João 13

Yaa Kanya Ninii Fɔle Sɛlɛɛ (SNW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Fiɛ kaale masɛ manle ni Okpi Diisi Ofe Dii nwu nkpo yi, Yesu latofo alɛ obe ntoowo alɛ nfɛ aadie kaasɔ ka mmle suoto, ansifi Ote nfũ. Aabɔmbɔ batii ba niale nwɔ ni bale kaasɔ ka mmle suoto obe lele. Aabɔmbɔ ma aalaase kaayɛntɛlekɔ.
1 Faltava somente um dia para a Festa da Páscoa . Jesus sabia que tinha chegado a hora de deixar este mundo e ir para o Pai. Ele sempre havia amado os seus que estavam neste mundo e os amou até o fim.
2 Kɔtɔɔfɔ nwu nkpo, Yesu ku basaateketetɛ nɔɔ lasiɛ baatoole alesaa. Di obe nwu nkpo kamɛ Abonsam ntɔɔyɔ eekpee di Yuda wɔ niale ni Simon Iskariot obi disi kamɛ kofokofoko alɛ aadiki Yesu anta.
2 Jesus e os seus discípulos estavam jantando. O Diabo já havia posto na cabeça de Judas, filho de Simão Iscariotes, a ideia de trair Jesus.
3 Yesu latofo alɛ Ote lɛyɔ osie omuu eekpee nwɔ di nnɛɛ kamɛ. Aatofo alɛ Yaa nfũ aakye, ɔkyɛ nɔɔ kafɔɔ ookple anfe.
3 Jesus sabia que o Pai lhe tinha dado todo o poder. E sabia também que tinha vindo de Deus e ia para Deus.
4 Nkpo oso aataka di alesaa nwu nkpo kalekɔ, aadiki osi awu nɔɔ aatɛ, aayɔ ɔsa aanii ɔtɔ.
4 Então se levantou, tirou a sua capa , pegou uma toalha e amarrou na cintura.
5 Ninfɛ aanyɛɛnɛ ntu aakpete di bɛɛsi kamɛ, ni aakyako basaateketetɛ nɔɔ nkpaa ofoto nɛ. Ni aayɔ ɔsa wɔ aanii ni ɔtɔ aatoosunsũ ma nkpaa nɛ.
5 Em seguida pôs água numa bacia e começou a lavar os pés dos discípulos e a enxugá-los com a toalha.
6 Obe wɔ di Yesu labadu ni Simon Petro suoto yi, Petro lakaalɛ nwɔ alɛ, “Saate, ami nkpaa fɔɔwa ɔbafoto?”
6 Quando chegou perto de Simão Pedro, este lhe perguntou: — Vai lavar os meus pés, Senhor?
7 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Floonu lɛsaa le kɔbla ni kasɔ, kafɔɔ sɛmaa yi, fabanu kasɔ.”
7 Jesus respondeu:
8 Ninfɛ di Petro latɔkɔ nwɔ alɛ, “Diidii, namata fɔ fafoto mi nkpaa!”
8 — O senhor nunca lavará os meus pés! — disse Pedro.
9 Nkpo oso, Petro latɔkɔ nwɔ alɛ, “Saate, nse nkpo kute, ni tanfoto mi nkpaa lete. Foto mi nnɛɛ ku disi kafɔɔ!”
9 — Então, Senhor, não lave somente os meus pés; lave também as minhas mãos e a minha cabeça! — pediu Simão Pedro.
10 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Otii lele nintookpe ntu kamaa, atoodie ntu okpe, nkpaa lete nfɛ aafoto. Aye yi, bitoodie klekle, diediki otii onwii lete.”
10 Aí Jesus disse:
11 Diekye Yesu latofo otii wɔ nimadiki nwɔ anta nii, nkpo oso aabuɛ alɛ, “Bamuulee biedie klekle, diediki otii onwii lete.”
11 Jesus sabia quem era o traidor. Foi por isso que disse: “Todos menos um.”
12 Obe wɔ di Yesu ntooloo ma ni nkpaa ofoto yi, aakplesa osi awu nɔɔ nwu nkpo aakpee, ni aakple aalaasiɛ kaasɔ nɛ. Ni aakaalɛ basaateketetɛ nɔɔ nwu nkpo alɛ, “Bienu lɛsaa le lɛbla lɛta ye ni kasɔ?
12 Depois de lavar os pés dos seus discípulos, Jesus vestiu de novo a capa, sentou-se outra vez à mesa e perguntou:
13 Minlɛɛ mi bilɛ Saatuotɛ ku Saate. Osuku kule minlɛɛ mi nkpo, diekye otii nwu okle nle nɛ.
13 Vocês me chamam de “Mestre” e de “Senhor” e têm razão, pois eu sou mesmo.
14 Nse, ami Saate lee ku Saatuotɛ, ntoofoto ye nkpaa yi, ni dikpe ni ayee, biefoto bawo nkpaa.
14 Se eu, o Senhor e o Mestre, lavei os pés de vocês, então vocês devem lavar os pés uns dos outros.
15 Ntɔɔbla ɔtɛ onyu lɛta ye alɛ, ayee biabla fɛ mmle okle lɛbla lɛta ye nii.
15 Pois eu dei o exemplo para que vocês façam o que eu fiz.
16 Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ, kpɛmblatɛ kuonwii dielenke saate nɔɔ. Nkpo okle kafɔɔ di tɔkyɛntɛ ninlenkee otii nwɔ niekpee nwɔ ni kɔtɔ nɛ.
16 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o empregado não é mais importante do que o patrão, e o mensageiro não é mais importante do que aquele que o enviou.
17 Nunua nfɛ biye ni lɛsaa le dikpe ni biɛbla nii, suoto mayɔɔ ye nse biɛyɔ biekpee di ɔkpɛ ɔbla kamɛ.
17 Já que vocês conhecem esta verdade, serão felizes se a praticarem.
18 “Ɔlaa wɔ mmle kobuɛ nii, diele bamuu lee nlaka. Diekye n-ye mba lediki nii. Dikpe ni Kɔkpana Klekle Kukũ kamɛ sɛlaa se bɛɛkpana ni lɛwa kaanya alɛ, ‘Otii wɔ munko nwɔ buokpee kɔnɛɛ kaasɛfɛ buole ni lɛtaka eeyila mi di suoto.’
18 — Não estou falando de vocês todos; eu conheço aqueles que escolhi. Pois tem de se cumprir o que as
19 “Kole katũ ntɔkɔ ye sɛlaa se mmle ntɛ fiɛ simawa kaanya. Nse siɛbaawa kaanya yi, ni bibafũ mi minu bilɛ nle Otii wɔ nnle nii.
19 Digo isso a vocês agora, antes que aconteça, para que, quando acontecer, vocês creiam que “
20 Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ otii lele niefũ otii wɔ lekpe ni kɔtɔ yi, ami eefũ. Otii lele kafɔɔ niefũ mi yi, eefũ otii wɔ niekpee mi ni kɔtɔ.”
20 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem receber aquele que eu enviar estará também me recebendo; e quem me recebe recebe aquele que me enviou.
21 Obe wɔ di Yesu labuɛ sɛlaa se mmle aaloo nii, aabuo nyaami osie kanya di otu kamɛ. Ni aadiki kanya alɛ, “Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ otii onwii kaamɛ lee madiki mi anta.”
21 Depois de dizer isso, Jesus ficou muito aflito e declarou abertamente aos discípulos:
22 Diabla basaateketetɛ nwu ɔkpɛ, ni baamunikĩi baatoonyu bawo di anu nɛ. Diekye batatofo owe lɛma di Yesu lalaka.
22 Então eles olharam uns para os outros, sem saber de quem ele estava falando.
23 Basaateketetɛ nwu nkpo onwii lɛma, nwɔ di Yesu mbɔmbɔ ni lasiɛ di Yesu ɔlɔɔkɔ tintintĩ.
23 Ao lado de Jesus estava sentado um deles, a quem Jesus amava.
24 Ninfɛ di Simon Petro lamunaasa anu aakpee nwɔ alɛ, “Kaalɛ nwɔ otii wɔ alaka ni.”
24 Simão Pedro fez um sinal para ele e disse: — Pergunte de quem o Mestre está falando.
25 Ta nkpo oso saateketetɛ nwu nkpo lakɛnsa simu aakyɛnko Yesu ɔlɔɔkɔ, ni aakaalɛ nwɔ alɛ, “Saate, owe dile?”
25 Então aquele discípulo chegou mais perto de Jesus e perguntou: — Senhor, quem é ele?
26 Ninfɛ di Yesu ladiki kanya alɛ, “Otii wɔ kamayɔ alesaa nnyɔ kuutu nta nii, nnwɔɔ nɛ.” Ninfɛ aabɛ alesaa nwu kakyɛ aanyɔ kuutu aayɔ aata Yuda wɔ ninle ni Iskariot obi nɛ.
26 — É aquele a quem vou dar um pedaço de pão passado no molho! — respondeu Jesus. Em seguida pegou um pedaço de pão, passou no molho e deu a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Nfanwu di Yuda lafũ ni alesaa nwu nkpo, ni di Satana layie aabuo nwɔ kaamɛ nɛ.
27 E assim que Judas recebeu o pão, Satanás entrou nele. Então Jesus disse a Judas:
28 Kafɔɔ kuonwii lɛma di alesaa kalekɔ nwu nkpo ditanu kasɔ lɛsaa le oso di Yesu latɔkɔ ni Yuda ɔlaa nwu nkpo.
28 Nenhum dos que estavam à mesa entendeu por que Jesus disse isso.
29 Basaateketetɛ nwu nkpo bawo lanyu alɛ di Yuda ninkle ma ni koto katofoe oso, loo Yesu ɔtɔkɔ aatɔkɔ nwɔ alɛ, atɔɔkyɛ alaaya asaa ya babayɔ manle ni dii nwu nkpo awako. Ee alaayɔ koto kowo akyɛnko bapiitɛ.
29 Como era Judas que tomava conta da bolsa do dinheiro, alguns pensaram que Jesus tinha mandado que ele comprasse alguma coisa para a festa ou desse alguma ajuda aos pobres.
30 Di Yuda lafũ alesaa nwu nkpo aaloo nii, nfanwu, ni aadie aasifi nɛ. Obe nwu nkpo kafɔɔ kale ntooloo.
30 Judas recebeu o pão e saiu logo. E era noite.
31 Di obe wɔ di Yuda ntoosifi nii, ninfɛ di Yesu labuɛ alɛ, “Nunua batɔɔtakatɛsa Otii Obi nwu leyooto katoo, diefe ni di suoto nɔɔ kafɔɔ batɔɔtakatɛsa Ote leyooto katoo.
31 Quando Judas saiu, Jesus disse:
32 Ni nse batɔɔtakatɛsa Yaa leyooto katoo diefe ni di Obi nwu suoto, ni Yaa kafɔɔ matakatɛsa Obi nwu nkpo leyooto katoo diefe ni di suoto nɔɔ. Ababla ni kafɔɔ ku nkye.
32 E, se por meio dele a natureza gloriosa de Deus for revelada, então Deus revelará em si mesmo a natureza divina do Filho do Homem. E Deus fará isso agora mesmo.
33 “Babi nii, namasinsiɛ diɛ ɔkyɛ lee nklɛ. Bibawolaa mi. Sɛlaa se latɔkɔ ni Yuda batii banɔɔfo, nsinwu kafɔɔ kɔtɔkɔ ye nunua nlɛ, ‘Lɛba le kofe nii, bilabafuo nfa ɔkyɛ.’
33 Meus filhos, não vou ficar com vocês por muito tempo. Vocês vão me procurar, mas eu digo agora o que já disse aos líderes judeus: vocês não podem ir para onde eu vou.
34 “Nunua yi, kufiofa fɔle kɔta ye. Bibɔmbɔ bawo! Fɛ mmle okle labɔmbɔ ye nii, nkpo okle yekpe ni biɛbɔmbɔ bawo nɛ.
34 Eu lhes dou este novo mandamento: amem uns aos outros. Assim como eu os amei, amem também uns aos outros.
35 Nse mimbɔmbɔ bawo yi, ni batii bamuu manya alɛ kubio basaateketetɛ nii bile.”
35 Se tiverem amor uns pelos outros, todos saberão que vocês são meus discípulos.
36 Ninfɛ di Petro lakaalɛ nwɔ alɛ, “Saate, ɔfɛ foofe?”
36 Simão Pedro perguntou a Jesus: — Senhor, para onde é que o senhor vai? Jesus respondeu:
37 Ninfɛ di Petro lakaalɛ nwɔ alɛ, “Saate, be oso ninaafuo fɔ otikanko nunua? Lelolaa suoto nlɛ kakpi bia diisi lɛfɔ!”
37 Pedro tornou a perguntar: — Senhor, por que eu não posso segui-lo agora? Eu estou pronto para morrer pelo senhor!
38 Ninfɛ di Yesu lakaalɛ nwɔ alɛ, “Kubio feelolaa suoto falɛ faakpi diisi nii? Nwaako kɔtɔkɔ fɔ nlɛ, fiɛ di kɔɔkɔ mabo nii, fababuɛ sitiɛ simu falɛ, faaye mi.”
38 — Está mesmo? — perguntou Jesus. — Pois eu afirmo a você que isto é verdade: antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.