João 8

Yaa Kanya Ninii Fɔle Sɛlɛɛ (SNW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Kafɔɔ Yesu nnwɔɔ aasifi kobokote ko manlɛɛ ni Nnɔnyi Awoso Kobokote osi.
1 [Depois todos foram para casa, mas Jesus foi para o monte das Oliveiras.
2 Obe wɔ kaale lasɛ ni ku kuyitatũ yi, Yesu lakple aasifi Yuda batii Olekatakɔ. Ninfɛ di batii nwu nkpo bamuu lawa ɔkyɛ nɔɔ babasiɛ baamana nwɔ baakyi, ni aasiɛ kaasɔ aakyako ma asaa otuo nɛ.
2 De madrugada ele voltou ao pátio do Templo, e o povo se reuniu em volta dele. Jesus estava sentado, ensinando a todos.
3 Ninfɛ di kufiofa asaa batuotɛ ku Farisi batii lakpaa ɔsanko onwii baamufũ oodie ni ɔsa kamaa nnɛɛ nnɛɛ baawako babase nwɔ di bamuu lɛma anu nɛ.
3 Aí alguns mestres da Lei e fariseus levaram a Jesus uma mulher que tinha sido apanhada em adultério e a obrigaram a ficar de pé no meio de todos.
4 Ninfɛ baatɔkɔ Yesu alɛ, “Saatuotɛ, buomufũ ɔsanko wɔ mmle nnɛɛ nnɛɛ osuɔtɔ bamba kotenko nwɔ.
4 Eles disseram: — Mestre, esta mulher foi apanhada no ato de adultério.
5 Di kufiofa loo kanya yi, Mose lɛta wo osuku alɛ dikpe ni buasafɔ ɔsanko wɔ mmle okle afuɔ munlo. Ni lɛ di afɔ foobuɛ?”
5 De acordo com a Lei que Moisés nos deu, as mulheres adúlteras devem ser mortas a pedradas. Mas o senhor, o que é que diz sobre isso?
6 Baakaalɛ Yesu ɔlaa wɔ mmle alɛ bɔɔyɔ manwolaa nwɔ kaanya mmle okle baalo nwɔ ni lɛpɔɔ. Kafɔɔ ninfɛ aawa kasɔ aayɔ lɛnɛɛ nɔɔ aakyako asaa ɔkpana kaasɔ nɛ.
6 Eles fizeram essa pergunta para conseguir uma prova contra Jesus, pois queriam acusá-lo. Mas ele se abaixou e começou a escrever no chão com o dedo.
7 Obe wɔ baayila ninfa bɔɔkaalɛ nwɔ ni akaalɛ yi, ninfɛ aatakatɛsa suoto aatɔkɔ ma alɛ, “Olele kaamɛ lee ninayibla okpile diidii yi, aaka nwɔ difuɔ oyu ɔsafɔ.”
7 Como eles continuaram a fazer a mesma pergunta, Jesus endireitou o corpo e disse a eles:
8 Ninfɛ aakple aawa kasɔ aayɔ lɛnɛɛ nɔɔ aakyako asaa ɔkpana kaasɔ nɛ.
8 Depois abaixou-se outra vez e continuou a escrever no chão.
9 Obe wɔ baanɔɔfo nwu nkpo lanu ni ɔlaa nwu yi, ni baakyako osifi onwii onwii fɛ mmle okle balekatũ batika ni nɛ. Ni diabu Yesu ku ɔsanko nwu lete ninfa nɛ.
9 Quando ouviram isso, todos foram embora, um por um, começando pelos mais velhos. Ficaram só Jesus e a mulher, e ela continuou ali, de pé.
10 Ninfɛ di Yesu latakatɛsa suoto, ni aakaalɛ ɔsanko nwu alɛ, “Ɔsanko, fɛ baatii nwu nkpo ntoofe? Kuonwii lɛma diebu aalo fɔ ni lɛpɔɔ?”
10 Então Jesus endireitou o corpo e disse:
11 Ninfɛ di ɔsanko nwu nkpo latɔkɔ nwɔ alɛ, “Ɔnɔɔfo, oowo lo!”
11 — Ninguém, senhor! — respondeu ela. Jesus disse:
12 Di nni nkpo sɛmaa, Yesu lakple aabuɛ aatɔkɔ batii nwu nkpo alɛ, “Ami ninle kayi ka mmle lɛkpa. Otii lele nietikanko mi, abawɛ lɛkpa le ninta ni nkpa. Diidii kafɔɔ ɔlɔbakyɛ di ditunu kamɛ.”
12 De novo Jesus começou a falar com eles e disse:
13 Ninfɛ di Farisi batii nwu nkpo latɔkɔ nwɔ alɛ, “Afɔ omu lɛfɔ nikodiki suoto kanya. Nkpo oso suoto lɛfɔ kanya odiki nwu nkpo diedie lɛsalɛsaa.”
13 Os fariseus disseram a Jesus: — Agora você está falando a favor de você mesmo. Por isso o que você diz não tem valor.
14 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Kuntɛ kodiki suoto kanya yi, suoto nii kanya nwu kodiki ni nte nkpo. Diekye n-ye nfũ lekye nii, n-ye nfũ kafɔɔ kofe nii. Aye bieye nfũ lekye nii, ee nfũ kofe nii.
14 Jesus respondeu:
15 Aye yi, sitiinyu kanya minkanko. Kafɔɔ ami yi, ninkanko otii kuonwii.
15 Vocês julgam de modo puramente humano; mas eu não julgo ninguém.
16 Nse bia nlɛ kɔkanko yi, lɛkanko nii ntabakyɛ di osuku kanya. Diekye diele lete nii ninkanko. Teemi wɔ niekpee mi ni kɔtɔ, munko nwɔ ninkanko nɛ.
16 E, se eu julgar, o meu julgamento é verdadeiro porque não julgo sozinho, pois o Pai, que me enviou, está comigo.
17 Bɛɛkpana di kufiofa lee kamɛ alɛ, nse batii banyɔ kanya nkaatɛ di ɔlaa owo suoto yi, ni ɔlaa nwu nte nkpo.
17 Na
18 Ami yi, ndiki suoto nii kanya. Teemi wɔ kafɔɔ niekpee mi ni kɔtɔ kafɔɔ ndiki mi suoto kanya.”
18 Eu dou testemunho a respeito de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho a meu respeito.
19 Ninfɛ baakaalɛ Yesu alɛ, “Ɔfɛ di Teefɔ nwu nkpo nkpe?”
19 — Onde está o seu pai? — perguntaram. Jesus respondeu:
20 Yesu labuɛ sɛlaa se mmle di obe wɔ ootuo ni asaa di Yaa Olekatakɔ di lɛba le niɛtɛɛtɛɛ ni nfũ manta ni koto. Kafɔɔ otii kuonwii ditafuo nwɔ omufũ diekye obe nɔɔ diiwo.
20 Jesus disse essas coisas quando estava ensinando no pátio do Templo, perto da caixa das ofertas. Ninguém o prendeu porque ainda não tinha chegado a sua hora.
21 Yesu lakple aatɔkɔ ma alɛ, “Ami yi, kamasifi. Bibawolaa mi, kafɔɔ bibakpi di sikple lee kamɛ. Lɛba le kafɔɔ kofe nii bilabafuo nfa ɔwa.”
21 Jesus disse outra vez:
22 Nioso Yuda batii banɔɔfotii lakaalɛ alɛ, “Suoto oofe olo oso oobuɛ alɛ, ‘Bilabafuo lɛba le kofe ni ɔwa’?”
22 Os líderes judeus disseram: — Ele diz que nós não podemos ir para onde ele vai! Será que ele vai se matar?
23 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Aye yi, kasɔ ka mmle suoto biekye. Kafɔɔ ami yi, osi lekye lɛwa. Aye yi, kayi ka mmle batii bile. Kafɔɔ ami yi, diele kayi ka mmle otii nle.
23 Jesus continuou:
24 Nioso latɔkɔ ye nlɛ, bibakpi di sikpile lee kamɛ nɛ. Nse biefũ binu bilɛ nle otii wɔ nnle nii, nwaako bibakpi di sikpile lee kamɛ.”
24 Por isso eu disse que vocês vão morrer sem o perdão dos seus pecados. De fato, morrerão sem o perdão dos seus pecados se não crerem que “
25 Ninfɛ baakaalɛ nwɔ alɛ, “Owe fale?”
25 — Quem é você? — perguntaram a Jesus. Ele respondeu:
26 Nkpe sɛlaa kpinwu kabuɛ di suoto lee nlo ye ni lɛpɔɔ ta nkpa lee oso fiɛ. Kafɔɔ otii wɔ niekpee mi ni kɔtɛ ninlaa. Nioso ɔlaa wɔ lenu lekye ko ni ɔkyɛ nɔɔ yi, nwu lete lɛkya koyie nta kayi batii nɛ.”
26 Existem muitas coisas a respeito de vocês das quais eu preciso falar e as quais eu preciso julgar. Porém quem me enviou é verdadeiro, e eu digo ao mundo somente o que ele me disse.
27 Batanu kasɔ alɛ Yesu yi, Ote suoto aatɔɔkakatɛ aatɔɔta ma.
27 Eles não entenderam que ele estava falando a respeito do Pai.
28 Nioso aatɔkɔ ma alɛ, “Obe wɔ bibatakatɛsa ni Otii Obi nwu katoo yi, obe nwu nkpo bibatofo bilɛ ami ninle otii wɔ lebuɛ nlɛ nnle ni nɛ. Nimbla lɛsalɛsaa kafɔɔ di ami omu osie nii kamɛ. Lɛsaa le kafɔɔ di Teemi lekpeemi alɛ mbuɛ nii, nni nimbuɛ nɛ.
28 Por isso Jesus disse:
29 Otii wɔ niekpee mi ni kɔtɔ kafɔɔ nsikoe. Aadiɛ mi lete, diekye obe lele mbla lɛsaa le nimbuo nwɔ ni anu.”
29 Quem me enviou está comigo e não me deixou sozinho, pois faço sempre o que lhe agrada.
30 Obe wɔ di Yesu labuɛ ni sɛlaa se mmle okle oso yi, batii kpinwu lafũ nwɔ baanu.
30 Quando Jesus disse isso, muitos creram nele.
31 Nkpo oso Yesu latɔkɔ Yuda batii ba niafũ nwɔ baanu ni alɛ, “Nse biemufũ asaa otuo nii bieklee, ni nwaako basaateketetɛ nii bile.
31 Então Jesus disse para os que creram nele:
32 Ni bibatofo nwaako ɔlaa nwu, ni ɔlaa nwu nkpo mata ye minwɛ kayaa.”
32 e conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Ninfɛ baatii nwu latɔkɔ Yesu alɛ, “Abraham banantii bule, diidii kafɔɔ buukple otii kuonwii ɔlanle. Ni be oso foobuɛ falɛ bubawɛ kayaa?”
33 Eles responderam: — Nós somos descendentes de Abraão e nunca fomos escravos de ninguém. Como é que você diz que ficaremos livres?
34 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ, otii lele nikɔbla okpile yi, ale ɔlanle ɛɛta okpile.
34 Jesus disse a eles:
35 Ɔlanle nínle saate nɔɔ atesaa. Kafɔɔ obi ninle ote atesaa obe lele.
35 O escravo não fica sempre com a família, mas o filho sempre faz parte da família.
36 Nkpo oso nse Yaa Obi nwu lɛtafɔ kayaa yi, ni fɛɛwɛ kayaa kamu kamu.
36 Se o Filho os libertar, vocês serão, de fato, livres.
37 N-ye nlɛ Abraham banantii bile. Kafɔɔ biomiɛ bilɛ bilo mi, diekye biloofũ asaa otuo nii ya kotuo ye ni binu.
37 Eu sei que vocês são descendentes de Abraão; porém estão tentando me matar porque não aceitam os meus ensinamentos.
38 Lɛsaa le di Teemi letuo mi ni yi, nni suoto kɔkakatɛ nɛ. Aye kafɔɔ lɛsaa le di teeye lɛtɔkɔ ye ni yi, nni biɔbla nɛ.”
38 Eu falo das coisas que o meu Pai me mostrou, mas vocês fazem o que aprenderam com o pai de vocês.
39 Ninfɛ baatɔkɔ nwɔ alɛ, “Abraham ninle wo kote.”
39 — O nosso pai é Abraão! — responderam eles. Então Jesus disse:
40 Kafɔɔ ami wɔ nikɔtɔkɔ ye ni nwaako ɔlaa nwu lenu lekyeko ni Yaa nfũ yi, ami biomiɛ bilɛ bilo nɛ. Abraham ditabla nle mmle okle.
40 Mas eu lhes tenho dito a verdade que ouvi de Deus, e assim mesmo vocês estão tentando me matar. Abraão nunca fez uma coisa assim!
41 Asaa ya di teeye omu labla nii, nnya biɔbla nɛ.”
41 Vocês estão fazendo o que o pai de vocês fez. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos; nós temos um Pai, que é Deus!
42 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Nse nwaako Yaa ninle ye Kote yi, nse bitababɔmbɔ mi, diekye Yaa nfũ lekye lɛwa. Ninwa ku ami omu osie, nnwɔɔ niekyesee mi.
42 Jesus disse a eles:
43 Be oso minoonu lesaa le kobuɛ ni kasɔ? Diekye ɔlaa nii kototofo ye di atoko.
43 Por que é que vocês não entendem o que eu digo? É porque não querem ouvir a minha mensagem.
44 Diekye teeye ninle Abonsam, nioso biomiɛ bilɛ bitikanko teeye dibiesaa nɛ. Diayɔ ni bia kaasɔ kakyekɔ, batii lotɛ ale. Diidii kafɔɔ ayitikanko onukwale, diekye onukwale diesi nwɔ kaamɛ. Nse ɛɛlaa kafɔɔ nkpa nɔɔ letembi oodiki kayi antuo, diekye laatɛ ale. Nnwɔɔ kafɔɔ ninle balaatɛ bamuu kote nɛ.
44 Vocês são filhos do Diabo e querem fazer o que o pai de vocês quer. Desde a criação do mundo ele foi assassino e nunca esteve do lado da verdade porque nele não existe verdade. Quando o Diabo mente, está apenas fazendo o que é o seu costume, pois é mentiroso e é o pai de todas as mentiras.
45 Ta ami kobuɛ ni onukwale oso, nkpo oso minoofũ mi binu nɛ.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 Owe lee nkafuo mi okpile lɛpɔɔ olo? Ni nse kobuɛ onukwale mɔ, be oso minoofũ mi binu?
46 Qual de vocês pode provar que eu tenho algum pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Otii wɔ niekye ni Yaa nfũ yi, ankyɔɔ Yaa ɔlaa atoko. Kafɔɔ, aye minankye ni Yaa nfũ oso yi, minkyɔɔ nwɔ ɔlaa atoko.”
47 A pessoa que é de Deus escuta as palavras de Deus. Vocês não escutam as palavras de Deus porque vocês não são dele.
48 Ninfɛ di Yuda batii nwu lakaalɛ Yesu alɛ, “Nse buobuɛ bulɛ Samaria otii fale, mmia kafɔɔ ninwuna kpile nsi fɔ kaamɛ, diele nwaako ɔlaa kule?”
48 Eles disseram a Jesus: — Por acaso não temos razão quando dizemos que você é
49 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Ninwuna kpile diesi mi kaamɛ. Ami kɔyɔ dibu nta Teemi, kafɔɔ aye biɔlalaasa mi leyooto.
49 Jesus respondeu:
50 Noomiɛ dibu nta suoto. Kafɔɔ otii onwii nkpe oomiɛ ni antɛɛ nii, nnwɔɔ kafɔɔ ninkanko di osuku kanya nɛ.
50 Não procuro conseguir elogios para mim mesmo; mas existe alguém que procura consegui-los para mim, e ele é o Juiz.
51 Nwaako kɔtɔkɔ ye, otii lele niɛkyɔɔ mi asaa otuo atoko dilabakpi diidii!”
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem obedecer aos meus ensinamentos não morrerá nunca.
52 Ninfɛ di Yuda batii nwu nkpo latɔkɔ nwɔ alɛ, “Mia nfɛ butootofo nwaako bulɛ, ninwuna kpile ninsi fɔ nɛ. Diekye Abraham lakpi, Yaa kanya badikitɛ kafɔɔ lakpi, kafɔɔ foobuɛ falɛ, otii lele niɛkyɔɔ fɔ asaa otuo atoko dilabakpi diidii!
52 Então eles disseram: — Agora temos a certeza de que você está dominado por um demônio! Abraão e todos os
53 Teewo Abraham lakpi, ni obuɛ foobuɛ falɛ fɛɛtaka katoo falenke nwɔ? Yaa kanya badikitɛ kafɔɔ lakpi. Ni ɔmɛntii okle foonyu falɛ fale?”
53 Será que você é mais importante do que Abraão, o nosso pai, que morreu? E os profetas também morreram! Quem você pensa que é?
54 Ninfɛ di Yesu ladiki kanya alɛ, “Nse nlɛ kɔtansa suoto yi, suoto nii ɔtansa nwu nkpo dilabadie lɛsalɛsaa. Teemi ninle otii wɔ nikɔtansɛɛ nii, otii wɔ biobuɛ bilɛ nnwɔɔ ninle ye ni Yaa.
54 Ele respondeu:
55 Mmia kafɔɔ bieye nwɔ. Kafɔɔ ami n-ye nwɔ. Nse lebuɛ nlɛ ninye nwɔ yi, ni ntookple laatɛ fɛle aye. N-ye nwɔ, kɔkyɔɔ nwɔ kafɔɔ ɔlaa atoko.
55 Vocês nunca conheceram a Deus, mas eu o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei mentiroso como vocês; mas eu o conheço e obedeço ao que ele manda.
56 Teeye Abraham lanya suoto lɛyɔɔ alɛ abanya ɔwabee nii. Aanya nwu kafɔɔ, suoto layɔɔ nwɔ.”
56 Abraão, o pai de vocês, ficou alegre ao ver o tempo da minha vinda. Ele viu esse tempo e ficou feliz.
57 Ninfɛ di Yuda batii latɔkɔ Yesu alɛ, “Fayifũ alɛɛ afosi anɔɔ, ni obuɛ foobuɛ falɛ fatɔɔnya Abraham nɛ?”
57 — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão? — perguntaram eles.
58 Nfa nfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ, fiɛ babalofo ni Abraham, ami nfɛ nkpe.”
58 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: antes de Abraão nascer, “ — respondeu Jesus.
59 Obe wɔ aatɔkɔ ma ni ɔlaa nwu nkpo, ninfɛ baatii nwu nkpo layɔ afuɔ alɛ bɔɔsafɔ nwɔ nɛ. Kafɔɔ Yesu lawofasa suoto, ni aadie di Yaa Olekatakɔ nwu kamɛ ninfa aasifi nɛ.
59 Então eles pegaram pedras para atirar em Jesus, mas ele se escondeu e saiu do pátio do Templo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.