki wo! Nfɛ buookpi lo!”
25 Os discípulos chegaram perto dele e o acordaram, dizendo: — Socorro, Senhor! Nós vamos morrer!
26 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Be oso biɔyɛkɛ nkpo? Ofũ onu lee diɛpɔ.” Nfanwu, Yesu lataka ni aamuɛ kɔfɛɛfɔ ku ntu nwu ninkɔkpɛ ni alɛ, “Diɛɔfɛ faate kloklo.” Ninfɛ dialo kanana nɛ.
26 — Por que é que vocês são assim tão medrosos? — respondeu Jesus. — Como é pequena a fé que vocês têm! Ele se levantou, falou duro com o vento e com as ondas, e tudo ficou calmo.
27 Diabla obiala lɛma yaaa. Ni baakaalɛ suoto lɛma alɛ, “Ɔmɛntii okle ninle nwɔ mmle di kɔfɛɛfɔ ku ntu be ninkɔkpɛ ni nnu nwɔ ɔlaa?”
27 Então todos ficaram admirados e disseram: — Que homem é este que manda até no vento e nas ondas?!
28 Obe wɔ di Yesu labuo Gadara kasɔ suoto leekpo nwu nkpo kakyɛ nyɔɔfa, batii banyɔ banwii di anwuna kple kɔkpɛko ni ladie baakye batii kakookaakɔ baawa babakyakako nwɔ. Baatii nwu nkpo lawɛ ni kobe osie kanya oso, otii kuonwii ninsinfuo ofe di osuku nwu nkpo suoto.
28 Quando Jesus chegou à região de Gadara, no lado leste do lago da Galileia, foram se encontrar com ele dois homens que estavam dominados por demônios. Eles vinham do cemitério, onde estavam morando. Eram tão violentos e perigosos, que ninguém se arriscava a passar por aquele caminho.
29 Nfanwu ni baafaa osie kanya baabuɛ alɛ, “Afɔ Yaa Obi, be ninsi di awo ku afɔ ntɛɛ? Ole fatoole katũ fɛɛwa falɛ fɔɔbananfi wo kootoko fiɛ di obe wɔ di Yaa lɛtɛ ni nwo?”
29 Eles começaram a gritar: — Filho de Deus, o que o senhor quer de nós? O senhor veio aqui para nos castigar antes do tempo?
30 Aplakuo ɔlambu kplɛ onwii latoole alesaa di ntɛɛ nwu.
30 Acontece que perto dali estavam muitos porcos comendo.
31 Nioso anwuna kpile nwu latikiti Yesu lekoto alɛ, “Nse fabatososa wo fandiki yi, ni faatososa wo fakpee di aplakuo ɔlambo kplɛ nwu nkpo kamɛ.”
31 E os demônios pediram a Jesus com insistência: — Se o senhor vai nos expulsar, nos mande entrar naqueles porcos!
32 Ninfɛ di Yesu ladiki kanya aatɔkɔ nya alɛ, “Bitɔɔkyɛ nya kamɛ.” Ninfɛ aadie ma kaamɛ aasifi aplakuo nwu nkpo kamɛ nɛ. Ninfɛ di aplakuo ɔlambo nwu nkpo latoso kitikiti baakye kobokotee nwu nkpo ɔlɔɔkɔ baalaabuo di lekpo nwu kamɛ baamɛ ntu baakpi nɛ.
32 — Pois vão! — disse Jesus. Os demônios foram e entraram nos porcos, e estes se atiraram morro abaixo, para dentro do lago, e se afogaram.
33 Nioso aplakuo nwu bakpatɛ latoso baasifi okpoo baalaabuɛ lɛsaa le niawa ni di basuɔtɔ ba kamɛ di anwuna kpile nwu lasiɛ ni ku aplakuo nwu suoto baatɔkɔ batii.
33 Os homens que tomavam conta dos porcos fugiram e chegaram até a cidade. Lá contaram tudo isso e também o que havia acontecido com os dois homens que estavam dominados por demônios.
34 Nkpo oso okpoo nwu nkpo batii bamuu ladie baakyɛ alɛ bɔɔlaakyakako Yesu. Obe wɔ baakyakako nwɔ nii, baatikiti nwɔ lekoto alɛ adie ma kaasɔ suoto.
34 Então todos os moradores daquela cidade saíram para se encontrar com Jesus; e, quando o encontraram, pediram com insistência que fosse embora da terra deles.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.