Mateus 23
Yaa Kanya Ninii Fɔle Sɛlɛɛ (SNW) vs NTLH
1 Nni nkpo sɛmaa, Yesu lakakatɛ aata batii dikudi nwu nkpo ku basaateketetɛ nɔɔ.
1 Então Jesus falou à multidão e aos seus discípulos.
2 Ninfɛ aatɔkɔ ma alɛ, “Kufiofa batuotɛ ku Farisi batii ninle mba bɛɛta osuku alɛ baadiki ni Mose kufiofa nwu nkpo kasɔ.
2 Ele disse:
3 Nkpo oso bibla lɛsaa lele bɛɛtɔkɔ ye, biemufũ biklee osie kanya. Kafɔɔ bitantikanko ɔsaabla lɛma nkpaamaa, diekye baasi nkpa di asaa ya bootuo ni suoto.
3 Por isso vocês devem obedecer e seguir tudo o que eles dizem. Porém não imitem as suas ações, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Beekpee atoo ya ninkpe ni onutũ beetukasa batii diisi alɛ batuka. Kafɔɔ mma bamu bolootuna alɛ bɔɔyɔ bia lɛnɛɛbi lɛma ninwii mankyaako batukatɛ nwu alɛ baatuka.
4 Amarram fardos pesados e os põem nas costas dos outros, mas eles mesmos não os ajudam, nem ao menos com um dedo, a carregar esses fardos.
5 “Mambla lɛsaa biala baatii kanya ma ni fɛle Yaa bakpɛmblatɛ nwaa bale nii. Asaa ya man-yɔ mannii ni disi ku nnɛɛtũ lɛma lɛbla blɛfɛɛ, bɛɛkpana Kɔkpana Klekle sɛlaa beetika nya di suoto. Bɛɛbla kafɔɔ awu sɛkpaalɛ abinte beetika di awu lɛma suoto.
5 Tudo o que eles fazem é para serem vistos pelos outros. Vejam como são grandes os trechos das das suas
6 Mambɔmbɔ osiɛ di nsiɛkɔ kplɛ di dii nlekɔ ku aba kplɛ osiɛ di Yuda batii nsiisakɔ kamɛ.
6 Eles preferem os melhores lugares nos banquetes e os lugares de honra nas
7 Mammiɛ alɛ batii katɔwakasɔ mantɔɔsɛɛsa ma ku dibu laakpaka, mantɔɔlɛɛ ma kafɔɔ alɛ Basaatuotɛ.
7 Gostam de ser cumprimentados com respeito nas praças e de ser chamados de “mestre”.
8 “Kafɔɔ aye bafũbanutɛ yi, bitanta baalɛɛ ye basaatuotɛ, diekye saatuotɛ onwii lete ninkpe ye. Aye yi, bawo babilɛma bile.
8 Porém vocês não devem ser chamados de “mestre”, pois todos vocês são membros de uma mesma família e têm somente um Mestre.
9 Bitanlɛɛ otii kuonwii kafɔɔ kaayi ka mmle bilɛ Teete, diekye Teete onwii lete ninkpe ye di osi.
9 E aqui na terra não chamem ninguém de pai porque vocês têm somente um Pai, que está no céu.
10 Bitanta baalɛɛ ye kafɔɔ alɛ Batunletɛ. Diekye otii onwii lete ninle ye tunletɛ, nnwɔɔ ninle Kristo nɛ.
10 Vocês não devem também ser chamados de “líderes” porque vocês têm um líder, o
11 Kaamɛ lee, nwɔ ninle ni ɔnɔɔfo yi, dikpe nii eele kpɛmblatɛ ɛɛta bayɛntɛle.
11 Entre vocês, o mais importante é aquele que serve os outros.
12 Otii wɔ niɛtakatɛsa ni suoto katoo yi, Yaa mawakosa nwɔ kasɔ. Otii wɔ kafɔɔ niɛwakosa ni suoto kasɔ yi, Yaa matakatɛsa nwɔ katoo.
12 Quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
13 “Biyɔɔsa, aye kufiofa batuotɛ ku Farisi batii! Aye anu di anu basaablatɛ! Biɛsɛɛ Yaa sɛka kalekɔ kayokontũ biekpee batii bilɛ batambuo. Aye bamu kafɔɔ biesĩ bilɛ biloobuo. Bietĩi mba kafɔɔ nikokpee ni okyiini alɛ boobuo ni osuku.
13 — Ai de vocês,
14 Biyɔɔsa aye kufiofa batuotɛ ku Farisi batii! Aye anu di anu basaablatɛ! Minkyɛ bakpisɔfɔ nfũ bilɛ biɔkyakaako ma, kafɔɔ minkyɔnkyɔ ma minfũ ma asaa ninnɛɛ. Mimpɛ ɔlaa minklɛsa kafɔɔ bilɛ biɔyɔ minkyɔnkyɔ ma. Ta nkpo oso letokonanfi lee matɛ nimpɔ.
14 [— Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês exploram as viúvas e roubam os seus bens e, para disfarçarem, fazem longas orações! Por isso o castigo de vocês será pior!]
15 “Biyɔɔsa aye kufiofa batuotɛ ku Farisi batii! Aye anu di anu basaablatɛ! Mintaalɛ lekpo minkyɛ minkyi kayi aba aba mimmiɛ otii onwii minta Yaa. Nse bitɔɔwɛ otii nwu bieloo, mintuo nwɔ asaa anlalaa anlenkee bia aye bamu lee sɛnyɔ, alɛ aakyɛ kawɔɔ ɔtɔ nwu nkpo kamɛ!
15 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês atravessam os mares e viajam por todas as terras a fim de procurar converter uma pessoa para a sua religião. E, quando conseguem, tornam essa pessoa duas vezes mais merecedora do inferno do que vocês mesmos.
16 “Biyɔɔsa aye batunletɛ ba di anu lebiɛ ni! Mintuo bilɛ, ‘Nse otii lɛka Yaa Olekatakɔ nwu nkpo yi, diɛbla lɛsalɛsaa, kafɔɔ nse otii lɛka koto sɛɛle ko ninte ni di Yaa Olekatakɔ nwu nkpo kamɛ yi, dikpe nii eediki ntam nwu nkpo.’
16 — Ai de vocês, guias cegos! Pois vocês ensinam assim: “Se alguém jurar pelo Templo, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se alguém jurar pelo ouro do Templo, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
17 Banumbiɛtɛ babuutɛ! Lɛmɛnle niefĩ dilenke, koto sɛɛle nwu ɛɛ, sɛɛ Yaa Olekatakɔ ka niɛta koto sɛɛle nwu nkpo nte ni klekle?
17 Tolos e cegos! Qual é mais importante: o ouro ou o Templo que
18 Biokple mintuo bilɛ, ‘Nse otii owo lɛka oleɔta akyikye nwu nkpo yi, diɛbla lɛsalɛsaa. Kafɔɔ nse ɛɛlɛɛ oleɔta wɔ nintika ni di oleɔta akyikye nwu nkpo suoto yi, ni dikpe nii eediki ntam nwu nkpo.’
18 Vocês também ensinam isto: “Se alguém jurar pelo altar, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se jurar pela oferta que está no altar, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
19 Banumbiɛtɛ biɛtɛ bile nwaako! Lɛmɛnle niefĩ dilenke, oleɔta nwu ɛɛ, sɛɛ oleɔta akyikye ya niɛta oleɔta nwu nkpo nte ni klekle?
19 Cegos! Qual é mais importante: a oferta ou o altar que santifica a oferta?
20 Nkpo oso, nse otii owo lɛlɛɛ oleɔta akyikye nwu nkpo yi, ni atɔɔlɛɛ oleɔta akyikye nwu nkpo ku oleɔta wɔ omuu nintika nya ni di suoto.
20 Por isso, quando alguém jura pelo altar, está jurando pelo altar e por todas as ofertas que estão em cima dele.
21 Nse ɛɛlɛɛ Yaa Olekatakɔ kafɔɔ yi, ni atɔɔlɛɛ Yaa Olekatakɔ nwu ku Yaa wɔ ninsi ni ninfa.
21 Quando alguém jura pelo Templo, está jurando pelo Templo e por Deus, que mora ali.
22 Nkpo okle kafɔɔ nse otii owo lɛka osi yi, ni atɔɔka Yaa lɛkakpomii ku Yaa wɔ omu ninsi ni di lekpomii nwu suoto nɛ.
22 E, quando alguém jura pelo céu, está jurando pelo trono de Deus e pelo próprio Deus, que está sentado nele.
23 “Biyɔɔsa aye kufiofa batuotɛ ku Farisi batii! Aye anu di anu basaablatɛ! Biye mmle okle manta ni apasalɛbi ku kayee ku abulaa dikyuu lefosile nɔɔ manta ni Yaa, kafɔɔ biesĩ kufiofa asaatuo finle ya ninle ni batii ɔtannyu di anu ku nyaami ɔnya ku ote tinini biɛtɛ. Asaa ya mmle dikaatɛ alɛ biɛka ɔbla fiɛ biɛyɔ nnya nkpo kafɔɔ biɛkyakaa nɛ.
23 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês dão a Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da erva-doce e do
24 Batunletɛ banumbiɛtɛ! Mindiki kabɔkɔbii biibii di nta anu, kafɔɔ asaa ya mimmɛ ni lemuɔ alenke kapupɔnkɔ!
24 Guias cegos! Coam um mosquito, mas engolem um camelo!
25 “Biyɔɔsa aye kufiofa batuotɛ ku Farisi batii! Aye anu di anu basaablatɛ! Minfoto sipũ lee ku awansaa lee sɛmaa klekle, kafɔɔ kamɛ ninya leyii pɔ ku lɛkpɔnɔnfɔ fɛ mmle okle bieyii ni ku ditiitafaa ku onumbɛbɛɛ.
25 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês lavam o copo e o prato por fora, mas por dentro estes estão cheios de coisas que vocês conseguiram pela violência e pela ganância.
26 Afɔ Farisi otii numbiɛtɛ, foto opũ lɛfɔ kamɛ lɛkasale, ni sɛmaa kafɔɔ makpa.
26 Fariseu cego! Lave primeiro o copo por dentro, e então a parte de fora também ficará limpa!
27 “Biyɔɔsa aye kufiofa batuotɛ ku Farisi batii! Aye anu di anu basaablatɛ! Bite fɛ sɛkya se beekpiitaa ni ku akaaloo siɔlɛ ni onyu kaayi osie kanya. Kafɔɔ kamɛ leyii pɔ ku bakpi buule ku akufi.
27 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês são como túmulos pintados de branco, que por fora parecem bonitos, mas por dentro estão cheios de ossos de mortos e de podridão.
28 Nkpo okle kafɔɔ biɛbla suoto fɛ batii biene baatii anu nɛ, kafɔɔ kamɛ lee leyii pɔ ku sɛlaa kuafunu ku sikpile.
28 Por fora vocês parecem boas pessoas, mas por dentro estão cheios de mentiras e pecados.
29 “Biyɔɔsa aye kufiofa batuotɛ ku Farisi batii! Aye anu di anu basaablatɛ! Mimbla sɛkya biene minta Yaa ɔlaa babuɛtɛtɛ, minlolaa kafɔɔ batii ba niesiɛ ni nkpa biene sɛkya osie kanya.
29 — Ai de vocês,
30 Mimbuɛ kafɔɔ bilɛ, ‘Nse minsiɛ nkpa di bawa lee obe kamɛ yi, nse biɛbla onwii ku mma bilo Yaa ɔlaa babuɛtɛtɛ nwu nkpo.’
30 E dizem: “Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos feito o que eles fizeram, não teríamos matado os profetas.”
31 Kafɔɔ nwaako ɔsaabla lee kodiki kuntuo alɛ batii ba nialo ni Yaa ɔlaa babuɛtɛtɛ nwu nkpo banantii bile.
31 Assim vocês confirmam que são descendentes daqueles que mataram os profetas.
32 Nkpo oso yi, bibla bikyɛnko, biɛyɛntɛ lɛsaa le baawa lee lakye ni kasɔ.
32 Portanto, vão e terminem o que eles começaram!
33 “Batii kpile bile! Bite fɛ basaanwu ku abi! Bienyu bilɛ bibafuo otoso odie di Yaa letokonanfi le abananfi ye ni di ɔtɔ kawɔɔ kamɛ?
33 Cobras venenosas, ninhada de cobras! Como esperam escapar da condenação do inferno?
34 Nle mmle oso, makyesee ye Yaa ɔlaa babuɛtɛtɛ ku banumbentɛ ku kufiofa batuotɛ, bibapɛ bawo minkaasa di kowoso suoto mankpi. Bibapɛ bawo kafɔɔ kowesee di nsiisakɔ lee, mintikanko babamba kafɔɔ mindiki di okpoo minsifiko okpoo bamba kamɛ.
34 Pois eu lhes mandarei profetas, homens sábios e mestres. Vocês vão matar alguns, crucificar outros, chicotear ainda outros nas
35 Di ɔsaabla wɔ mmle oso, batii ba ninte ni tinini bamuu ntɔ be batooyiwii ni kaasɔ suoto, matika ye diisi. Dibakye kasɔ di otii tinini Abel ntɔ suoto, ninaase di Barakia obi nɔɔ Sakaria wɔ bialo ni di Yaa Olekatakɔ kamɛ ku oleɔta akyikye obo.
35 Por isso Deus castigará vocês pela morte de todas as pessoas inocentes que os antepassados de vocês mataram, desde a morte do inocente Abel até a de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram entre o Templo e o altar.
36 Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ, ntɔ be mmle beewii nii letokonanfi mawa di aye ba ninkpe ni nkpa miɛ disi.
36 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o castigo por tudo isso cairá sobre o povo de hoje.
37 “O Yerusalem, Yerusalem, afɔ nialo Yaa ɔlaa babuɛtɛtɛ, faasafɔ batii ba kafɔɔ di Yaa lakpee fɔ ni ɔkyɛ aafuɔ faalo! Obe kpinwu ntoomiɛ nlɛ kosiisa babi lɛfɔ di afoko nii kalɔ fɛ mmle okle di kɔɔkɔɔbi ɔya nkpaa abi ankpee ni di afoko nɔɔ kalɔ, kafɔɔ floonu kasɔ!
37 Jesus terminou, dizendo:
38 Ta nle mmle oso, Yaa madiki okpoo wɔ mmle atoko manwɔɔsa nwu.
38 Agora a casa de vocês ficará completamente abandonada.
39 Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ, biloosinwa mi ɔbanya diediki diɛlaase di obe wɔ biebuɛ bilɛ, ‘Yaa lekusɛkusɛsa otii wɔ nikɔwa ni di Saate leyooto kamɛ.’ ”
39 Eu afirmo que vocês não me verão mais, até chegar o tempo em que dirão: “Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.