João 8
Yaa Kanya Ninii Fɔle Sɛlɛɛ (SNW) vs VC
1 Kafɔɔ Yesu nnwɔɔ aasifi kobokote ko manlɛɛ ni Nnɔnyi Awoso Kobokote osi.
1 Dirigiu-se Jesus para o monte das Oliveiras.
2 Obe wɔ kaale lasɛ ni ku kuyitatũ yi, Yesu lakple aasifi Yuda batii Olekatakɔ. Ninfɛ di batii nwu nkpo bamuu lawa ɔkyɛ nɔɔ babasiɛ baamana nwɔ baakyi, ni aasiɛ kaasɔ aakyako ma asaa otuo nɛ.
2 Ao romper da manhã, voltou ao templo e todo o povo veio a ele. Assentou-se e começou a ensinar.
3 Ninfɛ di kufiofa asaa batuotɛ ku Farisi batii lakpaa ɔsanko onwii baamufũ oodie ni ɔsa kamaa nnɛɛ nnɛɛ baawako babase nwɔ di bamuu lɛma anu nɛ.
3 Os escribas e os fariseus trouxeram-lhe uma mulher que fora apanhada em adultério.
4 Ninfɛ baatɔkɔ Yesu alɛ, “Saatuotɛ, buomufũ ɔsanko wɔ mmle nnɛɛ nnɛɛ osuɔtɔ bamba kotenko nwɔ.
4 Puseram-na no meio da multidão e disseram a Jesus: Mestre, agora mesmo esta mulher foi apanhada em adultério.
5 Di kufiofa loo kanya yi, Mose lɛta wo osuku alɛ dikpe ni buasafɔ ɔsanko wɔ mmle okle afuɔ munlo. Ni lɛ di afɔ foobuɛ?”
5 Moisés mandou-nos na lei que apedrejássemos tais mulheres. Que dizes tu a isso?
6 Baakaalɛ Yesu ɔlaa wɔ mmle alɛ bɔɔyɔ manwolaa nwɔ kaanya mmle okle baalo nwɔ ni lɛpɔɔ. Kafɔɔ ninfɛ aawa kasɔ aayɔ lɛnɛɛ nɔɔ aakyako asaa ɔkpana kaasɔ nɛ.
6 Perguntavam-lhe isso, a fim de pô-lo à prova e poderem acusá-lo. Jesus, porém, se inclinou para a frente e escrevia com o dedo na terra.
7 Obe wɔ baayila ninfa bɔɔkaalɛ nwɔ ni akaalɛ yi, ninfɛ aatakatɛsa suoto aatɔkɔ ma alɛ, “Olele kaamɛ lee ninayibla okpile diidii yi, aaka nwɔ difuɔ oyu ɔsafɔ.”
7 Como eles insistissem, ergueu-se e disse-lhes: Quem de vós estiver sem pecado, seja o primeiro a lhe atirar uma pedra.
8 Ninfɛ aakple aawa kasɔ aayɔ lɛnɛɛ nɔɔ aakyako asaa ɔkpana kaasɔ nɛ.
8 Inclinando-se novamente, escrevia na terra.
9 Obe wɔ baanɔɔfo nwu nkpo lanu ni ɔlaa nwu yi, ni baakyako osifi onwii onwii fɛ mmle okle balekatũ batika ni nɛ. Ni diabu Yesu ku ɔsanko nwu lete ninfa nɛ.
9 A essas palavras, sentindo-se acusados pela sua própria consciência, eles se foram retirando um por um, até o último, a começar pelos mais idosos, de sorte que Jesus ficou sozinho, com a mulher diante dele.
10 Ninfɛ di Yesu latakatɛsa suoto, ni aakaalɛ ɔsanko nwu alɛ, “Ɔsanko, fɛ baatii nwu nkpo ntoofe? Kuonwii lɛma diebu aalo fɔ ni lɛpɔɔ?”
10 Então ele se ergueu e vendo ali apenas a mulher, perguntou-lhe: Mulher, onde estão os que te acusavam? Ninguém te condenou?
11 Ninfɛ di ɔsanko nwu nkpo latɔkɔ nwɔ alɛ, “Ɔnɔɔfo, oowo lo!”
11 Respondeu ela: Ninguém, Senhor. Disse-lhe então Jesus: Nem eu te condeno. Vai e não tornes a pecar.
12 Di nni nkpo sɛmaa, Yesu lakple aabuɛ aatɔkɔ batii nwu nkpo alɛ, “Ami ninle kayi ka mmle lɛkpa. Otii lele nietikanko mi, abawɛ lɛkpa le ninta ni nkpa. Diidii kafɔɔ ɔlɔbakyɛ di ditunu kamɛ.”
12 Falou-lhes outra vez Jesus: Eu sou a luz do mundo; aquele que me segue não andará em trevas, mas terá a luz da vida.
13 Ninfɛ di Farisi batii nwu nkpo latɔkɔ nwɔ alɛ, “Afɔ omu lɛfɔ nikodiki suoto kanya. Nkpo oso suoto lɛfɔ kanya odiki nwu nkpo diedie lɛsalɛsaa.”
13 A isso, os fariseus lhe disseram: Tu dás testemunho de ti mesmo; teu testemunho não é digno de fé.
14 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Kuntɛ kodiki suoto kanya yi, suoto nii kanya nwu kodiki ni nte nkpo. Diekye n-ye nfũ lekye nii, n-ye nfũ kafɔɔ kofe nii. Aye bieye nfũ lekye nii, ee nfũ kofe nii.
14 Respondeu-lhes Jesus: Embora eu dê testemunho de mim mesmo, o meu testemunho é digno de fé, porque sei de onde vim e para onde vou; mas vós não sabeis de onde venho nem para onde vou.
15 Aye yi, sitiinyu kanya minkanko. Kafɔɔ ami yi, ninkanko otii kuonwii.
15 Vós julgais segundo a aparência; eu não julgo ninguém.
16 Nse bia nlɛ kɔkanko yi, lɛkanko nii ntabakyɛ di osuku kanya. Diekye diele lete nii ninkanko. Teemi wɔ niekpee mi ni kɔtɔ, munko nwɔ ninkanko nɛ.
16 E, se julgo, o meu julgamento é conforme a verdade, porque não estou sozinho, mas comigo está o Pai que me enviou.
17 Bɛɛkpana di kufiofa lee kamɛ alɛ, nse batii banyɔ kanya nkaatɛ di ɔlaa owo suoto yi, ni ɔlaa nwu nte nkpo.
17 Ora, na vossa lei está escrito: O testemunho de duas pessoas é digno de fé {Dt 19,15}.
18 Ami yi, ndiki suoto nii kanya. Teemi wɔ kafɔɔ niekpee mi ni kɔtɔ kafɔɔ ndiki mi suoto kanya.”
18 Eu dou testemunho de mim mesmo; e meu Pai, que me enviou, o dá também.
19 Ninfɛ baakaalɛ Yesu alɛ, “Ɔfɛ di Teefɔ nwu nkpo nkpe?”
19 Perguntaram-lhe: Onde está teu Pai? Respondeu Jesus: Não conheceis nem a mim nem a meu Pai; se me conhecêsseis, certamente conheceríeis também a meu Pai.
20 Yesu labuɛ sɛlaa se mmle di obe wɔ ootuo ni asaa di Yaa Olekatakɔ di lɛba le niɛtɛɛtɛɛ ni nfũ manta ni koto. Kafɔɔ otii kuonwii ditafuo nwɔ omufũ diekye obe nɔɔ diiwo.
20 Estas palavras proferiu Jesus ensinando no templo, junto aos cofres de esmola. Mas ninguém o prendeu, porque ainda não era chegada a sua hora.
21 Yesu lakple aatɔkɔ ma alɛ, “Ami yi, kamasifi. Bibawolaa mi, kafɔɔ bibakpi di sikple lee kamɛ. Lɛba le kafɔɔ kofe nii bilabafuo nfa ɔwa.”
21 Jesus disse-lhes: Eu me vou, e procurar-me-eis e morrereis no vosso pecado. Para onde eu vou, vós não podeis ir.
22 Nioso Yuda batii banɔɔfotii lakaalɛ alɛ, “Suoto oofe olo oso oobuɛ alɛ, ‘Bilabafuo lɛba le kofe ni ɔwa’?”
22 Perguntavam os judeus: Será que ele se vai matar, pois diz: Para onde eu vou, vós não podeis ir?
23 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Aye yi, kasɔ ka mmle suoto biekye. Kafɔɔ ami yi, osi lekye lɛwa. Aye yi, kayi ka mmle batii bile. Kafɔɔ ami yi, diele kayi ka mmle otii nle.
23 Ele lhes disse: Vós sois cá de baixo, eu sou lá de cima. Vós sois deste mundo, eu não sou deste mundo.
24 Nioso latɔkɔ ye nlɛ, bibakpi di sikpile lee kamɛ nɛ. Nse biefũ binu bilɛ nle otii wɔ nnle nii, nwaako bibakpi di sikpile lee kamɛ.”
24 Por isso vos disse: morrereis no vosso pecado; porque, se não crerdes o que eu sou, morrereis no vosso pecado.
25 Ninfɛ baakaalɛ nwɔ alɛ, “Owe fale?”
25 Quem és tu?, perguntaram-lhe eles então. Jesus respondeu: Exatamente o que eu vos declaro.
26 Nkpe sɛlaa kpinwu kabuɛ di suoto lee nlo ye ni lɛpɔɔ ta nkpa lee oso fiɛ. Kafɔɔ otii wɔ niekpee mi ni kɔtɛ ninlaa. Nioso ɔlaa wɔ lenu lekye ko ni ɔkyɛ nɔɔ yi, nwu lete lɛkya koyie nta kayi batii nɛ.”
26 Tenho muitas coisas a dizer e a julgar a vosso respeito, mas o que me enviou é verdadeiro e o que dele ouvi eu o digo ao mundo.
27 Batanu kasɔ alɛ Yesu yi, Ote suoto aatɔɔkakatɛ aatɔɔta ma.
27 Eles, porém, não compreenderam que ele lhes falava do Pai.
28 Nioso aatɔkɔ ma alɛ, “Obe wɔ bibatakatɛsa ni Otii Obi nwu katoo yi, obe nwu nkpo bibatofo bilɛ ami ninle otii wɔ lebuɛ nlɛ nnle ni nɛ. Nimbla lɛsalɛsaa kafɔɔ di ami omu osie nii kamɛ. Lɛsaa le kafɔɔ di Teemi lekpeemi alɛ mbuɛ nii, nni nimbuɛ nɛ.
28 Jesus então lhes disse: Quando tiverdes levantado o Filho do Homem, então conhecereis quem sou e que nada faço de mim mesmo, mas falo do modo como o Pai me ensinou.
29 Otii wɔ niekpee mi ni kɔtɔ kafɔɔ nsikoe. Aadiɛ mi lete, diekye obe lele mbla lɛsaa le nimbuo nwɔ ni anu.”
29 Aquele que me enviou está comigo; ele não me deixou sozinho, porque faço sempre o que é do seu agrado.
30 Obe wɔ di Yesu labuɛ ni sɛlaa se mmle okle oso yi, batii kpinwu lafũ nwɔ baanu.
30 Tendo proferido essas palavras, muitos creram nele.
31 Nkpo oso Yesu latɔkɔ Yuda batii ba niafũ nwɔ baanu ni alɛ, “Nse biemufũ asaa otuo nii bieklee, ni nwaako basaateketetɛ nii bile.
31 E Jesus dizia aos judeus que nele creram: Se permanecerdes na minha palavra, sereis meus verdadeiros discípulos;
32 Ni bibatofo nwaako ɔlaa nwu, ni ɔlaa nwu nkpo mata ye minwɛ kayaa.”
32 conhecereis a verdade e a verdade vos livrará.
33 Ninfɛ baatii nwu latɔkɔ Yesu alɛ, “Abraham banantii bule, diidii kafɔɔ buukple otii kuonwii ɔlanle. Ni be oso foobuɛ falɛ bubawɛ kayaa?”
33 Replicaram-lhe: Somos descendentes de Abraão e jamais fomos escravos de alguém. Como dizes tu: Sereis livres?
34 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ, otii lele nikɔbla okpile yi, ale ɔlanle ɛɛta okpile.
34 Respondeu Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: todo homem que se entrega ao pecado é seu escravo.
35 Ɔlanle nínle saate nɔɔ atesaa. Kafɔɔ obi ninle ote atesaa obe lele.
35 Ora, o escravo não fica na casa para sempre, mas o filho sim, fica para sempre.
36 Nkpo oso nse Yaa Obi nwu lɛtafɔ kayaa yi, ni fɛɛwɛ kayaa kamu kamu.
36 Se, portanto, o Filho vos libertar, sereis verdadeiramente livres.
37 N-ye nlɛ Abraham banantii bile. Kafɔɔ biomiɛ bilɛ bilo mi, diekye biloofũ asaa otuo nii ya kotuo ye ni binu.
37 Bem sei que sois a raça de Abraão; mas quereis matar-me, porque a minha palavra não penetra em vós.
38 Lɛsaa le di Teemi letuo mi ni yi, nni suoto kɔkakatɛ nɛ. Aye kafɔɔ lɛsaa le di teeye lɛtɔkɔ ye ni yi, nni biɔbla nɛ.”
38 Eu falo o que vi junto de meu Pai; e vós fazeis o que aprendestes de vosso pai.
39 Ninfɛ baatɔkɔ nwɔ alɛ, “Abraham ninle wo kote.”
39 Nosso pai, replicaram eles, é Abraão. Disse-lhes Jesus: Se fôsseis filhos de Abraão, faríeis as obras de Abraão.
40 Kafɔɔ ami wɔ nikɔtɔkɔ ye ni nwaako ɔlaa nwu lenu lekyeko ni Yaa nfũ yi, ami biomiɛ bilɛ bilo nɛ. Abraham ditabla nle mmle okle.
40 Mas, agora, procurais tirar-me a vida, a mim que vos falei a verdade que ouvi de Deus! Isso Abraão não o fez.
41 Asaa ya di teeye omu labla nii, nnya biɔbla nɛ.”
41 Vós fazeis as obras de vosso pai. Retrucaram-lhe eles: Nós não somos filhos da fornicação; temos um só pai: Deus.
42 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Nse nwaako Yaa ninle ye Kote yi, nse bitababɔmbɔ mi, diekye Yaa nfũ lekye lɛwa. Ninwa ku ami omu osie, nnwɔɔ niekyesee mi.
42 Jesus replicou: Se Deus fosse vosso pai, vós me amaríeis, porque eu saí de Deus. É dele que eu provenho, porque não vim de mim mesmo, mas foi ele quem me enviou.
43 Be oso minoonu lesaa le kobuɛ ni kasɔ? Diekye ɔlaa nii kototofo ye di atoko.
43 Por que não compreendeis a minha linguagem? É porque não podeis ouvir a minha palavra.
44 Diekye teeye ninle Abonsam, nioso biomiɛ bilɛ bitikanko teeye dibiesaa nɛ. Diayɔ ni bia kaasɔ kakyekɔ, batii lotɛ ale. Diidii kafɔɔ ayitikanko onukwale, diekye onukwale diesi nwɔ kaamɛ. Nse ɛɛlaa kafɔɔ nkpa nɔɔ letembi oodiki kayi antuo, diekye laatɛ ale. Nnwɔɔ kafɔɔ ninle balaatɛ bamuu kote nɛ.
44 Vós tendes como pai o demônio e quereis fazer os desejos de vosso pai. Ele era homicida desde o princípio e não permaneceu na verdade, porque a verdade não está nele. Quando diz a mentira, fala do que lhe é próprio, porque é mentiroso e pai da mentira.
45 Ta ami kobuɛ ni onukwale oso, nkpo oso minoofũ mi binu nɛ.
45 Mas eu, porque vos digo a verdade, não me credes.
46 Owe lee nkafuo mi okpile lɛpɔɔ olo? Ni nse kobuɛ onukwale mɔ, be oso minoofũ mi binu?
46 Quem de vós me acusará de pecado? Se vos falo a verdade, por que me não credes?
47 Otii wɔ niekye ni Yaa nfũ yi, ankyɔɔ Yaa ɔlaa atoko. Kafɔɔ, aye minankye ni Yaa nfũ oso yi, minkyɔɔ nwɔ ɔlaa atoko.”
47 Quem é de Deus ouve as palavras de Deus, e se vós não as ouvis é porque não sois de Deus.
48 Ninfɛ di Yuda batii nwu lakaalɛ Yesu alɛ, “Nse buobuɛ bulɛ Samaria otii fale, mmia kafɔɔ ninwuna kpile nsi fɔ kaamɛ, diele nwaako ɔlaa kule?”
48 Responderam então os judeus: Não dizemos com razão que és samaritano, e que estás possesso de um demônio?
49 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Ninwuna kpile diesi mi kaamɛ. Ami kɔyɔ dibu nta Teemi, kafɔɔ aye biɔlalaasa mi leyooto.
49 Respondeu-lhes Jesus: Eu não estou possesso de demônio, mas honro a meu Pai. Vós, porém, me ultrajais!
50 Noomiɛ dibu nta suoto. Kafɔɔ otii onwii nkpe oomiɛ ni antɛɛ nii, nnwɔɔ kafɔɔ ninkanko di osuku kanya nɛ.
50 Não busco a minha glória. Há quem a busque e ele fará justiça.
51 Nwaako kɔtɔkɔ ye, otii lele niɛkyɔɔ mi asaa otuo atoko dilabakpi diidii!”
51 Em verdade, em verdade vos digo: se alguém guardar a minha palavra, não verá jamais a morte.
52 Ninfɛ di Yuda batii nwu nkpo latɔkɔ nwɔ alɛ, “Mia nfɛ butootofo nwaako bulɛ, ninwuna kpile ninsi fɔ nɛ. Diekye Abraham lakpi, Yaa kanya badikitɛ kafɔɔ lakpi, kafɔɔ foobuɛ falɛ, otii lele niɛkyɔɔ fɔ asaa otuo atoko dilabakpi diidii!
52 Disseram-lhe os judeus: Agora vemos que és possuído de um demônio. Abraão morreu, e também os profetas. E tu dizes que, se alguém guardar a tua palavra, jamais provará a morte...
53 Teewo Abraham lakpi, ni obuɛ foobuɛ falɛ fɛɛtaka katoo falenke nwɔ? Yaa kanya badikitɛ kafɔɔ lakpi. Ni ɔmɛntii okle foonyu falɛ fale?”
53 És acaso maior do que nosso pai Abraão? E, entretanto, ele morreu... e os profetas também. Quem pretendes ser?
54 Ninfɛ di Yesu ladiki kanya alɛ, “Nse nlɛ kɔtansa suoto yi, suoto nii ɔtansa nwu nkpo dilabadie lɛsalɛsaa. Teemi ninle otii wɔ nikɔtansɛɛ nii, otii wɔ biobuɛ bilɛ nnwɔɔ ninle ye ni Yaa.
54 Respondeu Jesus: Se me glorifico a mim mesmo, a minha glória não é nada; meu Pai é quem me glorifica, aquele que vós dizeis ser o vosso Deus
55 Mmia kafɔɔ bieye nwɔ. Kafɔɔ ami n-ye nwɔ. Nse lebuɛ nlɛ ninye nwɔ yi, ni ntookple laatɛ fɛle aye. N-ye nwɔ, kɔkyɔɔ nwɔ kafɔɔ ɔlaa atoko.
55 e, contudo, não o conheceis. Eu, porém, o conheço e, se dissesse que não o conheço, seria mentiroso como vós. Mas conheço-o e guardo a sua palavra.
56 Teeye Abraham lanya suoto lɛyɔɔ alɛ abanya ɔwabee nii. Aanya nwu kafɔɔ, suoto layɔɔ nwɔ.”
56 Abraão, vosso pai, exultou com o pensamento de ver o meu dia. Viu-o e ficou cheio de alegria.
57 Ninfɛ di Yuda batii latɔkɔ Yesu alɛ, “Fayifũ alɛɛ afosi anɔɔ, ni obuɛ foobuɛ falɛ fatɔɔnya Abraham nɛ?”
57 Os judeus lhe disseram: Não tens ainda cinqüenta anos e viste Abraão!...
58 Nfa nfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ, fiɛ babalofo ni Abraham, ami nfɛ nkpe.”
58 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: antes que Abraão fosse, eu sou.
59 Obe wɔ aatɔkɔ ma ni ɔlaa nwu nkpo, ninfɛ baatii nwu nkpo layɔ afuɔ alɛ bɔɔsafɔ nwɔ nɛ. Kafɔɔ Yesu lawofasa suoto, ni aadie di Yaa Olekatakɔ nwu kamɛ ninfa aasifi nɛ.
59 A essas palavras, pegaram então em pedras para lhas atirar. Jesus, porém, se ocultou e saiu do templo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.