João 6
Yaa Kanya Ninii Fɔle Sɛlɛɛ (SNW) vs VC
1 Di nni nkpo sɛmaa, Yesu lataalɛ lekpo le manlɛɛ ni Galilea lekpo, obe owo kafɔɔ manlɛɛ ni Tiberia lekpo aasifi kakyɛ nyɔɔfa.
1 Depois disso, atravessou Jesus o lago da Galiléia {que é o de Tiberíades.}
2 Batii kpinwu latikanko nwɔ diekye baanya sɛkpɛ kplɛ se aabla aayɔɔsa ni mba niatoofiɛ ni sifiɛ.
2 Seguia-o uma grande multidão, porque via os milagres que fazia em beneficio dos enfermos.
3 Ninfɛ di Yesu ku basaateketetɛ nɔɔ layie baasifi kobokote osi baalaasiɛ kaasɔ ninfa.
3 Jesus subiu a um monte e ali se sentou com seus discípulos.
4 Di obe nwu nkpo kamɛ Yuda batii Okpi Diisi Ofe Dii ole bee ntɔɔtɛɛtɛɛ.
4 Aproximava-se a Páscoa, festa dos judeus.
5 Obe wɔ di Yesu latakatɛsa anu aanyu aanya alɛ batii dikudi kpinwu kɔwa ni ɔkyɛ nɔɔ yi, ni aakaalɛ Filipo alɛ, “Ɔfɛ bubawɛ alesaa munya munta batii ba mmle nwu nkpo manle?”
5 Jesus levantou os olhos sobre aquela grande multidão que vinha ter com ele e disse a Filipe: Onde compraremos pão para que todos estes tenham o que comer?
6 Yesu labuɛ ɔlaa wɔ mmle alɛ ɔɔyɔ ansɔ Filipo annyu, diekye nnwɔɔ omu aye lɛsaa le ɔwa ni ɔbabla.
6 Falava assim para o experimentar, pois bem sabia o que havia de fazer.
7 Ninfɛ di Filipo ladiki kanya alɛ, “Nse buɔyɔ bia batii alafa anyɔ dii kɔkpɛnto buɔɔya alesaa buɔta batii ba mmle nkpo bamuu yi, dilabawo ma bale bia kafui kafui!”
7 Filipe respondeu-lhe: Duzentos denários de pão não lhes bastam, para que cada um receba um pedaço.
8 Ninfɛ di Yesu tikankotɛ nɔɔ onwii kaamɛ lɛma ninle ni Andrea, Simon Petro obilɛma, labuɛ alɛ,
8 Um dos seus discípulos, chamado André, irmão de Simão Pedro, disse-lhe:
9 “Okosopo onwii nsi ninfũ akle ni abloblo kudi anɔɔ ku kɔkpaku kɔnyɔ. Kafɔɔ be di nle mmle mabla banankpantii ba mmle nwu nkpo?”
9 Está aqui um menino que tem cinco pães de cevada e dois peixes... mas que é isto para tanta gente?
10 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ basaateketetɛ nɔɔ alɛ, “Bita batii nwu nkpo bamuu basiɛ kaasɔ.” Sɛfa kɔɔnle lɛkɛtɛɛ kpinwu lawɛ ninfa. Batii nwu nkpo bamuu lasiɛ kaasɔ. Basuɔtɔ ba niawɛ ni kaamɛ lɛma labla fɛ batii nkpe nnɔɔ.
10 Disse Jesus: Fazei-os assentar. Ora, havia naquele lugar muita relva. Sentaram-se aqueles homens em número de uns cinco mil.
11 Ninfɛ di Yesu lafũ bloblo nwu nkpo, ni aapɛ Yaa sɛfa, ni aasɛ aata batii nwu nkpo bamuu niasiɛ ni ninfa nɛ. Nkpo okle kafɔɔ aasɛ kɔkpaku nwu nkpo aata bamuu lɛma, obiala lawɛ aawee fɛ mmle okle oomiɛ nii.
11 Jesus tomou os pães e rendeu graças. Em seguida, distribuiu-os às pessoas que estavam sentadas, e igualmente dos peixes lhes deu quanto queriam.
12 Di obe wɔ bamuu lɛma batoole beemiɛ nii, Yesu latɔkɔ basaateketetɛ nɔɔ alɛ, “Bisiisa kɔkyɛɛkɔkyɛɛ nwu nkpo niebu ni alɛ kukanwii dilalalaa.”
12 Estando eles saciados, disse aos discípulos: Recolhei os pedaços que sobraram, para que nada se perca.
13 Nkpo oso baasiisa bloblo akudi anɔɔ nwu nkpo baatii nwu lale ni kɔkyɛɛkɔkyɛɛ nɔɔ kuayii lefosi nkyikyɛ nnyɔ pɔ.
13 Eles os recolheram e, dos pedaços dos cinco pães de cevada que sobraram, encheram doze cestos.
14 Obe wɔ baatii nwu nkpo lanya ɔkpɛ wɔ mmle niabla ni ɔkpɛ di Yesu labla nii, baabuɛ alɛ, “Nwaako, nnya nwɔ mmle ninle Yaa Ɔlaa buɛtɛtɛ wɔ nikɔwa ni kayi ka mmle nɛ.”
14 À vista desse milagre de Jesus, aquela gente dizia: Este é verdadeiramente o profeta que há de vir ao mundo.
15 Yesu latofo alɛ boomiɛ alɛ bamufũ nwɔ osie kanya bayɔ nwɔ base ɔka. Nkpo oso aadie ma kaamɛ lete nɔɔ aakple aasifi abokote suoto.
15 Jesus, percebendo que queriam arrebatá-lo e fazê-lo rei, tornou a retirar-se sozinho para o monte.
16 Obe wɔ kɔɔtɔɔfɔ lawo nii, Yesu basaateketetɛ nɔɔ lasoo baakyɛ lekpo kotoko.
16 Chegada a tarde, os seus discípulos desceram à margem do lago.
17 Ninfɛ baayie baabuo di oklo kamɛ, baataalɛ baakple baakyɔɔ anu Kapernaum nɛ. Kale laloo, kafɔɔ Yesu diikple awa ɔkyɛ lɛma.
17 Subindo a uma barca, atravessaram o lago rumo a Cafarnaum. Era já escuro, e Jesus ainda não se tinha reunido a eles.
18 Di obe nwu nkpo kamɛ, kofɛɛfɔ siene kunwii lakyako ɔfɛ, lekpo ntu nwu nkpo kafɔɔ lakyako ɔkpɛ osie kanya.
18 O mar, entretanto, se agitava, porque soprava um vento rijo.
19 Di obe nwu kamɛ, basaateketetɛ nwu ntɔɔwa oklo di ntu nwu osi bɛɛkyɛ fɛ akɔ atiɛ diɔkyɛ ni di lɛɛnafa kamɛ, ni baanya Yesu nkyɛ di ntu osi ɔɔwa oklo nwu nfũ nɛ. Nni nkpo oso, ɔfɔɔ lasifi ma!
19 Tendo eles remado uns vinte e cinco ou trinta estádios, viram Jesus que se aproximava da barca, andando sobre as águas, e ficaram atemorizados.
20 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Bitanyɛkɛ! Ami dile.”
20 Mas ele lhes disse: Sou eu, não temais.
21 Ni di otu lɛma late nɛ. Ni baakpaa Yesu baakpee di oklo kamɛ nɛ. Nfanwu, ni baadu nfũ boofe ni nɛ.
21 Quiseram recebê-lo na barca, mas pouco depois a barca chegou ao seu destino.
22 Obe wɔ kaale lasɛ nii, batii ba niasiɛ ni di lekpo nwu kakyɛ nyɔɔfa, baatofo alɛ oklo onwii niayila di lekpo nwu kotoko. Baatofo kafɔɔ alɛ Yesu ditasiɛ di nwu nkpo kaamɛ aakyakaa ku basaateketetɛ nɔɔ fiɛ baayefe osuku. Diekye basaateketetɛ nɔɔ lete niabuo nwu kaamɛ baasifi.
22 No dia seguinte, a multidão que tinha ficado do outro lado do mar percebeu que Jesus não tinha subido com seus discípulos na única barca que lá estava, mas que eles tinham partido sozinhos.
23 Di obe nwu kamɛ, seklo bamba se niakye ni Tiberia okpoo lawa siabayila di lekpo kotoko, di lɛba le niɛtɛɛtɛɛ ni nfũ baatii nwu nkpo lale ni bloblo di obe wɔ di Saate lapɛ ni Yaa sɛfa.
23 Nesse meio tempo, outras barcas chegaram de Tiberíades, perto do lugar onde tinham comido o pão, depois de o Senhor ter dado graças.
24 Nkpo oso, obe wɔ di batii nwu nkpo lanya alɛ Yesu ee basaateketetɛ nɔɔ nnaa ni ninfa oso, baabuo di seklo nwu nkpo kamɛ baasifi Kapernaum baalaatoowolaa nwɔ.
24 E, reparando a multidão que nem Jesus nem os seus discípulos estavam ali, entrou nas barcas e foi até Cafarnaum à sua procura.
25 Obe wɔ baatii nwu lanya ni Yesu di lekpo nwu nkpo kakyɛ nyɔɔfa, ni baakaalɛ nwɔ alɛ, “Saatuotɛ, ɔmɛmbe fɛɛwa nfũ?”
25 Encontrando-o na outra margem do lago, perguntaram-lhe: Mestre, quando chegaste aqui?
26 Ninfɛ di Yesu ladiki kanya alɛ, “Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ, bloblo wɔ lata ye biale biamiɛ ni oso biowolaa mi. Diele sɛkpɛ se niɛbla ni ɔkpɛ bianya labla ni kasɔ bienu ni oso.
26 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: buscais-me, não porque vistes os milagres, mas porque comestes dos pães e ficastes fartos.
27 Bitankpɛ biata alesaa ya nimalalaa nii, kafɔɔ bikpɛ bita alesaa ya ninkpe ɛɛta ni nkpa be ninnaa ni kaloo. Nnya ninle alesaa ya di Otii Obi nwu kamata ye ni nɛ. Diekye nnwɔɔ ninle otii wɔ di Yaa Ote lese lɛnɛɛ eediki ni nɛ.”
27 Trabalhai, não pela comida que perece, mas pela que dura até a vida eterna, que o Filho do Homem vos dará. Pois nele Deus Pai imprimiu o seu sinal.
28 Nioso batii nwu lakaalɛ Yesu alɛ, “Ni be ninle lɛsaa le buabla ni diatuo alɛ buɔbla ni Yaa dibiesaa?”
28 Perguntaram-lhe: Que faremos para praticar as obras de Deus?
29 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Lɛsaa le di Yaa komiɛ alɛ bibla ni ninle alɛ, biafũ otii wɔ eekyesee ni minnu.”
29 Respondeu-lhes Jesus: A obra de Deus é esta: que creiais naquele que ele enviou.
30 Ninfɛ baakple baakaalɛ nwɔ alɛ, “Be ninle ɔkpɛ wɔ niɛbla ni ɔkpɛ fababla fantuo alɛ buafũ fɔ munnu ni? Nwu ninle ɔmɛnle?
30 Perguntaram eles: Que milagre fazes tu, para que o vejamos e creiamos em ti? Qual é a tua obra?
31 Waawa loo anɛ lale alesaa ya manlɛɛ ni mana di ɔfaafuu kamɛ, fɛ mmle okle di Kɔkpana Klekle Kukũ lebuɛ ni alɛ, ‘Aata ma alesaa ya niekye ni Osi baale.’ ”
31 Nossos pais comeram o maná no deserto, segundo o que está escrito: Deu-lhes de comer o pão vindo do céu {Sl 77,24}.
32 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ, diele Mose niata ye alesaa ya niekye ni osi biale. Kafɔɔ Teemi ninta ye alesaa amuamu ya niekye ni osi.
32 Jesus respondeu-lhes: Em verdade, em verdade vos digo: Moisés não vos deu o pão do céu, mas o meu Pai é quem vos dá o verdadeiro pão do céu;
33 Diekye alesaa ya di Yaa lɛta ni ninle otii wɔ niekye osi ɛɛwa ni, ɔɔta ni batii kaayi nkpa.”
33 porque o pão de Deus é o pão que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Nkpo oso baatɔkɔ nwɔ alɛ, “Saate, ta wo alesaa ya mmle nwu nkpo obe lele.”
34 Disseram-lhe: Senhor, dá-nos sempre deste pão!
35 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Ami ninle alesaa nwu nkpo ninkpe ni nkpa nɛ. Otii lele niɛwa ɔkyɛ nii, diidii kɔka dilabaklee nwɔ. Otii lele kafɔɔ niefũ mi eenu, diidii otukɔnsɔ dilabaklee nwɔ.
35 Jesus replicou: Eu sou o pão da vida: aquele que vem a mim não terá fome, e aquele que crê em mim jamais terá sede.
36 Kɔtɔkɔ ye nlɛ, bitɔɔnyɛɛ, kafɔɔ biloofũ mi binu.
36 Mas já vos disse: Vós me vedes e não credes...
37 Otii lele di Teemi lɛyɔ ɛɛtɛɛ kamawa ɔkyɛ nii. Olele kafɔɔ niɛwa ɔkyɛ nii namasĩ nwɔ diidii.
37 Todo aquele que o Pai me dá virá a mim, e o que vem a mim não o lançarei fora.
38 Diekye diele okye lekye osi lewa nlɛ kɔbabla ami omu dibiesaa. Kafɔɔ ɔwa lɛwa nlɛ kɔbabla otii wɔ niekpee mi ni kɔtɔ dibiesaa.
38 Pois desci do céu não para fazer a minha vontade, mas a vontade daquele que me enviou.
39 Otii wɔ kafɔɔ niekpee mi ni kɔtɔ dibiesaa dile alɛ, batii ba bamuu ɛɛyɔ ɛɛtɛɛ nii, kuonwii lɛma dilaayu, kafɔɔ alɛ kasɛnkɛsa bamuu lɛma mansiɛ nkpa di dii yɛntɛle nwu nkpo suoto.
39 Ora, esta é a vontade daquele que me enviou: que eu não deixe perecer nenhum daqueles que me deu, mas que os ressuscite no último dia.
40 Diekye lɛsaa le di Teemi komiɛ ni ninle alɛ batii ba bamuu niɛnya ni Obi nwu, beefũ kafɔɔ beenu nii kawɛ nkpa be ninnaa ni kaloo. Ni masɛnkɛsa ma mansiɛ nkpa di dii yɛntɛle nwu nkpo suoto.”
40 Esta é a vontade de meu Pai: que todo aquele que vê o Filho e nele crê, tenha a vida eterna; e eu o ressuscitarei no último dia.
41 Nfa nfɛ di Yuda batii nwu lakye kasɔ baatoonwununuu nwɔ di suoto nɛ, diekye aabuɛ alɛ, “Ami ninle alesaa ya niakye osi lawa ni nɛ.”
41 Murmuravam então dele os judeus, porque dissera: Eu sou o pão que desceu do céu.
42 Nkpo oso baakaalɛ alɛ, “Diele Yesu wɔ mmle ninle Yosef obi nwu nkpo nɛ, sɛɛ lɛ? Buye nwɔ ote ku ɔya de! Lɛ nfɛ diɛwa fiɛ oobuɛ alɛ nnwɔɔ niekye osi ɛɛwa?”
42 E perguntavam: Porventura não é ele Jesus, o filho de José, cujo pai e mãe conhecemos? Como, pois, diz ele: Desci do céu?
43 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Bidiɛ ɔkakatɛ di kamɛ lee.
43 Respondeu-lhes Jesus: Não murmureis entre vós.
44 Otii kuonwii dilabafuo ɔkyɛ nii ɔwa diediki Teemi wɔ niekpee mi ni kɔtɔ niɛnanfi nwɔ ɛɛwako ɔkyɛ nii. Alɛ ami kasɛnkɛsa nwɔ ansiɛ nkpa di dii yɛntɛle nwu nkpo suoto.
44 Ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o atrair; e eu hei de ressuscitá-lo no último dia.
45 Yaa ɔlaa babuɛtɛtɛ onwii lɛkpana alɛ, ‘Yaa omu nimatuo batii bamuu asaa.’ Nkpo oso, otii lele niɛkyɔɔ Ote nwu nkpo atoko, eetekete asaa eekyeko ɔkyɛ nɔɔ, anwa ɔkyɛ nii.
45 Está escrito nos profetas: Todos serão ensinados por Deus {Is 54,13}. Assim, todo aquele que ouviu o Pai e foi por ele instruído vem a mim.
46 Nle mmle dilootuo alɛ otii biala ntɔɔnya Ote nwu nkpo. Kafɔɔ otii wɔ niekye ni Yaa nfũ ninle otii wɔ lete nintɔɔnya ni Ote nwu.
46 Não que alguém tenha visto o Pai, pois só aquele que vem de Deus, esse é que viu o Pai.
47 Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ otii wɔ niefũ eenu nii, nkpe nkpa be ninnaa ni kaloo.
47 Em verdade, em verdade vos digo: quem crê em mim tem a vida eterna.
48 Ami ninle alesaa ya ninta ni nkpa nɛ.
48 Eu sou o pão da vida.
49 Waawa lee anɛ lale alesaa ya manlɛɛ ni mana di ɔfaafuu kamɛ, kafɔɔ baakpi.
49 Vossos pais, no deserto, comeram o maná e morreram.
50 Kafɔɔ alesaa ya niekye osi ɛɛwa nii nle n-ya okle alɛ otii lele niele nya, ɔlɔbakpi.
50 Este é o pão que desceu do céu, para que não morra todo aquele que dele comer.
51 Ami ninle alesaa ya ninkpe ni nkpa niakye osi aawa ni nɛ. Nse otii owo lele alesaa ya mmle, abasiɛ nkpa ninnaa ni kaloo. Alesaa ya mmle ninle suoto nii sina nɛ. Nsĩ kamayɔ nta alɛ kayi ka mmle batii kawɛ nkpa nɛ.”
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Quem comer deste pão viverá eternamente. E o pão, que eu hei de dar, é a minha carne para a salvação do mundo.
52 Nle mmle oso Yuda batii nwu nkpo lakye kasɔ baatɔɔnanfi ɔlaa osie kanya kaamɛ lɛma alɛ, “Lɛ di osuɔtɔ wɔ mmle mayɔ suoto sina nɔɔ anta wo alɛ bule?”
52 A essas palavras, os judeus começaram a discutir, dizendo: Como pode este homem dar-nos de comer a sua carne?
53 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ, nse biele Otii Obi nwu suoto sina, binyi nwɔ ntɔ, ni bilabawɛ nkpa di kamɛ lee.
53 Então Jesus lhes disse: Em verdade, em verdade vos digo: se não comerdes a carne do Filho do Homem, e não beberdes o seu sangue, não tereis a vida em vós mesmos.
54 Otii lele niele suoto nii sina nwu, eenyi ntɔ nii nwu nkpo kafɔɔ, ni akpe nkpa be ninnaa ni kaloo, ni kamasɛnkɛsa nwɔ ansiɛ nkpa di dii yɛntɛle nwu nkpo suoto.
54 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue tem a vida eterna; e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Diekye suoto nii sina nwu nkpo ninle alesaa nwu amuamu, ntɔ nii nwu kafɔɔ ninle dinyinsaa nimunimu.
55 Pois a minha carne é verdadeiramente uma comida e o meu sangue, verdadeiramente uma bebida.
56 Otii lele niele mi suoto sina nwu eenyi mi ntɔ nwu kafɔɔ nsi mi kaamɛ, ami kafɔɔ nsi nwɔ kaamɛ.
56 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue permanece em mim e eu nele.
57 Fɛ mmle okle di Teemi wɔ ninkpe ni nkpa lekpee mi ni kɔtɔ, di nnwɔɔ kamɛ nkpe ni nkpa oso yi, nkpo okle kafɔɔ di otii wɔ niele mi ni suoto sina kafɔɔ masiɛ nkpa ta ami oso nɛ.
57 Assim como o Pai que me enviou vive, e eu vivo pelo Pai, assim também aquele que comer a minha carne viverá por mim.
58 Nya alesaa ya niakye osi aawa nii, aate fɛ nnyankpo okle di waawaa lee anɛ lale ni baakpi nii. Nkpo oso otii lele niele alesaa ya mmle masiɛ nkpa ninnaa ni kaloo.”
58 Este é o pão que desceu do céu. Não como o maná que vossos pais comeram e morreram. Quem come deste pão viverá eternamente.
59 Asaa ya mmle di Yesu labuɛ aatuo asaa di Yuda batii kasiisakɔ di Kapernaum nɛ.
59 Tal foi o ensinamento de Jesus na sinagoga de Cafarnaum.
60 Obe wɔ di basaateketetɛ nɔɔ kpinwu lanu ni sɛlaa se mmle yi, baabuɛ alɛ, “Asaatuo ya mmle nkpe osie! Owe nimafuo nya ofũ?”
60 Muitos dos seus discípulos, ouvindo-o, disseram: Isto é muito duro! Quem o pode admitir?
61 Otii kuonwii ditatɔkɔ Yesu ɔlaa kuonwii kafɔɔ aatofo alɛ basaateketetɛ nɔɔ latoonwununu di sɛlaa se mmle suoto. Nioso aakaalɛ ma alɛ, “Sɛlaa se mmle kototofo ye di atokoɛ?
61 Sabendo Jesus que os discípulos murmuravam por isso, perguntou-lhes: Isso vos escandaliza?
62 Ni se diɛwa alɛ biɛɛnya Otii Obi nwu kokple ansifi osi di lɛba le aawɛ ni saa mɔ, ni lɛ dibate ye?
62 Que será, quando virdes subir o Filho do Homem para onde ele estava antes?...
63 Lɛsaa le ninta ni nkpa ninle Yaa Ninwuna nɛ. Otii osie nwu diesi di lɛsalɛsaa kuninwii kamɛ. Sɛlaa se ntoobuɛ lɛta ye ni ninwako Yaa Ninwuna nkpa.
63 O espírito é que vivifica, a carne de nada serve. As palavras que vos tenho dito são espírito e vida.
64 Kafɔɔ batii kpinwu kaamɛ lee diefũ banu.” Yesu labuɛ sɛlaa se mmle diekye kaasɔ kakyekɔ aatofo batii ba ninamafũ banu nii, ku otii wɔ nimadiki nwɔ anta nii.
64 Mas há alguns entre vós que não crêem... Pois desde o princípio Jesus sabia quais eram os que não criam e quem o havia de trair.
65 Ninfɛ aakple aabuɛ alɛ, “Nle mmle oso latɔkɔ ye nlɛ otii kuonwii dilabafuo ɔkyɛ nii ɔwa diediki Ote nwu nkpo nietuo nwɔ osuku.”
65 Ele prosseguiu: Por isso vos disse: Ninguém pode vir a mim, se por meu Pai não lho for concedido.
66 Nle mmle oso Yesu basaateketetɛ nɔɔ kpinwu lakple nkpaamaa, batasintuna alɛ bootikanko nwɔ.
66 Desde então, muitos dos seus discípulos se retiraram e já não andavam com ele.
67 Nkpo oso, Yesu lamunikĩi aakaalɛ batɔkyɛntɛ nɔɔ lefosi banyɔ nwu nkpo kafɔɔ alɛ, “Aye kafɔɔ biomiɛ bilɛ bikple nkpaamaa ɛɛ, sɛɛ lɛ?”
67 Então Jesus perguntou aos Doze: Quereis vós também retirar-vos?
68 Ninfɛ di Simon Petro ladiki kanya alɛ, “Saate, owe nfũ nfɛ buofe? Afɔ ninkpe sɛlaa se ninta ni nkpa be ninnaa ni kaaloo.
68 Respondeu-lhe Simão Pedro: Senhor, a quem iríamos nós? Tu tens as palavras da vida eterna.
69 Nunua, butoofũ buonu buɔnya kafɔɔ buɔtɛnsũ bulɛ afɔ ninle Otii Klekle wɔ niekye ni Yaa nfũ.”
69 E nós cremos e sabemos que tu és o Santo de Deus!
70 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Ami niediki lefosi batii lee banyɔ, kafɔɔ onwii nle Abonsam kaamɛ lee.”
70 Jesus acrescentou: Não vos escolhi eu todos os doze? Contudo, um de vós é um demônio!...
71 Yesu latoobuɛ ɔlaa wɔ mmle di Yuda suoto, nnwɔɔ niale Simon Iskariot obi nɛ. Diekye di lefosi batii banyɔ nwu nkpo kamɛ, nnwɔɔ niadiki Yesu aata nɛ.
71 Ele se referia a Judas, filho de Simão Iscariotes, porque era quem o havia de entregar não obstante ser um dos Doze.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.