João 12

Yaa Kanya Ninii Fɔle Sɛlɛɛ (SNW) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Ditoobu ayi akuɔ fiɛ di Okpi Diisi Ofe Dii ole nwu mawo nii, Yesu lakyɛ Lasaro nfũ di Betania okpoo, dile ni osuɔtɔ wɔ di Yesu lasɛnkɛsa ni kuukpi kamɛ.
1 Seis dias antes da Páscoa, Jesus foi para Betânia, onde estava Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado dentre os mortos.
2 Ni baawa alesaa baata Yesu ninfa nɛ. Marta niatɔɔsɛ alesaa nwu nkpo. Lasaro kafɔɔ lasiɛ di batii ba niatoole ni alesaa nwu nkpo kamɛ ku Yesu.
2 Prepararam-lhe, ali, uma ceia. Marta servia, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com Jesus.
3 Ninfɛ di Maria layɔ nnɔnyi kɔnɔkɔnɔ be niefũ ni kɔya osie kanya lebo kplɛ baayɔ lɛsaa le bɔɔlɛɛ ni nard baabla nii aabakpete di Yesu nkpaatũ, ni aayɔ disi sinwini nɔɔ aasunsũ nɛ. Ni di nnɔnyi nwu nkpo ɔkɔnɔ lafũ leyo nwu nkpo kamɛ nɛ.
3 Então Maria, pegando um frasco de perfume de nardo puro, muito precioso, ungiu os pés de Jesus e os enxugou com os seus cabelos. E toda a casa se encheu com o cheiro do perfume.
4 Ninfɛ di Yesu saateketetɛ onwii kaamɛ lɛma bɔɔlɛɛ ni Yuda Iskariot, nwɔ nimadiki nwɔ anta nii, labuɛ alɛ,
4 Mas Judas Iscariotes, um dos seus discípulos, aquele que estava para trair Jesus, disse:
5 “Be lɛsaa oso manaayɔ nnɔnyi be mmle baasunsũ bawɛ batii alafa atiɛ dii kɔkpɛnto, bayɔ koto nwu nkpo bata bapiitɛ?”
5 — Por que este perfume não foi vendido por trezentos denários e o valor não foi dado aos pobres?
6 Aabuɛ ɔlaa wɔ mmle, diele alɛ aayɔ nwu ni ole di bapiitɛ suoto oso, kafɔɔ ta yu aale ni oso. Diekye nnwɔɔ nfũ di koto katofoe lɛma lawɛ nɛ. Aatooyu koto nwu nkpo kowo kaamɛ.
6 Ele disse isso não porque se preocupava com os pobres, mas porque era ladrão e, tendo a bolsa do dinheiro, tirava o que era colocado nela.
7 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Bidiɛ nwɔ! Biɛtɔɔ aablako lɛsaa le eekookaa ɛɛta ni lekookaayi nii ɔkpɛ.
7 Mas Jesus disse:
8 Bapiitɛ nsi ye kaamɛ obe lele. Kafɔɔ ami, diele obe lele kamawɛ ye kaamɛ.”
8 Porque os pobres estão sempre com vocês, mas a mim vocês nem sempre terão.
9 Obe wɔ di Yuda batii kpinwu lanu alɛ Yesu ntɔɔwa akpe ni di Betania, baakyɛ nfa. Diele alɛ Yesu lete oso baakyɛ nfa, kafɔɔ alɛ bɔɔlaanyu Lasaro wɔ aatakatɛsa aakyeko ni kukpi kamɛ.
9 Uma numerosa multidão dos judeus ficou sabendo que Jesus estava em Betânia. Eles foram até lá não só por causa dele, mas também para ver Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado dentre os mortos.
10 Nkpo oso olebatatɛ banɔɔfo labla disibu alɛ babalo Lasaro kafɔɔ.
10 Mas os principais sacerdotes resolveram matar também Lázaro,
11 Diekye nnwɔɔ oso, Yuda batii latoosĩ ma, balaatoofũ Yesu baatoonu.
11 porque muitos dos judeus, por causa dele, voltavam crendo em Jesus.
12 Kaleesɛ, batii dikudi le niawa ni Okpi Diisi Ofe Dii kalekɔ nwu nkpo lanu alɛ, Yesu nfɛ kɔwa Yerusalem.
12 No dia seguinte, a numerosa multidão que tinha vindo à festa, tendo ouvido que Jesus estava a caminho de Jerusalém,
13 Nkpo oso baabudi sɛkaafɛ, ni baadie baakyɛ baalaakyakako nwɔ, baatɔɔtaa siwidi alɛ,
13 pegou ramos de palmeiras e saiu ao encontro dele, clamando: “Hosana! Bendito o que vem em nome do Senhor e que é Rei de Israel!”
14 Yesu lawɛ bɔkɛɛ wɔ ninte ni fɛ lɛpɔnkɔbi aasiɛ ni di suoto fɛ mmle okle di Kɔkpana Klekle Kukũ labuɛ ni alɛ,
14 E Jesus, tendo conseguido um jumentinho, montou-o, segundo está escrito:
15 “Aye Sion batii, bitanyɛkɛ!
15 “Não tema, filha de Sião, eis que o seu Rei está vindo, montado num filho de jumenta.”
16 Basaateketetɛ nɔɔ ditanu lɛsaa le mmle kasɔ kaasɔ kakyekɔ. Kafɔɔ obe wɔ di Yaa latakatɛsa Yesu aakyeko ni bakpi kamɛ aatɔɔ ni dibu yi, nfa nfɛ baanyuma alɛ Kɔkpana Klekle labuɛ ɔlaa wɔ mmle aakyeko suoto nɔɔ, nni batɔɔbla bɛɛtɔɔ nɛ.
16 Seus discípulos a princípio não compreenderam isso. Mas, quando Jesus foi glorificado, então eles se lembraram de que essas coisas estavam escritas a respeito dele e também de que tinham feito isso com ele.
17 Batii ba niayila ni di Yesu ɔkyɛ fiɛ aalɛɛ Lasaro aakyeko ni ɔkya kamɛ, aasɛnkɛsa nwɔ aakyeko ni bakpi kamɛ, baakyɛ baalaabuɛ lɛsaa le niawa ni baakyakasa.
17 A multidão que estava com Jesus quando ele chamou Lázaro do túmulo e o levantou dentre os mortos dava testemunho.
18 Lɛsaa le oso di batii dikudi nwu nkpo lakyɛ baalaakyakako ni Yesu niale alɛ, baanu ɔkpɛ wɔ niabla ni ɔkpɛ wɔ aabla nii.
18 Por causa disso, também, a multidão saiu ao encontro de Jesus, pois ouviu que ele tinha feito esse sinal.
19 Farisi batii latɔkɔ bawo alɛ, “Biɔnya, dilɔɔlɛ dita wo saa! Binyu batii bamuu kaayi ntoodie batikanko nwɔ!”
19 Então os fariseus disseram entre si: — Vocês podem ver que não estão conseguindo nada! Eis que o mundo vai atrás dele.
20 Hela batii bawo lasiɛ di batii ba niakyɛ Yerusalem alɛ bɔɔlaatɔ ni Yaa di Okpi Diisi Ofe Dii nwu nkpo kamɛ.
20 Ora, entre os que foram para adorar durante a festa, havia alguns gregos.
21 Ni baakyɛ Filipo nfũ, nwɔ niakye ni Betsaida di Galilea kasɔ, baalaatɔkɔ nwɔ alɛ, “Ɔnɔɔfo, buomiɛ bulɛ bunya Yesu.”
21 Estes se dirigiram a Filipe, que era de Betsaida da Galileia, e lhe pediram: — Senhor, queremos ver Jesus.
22 Ninfɛ di Filipo lakyɛ aalaanya Andrea nɛ, ni baanyɔ lɛma baakyɛ baalaatɔkɔ Yesu nɛ.
22 Filipe foi dizê-lo a André, e André e Filipe o comunicaram a Jesus.
23 Ninfɛ di Yesu ladiki kanya alɛ, “Obe nwu nkpo ntoowo alɛ baakpee Otii Obi nwu nkpo dibu kplɛ.
23 Então Jesus se dirigiu a eles, dizendo:
24 Nwaako kɔtɔkɔ ye nlɛ, nse bayipɛ dititabi kaasɔ dibuu yi, dititabi ninwii lete dile. Kafɔɔ nse batɔɔpɛ ni kaasɔ diebuu yi, fiɛ nfɛ nimakpɛ ninkple atitabi kpinwu.
24 Em verdade, em verdade lhes digo: se o grão de trigo, caindo na terra, não morrer, fica ele só; mas, se morrer, produz muito fruto.
25 Otii lele niɛbɔmbɔ nkpa nɔɔ, abayu mi. Kafɔɔ otii lele niekyidi nkpa nɔɔ kaayi ka mmle yi, abakookaa mi anta nkpa be ninnaa ni kaloo.
25 Quem ama a sua vida perde-a; mas aquele que odeia a sua vida neste mundo irá preservá-la para a vida eterna.
26 Otii lele nikomiɛ alɛ abla mi ɔkpɛ yi, aatikankoe. Diekye nfũ nkpe nii, nfa kafɔɔ di kpɛmblatɛ nii nwu nkpo kamawɛ nɛ. Otii biala kafɔɔ niɛbla mi ɔkpɛ yi, Teemi makpee nwɔ dibu.
26 Se alguém me serve, siga-me, e, onde eu estou, ali estará também o meu servo. E, se alguém me servir, meu Pai o honrará.
27 “Nunua yi, otu nii kowi kaku. Be nfɛ nimbuɛ? Mbuɛ nlɛ, ‘Teete, tanta dibuo le mmle lawa mi di suoto’ ɛɛ, sɛɛ lɛ? Kafɔɔ nkpo oso lɛwa nɛ, alɛ kafe ni kaamɛ.
27 — Agora a minha alma está angustiada, e o que direi? “Pai, salva-me desta hora”? Não, pois foi precisamente com este propósito que eu vim para esta hora.
28 Teete, takatɛsa leyooto lɛfɔ katoo!”
28 Pai, glorifica o teu nome. Então veio uma voz do céu: — Eu já o glorifiquei e ainda o glorificarei.
29 Batii dikudi le niayila ni ninfa lanu sɛlɔ nwu nkpo, ni baawo labuɛ alɛ kanto niekpududuu. Bawo kafɔɔ labuɛ alɛ, “Yaa tɔkyɛntɛ owo niɛkakatɛ ko nwɔ.”
29 A multidão que ali estava e que ouviu aquela voz dizia ter havido um trovão. Outros diziam: — Foi um anjo que lhe falou.
30 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Diele ami oso di sɛlɔ se mmle ledie, kafɔɔ aye oso siedie.
30 Então Jesus explicou:
31 “Obe ntoowo alɛ Yaa kakanko kayi ka mmle. Obe kafɔɔ ntoowo alɛ aatososa nwɔ nikole ni kayi ka mmle sɛka.
31 Chegou o momento de este mundo ser julgado, e agora o seu príncipe será expulso.
32 Nse batɔɔkɛnkɛ mi kaasɔ ka mmle suoto beesifiko osi yi, kamananfi batii bamuu nwako ɔkyɛ nii.”
32 E eu, quando for levantado da terra, atrairei todos a mim.
33 Yesu labuɛ ɔlaa wɔ mmle alɛ ɔɔyɔ antuo kukpi ko okle ɔɔwa ni ɔbakpi.
33 Ele dizia isto, significando com que tipo de morte estava para morrer.
34 Ninfɛ di batii dikudi nwu nkpo ladiki kanya alɛ, “Buye di kufiofa loo kamɛ alɛ, Kristo nwu nkpo kamasiɛ nkpa ninnaa ni kaloo. Lɛ oso nfɛ foobuɛ falɛ Otii Obi nwu babatakatɛsa nwɔ katoo? Owe ninle Otii Obi nwu nkpo?”
34 A multidão disse: — Nós ouvimos da Lei que o Cristo permanece para sempre. Como, então, você diz que é necessário que o Filho do Homem seja levantado? Quem é esse Filho do Homem?
35 Ninfɛ di Yesu ladiki kanya alɛ, “Lɛkpa nwu nkpo masiɛ ye kaamɛ di obe kakui kamɛ. Nioso obe wɔ di lɛkpa nwu nkpo nkpe nii yi, bidiki nkpaa bikyɛ. Nse diele nkpo, kale maloo ye. Otii wɔ kafɔɔ ninkyɛ ni diitunu kamɛ yi, aaye nfũ oofe nii.
35 Jesus respondeu:
36 Nkpo oso bifũ lɛkpa nwu nkpo binu di obe wɔ dikpe ye ni diɔkyɛ, alɛ biakple lɛkpa kamɛ batii.”
36 Enquanto vocês têm a luz, creiam na luz, para que se tornem filhos da luz. Depois de dizer isso, Jesus foi embora e ocultou-se deles.
37 Nu di Yesu labla sɛkpɛ se niɛbla ɔkpɛ di anu lɛma yi, batafũ nwɔ baanu.
37 E, embora tivesse feito tantos sinais na presença deles, não creram nele,
38 Ta mmle okle di Yaa Ɔlaa Buɛtɛtɛ Yesaia ɔlaa wɔ aabuɛ aatɛ ni kawa ni kaanya oso. Aabuɛ alɛ,
38 para se cumprir a palavra do profeta Isaías, que diz: “Senhor, quem creu em nossa pregação? E a quem foi revelado o braço do Senhor?”
39 Ta nkpo oso batafuo ofũ onu, diekye Yesaia lakple aabuɛ alɛ,
39 Por isso, não podiam crer, porque Isaías disse ainda:
40 “Yaa lebiɛ ma anu, alɛ blaanya asaa ku anu lɛma.
40 “Cegou os olhos deles e endureceu-lhes o coração, para que não vejam com os olhos, nem entendam com o coração, e se convertam, e sejam por mim curados.”
41 Yesaia labuɛ ɔlaa wɔ mmle, diekye aanya Yesu leklekle, ni aabuɛ ɔlaa aakyeko suoto nɔɔ nɛ.
41 Isaías disse isso porque viu a glória dele e falou a respeito dele.
42 Nu diate nkpo, Yuda batii batunlete kpinwu lafũ Yesu baanu. Kafɔɔ batafuo odiki obuɛ di lɛkpaka. Diekye baatɔɔyɛkɛ alɛ Farisi batii matososa ma di kasiisakɔ lɛma nwu nkpo kamɛ.
42 No entanto, muitos dentre as próprias autoridades creram em Jesus, mas, por causa dos fariseus, não o confessavam, para não serem expulsos da sinagoga.
43 Diekye mambɔmbɔ alɛ batii katansa ma manlenkee alɛ, Yaa katansa ma.
43 Porque amaram mais a glória dos homens do que a glória de Deus.
44 Yesu labuɛ ku sɛlɔ siene alɛ, “Otii lele niefũ mi eenu yi, diele lete nii eefũ eenu. Kafɔɔ ku otii wɔ niekpee mi ni kafɔɔ eefũ eenu.
44 E Jesus clamou, dizendo:
45 Otii lele niɛnyɛɛ yi, ɛɛnya otii wɔ kafɔɔ niekpee mi nii.
45 E quem vê a mim vê aquele que me enviou.
46 Lɛwa kayi ka mmle fɛle lɛkpa. Alɛ otii lele niefũ mi eenu yi, ɔlɔbasiɛ di ditunu kamɛ.
46 Eu vim como luz para o mundo, a fim de que todo aquele que crê em mim não permaneça nas trevas.
47 “Nse otii owo lenu mi ɔlaa anankyɔɔ nwu atoko yi, diele ami nimalo nwɔ lɛpɔɔ. Diekye ninwa kayi ka mmle nlɛ kamalo batii lɛpɔɔ, kafɔɔ ɔwa lɛwa nlɛ kɔmata ma nkpa.
47 Se alguém ouvir as minhas palavras e não as guardar, eu não o julgo. Porque eu não vim para julgar o mundo, e sim para salvá-lo.
48 Otii lele niesĩ mi ananfũ mi ɔlaa anu yi, otii wɔ nimalo nwɔ ni lɛpɔɔ nkpe. Sɛlaa se lebuɛ ni nimalo nwɔ lɛpɔɔ di dii yɛntɛle nwu nkpo suoto.
48 Quem me rejeita e não recebe as minhas palavras tem quem o julgue; a própria palavra que falei, essa o julgará no último dia.
49 Diekye nwaako katɔkɔ ye nii, diele ami omu osie layɔ lakakatɛ. Kafɔɔ Teete wɔ niekpee mi ni niatɛɛ ɔlaa wɔ dikpe ni kabuɛ ni ku mmle labuɛ nwu nii.
49 Porque eu não falei por mim mesmo, mas o Pai, que me enviou, esse me ordenou o que dizer e o que anunciar.
50 N-ye nlɛ sɛlaa nɔɔ nwu nkpo ninta nkpa be ninnaa ni kaloo. Nkpo oso sɛlaa se labuɛ nii, labuɛ sĩ fɛ mmle okle di Teete lakpee mi alɛ mbuɛ sĩ nii.”
50 E sei que o seu mandamento é a vida eterna. Portanto, as coisas que eu digo, digo exatamente assim como o Pai me falou.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.