1 Coríntios 14
Yaa Kanya Ninii Fɔle Sɛlɛɛ (SNW) vs AAI
1 Nkpo oso, lɛbɔmbɔ dikpe nii biewolaa osie kanya alɛ biɛwɛ. Biɛta anu lee atika di Ninwuna kamɛ atasaa suoto. Kyenkye lɛtasaa le nimata minfuo ni Yaa ɔlaa wɔ bɛɛta ni odiki obuɛ.
1 Yabow i ayawasamaim wan nama nabonawiy, naatu dogor wanawanan akok gagamin Anun Kakafiyin usar bai enan akisin kwananuwih kwanab, usar gewasin naatu au gagamin i God ana tur binan ana usar kwanab.
2 Otii wɔ ninkakatɛ ni di sele ate ate se munoonu ni kasɔ, dilɔɔkakatɛ ata batii, kafɔɔ Yaa ɔɔkakatɛko. Diekye otii kuonwii ninnu ɔlaa wɔ oobuɛ ni kasɔ. Di lɛkakatɛ nwu nkpo kamɛ, ɔɔkakatɛ asaa wofale diefe ni di Yaa Niwuna osie suoto.
2 Orot yait menan botabir tur ta’amaim eo i men sabuw isah eo, baise God isan eo. Anayabin men yait ta so’ob tur boro nanowar naniyan nab, nati tur i Anun Kakafiyin ana fairane tur anababatun wa’iwa’irin eo.
3 Kafɔɔ otii wɔ nimbuɛ ni Yaa ɔlaa wɔ bɛɛta ni nkakatɛ anta batii, ankyakaako ma mammuɔ. Ninkpee ma osie, ankpee ma kɔnɛɛ kafɔɔ kaafutu.
3 Baise orot yait God ana tur eo ebibinan i sabuw isah eo baibais, koufair, nuhifot ebitih.
4 Otii wɔ ninkakatɛ ni di sele se di otii kuonwii diloonu ni kasɔ yi, suoto nɔɔ lete ankyakaako. Kafɔɔ otii wɔ nimbuɛ ni Yaa ɔlaa wɔ bɛɛta nii, nkyakaako bafũbanutɛ dikudi nwu nimuu.
4 Yait menan botabir tur ta’amaim eo, nati i taiyuwin ebibais. Baise orot yait God ana tur eo ebibinan, i God ana sabuw tutufin etei ebibaisih.
5 Dilɛ mi alɛ bamuu lee biakakatɛ di sele ate ate se di otii kuonwii diloonu ni kasɔ. Kafɔɔ dile mi dibiesaa kplɛ alɛ bamuu lee biawɛ lɛtasaa le biafuo ni Yaa ɔlaa wɔ ɛɛta ni odiki obuɛ. Diekye otii wɔ nindiki Yaa ɔlaa wɔ bɛɛta ni ambuɛ nii, lefĩ alenke otii wɔ ninkakatɛ ni di sele ate ate se di otii kuonwii diloonu ni kasɔ. Diediki otii lɛwɛ ninfa abafuo ni sɛlaa se eebuɛ ni kasɔ odiki ɔta ma fiɛ, baafũbanutɛ dikudi nwu mawɛ lɛkyakaako.
5 Ayu au kok kwa etei mena tabotabir tur ta’amaim kwatao, baise au kok gagamin anababatun i binan ana usar kwatab, anayabin orot yait tur eo ebibinan ana baibais i gagamin. Orot menan ebobotabir i gewasin, baise orot ta nati kou’ay wanawanan tur nabotabir nao ekaleisia etei hinanowar saise boro nibaisih.
6 Babiloo, nse lɛwa ɔkyɛ lee lɛkyako sele ate ate se minoonu ni kasɔ obuɛ, be bibawɛ kaamɛ? Bilabawɛ lɛsalɛsaa, diediki lediki dituosaa lewo kasɔ lɛta ye diekye ni Yaa nfũ, ee lɛsaatofo lewo, ee Yaa ɔlaa wɔ bɛɛta alɛ mbuɛ ni, ee asaa awo otuo fiɛ bibawɛ lɛsaa.
6 Naatu taitu, ayu atan kwa ata binanawan ana veya, menau tabotabir tur ta’amaim atao’o na’at boro baibais atit? Baise tur boubuh, not so’ob boubuh, tur binan God biyanane, naatu God ana roube’aten tur ana bow anan, turobe boro imaim nibaisi.
7 Aye bamu bibu binyu, sinu asansaa ya mansa nii, fɛ dikyukyoo ku basanku ba manfɛ ni di nkpa nnaa nya ni abafuo ni sinu ɔsa. Lɛ dibabla fiɛ di otii kafuo onu wɔ bɔɔpɛ ni otofo nse otii wɔ ninkɔfɛ ni dikyukyoo ee ɔɔfɛ ni sanku nwu dielolaa afɛ nwaa didie klekle?
7 Ef ta iti na’atube, ben hai sawar douduf na’atube hinirabirab, o fik na’atube hinababin kwanekwan orot benayan boro mi’itube naniyan nab naben gewas?
8 Nse otii wɔ nikɔfɛ ni kakpɛ dikyukyoo dielolaa afɛ nwaa dikpa kɔmɛ klekle batii batofo alɛ kakpɛ ntɔɔwa, owe nimalolaa suoto ata kakpɛ?
8 Naatu orot yait tour men ebababin gewas, baiyowayah boro mi’itube hinaso’ob gewas hibobuna baiyow isan?
9 Nkpo okle kafɔɔ dibate nɛ. Nse biɔkakatɛ di sele ate ate se baatii diloonu ni kasɔ, sɛɛlaa nwu ninankpa ni kɔmɛ, owɛ nimanu kasɔ? Ote dite fɛ kɔfɛɛfɔ biɔkakatɛ minta.
9 Ana itinin i ta’imon, o mena nabotabir tur ta sabuw men hisoso’obamaim kuo, sabuw boro mi’itube naniyan hinab o abisa isan kuo? O a tur asir isaroun me yan ere’er.
10 Sele ate ate kpinwu ninkpe kaayi ka mmle kamɛ, kafɔɔ kusinwii nnaa alɛ batii diloonu ni kasɔ.
10 Tafaram wanawanan tur i moumurih maiyow, naatu nati tur etei i hai yabih auman men ta yabin enamih.
11 Kafɔɔ nse otii diloonu sele se kobuɛ ni kasɔ yi, ni ntookple ɔfɔɔ di otii nwu anu, nnwɔɔ kafɔɔ atookple ɔfɔɔ di anu nii.
11 Isan imih tur nidun anonowar naniyan men abaib ayu i touman orot amatar, nati orot tur oyan isan, naatu tur oyan auman ayu isou touman orot matar.
12 Obe wɔ di anu lɛsɛɛ ye ni di Ninwuna kamɛ atasaa suoto yi, bita anu asɛɛ ye di n-ya nimata bafũbanutɛ dikudi nwu nkpo nkyɛ ni sĩtu.
12 Imih o yait a kok gagamin i ayubit ana usar ta inab inabow, basit God kwi’fefeyan saise usar menatan o inab ekalesia inabibais boro nit.
13 Otii wɔ ninkakatɛ ni di sele ate ate kamɛ yi, apɛ ɔlaa ata Yaa alɛ aatɔɔ lɛtasaa alɛ aayɔ antoodiki sɛlaa se ambuɛ ni kasɔ.
13 Ana’an iti isan sabuw iyab menah ebobotabir, gewasin hinayoyoban, saise tur koubuna isan ana usar auman hinab hinakubuna sabuw hinaso’ob.
14 Diekye nse kɔpɛ ɔlaa nta Yaa di osuku wɔ mmle suoto yi, ninwuna nii nikɔpɛ ɔlaa anta Yaa, kafɔɔ disibu nii nnaa ninfa.
14 Anayabin ayu mena’umaim ayoyoyoban, ayubu auman ibo eyoyoyoban, baise au not men kafa’imo so’ob ayu abisa ao’o.
15 Nkpo oso be nfɛ dikpe ni mbla? Nwaako, mapɛ ɔlaa nta Yaa di ninwuna nii kamɛ, mapɛ ɔlaa ntɔɔ kafɔɔ di disi nii kamɛ. Masa onu di ninwuna nii kamɛ, masa onu kafɔɔ di disi nii kamɛ.
15 Ayu boro abisa anasinaf? gewasin ayu i boro ayubu airi anayoyoban, naatu au not auman airi anayoyoban, ayubu airi ew anatabor naatu au not auman airi anatabor.
16 Ni, nse fɛɛpɛ Yaa sɛfa di ninwuna kamɛ lete, lɛ dibabla fiɛ di otii wɔ ninsi fɔ ni di ɔlɔɔkɔ kaasiisakɔ nwu mafuo obuɛ alɛ, “Diwa kaanya,” di obe wɔ onoonu ɔlaa wɔ foobuɛ ni kasɔ?
16 Ayubimaim God ana merar iyi kubobora’ara’ah, orot ta boro mi’itube naso’ob airi God kwanabora’ara’ah, naatu boro mi’itube naso’ob nibasit. Anayabin nati orot i men so’ob o abisa’awat kuo’o.
17 Mintɛ ɔlaa wɔ fɛɛpɛ fɛɛta ni Yaa nlɛ nwaa, batii bule kuonwii dilabawɛ lɛkyakaako.
17 Basit o i merarayow gewasin maiyow God kubitin dogor tutufin etei, baise taituwa nati na ebatabat men kubibais.
18 Kɔpɛ Yaa sɛfa alɛ nkakatɛ di sele ate ate se di batii ninnu ni kasɔ nlenkee bamuu lee.
18 Ayu i God ana merar ayiy, anayabin ayu menau botabirin tur ta’amaim o isan kwa etei ana tabir.
19 Kafɔɔ di kasiisakɔ loo yi, ka ma miɛ nlɛ kabuɛ ɛlaa fɛ ɛnɔɔ se baatii manu ni kasɔ, n-yɔ ntuo asaa, ninlenkee alɛ kakatɛ sele ate ate se baatii diloonu ni kasɔ kakpe.
19 Baise ekalesia hai kou’ay wanawanan ayu tur etei five akisin anao sabuw etei boro naniyan hinab naatu nibaisih, baise menau nabotabir tur 10,000 na’atube anao ana baibais i en.
20 Babiloo, bitante fɛ babisɔ di disibu lee kamɛ. Kafɔɔ bibu diisi fɛ banɔɔfo. Di okpile ɔbla suoto yi, bite fɛ babisɔ.
20 Taituwau, men kek hai notabe kwananot, men kek sosofabe kwanarerey kwanekwanemih, baise orot babin hai not kwanab tur kwanao.
21 Bɛɛkpana di Kɔkpana Klekle Kukũ kamɛ alɛ, Saate nwu labu alɛ,
21 Buk Atamaninamaim wanawanan ofafar iti na’atube hikirum,
22 Nkpo oso, sele ate ate obuɛ lɛtasaa nle lɛsaa le bɛɛbla bɛɛta ni batii ba ninanfũ banu nii, diele bafũbanutɛ bɛɛbla bɛɛta. Kafɔɔ Yaa ɔlaa wɔ bɛɛta ni odiki obuɛ lɛtasaa yi, bafũbanutɛ bɛɛbla bɛɛta, diele batii ba ninanfũ banu ni bɛɛbla bɛɛta.
22 Menat ebobotabir i men sabuw baitumatumayah hai i’inan, baise sabuw iyab men tibitumatum hai i’inanen, naatu tur binan i sabuw iyab men tibitumatum isah, baise baitumatumayah isah.
23 Ta nle mmle oso, nse bafũbanutɛ ba mmle bamuu lɛbasi dikudi, di obiala lɛma lɛkyako ɔkakatɛ di sele ate ate se kamɛ manannu ni kasɔ, nse batii bamba bawo ee batii ba ninanfũ banu nii, lɛbabuo ye kaamɛ, biefũ binu bilɛ, balababuɛ alɛ afĩi nfɛ biobuo?
23 Imih ekaleisia tutufin etei hinaru’ay, naatu sabuw etei menah nabotabir tur ta’amaim hinao’o, sabuw afa ufunane hina tema’am, naatu sabuw iyab men tibitumatum boro hinao, “Sabuw tibikoko’aw kwa’itih?”
24 Kafɔɔ nse obiala lee kodiki Yaa ɔlaa wɔ ɛɛta ni ambuɛ, diɛwa alɛ otii bamba owo ee otii wɔ ninanfũ anu ni lɛwa ye kamɛ yi, abanya sikpile nɔɔ antɛnsũ di sɛlaa se eenu ni kanya oso. Abanya alɛ sɛlaa se eenu nii, Yaa kolo nwɔ lɛpɔɔ.
24 Baise orot yait God ana tur eo ebibinan ufun orot baitumatum atin ma enonowar boro dogoron narusib. Anayabin tur abisa nonowar ana kakafih etei hina hibebeyan itan.
25 Ni otu nɔɔ kamɛ awofasaa madie kayi, nnwɔɔ omu nɔɔ abapɛ akunkyi antansa Yaa, andiki ambuɛ alɛ, “Nwaako, Yaa nsi ye kaamɛ!”
25 Ana not wa’iwa’irin ma’am etei tit irerereb naatu boro sun nayowen Regah nakwafir, bebeyanamaim naorereb nao, “Turobe God i kwa wanawananamaim bairi kwama’am!”
26 Babiloo, lɛsaa le nlaka ni ninle alɛ, nse biesi dikudi bilɛ biɔpɛ ɔlaa minta Yaa yi, loo otii owo nkpe onu alɛ ɔɔsa, otii owo kafɔɔ nkpe lɛsaa alɛ ootuo, owo kafɔɔ nkpe odiki otuo wɔ niekye ni Yaa nfũ alɛ oobuɛ. Loo owo kafɔɔ alɛ oodiki Yaa ɔlaa wɔ ɛɛta nii ambuɛ, di ɔbamba kafɔɔ alɛ ɔɔkakatɛ di sele ate ate kamɛ, di ɔbamba kafɔɔ alɛ oodiki ɔlaa wɔ beebuɛ ni kasɔ yi, binyu bilɛ, lele biɔbla yi, dibata bafũbanutɛ dikudi nwu nkpo sitũ ɔkyɛ.
26 Taituwau, abisa ao yabin i iti, bora’ara’aten isan kwanaruru’ay ana veya, orot boro ew natabor, orot ta boro ni’obaibiyi, orot ta boro God ana tur naorerereb, orot ta boro menan nabotabir, orot ta boro nati tur nabotabir nakubuna kwananowar, naatu sawar iti etei i ekaleisia wowabin ra’at isan kwasisinaf.
27 Nse otii owo alɛ ɔɔkatatɛ di sele ate ate kamɛ yi, batii banyɔ, nse beesii batii batiɛ. Otii kasale abuɛ aloo fiɛ di ɔbamba atika, di otii owo kafɔɔ adiki sɛlaa se beebuɛ ni kasɔ.
27 Menamaim omih orot rou’ab o tounu hinao naatu men tounu nanatabir, naatu tur i orot ta nao nasawar, imaibo ta nao, men auta’imon kwanarahimih, naatu orot ta i nati tur nabotabir nakubuna.
28 Kafɔɔ nse otii kuonwii nnaa abadiki ni sɛlaa nwu nkpo kasɔ, ni otii wɔ nikɔkakatɛ ni di sele ate ate se kamɛ mananu ni kasɔ alo kanana ninfa, aakakatɛ ata suoto lete ku Yaa.
28 Baise koubuna’ayan orot nati’imaim men nama’am na’at, orot nati tur eo gewasin ekaleisia wanawanan boro awan nafot, i akisin God hairi’imo hinayoyoban.
29 Batii banyɔ ee batiɛ ba ninkle ni ɔlaa wɔ niekye Yaa nfũ bakakatɛ di batii yɛntɛle kafɔɔ babu ɔlaa nwu nkpo beebuɛ ni disi banyu.
29 Orot rou’ab o tounu God ana tur hinabinan, naatu hinabibinan wanawanan, binanuyah afa nati tibibinan hai tur hinafufun gewas.
30 Kafɔɔ nse otii owo lefũ odiki otuo owo eekyeko Yaa nfũ, di obe wɔ basi ni di kasiisakɔ nwu nkpo, dikpe nii otii wɔ nikɔkakatɛ ni leyila ɛɛtɔɔ osuku.
30 Naatu nati tur inan wanawanan orot ta kou’ay wanawanan ma’am God ana tur ta boubun na isan birerereb ana veya, nati orot bat ebibinan awan nafot.
31 Bamuu lee biafuo Yaa ɔlaa wɔ ɛɛkpee ye ni ninnɛɛ odiki obuɛ onwii onwii, alɛ otii biala katekete lɛsaa, anwɛ osie.
31 Anayabin kwa ta’ita’imon a veya ti’inu’in na’atube boro kwanabinan, saise sabuw etei boro roube’aten tur hinab hinaso’ob naatu koufair hinab.
32 Batii ba ninkpe lɛtasaa le manfuo ni Yaa ɔlaa wɔ ɛɛta ni odiki obuɛ, kafuo suoto lɛma omufũ di ɔlaa wɔ boobuɛ ni kamɛ.
32 Dinab oro’orot iyab God ana tur hio tibibinan hai tur i hinakaif gewas.
33 Diekye Yaa komiɛ alɛ bubla lɛsaa di osuku kanya. Oomiɛ kafɔɔ alɛ baasiɛ di atoko ɔkyɛ ole kamɛ.
33 Anayabin i men baibikwarisen ana Godamih, baise tufuw ana God.
34 Dikpe nii basanko lelo kanana di nsiisakɔ kamɛ. Baata ma osuku alɛ bakakatɛ fɛle mmle okle di Yaa kufiofa letuo nii. Dikpe nii bɛɛwakosa suoto kasɔ.
34 Ekalesia wanawananamaim baibin i awah nafot hinama. Baibin isah men baibasit ema’am boro tur hinao, baise ofafar eo na’atube awah nafot orot babahimaim hinanutanub hinama.
35 Nse boomiɛ alɛ bakaalɛ lɛsaa lewo kasɔ banu yi, dikpe nii basa lɛma mankaalɛ laayo. Diekye diɛbla sinunsɔ alɛ ɔsanko kayila antɔɔkakatɛ di bafũbanutɛ dikudi nwu nkpo anu.
35 Sawar ta isan so’obamih baremaim a’aawah hinibatiyih, anayabin ekaleisia wanawanan baibin tur o isan i biya’ohow ema’am.
36 Sɛɛ ɔkyɛ lee di Yaa ɔlaa nwu nkpo lɛtaa kuokye? Sɛɛ lete lee pɛ nintoofũ ɔlaa nwu nkpo bienu?
36 Kwanotanot God ana tur kwa akis biyamaim busuruf? Ai nati tur i kwa akis isa na?
37 Nse otii owo kaamɛ lee lenyu alɛ ale Yaa ɔlaa wɔ bɛɛta ni buɛtɛ, ee akpe Ninwuna kamɛ lɛtasaa lewo, dikpe nii antofo alɛ ɔlaa wɔ kɔkpana nta ye nii, Yaa kufiofa kule.
37 Orot yait enotanot i God ana dinab orot, naatu God biyanane ayubin ana usar bai ema’am, abisa kwa isa akikirum boro naso’ob, iti i Regah ana obaiyunen tur.
38 Nse otii owo diɛyɔ nwu ole di ɔlaa wɔ mmle suoto, ayee bitankyɔɔ nwɔ ɔlaa atoko.
38 Baise iti tur nanowar nakwakwahir, God boro ibo nakwahir ana tur men nanowar.
39 Nkpo oso babiloo, bita dile ye dibiesaa osie kanya alɛ biadiki Yaa ɔlaa wɔ ɛɛyɔ eekpe ye ni di nnɛɛ kamɛ mimbuɛ. Kafɔɔ bitantĩi batii ba nimbuɛ ni sele ata ate baatii ninnu ni kasɔ osuku.
39 Isan imih taituwau, dogor kwanabotawiy God ana tur kwanab gewas kwanabinan, naatu sabuw afa menah botabir teo men kwana’otanih.
40 Biyɔ dibu bibla lɛsaa biala di osuku kanya.
40 Baise kwana’itin gewas sawar etei i hai efamaim kwanasinaf naatu kakaf ana efamaim.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.