Lucas 14
Yaa Kanya Ninii Fɔle Sɛlɛɛ (SNW) vs NTLH
1 Di Lɛnyɛɛtɛyi ninwii suoto, Yesu lakyɛ Farisi batii ɔnɔɔfo onwii leyo ninfũ baalɛɛ nwɔ alɛ abale ni alesaa. Batii lawɛ ninfa baatɔɔtɛtɛɛ nwɔ osie kanya.
1 Num sábado, Jesus entrou na casa de certo líder fariseu para tomar uma refeição. E as pessoas que estavam ali olhavam para Jesus com muita atenção.
2 Osuɔtɔ onwii di nnɛɛ ku nkpaa lafufu ni lawa Yesu nfũ.
2 Um homem, com as pernas e os braços inchados, chegou perto dele.
3 Ninfɛ di Yesu lakaalɛ kufiofa batuotɛ ku Farisi batii alɛ, “Kufiofa loo lɛta wo osuku alɛ buayɔɔsa otii ofiɛ di Lɛnyɛɛtɛyi suoto ɛɛ, sɛɛ kuɔta wo osuku?”
3 E Jesus perguntou aos mestres da Lei e aos fariseus:
4 Kafɔɔ batafuo kanya ɔbɛ obuɛ ɔlaa kuonwii. Ninfɛ di Yesu lamufũ osuɔtɔ nwu nkpo aayɔɔsa nwɔ ofiɛ, ni aatɔɔ aasifi nɛ.
4 Mas eles não responderam nada. Então Jesus pegou o homem, curou-o e o mandou embora.
5 Ninfɛ aakaalɛ ma alɛ, “Nse onwii lee obi ee bɔkɛɛ nɔɔ lɛkpa eebuo di dibiɔ kamɛ di Lɛnyɛɛtɛyi suoto, bilɔbadiki nwɔ dii nwu nkpo?”
5 Aí disse:
6 Kafɔɔ batafuo nwɔ ɔlaa nwu kanya odiki.
6 E eles não puderam responder.
7 Obe wɔ di Yesu lanya mmle di batii ba baakyakako ni latoodiki ni nsiɛkɔ kplɛ, ninfɛ aapɛ ma lɛkpa ninwii alɛ,
7 Certa vez Jesus estava reparando como os convidados escolhiam os melhores lugares à mesa. Então fez esta comparação:
8 “Nse otii owo lɛkyakako fɔ ɛɛwako ɔsanko nɔɔ kayɔkɔ yi, tansiɛ di kasiɛkɔ kplɛ. Diekye dibafuo ɔwa alɛ bɛɛkyakako otii wɔ niɛtaka katoo alenke fɔ ni ninfa.
8 — Quando alguém convidá-lo para uma festa de casamento, não sente no melhor lugar. Porque pode ser que alguém mais importante tenha sido convidado.
9 Ni otii wɔ niɛkyakako ni batii lee banyɔ mawa amatɔkɔ fɔ alɛ, ‘Taka faata otii wɔ mmle abasiɛ ninfa.’ Nioso fabataka fanaasiɛ di lɛba yɛntɛle ku sinunsɔ.
9 Então quem convidou você e o outro poderá dizer a você: “Dê esse lugar para este aqui.” Aí você ficará envergonhado e terá de sentar-se no último lugar.
10 Nkpo oso nse bɛɛkyakako fɔ bɛɛwako lɛba yi, kyɛ faalaasiɛ di kasiɛkɔ yɛntɛle. Nse otii wɔ niɛkyakako fɔ ni lɛwa yi, ni abatɔkɔ fɔ alɛ, ‘Siɛwo nii, taka ninfa, fabasiɛ di kasiɛkɔ kplɛ’ Nle mmle matakatɛsa fɔ katoo di batii ba bamuu bɛɛkyakako bɛɛwako ni ninfa anu.
10 Pelo contrário, quando você for convidado, sente-se no último lugar. Assim quem o convidou vai dizer a você: “Meu amigo, venha sentar-se aqui num lugar melhor.” E isso será uma grande honra para você diante de todos os convidados.
11 Diekye otii lele niɛtakatɛsa suoto katoo, Yaa mawakosa nwɔ kasɔ. Otii lele kafɔɔ niɛwakosa suoto kasɔ, Yaa matakatɛsa nwɔ katoo.”
11 Porque quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
12 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ otii wɔ niakyakako nwɔ alɛ abale ni alesaa alɛ, “Nse fɔɔkyakako batii falɛ bawa babale alesaa yi, tanlɛɛ basiɛwo ee babilee ee banantii lɛfɔ ee basaawɛntɛ wo lɛfɔ lete. Ta mmle di mma kafɔɔ baalɛɛ fɔ alɛ wa fabaleko ma ni oso. Ni se dite nkpo, ni tofo falɛ lɛsaa le fɛɛbla fɛɛta ni koto nfɛ bɔɔta manta fɔ nɛ.
12 Depois Jesus disse ao homem que o havia convidado:
13 Kafɔɔ nse foole dii le mmle okle yi, faalɛɛ bapiitɛ, ku batii ba ninoofuo ni ɔkyɛ nwaa, ku abafa ku banumbiɛtɛ.
13 Mas, quando você der uma festa, convide os pobres, os aleijados, os coxos e os cegos
14 Nle mmle mata alɛ Yaa mawii fɔ lɛyɔɔ. Diekye batii ba mmle okle dilɔbafuo fɔ lɛsalɛsaa ɔbla ɔta. Yaa nimata fɔ koto di dii le baatii biene makple mantaka mankye ni bakpi kamɛ.”
14 e você será abençoado. Pois eles não poderão pagar o que você fez, mas Deus lhe pagará no dia em que as pessoas que fazem o bem ressuscitarem.
15 Obe wɔ baatii ba niasiɛ ni di opunu katũ onwii lɛma lanu ni sɛlaa se mmle, aatɔkɔ Yesu alɛ, “Suoto matɛ sinyɔɔ batii ba nimale ni alesaa di Yaa kafa nwu nkpo osie kanya.”
15 Um dos que estavam à mesa ouviu isso e disse para Jesus: — Felizes os que irão sentar-se à mesa no
16 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Di obe onwii kamɛ, osuɔtɔ onwii latũ opunu kplɛ, ni aakyakako batii kpinwu aawako alesaa nwu kalekɔ nɛ.
16 Então Jesus lhe disse:
17 Obe wɔ di alesaa nwu olebee ntoowo nii, aakpee batɔkyɛntɛ nɔɔ alɛ balaatɔkɔ batii ba aakyakako ni alɛ bawa. Diekye lɛsaa biala ntoosi!
17 Quando chegou a hora, mandou o seu empregado dizer aos convidados: “Venham, que tudo já está pronto!”
18 “Kafɔɔ bamuu lɛma baakyako osuku ɔkaalɛ onwii onwii. Otii kasale latɔkɔ tɔkyɛntɛ nwu alɛ, ‘Lɛya kasɔ kanwii, nioso kɔkyɛ nnaanyu ka.’ Nkpo oso laatɔkɔ nwɔ falɛ, ‘Lekoto, namafuo ɔwa.’
18 — Mas eles, um por um, começaram a dar desculpas. O primeiro disse ao empregado: “Comprei um sítio e tenho de dar uma olhada nele. Peço que me desculpe.”
19 “Ɔbamba kafɔɔ alɛ, ‘Lɛya banankyue banyɔ banyɔ akyuu anɔɔ. Osuku nfɛ n-yɛ kafɔɔ kofe ma ɔsɔ onyu nse balɛ nɛ. Nle mmle oso, laatɔkɔ nwɔ falɛ, “Lekoto, namafuo ɔwa.” ’Luka 14:19|src="HK00019c.tif" size="span" loc="Luk 14:19" copy="Horace Knowles, British & Foreign Bible Society"
19 — Outro disse: “Comprei cinco juntas de bois e preciso ver se trabalham bem. Peço que me desculpe.”
20 “Ɔbamba kafɔɔ alɛ, ‘Nunua wɔ mmle ntɔɔyɔ ɔsanko nɛ, nkposo namafuo ɔwa.’
20 — E outro disse: “Acabei de casar e por isso não posso ir.”
21 “Tɔkyɛntɛ nwu nkpo lakple aakyɛ aalaatɔkɔ saate nɔɔ sɛlaa se mmle simuu. Saate nɔɔ nwu lanya ɔblɔ osie kanya ni aatɔkɔ tɔkyɛntɛ nɔɔ alɛ, ‘Pɛsɛwa fatɔɔkyɛ okpoo sisuku ku akpaka faalaalɛɛ bapiitɛ ku batii ba ninoofuo ni ɔkyɛ nwaa ku banumbiɛtɛ ku abafa fawako.’
21 — O empregado voltou e contou tudo ao patrão. Ele ficou com muita raiva e disse: “Vá depressa pelas ruas e pelos becos da cidade e traga os pobres, os aleijados, os cegos e os coxos.”
22 “Ditaklɛ tɔkyɛntɛ nwu nkpo lakyɛ aakple aabatɔkɔ saate nɔɔ alɛ ntɔlaabla nkpo, kafɔɔ kasiɛkɔ lekple keebu.
22 — Mais tarde o empregado disse: “Patrão, já fiz o que o senhor mandou, mas ainda está sobrando lugar.”
23 Nkpo oso saate nwu latɔkɔ tɔkyɛntɛ nwu alɛ, ‘Tɔɔkyɛ sekpoo kplɛ sisuku ku sibiibii suoto faakpee batii bamuu osie faakpaa ma fawako alɛ leyo nii kamɛ kayii.
23 — Aí o patrão respondeu: “Então vá pelas estradas e pelos caminhos e obrigue os que você encontrar ali a virem, a fim de que a minha casa fique cheia.
24 Kɔtɔkɔ ye ntikiti nlɛ batii ba bamuu lɛlɛɛ ni fiɛ beesĩ ni ɔwa, kuonwii lɛma dilabatu alesaa nii ya mmle anyu!’ ”
24 Pois eu afirmo a vocês que nenhum dos que foram convidados provará o meu jantar!”
25 Di obe onwii kamɛ baatii dikudi ninwii ku Yesu latɔɔkyɛ nii, ni aamunikĩi aatɔkɔ ma lɛ,
25 Certa vez uma grande multidão estava acompanhando Jesus. Ele virou-se para eles e disse:
26 “Otii lele niɛwa ɔkyɛ nii, anambɔmbɔ mi alenkee ote ku ɔya, ɔsɔfɔ nɔɔ ku babi, babilɛma sankobi ku basuɔtɔbi ku nnwɔɔ omu nɔɔ suoto yi, ɔlɔbafuo mi saateketetɛ ole.
26 — Quem quiser me acompanhar não pode ser meu seguidor se não me amar mais do que ama o seu pai, a sua mãe, a sua esposa, os seus filhos, os seus irmãos, as suas irmãs e até a si mesmo.
27 Otii lele ninan-yɔ atoo nɔɔ atuka atikankoe di nkpaamaa, ɔlɔbafuo mi saateketetɛ ole.
27 Não pode ser meu seguidor quem não estiver pronto para morrer como eu vou morrer e me acompanhar.
28 “Nse otii lee owo komiɛ alɛ atofo leyo kplɛ lewo, lɛkasale ansiɛ kaasɔ ambu asaa ya nimafĩ ni leeyo nwu otofo kamɛ. Ambu koto ko ninte nwɔ nii, nse kubawo antofo fiɛ ankye kasɔ.
28 Se um de vocês quer construir uma torre , primeiro senta e calcula quanto vai custar, para ver se o dinheiro dá.
29 Nse aabla nkpo, fiɛ ɛɛlaase lɛsɔse, ɔlɔbafuo leyo nwu otofo oloo. Batii ba bamuu nimanya ni leyo nwu siyiɛkuu mananloo ni otofo makyako leyo tofotɛ nwu ɔma alɛ,
29 Se não fizer isso, ele consegue colocar os alicerces, mas não pode terminar a construção. Aí todos os que virem o que aconteceu vão caçoar dele, dizendo:
30 ‘Otii wɔ mmle lekye leyo kasɔ, kafɔɔ aaloo otofo.’
30 “Este homem começou a construir, mas não pôde terminar!”
31 “Nse ɔka owo nkle bakpɛtɛ nkpe lefosi oofe ɔka wo nɔɔ wɔ ninkle ni bakpɛtɛ nkpe afosi anyɔ ɔkpɛ ko, abasiɛ ambu diisi nse osie wɔ ninkpe nwɔ ni, abafuo ɔka nwu ɔkpɛ ko.
31 — Se um rei que tem dez mil soldados vai partir para combater outro que vem contra ele com vinte mil, ele senta primeiro e vê se está bastante forte para enfrentar o outro.
32 Ni nse ɛɛnya alɛ ɔlɔbafuo ɔkɔ nwu osie oyilako, abakyesee batii, manaakyakako ɔka nwu nkpo, di obe wɔ anayitɛɛtɛɛ ma nii, mantikiti nwɔ lekoto, mankaalɛ onwii ɔbla.”
32 Se não fizer isso, acabará precisando mandar mensageiros ao outro rei, enquanto este ainda estiver longe, para combinar condições de paz. Jesus terminou, dizendo:
33 Nfa nfɛ di Yesu layɛntɛ ɔlaa nɔɔ obuɛ ɔtɔkɔ ma alɛ, “Nkpo okle di aye kafɔɔ bilaafuo mi basaateketetɛ ole, diediki biediɛ lɛsaa biala biɛtɛ nɛ.
33 — Assim nenhum de vocês pode ser meu discípulo se não deixar tudo o que tem.
34 “Mba nlɛ. Kafɔɔ nse ditooyu ɔmɛnɛfɛ ni mi, lɛsalɛsa nsinnaa baakple man-yɔ mankpee mi ni ɔmɛnɛfɛ.
34 — O sal é uma coisa útil; mas, se perde o gosto, deixa de ser sal.
35 Diesinlɛ dita bia kasɔ, ee bia lefleku, owii nfɛ man-yɔ manwii.
35 É jogado fora, pois não serve mais nem para a terra nem para o monte de esterco. Se vocês têm ouvidos para ouvirem, então ouçam.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.