Gênesis 29
Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NVI
1 Nahahwo Yakobbo yeeyongeeri̱ mu mei̱so na lub̯ungo, yaadwa mu nsi gya bantu ba mu b̯uhulukalyoba.
1 Então Jacó seguiu viagem e chegou à Mesopotâmia.
2 B̯u̱yaamagamagi̱ri̱, yaawona i̱zu̱ba mu ki̱kyo kiikaru na magana gasatu ga ntaama galeeri̱ heehi̱ nei̱zu̱ba li̱lyo, hab̯wakubba, hei̱zu̱ba li̱lyo, hooho magana ga ntaama ganywerengi meezi̱. Ha mu̱nwa gwei̱zu̱ba li̱lyo, haalingiho i̱hi̱ga likooto.
2 Certo dia, olhando ao redor, viu um poço no campo e três rebanhos de ovelhas deitadas por perto, pois os rebanhos bebiam daquele poço, que era tapado por uma grande pedra.
3 B̯uli magana gaakecookanga, bali̱i̱sya baateekwengi̱ kubanza kubiringitya i̱hi̱ga nibalitoola ha mu̱nwa gwei̱zu̱ba, aleke magana gasobore kunywa meezi̱, hei̱nyu̱ma kasi ni̱bali̱i̱ryaho.
3 Por isso, quando todos os rebanhos se reuniam ali, os pastores rolavam a pedra da boca do poço e davam água às ovelhas. Depois recolocavam a pedra em seu lugar, sobre o poço.
4 Yakobbo yaab̯u̱u̱li̱i̱rye bali̱i̱sya naakoba yati, “Banywani bange, mukuruga hanya?” Baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “Natwedede tuli bei̱cali̱ ba Harani̱.”
4 Jacó perguntou aos pastores: "Meus amigos, de onde são vocês? " "Somos de Harã", responderam.
5 Yei̱ri̱ri̱ yaabab̯u̱u̱lya yati, “Labbani̱ mwizukulu wa Nahoori̱ mukumwega?” Baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba yati, “Ee tu̱mwegi̱ri̱.”
5 "Vocês conhecem Labão, neto de Naor? ", perguntou-lhes Jacó. Eles responderam: "Sim, nós o conhecemos".
6 Yakobbo yaabab̯u̱u̱lya naakoba yati, “Yo ali̱yo teetei̱?” Baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba nti, “Ali̱yo kurungi, na muhara waamwe Lakeeri̱ ngogwo ali̱mu̱kwi̱za na ntaama!”
6 Então Jacó perguntou: "Ele vai bem? " "Sim, vai bem", disseram eles, "e ali vem sua filha Raquel com as ovelhas".
7 Yaakoba yaabaweera, “B̯wi̱re kab̯ucaali b̯wa karei kwi̱rya magana kwamu̱gi̱, mu̱zi̱he meezi̱ zinywe aleke zi̱i̱reyo kudya.”
7 Disse ele: "Olhem, o sol ainda vai alto e não é hora de recolher os rebanhos. Dêem de beber às ovelhas e levem-nas de volta ao pasto".
8 Baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba yati, “Ki̱kyo tikikusoboka ku̱doosya magana ga ntaama gensei̱ gaakei̱za haha, nitutoolaho i̱hi̱ga ku mu̱nwa gwei̱zu̱ba, aleke zensei̱ zinywe.”
8 Mas eles responderam: "Não podemos, enquanto os rebanhos não se agruparem e a pedra não for removida da boca do poço. Só então daremos de beber às ovelhas".
9 B̯uyaali naacakabaza nabo, Lakeeri̱ yei̱zi̱ri̱ na ntaama za bbaawe, kubba yaali mu̱li̱i̱sya waazo.
9 Ele ainda estava conversando, quando chegou Raquel com as ovelhas de seu pai, pois ela era pastora.
10 Yakobbo b̯u̱yaaweeni̱ Lakeeri̱ naali na ntaama za ngweteeb̯we Labbani̱, yaagyenda yaabi̱ri̱ngi̱tya i̱hi̱ga, yaalitoola ha mu̱nwa gwei̱zu̱ba, yaaha ntaama za ngweteeb̯we Labbani̱ meezi̱ gakunywa.
10 Quando Jacó viu Raquel, filha de Labão, irmão de sua mãe, e as ovelhas de Labão, aproximou-se, removeu a pedra da boca do poço e deu de beber às ovelhas de seu tio Labão.
11 Kasi Yakobbo yanywegera Lakeeri̱ kandi yaalira hab̯wa kusemererwa kunene.
11 Depois Jacó beijou Raquel e começou a chorar bem alto.
12 Nahaahwo, Yakobbo yaali aweereeri̱ Lakeeri̱, nka kwali na b̯ubyalisanwa na bbaawe, kandi nka kwali mu̱tabani̱ wa Rebbeeka. Kasi Lakeeri̱ yei̱ru̱ka yaaweera bbaawe.
12 Então contou a Raquel que era parente do pai dela e filho de Rebeca. E ela foi correndo contar tudo a seu pai.
13 Labbani̱ b̯u̱yeegwi̱ri̱ bigambo bikukwatagana na Yakobbo nka mwi̱b̯wa waamwe, yei̱ru̱ki̱ri̱ yaamu̱tangi̱i̱ra, yaamugwa mu salaka yaamu̱nywegera, yaamutwala kwamu̱gi̱. Yakobbo yaasoboora Labbani̱ binyakubbaho byensei̱.
13 Logo que Labão ouviu as notícias acerca de Jacó, seu sobrinho, correu ao seu encontro, abraçou-o e o beijou. Depois, levou-o para casa, e Jacó contou-lhe tudo o que havia ocorrido.
14 Mwomwo Labbani̱ yaamuweera naakoba yati, “Mu mananu oli mwana wange kwo wa mulula.” Nahab̯waki̱kyo, Labbani̱ yei̱ceeri̱ na Yakobbo kumala mweri̱ gu̱mwei̱.
14 Então Labão lhe disse: "Você é sangue do meu sangue". Já fazia um mês que Jacó estava na casa de Labão,
15 Kasi Labbani̱ yaaweera Yakobbo naakoba yati, “Tosemereeri̱ kukolera b̯usa, kubba nti, oli munyaruganda wange. Mbwera okwendya nkusasule mpeera gikwijana hanya?”
15 quando este lhe disse: "Só por ser meu parente você vai trabalhar de graça? Diga-me qual deve ser o seu salário".
16 Mu kasu̱mi̱ kakwo, Labbani̱ yaalingi na bahara baamwe babiri, ibara lya mu̱handu̱, yooyo Leeya, kandi muto, yooyo Lakeeri̱.
16 Ora, Labão tinha duas filhas; o nome da mais velha era Lia, e o da mais nova, Raquel.
17 Leeya yaali atali murungi ha mei̱so, bei̱tu̱ Lakeeri̱ yaali naali murungi kandi akuzooka.
17 Lia tinha olhos meigos, mas Raquel era bonita e atraente.
18 Yakobbo yendeerye Lakeeri̱, yaaweera Labbani̱ naakoba yati, “Nkwi̱za kukuheereza kumala myaka musanju, aleke ntunge muhara waamu Lakeeri̱.”
18 Como Jacó gostava muito de Raquel, disse: "Trabalharei sete anos em troca de Raquel, sua filha mais nova".
19 Labbani̱ yaakoba yati, “Kirungi, we kumutunga kukira kumuha muntu wondi yooyo amutunge. Icala haha onkolere.”
19 Labão respondeu: "Será melhor dá-la a você do que a algum outro homem. Fique aqui comigo".
20 Nahahwo Yakobbo yaaheereza Labbani̱ kumala myaka musanju aleke atunge Lakeeri̱, myaka mi̱myo myamu̱hwani̱i̱ri̱ nka biro bi̱dooli̱, kubba yendyengi̱ hoi̱ Lakeeri̱.
20 Então Jacó trabalhou sete anos por Raquel, mas lhe pareceram poucos dias, pelo tanto que a amava.
21 Kasi Yakobbo yaaweera Labbani̱ naakoba yati, “Mu̱kali̱ wange mu̱mpe. Kasu̱mi̱ ka twarageeni̱ kukukolera kamali̱ki̱ri̱.”
21 Então disse Jacó a Labão: "Entregue-me a minha mulher. Cumpri o prazo previsto e quero deitar-me com ela".
22 Nahab̯waki̱kyo, Labbani̱ yeeti̱ri̱ bantu bensei̱ baamu̱ki̱kyo kicweka, nyaabakoora B̯u̱genyi̱ b̯ukooto.
22 Então Labão reuniu todo o povo daquele lugar e deu uma festa.
23 Bei̱tu̱ mu b̯wi̱re b̯wei̱jolo, Labbani̱ yaaleeti̱ri̱ muhara waamwe Leeya na mu nsita, yaamuha Yakobbo. Yakobbo yaamutunga nka mu̱kalwe.
23 Mas quando a noite chegou, deu sua filha Lia a Jacó, e Jacó deitou-se com ela.
24 (Labbani̱ yaaheeri̱yo Zi̱ri̱pa hali muhara waamwe Leeya aleke amuheerezenge.)
24 Labão também entregou sua serva Zilpa à sua filha, para que ficasse a serviço dela.
25 Mu b̯wi̱re b̯wa mwakya karei, Yakobbo yaagyendi̱ri̱ kuwona mu̱kali̱ gi̱yaagab̯wiri yeezagi̱i̱rye nali Leeya, kasi yaab̯u̱u̱lya Labbani̱ naakoba yati, “Onkoori̱ bya teetei̱? Nyaaku̱kolerengi̱ hab̯wa kutunga Lakeeri̱? Hab̯waki wangobeerye?”
25 Quando chegou a manhã, lá estava Lia. Então Jacó disse a Labão: "Que foi que você me fez? Eu não trabalhei por Raquel? Por que você me enganou? "
26 Labbani̱ yei̱ri̱ri̱mwo naakoba yati, “Mwihanga lyetu̱, muhara mu̱handu̱ yooyo abanza kutungwa.
26 Labão respondeu: "Aqui não é costume entregar em casamento a filha mais nova antes da mais velha.
27 Bei̱tu̱ wakamala biro musanju hamwei̱ na Leeya, na Lakeeri̱ tukumukuha omutunge. Bei̱tu̱ olinakwongera kunkoora hab̯wa myaka mindi musanju.”
27 Deixe passar esta semana de núpcias e lhe daremos também a mais nova, em troca de mais sete anos de trabalho".
28 Yakobbo kwokwo yaakakoori̱, yaamala na Leeya sabbi̱i̱ti̱ gi̱mwei̱, Labbani̱ yeikiriza Yakobbo kutunga Lakeeri̱.
28 Jacó concordou. Passou aquela semana de núpcias com Lia, e Labão lhe deu sua filha Raquel por mulher.
29 (Labbani̱ yaaheeri̱yo Bbi̱li̱ha hali muhara waamwe Lakeeri̱ aleke amuheerezenge.)
29 Labão deu a Raquel sua serva Bila, para que ficasse a serviço dela.
30 Nahaahwo, Yakobbo yaatu̱ngi̱ri̱ Lakeeri̱, yaamwendya kukiraho Leeya, yaakoleeri̱ Labbani̱ hab̯wa myaka mindi musanju.
30 Jacó deitou-se também com Raquel, que era a sua preferida. E trabalhou para Labão outros sete anos.
31 Mukama b̯u̱yaaweeni̱ Leeya naali kinobe, yaamuha lubyalu, bei̱tu̱ Lakeeri̱, yeicala naali ngumba.
31 Quando o Senhor viu que Lia era desprezada, concedeu-lhe filhos; Raquel, porém, era estéril.
32 Leeya yeemeti̱ri̱, yaabyala mwana wa b̯udulu, yaamweta ibara Lu̱bbeeni̱. Yaakoba yati, “Mukama antoori̱ho b̯ujune. Hataati̱ ibange akugyenda kungonza.”
32 Lia engravidou, deu à luz um filho, e deu-lhe o nome de Rúben, pois dizia: "O Senhor viu a minha infelicidade. Agora, certamente o meu marido me amará".
33 Yei̱ri̱ri̱ yeemeta, yaabyala mwana, kandi yaakoba yati, “Mukama yeegi̱ri̱ nka ku̱bannobi̱ri̱, ampeeri̱ mwana yogo de.” Kasi yaamweta Si̱myoni̱.
33 Lia engravidou de novo e, quando deu à luz outro filho, disse: "Porque o Senhor ouviu que sou desprezada, deu-me também este". Pelo que o chamou Simeão.
34 Yeeri̱ri̱ yeemeta, yaabyala mwana wa b̯udulu, yaakoba yati, “Hataati̱ ibange akugyenda kubba heehi̱ nagya, hab̯wakubba nyakamubyalira baana ba b̯udulu basatu.” Kasi yaamweta ibara Leevi̱.
34 De novo engravidou e, quando deu à luz mais um filho, disse: "Agora, finalmente, meu marido se apegará a mim, porque já lhe dei três filhos". Por isso deu-lhe o nome de Levi.
35 Yei̱ri̱ri̱ yeemeta nda gindi, yaabyala mwana wa mudulu, yaakoba yati, “Deeru na lulu nkugyenda kuhaariiza Mukama.” Kasi yaamweta ibara Yu̱da. Leeya lubyalu lwabanza lwekinga.
35 Engravidou ainda outra vez e, quando deu à luz mais outro filho, disse: "Desta vez louvarei ao SENHOR". Assim deu-lhe o nome de Judá. Então parou de ter filhos.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 29, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.