João 11

Yaa Kanya Ninii Fɔle Sɛlɛɛ (SNW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Osuɔtɔ onwii baatɔɔlɛɛ ni Lasaro lakye okpoo wɔ baatɔɔlɛɛ ni Betania, latoofiɛ. Babilɛma sankobi banyɔ banwii niale ni Maria ku Marta kafɔɔ lasiɛ di okpoo nwu nkpo kamɛ.
1 Um homem chamado Lázaro estava doente. Ele era do povoado de Betânia, onde Maria e a sua irmã Marta moravam.
2 Maria wɔ mmle niale otii wɔ niayɔ nɔnyi kɔnɔnkɔnɔ aakpete ni di Saate nkpaatũ aayɔ disi sinwini nɔɔ aasunsũ ni nɛ. Obilɛma suɔtɔbi niale Lasaro wɔ niatoofiɛ ni nɛ.
2 (Esta Maria era a mesma que pôs perfume nos pés do Senhor Jesus e os enxugou com os seus cabelos. Era o irmão dela, Lázaro, que estava doente.)
3 Babilɛma sankobi nwu nkpo latika Yesu kanya alɛ, “Saate, siɛwo lɛfɔ bɔmbɔtɛ kofiɛ.”
3 As duas irmãs mandaram dizer a Jesus: — Senhor, o seu querido amigo Lázaro está doente!
4 Obe wɔ di Yesu lanu ni kanya ka mmle, aabuɛ alɛ, “Lasaro ofiɛ wɔ mmle dilabale nwɔ kukpi kaloo. Kafɔɔ nle mmle lɛwa kaanya alɛ baayɔ mantakatɛsaa Yaa leyooto katoo. Diefe ni di nle mmle kamɛ kafɔɔ, baayɔ mantakatɛsa Yaa Obi nwu nkpo katoo.”
4 Quando Jesus recebeu a notícia, disse:
5 Yesu labɔmbɔ Marta ku obilɛma sankobi ku Lasaro osie kanya.
5 Jesus amava muito Marta, e a sua irmã, e também Lázaro.
6 Kafɔɔ aafũ kanya alɛ Lasaro kofiɛ nii, aasiɛ ninfũ aawɛ ni ayi anyɔ aakyakaa.
6 Porém quando soube que Lázaro estava doente, ainda ficou dois dias onde estava.
7 Nni nkpo sɛmaa, ni aatɔkɔ basaateketetɛ nɔɔ alɛ, “Bita bukple busifi Yudea nfɛ.”
7 Então disse aos seus discípulos:
8 Ninfɛ di basaateketetɛ nɔɔ nwu nkpo ladiki kanya alɛ, “Saatuotɛ, kɔsanklo ko mmle di Yuda batii nwu nkpo ninfa lamiɛ alɛ bɔɔsafɔ fɔ afuɔ! Ni fookple fammiɛ falɛ fɔɔkyɛ nfa nɛ?”
8 Mas eles disseram: — Mestre, faz tão pouco tempo que o povo de lá queria matá-lo a pedradas, e o senhor quer voltar?
9 Ninfɛ di Yesu ladiki kanya alɛ, “Diele lefosi ambombo anyɔ ninsi di dii kufĩ kamɛ? Nse otii nkyɛ di dii kamɛ diɛkpa ni oso yi, ántuula. Diekye kayi lɛkpa ntɔɔ antɔɔnya.
9 Jesus respondeu:
10 Kafɔɔ nse akyɛ ku kakyɛ yi, antuula. Diekye, lɛkpa nsinnaa.”
10 Mas, se anda de noite, tropeça porque nele não existe luz.
11 Obe wɔ di Yesu labuɛ ɔlaa wɔ mmle aaloo nii, aakple aabuɛ aakyakaa alɛ, “Siɛwo loo Lasaro kɔkyɔsĩi, kafɔɔ makyɛ naasɛnkɛsa nwɔ.”
11 Jesus disse isso e depois continuou:
12 Ninfɛ di basaateketetɛ nɔɔ ladiki kanya alɛ, “Saate, nse ɔkyɔsĩi ɔɔkyɔsĩi yi, ni dibayɔɔ nwɔ.”
12 — Senhor, se ele está dormindo, isso quer dizer que vai ficar bom! — disseram eles.
13 Ɔlaa wɔ di Yesu latobuɛ ninle alɛ Lasaro ntookpi, kafɔɔ basaateketetɛ lanyu alɛ sɛkyɔsĩ fukuti suoto aatɔɔkakatɛ.
13 Mas o que Jesus queria dizer era que Lázaro estava morto. Porém eles pensavam que ele estivesse falando do sono natural.
14 Nioso Yesu latɔkɔ ma aatikiti alɛ, “Lasaro ntookpi.
14 Então Jesus disse claramente:
15 Kafɔɔ, aye oso, dilɛ alɛ ntawɛ ninfa fiɛ aakpi, ta mmle okle biafũ mi minnu nii. Bita bukyɛ ɔkyɛ nɔɔ.”
15 mas eu estou alegre por não ter estado lá com ele, pois assim vocês vão crer. Vamos até a casa dele.
16 Ninfɛ di Toma wɔ bɔɔlɛɛni Lɛtabi latɔkɔ basaateketetɛ wo nɔɔ alɛ, “Bita awo kafɔɔ bukyɛ ku Saatuotɛ buɔlaakpi ku nnwɔɔ.”
16 Então Tomé, chamado “o Gêmeo”, disse aos outros discípulos: — Vamos nós também a fim de morrer com o Mestre!
17 Obe wɔ di Yesu lakyɛ aalaabuo nii, aanu alɛ dii nwu nkpo niale dii naafa baakookaa ni Lasaro nɛ.
17 Quando Jesus chegou, já fazia quatro dias que Lázaro havia sido sepultado.
18 Diedie ni di Betania diesifi ni Yerusalem, ditakyo. Lekyo kate fɛ akɔ anyɔ.
18 Betânia ficava a menos de três quilômetros de Jerusalém,
19 Nioso Yuda batii kpinwu lakyɛ alɛ bɔɔlaakpee Maria ku Marta kɔnɛɛ kaafutu, ta obilɛma suɔtɔbi nwu nkpo kukpi oso.
19 e muitas pessoas tinham vindo visitar Marta e Maria para as consolarem por causa da morte do irmão.
20 Obe wɔ di Marta lanu alɛ Yesu nfɛ kɔwa nii, ni aadie aalaakyako nwɔ nɛ. Kafɔɔ Maria lasiɛ leeyo.
20 Quando Marta soube que Jesus estava chegando, foi encontrar-se com ele. Porém Maria ficou sentada em casa.
21 Ninfɛ di Marta latɔkɔ Yesu alɛ, “Saate, nse fɛ faanwɛ ninfũ se obiloo diekpi!
21 Então Marta disse a Jesus: — Se o senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido!
22 Kafɔɔ bia nle n-ye nlɛ, lɛsaa lele fɛɛkaalɛ Yaa, ababla anta fɔ.”
22 Mas eu sei que, mesmo assim, Deus lhe dará tudo o que o senhor pedir a ele.
23 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Obilee mataka ansiɛ nkpa.”
23 — O seu irmão vai ressuscitar! — disse Jesus.
24 Ninfɛ di Marta ladiki kanya alɛ, “N-ye nlɛ abakple antaka di obe wɔ baakpi makple mantaka ni di Dii Yɛntɛle nwu nkpo suoto.”
24 Marta respondeu: — Eu sei que ele vai ressuscitar no último dia!
25 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ nwɔ alɛ, “Ami ninle otii wɔ nintakatɛsa ni baakpi nta ma ni nkpa nɛ. Otii lele niefũ mi eenu, kuntɛ eekpi, abasiɛ nkpa.
25 Então Jesus afirmou:
26 Otii lele kafɔɔ ninkpe nkpa eefũ mi eenu yi, diidii kafɔɔ ɔlɔbakpi. Feefũ nle mmle feenu?”
26 e quem vive e crê em mim nunca morrerá. Você acredita nisso?
27 Obe wɔ di Yesu lakaalɛ nwɔ ni nkpo, ni di Marta ladiki kanya alɛ, “Yii, Saate, lefũ lenu nlɛ afɔ ninle Kristo, Yaa Obi wɔ beebuɛ bɛɛtɛ ni kofokofoko alɛ abawa ni kayi nɛ.”
27 — Sim, senhor! — disse ela. — Eu creio que o senhor é o Messias , o Filho de Deus, que devia vir ao mundo.
28 Obe wɔ di Marta labuɛ ɔlaa wɔ mmle aaloo nii, ni aakple aasifi aalaalɛɛ obilɛma Maria buɛɛ aatɔkɔ nwɔ alɛ, “Saatuotɛ ntɔbabuo, ɔɔkaalɛ fɔ disi kafɔɔ.”
28 Depois de dizer isso, Marta foi, chamou Maria, a sua irmã, e lhe disse em particular: — O Mestre chegou e está chamando você.
29 Obe wɔ di Maria lanu ni ɔlaa wɔ mmle, ni aapɛsɛwa aadie aalaakyakako nwɔ nɛ.
29 Quando Maria ouviu isso, levantou-se depressa e foi encontrar-se com Jesus.
30 Di obe nwu nkpo kamɛ, Yesu lakple aayila di lɛba le di Marta lakyɛ aalaakyakako nwɔ nii. Diekye ayibuo kakpayotũ nwu kamɛ.
30 Pois ele não tinha chegado ao povoado, mas ainda estava no lugar onde Marta o havia encontrado.
31 Obe wɔ di Yuda batii ba niawɛ ni leeyo ku Maria baatookpee nwɔ ni kɔnɛɛ kaafutu lanya alɛ aataka wla aadie nii, baatikanko nwɔ. Diekye baanyu alɛ, ɔkya katũ oofe, aanaawi kaku.
31 As pessoas que estavam na casa com Maria, consolando-a, viram que ela se levantou e saiu depressa. Então foram atrás dela, pois pensavam que ela ia ao túmulo para chorar ali.
32 Obe wɔ di Maria lalaadu ni lɛba le di Yesu layila ni, aanyɔɔ nii, nfanwu, ni aapɛ akunkyi kaatũ nɔɔ aabuɛ alɛ, “Saate, nse fɛ faanwɛ ninfũ nse obiloo diekpi!”
32 Maria chegou ao lugar onde Jesus estava e logo que o viu caiu aos pés dele e disse: — Se o senhor tivesse estado aqui, o meu irmão não teria morrido!
33 Obe wɔ di Yesu lanya mmle okle di Maria latoowi ni ku mmle okle di Yuda batii ba kafɔɔ niatikanko nwɔ ni latoowi ko nwɔ nii, diakpanko nwɔ otu, ni aabla hũ di suoto nɔɔ kamɛ nɛ.
33 Jesus viu Maria chorando e viu as pessoas que estavam com ela chorando também. Então ficou muito comovido e aflito
34 Ni aakaalɛ alɛ, “Ɔfɛ biakookaa nwɔ?”
34 e perguntou: — Venha ver, senhor! — responderam.
35 Ninfɛ di Yesu lawi nɛ.
35 Jesus chorou.
36 Ninfɛ di Yuda batii nwu nkpo labuɛ alɛ, “Binyu mmle okle ambɔmbɔ nwɔ ni lo!”
36 Então as pessoas disseram: — Vejam como ele amava Lázaro!
37 Kafɔɔ batii bawo kaamɛ lɛma labuɛ alɛ, “Aatikiti numbiɛtɛ anu. Ni be oso nfɛ atafuo ɔbla alɛ, Lasaro atankpi?”
37 Mas algumas delas disseram: — Ele curou o cego. Será que não poderia ter feito alguma coisa para que Lázaro não morresse?
38 Diakple diakpanko Yesu di otu osie kanya, ni aakyɛ aalaadu ɔkya nwu niale ni ofuɔntuu, baayɔ difuɔ baatĩi ni kanya nɛ.
38 Jesus ficou outra vez muito comovido. Ele foi até o túmulo, que era uma gruta com uma pedra colocada na entrada,
39 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ ma alɛ, “Bikyisa difuɔ nwu di ɔkya nwu nkpo kanya.”
39 e ordenou: Marta, a irmã do morto, disse: — Senhor, ele está cheirando mal, pois já faz quatro dias que foi sepultado!
40 Ninfɛ di Yesu latɔkɔ Marta alɛ, “Nintɔkɔfɔ nlɛ nse feefũ feenu, fabanya Yaa osie wɔ ninkpe nwɔ ni?”
40 Jesus respondeu:
41 Ni baatii nwu nkpo lakyisa difuɔ nwu nkpo di ɔkya nwu kanya nɛ. Ninfɛ di Yesu latakatɛsa anu aanyu osi ni aabuɛ alɛ, “Teete, kɔpɛ fɔ sɛfa alɛ nse lɛlɛɛ fɔ fantuna mi.
41 Então tiraram a pedra. Jesus olhou para o céu e disse:
42 N-ye nlɛ obe lele fantuna mi. Kafɔɔ kobuɛ ɔlaa wɔ mmle ta batii ba mmle nin-yɛ ni ninfũ oso, alɛ baatofo alɛ afɔ niekpee mi.”
42 Eu sei que sempre me ouves; mas eu estou dizendo isso por causa de toda esta gente que está aqui, para que eles creiam que tu me enviaste.
43 Obe wɔ aabuɛ ɔlaa wɔ mmle aaloo nii, ni aafaa osie kanya aabuɛ alɛ, “Lasaro yee, die fawa!”
43 Depois de dizer isso, gritou:
44 Nfanwu, ni aadie aawa nɛ. Akookaasaa ya baakookaa nwɔ ni lamimini nwɔ nnɛɛ ku nkpaa. Dibula le kafɔɔ baayɔ baamiminisa nwɔ anu latĩi nwɔ anu.
44 E o morto saiu. Os seus pés e as suas mãos estavam enfaixados com tiras de pano, e o seu rosto estava enrolado com um pano. Então Jesus disse:
45 Obe wɔ di Yuda batii ba niawa ni Maria nfũ lanya lɛsaa le di Yesu labla nii, kpinwu lafũ nwɔ baanu.
45 Muitas pessoas que tinham ido visitar Maria viram o que Jesus tinha feito e creram nele.
46 Kafɔɔ bawo lasifi Farisi batii nfũ baalaatɔkɔ ma lɛsaa le di Yesu labla nii.
46 Mas algumas pessoas voltaram e contaram aos fariseus o que ele havia feito.
47 Nkpo oso Farisi batii ku olebatatɛ banɔɔfo lakyaka ku Yuda batii batunletɛ ni baakaalɛ bawo alɛ, “Lɛ buɔbla? Diekye osuɔtɔ wɔ mmle ntɔɔbla sɛkpɛ se niɛbla ni ɔkpɛ kpinwu!
47 Então os fariseus e os chefes dos sacerdotes se reuniram com o Conselho Superior e disseram: — O que é que nós vamos fazer? Esse homem está fazendo muitos milagres!
48 Nse buodiɛ nwɔ ɛɛkyɛ sitũ mmle okle yi, ni otii biala kamafũ nwɔ anu. Ni Roma batunletɛ mataka wo di suoto mamabiɛ Yaa Olekatakɔ loo ka mmle, ku Kale loo kamuu!”
48 Se deixarmos que ele continue fazendo essas coisas, todos vão crer nele. Aí as autoridades romanas agirão contra nós e destruirão o Templo e o nosso país.
49 Ni di onwii kaamɛ lɛma baatɔɔlɛɛ ni Kaiafa, aale ni Oletatɛ Nɔɔfo di lɛlɛɛ nwu kamɛ latɔkɔ ma alɛ, “Lɛsɔnu lee lekyo lo!
49 Então Caifás, que naquele ano era o Grande Sacerdote , disse: — Vocês não sabem nada!
50 Bieye bilɛ dilɛ dilenke alɛ otii onwii kakpi di kale kamuu disi alɛ batii bamuu kawɔɔ ni ɛɛ, sɛɛ lɛ?”
50 Será que não entendem que para vocês é melhor que morra apenas um homem pelo povo do que deixar que o país todo seja destruído?
51 Nwaako baabuɛ nii, atabuɛ ɔlaa wɔ mmle di nnwɔɔ omu nɔɔ suoto nɔɔ kamɛ. Kafɔɔ fɛ mmle aale Oletatɛ Nɔɔfo di lɛlɛɛ nwu nkpo kamɛ yi, ni aabuɛ ɔlaa aatɛ alɛ Yesu kɔwa ɔbakpi di Yuda batii bamuu disi nɛ.
51 Naquele momento Caifás não estava falando por si mesmo. Mas, como ele era o Grande Sacerdote naquele ano, estava profetizando que Jesus ia morrer pela nação.
52 Diele kafɔɔ alɛ aakpi di lete lɛma disi. Kafɔɔ alɛ aasiisa Yaa babi ba niɛsasami ni di kayi ka mmle aba aba ambla ma onwii.
52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um só corpo todos os filhos de Deus que estão espalhados por toda parte.
53 Dieyɔ di dii nwu nkpo diasifi nii, ni di Yuda batii batunletɛ lakyako osuku omiɛ alɛ boolo Yesu nɛ.
53 Então, daquele dia em diante, os líderes judeus fizeram planos para matar Jesus.
54 Ta nle mmle oso, Yesu ditasinfuo ɔkyɛ otoofe di Yuda batii kamɛ lɛɛkpaka. Nkpo oso aadie ku basaateketetɛ nɔɔ baalaasiɛ di okpoo wɔ bɔɔlɛɛ ni Efraim, diɛtɛɛtɛɛ ni ɔfaafuu kamɛ.
54 Por isso ele já não andava publicamente na Judeia, mas foi para uma região perto do deserto, a uma cidade chamada Efraim, e ficou ali com os seus discípulos.
55 Di obe nwu nkpo kamɛ, Yuda batii Okpi Diisi Ofe Dii olebee ntɔɔtɛɛtɛɛ. Nioso batii kpinwu lakye kaasɔ nwu nkpo aba aba baakyɛ Yerusalem alɛ bɔɔlaabla suoto okleklesa ɔsaabla fiɛ di dii nwu nkpo olebee nwo.
55 Faltava pouco tempo para a Festa da Páscoa . Muitos judeus foram a Jerusalém antes da festa para tomar parte na cerimônia de purificação .
56 Obe wɔ baasi ni di Yaa Olekatakɔ nwu nkpo baatoowolaa Yesu, baatɔɔkaalɛ bawo alɛ, “Lɛ biɛɛnya, sɛɛ alabafuo dii le mmle nwu nkpo kalekɔ ɔwaɛ?”
56 Eles procuravam Jesus e, no pátio do Templo, perguntavam uns aos outros: — O que é que vocês acham? Será que ele vem à festa?
57 Ni di olebatatɛ banɔɔfo ku Farisi batii lata letofo alɛ, nse otii owo n-ye nfũ di Yesu nkpe nii, aawa ababuɛ baakyɛ baalaamufũ nwɔ.
57 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus queriam prender Jesus. Por isso tinham dado ordem para que, se alguém soubesse, contasse onde ele estava.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.