Mateus 22

Yaa Kanya Ninii Fɔle Sɛlɛɛ (SNW) vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Yesu lakple aatuo ma asaa di akpa kamɛ aabuɛ alɛ,
1 Então Jesus tornou a falar-lhes por parábolas, dizendo:
2 Yaa sɛka kalekɔ nte fɛ nle mmle. Di obe onwii kamɛ, ɔka onwii lale ɔsanko ɔyɔ dii aata obi suɔtɔbi nɔɔ.
2 O reino dos céus é semelhante a um rei, que celebrou as bodas de seu filho.
3 Ni aakpee bakpɛmbla nɔɔ alɛ bakyɛ baalaalɛɛ batii ba ɛɛkyaka ni di ɔsanko ɔyɔ nwu nkpo dii kalekɔ bawako. Kafɔɔ baasĩ alɛ bɔlɔɔwa.
3 Enviou os seus servos a chamar os convidados para a festa, e estes não quiseram vir.
4 “Nkpo oso aakple aakpee bakpɛmblatɛ bamba alɛ balaatɔkɔ batii nwu nkpo alɛ, ‘Dii ole alesaa nwu ntoobe, lelo nankyue suɔtɔ ku obiibii wɔ ninsi ni lɛla, lɛsaa biala ntoosi. Biwa ɔsanko ɔyɔ dii nwu kalekɔ.’
4 Enviou ainda outros servos com este recado: Dizei aos convidados: Tenho já preparado o meu banquete; as minhas reses e os meus cevados estão mortos, e tudo está pronto; vinde às bodas.
5 “Kafɔɔ batii ba baakyakako ni nkpo, kuonwii lɛma ditakyɔɔ lɛlɛɛ nwu kotoko, baasifi sɛkpɛ lɛma mmɛ. Onwii lasifi kofe, onwii kafɔɔ lasifi asaa kasunsukɔ.
5 Mas eles não fizeram caso e foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio;
6 Bawo kafɔɔ lamufũ bakpɛmblatɛ nwu nkpo, baapɛ ma, ni baalo ma nɛ.
6 e os outros, agarrando os servos, os ultrajaram e mataram.
7 Ɔblɔ lafiɛ ɔka nwu nkpo osie kanya ni aakyesee bakpɛtɛ nɔɔ baakyɛ baalaalo batii lotɛ nwu nkpo bamuu, ni baakpee okpoo lɛma nwu nkpo ɔtɔ baawɔɔsa nwu nɛ.
7 Irou-se o rei, e mandou as suas tropas exterminar aqueles assassinos e incendiar a sua cidade.
8 “Ninfɛ aalɛɛ bakpɛntɛ nɔɔ nwu nkpo aatɔkɔ ma alɛ, ‘Obi nii ɔsanko ɔyɔ alesaa nwu nkpo ntoosi, kafɔɔ batii ba lɛkyakako ni diesiɛko dii nwu nkpo kalekɔ.
8 Então disse aos servos: As bodas estão preparadas, mas os convidados não eram dignos;
9 Nkpo oso nunua yi, bitɔɔkyɛ akpaka biɛlaalɛɛ batii lele biɛnya bilɛ bawa ɔsanko ɔyɔ dii kalekɔ nwu.’
9 ide, pois, às encruzilhadas dos caminhos e chamai para as bodas a quantos encontrardes.
10 Nioso bakpɛntɛ nwu nkpo ladie baasifi akpaka baalaalɛɛ batii ba bamuu baanya nii, babienetɛ ku bakpiletɛ baawako. Nioso ɔsanko kayɔkɔ nwu nkpo layii pɔ ku batii.
10 Indo aqueles servos pelos caminhos, reuniram todos os que encontraram, maus e bons; e a sala nupcial ficou cheia de convivas.
11 “Ni di ɔka nwu nkpo lawa alɛ ɔɔbaanyu batii ba bɛɛkyakako bɛɛwako ni nfa, ni aanya osuɔtɔ onwii diekpee ɔsanko ɔyɔ awo.
11 Mas entrando o rei para ver os convivas, notou ali um homem que não trajava veste nupcial,
12 Ni di Ɔka nwu nkpo lakaalɛ nwɔ alɛ, ‘Siɛwo, lɛyiɛbla fiɛ fɛɛwa nfũ fanankpee ɔsanko ɔyɔ awo?’ Kafɔɔ osuɔtɔ nwu nkpo ditafuo kanya odiki.
12 e perguntou-lhe: Amigo, como entraste aqui sem veste nupcial? Ele, porém, emudeceu.
13 “Ninfɛ di ɔka nwu nkpo latɔkɔ bakpɛmblatɛ nɔɔ alɛ, ‘Binii nwɔ nnɛɛ ku nkpaa biefuki nwɔ biyu kaayi diitunu nwu nkpo kamɛ. Nfũ kaaku owi ku anyɛɛ owee nkpe ni.’ ”
13 Então o rei disse aos servos: Atai-o de pés e mãos, e lançai-o nas trevas exteriores; ali haverá o choro e o ranger de dentes.
14 Ninfɛ di Yesu layɛntɛ ku lɛkpa le mmle alɛ, “Yaa lɛlɛɛ batii kpi, kafɔɔ, basɛɛ eediki kaamɛ.”
14 Pois muitos são chamados, mas poucos escolhidos.
15 Farisi batii bawo lakyɛ baalaabla disibu mmle okle baayɔ Yesu omu kanya kamɛ ɔlaa manwɛ nwɔ nii.
15 Então os fariseus se retiraram e consultaram entre si como o apanhariam em alguma palavra;
16 Nkpo oso baakpee basaateketetɛ lɛma bawo ku batii ba nintikanko ni Herode baakyɛ Yesu nfũ. Obe wɔ baakyɛ ni ɔkyɛ nɔɔ, baatɔkɔ nwɔ alɛ, “Saatuotɛ, buye bulɛ nwaakotɛ falɛ, fantuo kafɔɔ Yaa ɔlaa nwu ninle ni nwaako ɔlaa, diekye fánnyu batii di anu faabla lɛsaa. Faayɔ nwu ole di batii sɛlaa se mambuɛ ni kafɔɔ.
16 Enviaram os seus discípulos, juntamente com os herodianos, a perguntar: Mestre, sabemos que és verdadeiro e que ensinas o caminho de Deus segundo a verdade, e não se te dá de ninguém, porque não te deixas levar de respeitos humanos;
17 Nkpo oso, tɔkɔ wo disibu lɛfɔ. Kufiofa loo lɛta osuku alɛ buata akpooto munta Roma batii Ɔka Nɔɔfo ɛɛ, sɛɛ dinaa alɛ buɔta?”
17 dize-nos, pois, qual é o teu parecer; é lícito ou não pagar o tributo a César?
18 Kafɔɔ Yesu latofo disibu kpile le bakle ni di suoto nɔɔ, nioso aatɔkɔ ma alɛ, “Aye anu di anu basaablatɛ! Be oso biɛwa biowolaa mi kaanya?
18 Porém Jesus, tendo percebido a malícia deles, respondeu-lhes: Por que me experimentais, hipócritas?
19 Bitɛɛ koto ko min-yɔ mintɔɔta ni akpooto nwu nkpo ninnyu.” Ninfɛ baayɔ koto nwu nkpo baawako nwɔ nɛ.
19 Mostrai-me uma moeda de tributo. Trouxeram-lhe um denário.
20 Ninfɛ di Yesu lakaalɛ ma alɛ, “Owe kunyii ku leyooto nintika di koto ko mmle suoto?”
20 Ele perguntou: De quem é esta efígie e inscrição?
21 Ninfɛ baadiki kanya alɛ, “Ɔka Kplɛ Kaesare dile.”
21 Responderam: De César. Então lhes disse Jesus: Dai, pois, a César o que é de César, e a Deus o que é de Deus.
22 Obe wɔ baanu ni ɔlaa wɔ mmle yi, diabla ma yaaa, ni baasifi baadiɛ nwɔ nɛ.
22 Ao ouvirem isto, admiraram-se e, deixando-o, foram-se.
23 Dii nwu nkpo kale, Saduki batii ba nimbuɛ alɛ bakpi dilabasintaka bakye ni bakpi kamɛ lawa Yesu nfũ.
23 No mesmo dia vieram alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, e o interrogaram, dizendo:
24 Ni baabatɔkɔ nwɔ alɛ, “Saatuotɛ, Mose latɔkɔ wo alɛ, nse osuɔtɔ owo lekpi eediɛ ɔsɔfɔ manko nwɔ banaa babi kubanwii yi, osuɔtɔ nwu nkpo obilɛma kafuo kpisɔfɔ nwu nkpo ɔyɔ, manko nwɔ manlofo babi. Ni baayɔ babi nwu nkpo mambla fɛ osuɔtɔ wɔ ninsinaa ni babi.
24 Mestre, Moisés disse: Se alguém morrer sem deixar filhos, seu irmão casará com a viúva e dará sucessão ao falecido.
25 Obe onwii, babilɛma suɔtɔbi bakuɛnsĩ banwii lawɛ wo kaamɛ ninfũ. Ni di ɔnɔɔfo le layɔ ɔsanko batalofo babi, ni aabafe aakpi nɛ. Ninfɛ di maatɛle labayɔ kpisɔfɔ nwu nkpo nɛ.
25 Ora havia entre nós sete irmãos: o primeiro, depois de ter casado, morreu e, não havendo sucessão, deixou sua mulher a seu irmão;
26 Lɛsaa nwu nkpo kafɔɔ labla obilɛma suɔtobi nyɔɔfa nwu nkpo ku otiɛfa, dialaase di okuɛnsĩ le suoto. Kuonwii lɛma ditalofo ku ɔsanko nwu nkpo fiɛ baakpi.
26 do mesmo modo também o segundo e o terceiro, até o sétimo.
27 Yɛntɛyɛntɛ, ɔsanko nwu nkpo kafɔɔ labafe aakpi.
27 Depois de todos eles morreu a mulher.
28 Nimɔ, di dii le baakpi makple mantaka nii, owe lɛma ɔsɔfɔ di ɔsanko nwu nkpo male di obe wɔ baakuɛnsĩ lɛma nwu layɔ nwɔ ni?”
28 Na ressurreição, pois, a qual dos sete pertencerá a mulher? porque todos foram casados com ela.
29 Ninfɛ di Yesu ladiki kanya alɛ, “Diele nkpo dibate saa. Lɛnya nlɛ bienu ɔlaa wɔ mmle kasɔ, diekye bieye sɛlaa se ninsi ni diɛ Kɔkpana Klekle Kukũ kamɛ, ee Yaa osie.
29 Respondeu-lhes Jesus: Errais, não sabendo as Escrituras, nem o poder de Deus.
30 Diekye di obe wɔ di bakpi mataka nii, babate fɛ Yaa batɔkyɛntɛ di osi, nioso sɛsa ku sɛsɔfɔ dilabasinwɛ.
30 Pois na ressurreição nem os homens casam, nem as mulheres são dadas em casamento porém são como os anjos no céu.
31 Biika lɛsaa le di Yaa labuɛ aatɔkɔ ye ni diekye ni baakpi okple ɔtaka osiɛ nkpa suoto? Aabuɛ alɛ,
31 E, quanto à ressurreição dos mortos, não lestes o que foi dito por Deus:
32 ‘Ami ninle Abraham Yaa ku Isak Yaa ku Yakob Yaa.’ Nle mmle kotuo alɛ, nnwɔɔ ninle batii ba ninkpe ni nkpa Yaa, diele bakpi Yaa ale.”
32 Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque, e o Deus de Jacó? Ora, ele não é Deus de mortos, mas de vivos.
33 Di obe wɔ di batii dikudi nwu nkpo lanu ni asaatuo ya mmle yi, diabla ma ɔkpɛ osie kanya.
33 E as multidões, ouvindo isso, se maravilhavam da sua doutrina.
34 Di obe wɔ di Farisi batii lanu alɛ Yesu sɛlaa kanya didikibi lata alɛ Saduki batii nwu nkpo ditasinfuo ni kanya ɔbɛ yi, baakple baabasi.
34 Os fariseus, quando souberam, que ele fizera emudecer os saduceus, reuniram-se todos;
35 Ni di onwii kaamɛ lɛma ninle ni kufiofa tuotɛ lawolaa Yesu kaanya aakaalɛ nwɔ alɛ,
35 e um deles, doutor da lei, para o experimentar, interrogou-o, dizendo:
36 “Saatuotɛ, kɔmɛnfiofa niefĩ kulenke di Mose afiofa nwu nkpo kamɛ?”
36 Mestre, qual é o grande mandamento na lei?
37 Ninfɛ di Yesu ladiki kanya alɛ, “Bɔmbɔ Saate Yaa lɛfɔ ku otu lɛfɔ omuu, ku ninwuna lɛfɔ nimuu ku disibu lɛfɔ nimuu.
37 Respondeu-lhe Jesus: Amarás ao Senhor teu Deus de todo o teu coração, de toda a tua alma, e de todo o teu entendimento.
38 Nko mmle ninle kufiofa ko niefĩ kulenke ni, kule ni kɔkasale nɛ.
38 Este é o grande e primeiro mandamento.
39 Nko niekple kutikanko ni kuodie ni kɔkasale ninle alɛ, ‘Bɔmbɔ owo lɛfɔ fɛ mmle okle fambɔmbɔ ni suoto lɛfɔ.’
39 E o segundo, semelhante a este, é: Amarás ao teu próximo como a ti mesmo.
40 Afiofa ya mmle anyɔ suoto di Mose kufiofa ku Yaa ɔlaa babuɛtɛtɛ asaa otuo nkyɛ nɛ.”
40 Destes dois mandamentos dependem toda a lei e os profetas.
41 Obe wɔ di Farisi batii bawo lasi ni dikudi, Yesu lakaalɛ ma alɛ,
41 Ora, enquanto os fariseus estavam reunidos, interrogou-os Jesus, dizendo:
42 “Lɛ ninle ye disibu di Kristo nwu nkpo suoto? Owe leyo kamɛ eekye?”
42 Que pensais vós do Cristo? De quem é filho? Responderam-lhe: De Davi.
43 Ninfɛ di Yesu lakaalɛ ma alɛ, “Nse nkpo kute mɔ, ni lɛ diɛbla fiɛ di Yaa Ninwuna lata Dawid lalɛɛ nwɔ alɛ Saate? Di Dawid nwu nkpo labuɛ alɛ,
43 Replicou-lhes ele: Como é então que Davi, no Espírito, lhe chama Senhor, dizendo:
44 ‘Yaa latɔkɔ Saate nii alɛ,
44 Disse o Senhor ao meu Senhor: Assenta-te à minha direita, até que eu ponha os teus inimigos de baixo dos teus pés?
45 Ni nse Dawid lalɛɛ Kristo nwu nkpo alɛ Saate, ni lɛ diɛbla fiɛ ale Dawid leyo kamɛ obi?”
45 Se Davi, pois, lhe chama Senhor, como é ele seu filho?
46 Otii kuonwii kaamɛ lɛma ditafuo Yesu ɔlaa nwu nkpo kanya odiki. Diayɔ ni di dii nwu nkpo kamaa, kuonwii ditasinkpee otu aakaalɛ Yesu ɔlaa kuonwii.
46 E ninguém podia responder-lhe palavra; nem desde aquele dia jamais ousou alguém interrogá-lo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.