Marcos 10

Yaa Kanya Ninii Fɔle Sɛlɛɛ (SNW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ninfɛ di Yesu ladie ninfa, aasifi Yudea kasɔ, aataalɛ Yordan okle. Batii kpinwu lakple baawa baabamana nwɔ baakyi ninfa, ninfɛ aatootuo ma Yaa ɔlaa fɛ mmle ambla ni ɔbla nɛ.
1 Jesus saiu daquele lugar e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão. Uma grande multidão se ajuntou outra vez em volta dele, e ele ensinava todos, como era o seu costume.
2 Farisi batii bawo lawa Yesu ɔkyɛ alɛ bɔɔkyɔɔ nwɔ okũ. Baakaalɛ Yesu alɛ, “Kufiofa loo lɛta osuku alɛ osuɔtɔ kasĩ ɔsɔfɔ?”
2 Alguns fariseus , querendo conseguir uma prova contra ele, perguntaram: — De acordo com a nossa
3 Ni di Yesu ladiki kanya, aakaalɛ ma alɛ, “Obe kufiofa diɛ Mose lɛta ye?”
3 Jesus respondeu com esta pergunta:
4 Ni baata ntale alɛ, “Mose lɛta osuku alɛ, osuɔtɔ wɔ nialɛ ansimbɔ ni ɔsɔfɔ, aakpana kukũ antɔɔ letofo fiɛ aasĩ nwɔ.”
4 Eles responderam: — Moisés permitiu ao homem dar à sua esposa um documento de divórcio e mandá-la embora.
5 Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Mose lakpana nle mmle aata ye di osuku wɔ mmle suoto diekye biesĩ bilɛ, baatantuo ye lɛsaa.
5 Então Jesus disse:
6 Diɛ kayi kasɔkakyekɔ, Yaa labla osuɔtɔ ku ɔsanko.
6 Mas no começo, quando foram criadas todas as coisas, foi dito: “Deus os fez homem e mulher.
7 Nioso Kɔɔkpana klekle kukũ lebuɛ alɛ, ‘Nle mmle oso, osuɔtɔ madie di ote ku ɔya suoto ansifi manko ɔsɔfɔ nɔɔ manaabla onwii,
7 Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher,
8 banyɔ lɛma mankple suoto sina sinwii.’ Di Yaa anu, otii onwii nfɛ bale. Diele batii banyɔ.
8 e os dois se tornam uma só pessoa.” Assim, já não são duas pessoas, mas uma só.
9 Nioso batii ba di Yaa ntɔɔbla ni onwii kasɔ ka suoto, otii atamblasa ma ntɛɛ!”
9 Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
10 Sɛmaa obe wɔ baakyɛ ni leyo, basaateketetɛ nɔɔ lakaalɛ nwɔ ɔlaa wɔ aabuɛ aakyeko ni kufiofa nwu suoto.
10 Quando já estavam em casa, os discípulos tornaram a fazer perguntas sobre esse assunto.
11 Yesu ladiki kamɛ aata ma alɛ, “Osuɔtɔ wɔ niesĩ ni ɔsɔfɔ eekple ɛɛlayɔ ni ɔbamba, ntookpee asɔnɔ, ɛɛbla ɔsɔfɔ nɔɔ nwu kofole okpile.
11 E Jesus respondeu:
12 Nkpo nwu ke se ɔsanko lesĩ ɔsa ɛɛkyɛ asi ko osuɔtɔ bamba, nnwɔɔ kafɔɔ atookpee asɔnɔ, ɛɛbla ɔsa nɔɔ nwu kofole okpile.”
12 E, se a mulher mandar o seu marido embora e casar com outro homem, ela também estará cometendo adultério.
13 Di obe nwu kamɛ tutuutu, batii banwii lakpaa babi lɛma baawako Yesu ɔkyɛ alɛ atika ma nnɛɛ di suoto aakusɛkusɛ ma. Kafɔɔ basaateketetɛ nɔɔ lalɔnko ma.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos repreenderam aquelas pessoas.
14 Di Yesu lanya ni nkpo, ɔblɔ lafiɛ nwɔ, ni aatɔkɔ basaateketetɛ nɔɔ alɛ, “Bita babisɔ bawa ɔkyɛ nii, bitantĩi ma osuku. Diekye batii fɛ babisɔ ba mmle okle kale ninle Yaa sɛka kalekɔ nwu nkpo.
14 Quando viu isso, Jesus não gostou e disse:
15 Nwaa kɔtɔkɔ ye nlɛ otii wɔ ninanfũ ni Yaa sɛka kalekɔ fɛ mmle di obisɔ nwakosa ni suoto kasɔ dilabuo nfa diidii.”
15 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
16 Ninfɛ aasiisa babisɔ ba niawɛ ni ninfa dikudi aatika ma nnɛɛ di suoto aata ma dikusɛkusɛ nɛ.
16 Então Jesus abraçou as crianças e as abençoou, pondo as mãos sobre elas.
17 Obe wɔ di Yesu lataka alɛ ooyefe ni osuku, osuɔtɔ onwii latoso aabadu nwɔ aapɛ akunkyi kaatũ nɔɔ, aakaalɛ nwɔ alɛ, “Saatuotɛ Biene, be kabla fiɛ kawɛ nkpa be ninnaa ni kaloo?”
17 Quando Jesus estava saindo de viagem, um homem veio correndo, ajoelhou-se na frente dele e perguntou: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
18 Yesu lakaalɛ nwɔ alɛ, “Be oso fɔɔlɛɛ mi otii biene? Otii kuonwii nnaa ale ni bienetɛ, diediki Yaa lete.
18 Jesus respondeu:
19 Faye Yaa afiofa amuu. ‘Tanlo otii, tankpee asɔnɔ, tan-yu, tanlaa faatika di otii suoto, tankyɔnkyɔ otii faafũ nwɔ asaa, bu teefɔ ku yaafɔ.’ ”
19 Você conhece os mandamentos: “Não mate, não cometa adultério, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, não tire nada dos outros, respeite o seu pai e a sua mãe.”
20 Osuɔtɔ wɔ lakple aatɔkɔ nwɔ alɛ, “Saatuotɛ, diɛyɔ ni di sibisɔ nii, diɛbase ni bia miɛ, kole afiofa ya mmle amuu.”
20 — Mestre, desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o homem.
21 Yesu lanyu nwɔ ku lɛbɔmbɔ ni aatɔkɔ nwɔ alɛ, “Lɛsaa ninwii ko niebu fɔ ɔbla. Tɔɔkyɛ faalaayɔ asaa ya amuu niikpe fɔ ni fasunsũ, faayɔ koto nwu fata bapiitɛ, se fatookple saawɛntɛ di Yaa kafa. Nni kamaa faabatikankoe nfɛ!”
21 Jesus olhou para ele com amor e disse:
22 Obe wɔ di osuɔtɔ wɔ lanu ni ɔlaa wɔ, nnɛɛ lafee nwɔ aakyɛ aasifi ku sɛnyaami diekye asaa lawɛ nwɔ kpinwu.
22 Quando o homem ouviu isso, fechou a cara; e, porque era muito rico, foi embora triste.
23 Yesu lamunikĩi aanyu basaateketetɛ nɔɔ ni aatɔkɔ ma alɛ, “Dibawɛ osie fiɛ diɛ basaawɛntɛ mafuo Yaa sɛka kalekɔ obuo.”
23 Jesus então olhou para os seus discípulos, que estavam em volta dele, e disse:
24 Ɔlaa wɔ lata basaateketetɛ nɔɔ disi obu. Kafɔɔ Yesu lakple aatɔkɔ ma alɛ, “Babi nii, binyu mmle dikpe osie diɛta ni basaawɛntɛ alɛ baawɛ osuku mambuo ni Yaa sɛka kalekɔ!
24 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantados, mas Jesus continuou:
25 Nfa lɛma obuo mawɛ ma osie dilenke alɛ, kapupɔnkɔ kabuo di pandiɛ dituɛ anfe!”
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Aatɔkɔ ma ni ɔlaa wɔ mmle, diata ma disibu osie kanya! Ninfɛ baatɔɔkaalɛ bawo alɛ, “Ni owe mɔ, nimawɛ didiki?”
26 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantadíssimos e perguntavam uns aos outros: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Ninfɛ di Yesu lanyu ma tuwĩi ni aatɔkɔ ma alɛ, “Otii kuonwii dilaafuo nle mmle ɔbla. Kafɔɔ nnwɔɔ Yaa, abafuo lɛsaa lele ɔbla.”
27 Jesus olhou para eles e disse:
28 Ninfɛ di Petro lakakatɛ aabuɛ alɛ, “Ni awo mɔ? Nyu, buodiɛ asaa loo amuu buɔtɛ buɔwa butikanko fɔ.”
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor.
29 Ninfɛ di Yesu lakakatɛ aabuɛ alɛ, “Nwaa kɔtɔkɔ ye nlɛ bibawɛ asaa ya ninlenkee ni n-ya biediɛ biɛtɛ nii. Diekye otii lele niediɛ leyo nɔɔ ɛɛtɛ, ee babi lɛma, ee ɔya, ee ote, ee babi nɔɔ, ee kofe, ta ami ku ɔlaa biene nwu oso,
29 Jesus respondeu:
30 aawɛ asaa nwu anlenkee kɔlafa nɔɔ kaasɔ ka suoto. Abawɛ ayo ku babi lɛma ku baya ku babi ku afe. Kafɔɔ, abawɛ atikanko. Nni kamaa abawɛ nkpa be ninnaa ni kaloo di kayi ka fɔle nimawa ni kamɛ.
30 receberá muito mais, ainda nesta vida. Receberá cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos, terras e também perseguições. E no futuro receberá a vida eterna.
31 Kafɔɔ batii kpinwu ba ninle ni katũ male bayɛntɛle. Bayɛntɛle kafɔɔ male bakasale.”
31 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
32 Di obe wɔ baakyɛ di osuku baatoofe ni Yerusalem okpoo, Yesu lale katũ fiɛ basaateketetɛ nɔɔ latika. Ditutukũ lamufũ basaateketetɛ nɔɔ, lɛyɛkɛ kafɔɔ lapɛ batii ba niatikanko ma nii. Yesu lakple aalɛɛ basaateketetɛ nɔɔ lefosi banyɔ nwu di ɔlɔɔkɔ aalaatɔkɔ ma lɛsaa le nimawa nwɔ ni di suoto.
32 Jesus e os discípulos iam pela estrada, subindo para Jerusalém. Ele caminhava na frente, e os discípulos, espantados, iam atrás dele; as outras pessoas que iam com eles estavam com medo. Então Jesus chamou outra vez os discípulos para um lado e começou a falar sobre o que ia acontecer com ele. Jesus disse:
33 Aatɔkɔ ma alɛ, “Binu! Buofe Yerusalem lɛba le babalaayɔ ami, Otii Obi, mankpee ni di Yaa olebatatɛ ku kufiofa batuotɛ nnɛɛ. Babalo mi lɛpɔɔ manyɔ mi mankpee di batii ba ninanle ni Yuda batii nnɛɛ,
33 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
34 mma kafɔɔ babakpee mi sinunsɔ, mantufa sita mankpete mi, mampɛ mi ku mpile, manloe. Kafɔɔ di dii tiɛfa suoto, mataka nsiɛ nkpa.”
34 Estes vão zombar dele, cuspir nele, bater nele e matá-lo; mas três dias depois ele ressuscitará.
35 Ni di Sebedeo babi dile ni Yakobo ku Yohane lawa Yesu nfũ baabatɔkɔ nwɔ alɛ, “Saatuotɛ, buomiɛ bulɛ bla lɛsaa ninwii fata wo.”
35 Depois Tiago e João, filhos de Zebedeu, chegaram perto de Jesus e disseram: — Mestre, queremos lhe pedir um favor.
36 Yesu lakaalɛ ma alɛ, “Be lɛsaa dile?”
36 — O que vocês querem que eu faça para vocês? — perguntou Jesus.
37 Ni baatɔkɔ nwɔ alɛ, “Nse fɛbasiɛ di lɛkakpomii lɛfɔ nwu di Yaa kafa leeklekle kamɛ, buomiɛ bulɛ faata wo mumasiɛ fɔ di ɔlɔɔkɔ. Onwii loo di oletanɛɛkyɛ lɛfɔ, onwii kafɔɔ di ɔmɛntukyɛ lɛfɔ.”
37 Eles responderam: — Quando o senhor sentar-se no trono do seu
38 Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Bieye lɛsaa le biɔkaalɛ nii! Biefũ bienu bilɛ bibafuo dibuo kakɔkɔɛ ka ntu manyi ni, onyi? Bibafuo ntu okpeesa amanle ya makpe ni dibuo kamɛ kaasɔ ka mmle okpe?”
38 Jesus respondeu:
39 Ni baatuna alɛ, “Bubafuo.”
39 Eles disseram: — Podemos. Então Jesus disse:
40 Kafɔɔ nnaa osuku ndiki otii wɔ nimasiɛ ni di oletanɛɛkyɛ nii ee ɔmɛntukyɛ nii. Teemi omu mayɔ anta batii ba atoololaa ɛɛtɛ ni kofokofoko.”
40 Mas eu não tenho o direito de escolher quem vai sentar à minha direita e à minha esquerda. Pois foi Deus quem preparou esses lugares e ele os dará a quem quiser.
41 Obe wɔ basaateketetɛ nɔɔ lefosi ba niabu ni lanu ni ɔlaa nwu, baanya ɔblɔ di Yakobo ku Yohane suoto.
41 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, começaram a ficar zangados com Tiago e João.
42 Nioso Yesu lalɛɛ bamuu aasiisa aatɔkɔ ma alɛ, “Aye bamu biye bilɛ abaa banɔɔfotii ninanle ni Yuda batii, nkpe otumi di baatii bamuu kaasɔ suoto. Banɔɔfotii nwu kafɔɔ kotuo suoto maakpee ma.
42 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
43 Kafɔɔ bitanta diate nkpo kaamɛ lee. Nse onwii kaamɛ lee komiɛ alɛ ale ɔnɔɔfo kaamɛ lee yi, ni dikpe ni eele kpɛmblatɛ ɛɛta babule.
43 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
44 Se onwii kaamɛ lee komiɛ alɛ ale ɔkasale, ni aale ɔlanle ata batii bamuu.
44 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de todos.
45 Nkpo okle kafɔɔ bia di Otii Obi nwu nkpo diɛwa alɛ batii katɔɔbla sɛkpɛ mantɔɔtɔɔ nɛ. Kafɔɔ nnwɔɔ ɛɛwa alɛ ɔɔbla sɛkpɛ anta batii alɛ aayɔ nkpa nɔɔ kafɔɔ antɛ kaasɔ andiki batii kpi.”
45 Porque até o
46 Nle sɛmaa Yesu ku basaateketetɛ nɔɔ lalaabuo Yeriko. Baatoodie ni di okpoo nwu kamɛ, batii kpinwu latikanko ma. Obe wɔ baakyɛ ni di osuku, baafe numbiɛtɛ onwii bɔɔlɛɛ ni Bartimeo, Timeo obi aale. Aasiɛ kaasɔ aatɔɔkaalɛ asaa di osukulɔɔkɔ.
46 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Jericó. Quando ele estava saindo da cidade, com os discípulos e uma grande multidão, encontrou um cego chamado Bartimeu, filho de Timeu. O cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
47 Obe wɔ aanu alɛ Yesu Nasaret Otii nikofe nii, aayiisa kudu abuɛ alɛ, “Yesu! Dawid leyo kamɛ obi! Nyɛɛ nyaami!”
47 Quando ouviu alguém dizer que era Jesus de Nazaré que estava passando, o cego começou a gritar: — Jesus,
48 Batii kpinwu ba niatoofe ni ninfa lasĩ ɔlaa baatɔɔ alɛ, adiɛ kudu oyiisa. Kafɔɔ mia aatɛ aayiisa kudu alɛ, “Dawid leyo kamɛ obi ee! Nyɛɛ nyaami kyu woo!”
48 Muitas pessoas o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca, mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
49 Di Yesu lanu nwɔ ni lɛlɛɛ, ni aayila, ni aabuɛ alɛ, “Bilɛɛ nwɔ bitɛɛ.”
49 Então Jesus parou e disse: Eles chamaram e lhe disseram: — Coragem! Levante-se porque ele está chamando você!
50 Kakuinwu, aafuki awu nɔɔ wua aayu aayefe aalaadu Yesu.
50 Então Bartimeu jogou a sua capa para um lado, levantou-se depressa e foi até o lugar onde Jesus estava.
51 Yesu lakaalɛ nwɔ alɛ, “Obe foomiɛ falɛ mabla nta fɔ?”
51 — O que é que você quer que eu faça? — perguntou Jesus. — Mestre, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
52 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Tɔɔkyɛ. Ofũonu lɛfɔ ntoo diki fɔ.” Kakuinwu, anu nɔɔ latikiti aakyako asaa ɔnya. Ninfɛ aatikanko Yesu, baasifi bamuu lɛma nɛ.
52 — Vá; você está curado porque teve fé! — afirmou Jesus. No mesmo instante, Bartimeu começou a ver de novo e foi seguindo Jesus pelo caminho.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.