Gênesis 29

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Nahahwo Yakobbo yeeyongeeri̱ mu mei̱so na lub̯ungo, yaadwa mu nsi gya bantu ba mu b̯uhulukalyoba.
1 Pôs-se Jacó a caminho e se foi à terra do povo do Oriente.
2 B̯u̱yaamagamagi̱ri̱, yaawona i̱zu̱ba mu ki̱kyo kiikaru na magana gasatu ga ntaama galeeri̱ heehi̱ nei̱zu̱ba li̱lyo, hab̯wakubba, hei̱zu̱ba li̱lyo, hooho magana ga ntaama ganywerengi meezi̱. Ha mu̱nwa gwei̱zu̱ba li̱lyo, haalingiho i̱hi̱ga likooto.
2 Olhou, e eis um poço no campo e três rebanhos de ovelhas deitados junto dele; porque daquele poço davam de beber aos rebanhos; e havia grande pedra que tapava a boca do poço.
3 B̯uli magana gaakecookanga, bali̱i̱sya baateekwengi̱ kubanza kubiringitya i̱hi̱ga nibalitoola ha mu̱nwa gwei̱zu̱ba, aleke magana gasobore kunywa meezi̱, hei̱nyu̱ma kasi ni̱bali̱i̱ryaho.
3 Ajuntavam-se ali todos os rebanhos, os pastores removiam a pedra da boca do poço, davam de beber às ovelhas e tornavam a colocá-la no seu devido lugar.
4 Yakobbo yaab̯u̱u̱li̱i̱rye bali̱i̱sya naakoba yati, “Banywani bange, mukuruga hanya?” Baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “Natwedede tuli bei̱cali̱ ba Harani̱.”
4 Perguntou-lhes Jacó: Meus irmãos, donde sois? Responderam: Somos de Harã.
5 Yei̱ri̱ri̱ yaabab̯u̱u̱lya yati, “Labbani̱ mwizukulu wa Nahoori̱ mukumwega?” Baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba yati, “Ee tu̱mwegi̱ri̱.”
5 Perguntou-lhes: Conheceis a Labão, filho de Naor? Responderam: Conhecemos.
6 Yakobbo yaabab̯u̱u̱lya naakoba yati, “Yo ali̱yo teetei̱?” Baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba nti, “Ali̱yo kurungi, na muhara waamwe Lakeeri̱ ngogwo ali̱mu̱kwi̱za na ntaama!”
6 Ele está bom? Perguntou ainda Jacó. Responderam: Está bom. Raquel, sua filha, vem vindo aí com as ovelhas.
7 Yaakoba yaabaweera, “B̯wi̱re kab̯ucaali b̯wa karei kwi̱rya magana kwamu̱gi̱, mu̱zi̱he meezi̱ zinywe aleke zi̱i̱reyo kudya.”
7 Então, lhes disse: É ainda pleno dia, não é tempo de se recolherem os rebanhos; dai de beber às ovelhas e ide apascentá-las.
8 Baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba yati, “Ki̱kyo tikikusoboka ku̱doosya magana ga ntaama gensei̱ gaakei̱za haha, nitutoolaho i̱hi̱ga ku mu̱nwa gwei̱zu̱ba, aleke zensei̱ zinywe.”
8 Não o podemos, responderam eles, enquanto não se ajuntarem todos os rebanhos, e seja removida a pedra da boca do poço, e lhes demos de beber.
9 B̯uyaali naacakabaza nabo, Lakeeri̱ yei̱zi̱ri̱ na ntaama za bbaawe, kubba yaali mu̱li̱i̱sya waazo.
9 Falava-lhes ainda, quando chegou Raquel com as ovelhas de seu pai; porque era pastora.
10 Yakobbo b̯u̱yaaweeni̱ Lakeeri̱ naali na ntaama za ngweteeb̯we Labbani̱, yaagyenda yaabi̱ri̱ngi̱tya i̱hi̱ga, yaalitoola ha mu̱nwa gwei̱zu̱ba, yaaha ntaama za ngweteeb̯we Labbani̱ meezi̱ gakunywa.
10 Tendo visto Jacó a Raquel, filha de Labão, irmão de sua mãe, e as ovelhas de Labão, chegou-se, removeu a pedra da boca do poço e deu de beber ao rebanho de Labão, irmão de sua mãe.
11 Kasi Yakobbo yanywegera Lakeeri̱ kandi yaalira hab̯wa kusemererwa kunene.
11 Feito isso, Jacó beijou a Raquel e, erguendo a voz, chorou.
12 Nahaahwo, Yakobbo yaali aweereeri̱ Lakeeri̱, nka kwali na b̯ubyalisanwa na bbaawe, kandi nka kwali mu̱tabani̱ wa Rebbeeka. Kasi Lakeeri̱ yei̱ru̱ka yaaweera bbaawe.
12 Então, contou Jacó a Raquel que ele era parente de seu pai, pois era filho de Rebeca; ela correu e o comunicou a seu pai.
13 Labbani̱ b̯u̱yeegwi̱ri̱ bigambo bikukwatagana na Yakobbo nka mwi̱b̯wa waamwe, yei̱ru̱ki̱ri̱ yaamu̱tangi̱i̱ra, yaamugwa mu salaka yaamu̱nywegera, yaamutwala kwamu̱gi̱. Yakobbo yaasoboora Labbani̱ binyakubbaho byensei̱.
13 Tendo Labão ouvido as novas de Jacó, filho de sua irmã, correu-lhe ao encontro, abraçou-o, beijou-o e o levou para casa. E contou Jacó a Labão os acontecimentos de sua viagem.
14 Mwomwo Labbani̱ yaamuweera naakoba yati, “Mu mananu oli mwana wange kwo wa mulula.” Nahab̯waki̱kyo, Labbani̱ yei̱ceeri̱ na Yakobbo kumala mweri̱ gu̱mwei̱.
14 Disse-lhe Labão: De fato, és meu osso e minha carne. E Jacó, pelo espaço de um mês, permaneceu com ele.
15 Kasi Labbani̱ yaaweera Yakobbo naakoba yati, “Tosemereeri̱ kukolera b̯usa, kubba nti, oli munyaruganda wange. Mbwera okwendya nkusasule mpeera gikwijana hanya?”
15 Depois, disse Labão a Jacó: Acaso, por seres meu parente, irás servir-me de graça? Dize-me, qual será o teu salário?
16 Mu kasu̱mi̱ kakwo, Labbani̱ yaalingi na bahara baamwe babiri, ibara lya mu̱handu̱, yooyo Leeya, kandi muto, yooyo Lakeeri̱.
16 Ora, Labão tinha duas filhas: Lia, a mais velha, e Raquel, a mais moça.
17 Leeya yaali atali murungi ha mei̱so, bei̱tu̱ Lakeeri̱ yaali naali murungi kandi akuzooka.
17 Lia tinha os olhos baços, porém Raquel era formosa de porte e de semblante.
18 Yakobbo yendeerye Lakeeri̱, yaaweera Labbani̱ naakoba yati, “Nkwi̱za kukuheereza kumala myaka musanju, aleke ntunge muhara waamu Lakeeri̱.”
18 Jacó amava a Raquel e disse: Sete anos te servirei por tua filha mais moça, Raquel.
19 Labbani̱ yaakoba yati, “Kirungi, we kumutunga kukira kumuha muntu wondi yooyo amutunge. Icala haha onkolere.”
19 Respondeu Labão: Melhor é que eu ta dê, em vez de dá-la a outro homem; fica, pois, comigo.
20 Nahahwo Yakobbo yaaheereza Labbani̱ kumala myaka musanju aleke atunge Lakeeri̱, myaka mi̱myo myamu̱hwani̱i̱ri̱ nka biro bi̱dooli̱, kubba yendyengi̱ hoi̱ Lakeeri̱.
20 Assim, por amor a Raquel, serviu Jacó sete anos; e estes lhe pareceram como poucos dias, pelo muito que a amava.
21 Kasi Yakobbo yaaweera Labbani̱ naakoba yati, “Mu̱kali̱ wange mu̱mpe. Kasu̱mi̱ ka twarageeni̱ kukukolera kamali̱ki̱ri̱.”
21 Disse Jacó a Labão: Dá-me minha mulher, pois já venceu o prazo, para que me case com ela.
22 Nahab̯waki̱kyo, Labbani̱ yeeti̱ri̱ bantu bensei̱ baamu̱ki̱kyo kicweka, nyaabakoora B̯u̱genyi̱ b̯ukooto.
22 Reuniu, pois, Labão todos os homens do lugar e deu um banquete.
23 Bei̱tu̱ mu b̯wi̱re b̯wei̱jolo, Labbani̱ yaaleeti̱ri̱ muhara waamwe Leeya na mu nsita, yaamuha Yakobbo. Yakobbo yaamutunga nka mu̱kalwe.
23 À noite, conduziu a Lia, sua filha, e a entregou a Jacó. E coabitaram.
24 (Labbani̱ yaaheeri̱yo Zi̱ri̱pa hali muhara waamwe Leeya aleke amuheerezenge.)
24 (Para serva de Lia, sua filha, deu Labão Zilpa, sua serva.)
25 Mu b̯wi̱re b̯wa mwakya karei, Yakobbo yaagyendi̱ri̱ kuwona mu̱kali̱ gi̱yaagab̯wiri yeezagi̱i̱rye nali Leeya, kasi yaab̯u̱u̱lya Labbani̱ naakoba yati, “Onkoori̱ bya teetei̱? Nyaaku̱kolerengi̱ hab̯wa kutunga Lakeeri̱? Hab̯waki wangobeerye?”
25 Ao amanhecer, viu que era Lia. Por isso, disse Jacó a Labão: Que é isso que me fizeste? Não te servi eu por amor a Raquel? Por que, pois, me enganaste?
26 Labbani̱ yei̱ri̱ri̱mwo naakoba yati, “Mwihanga lyetu̱, muhara mu̱handu̱ yooyo abanza kutungwa.
26 Respondeu Labão: Não se faz assim em nossa terra, dar-se a mais nova antes da primogênita.
27 Bei̱tu̱ wakamala biro musanju hamwei̱ na Leeya, na Lakeeri̱ tukumukuha omutunge. Bei̱tu̱ olinakwongera kunkoora hab̯wa myaka mindi musanju.”
27 Decorrida a semana desta, dar-te-emos também a outra, pelo trabalho de mais sete anos que ainda me servirás.
28 Yakobbo kwokwo yaakakoori̱, yaamala na Leeya sabbi̱i̱ti̱ gi̱mwei̱, Labbani̱ yeikiriza Yakobbo kutunga Lakeeri̱.
28 Concordou Jacó, e se passou a semana desta; então, Labão lhe deu por mulher Raquel, sua filha.
29 (Labbani̱ yaaheeri̱yo Bbi̱li̱ha hali muhara waamwe Lakeeri̱ aleke amuheerezenge.)
29 (Para serva de Raquel, sua filha, deu Labão a sua serva Bila.)
30 Nahaahwo, Yakobbo yaatu̱ngi̱ri̱ Lakeeri̱, yaamwendya kukiraho Leeya, yaakoleeri̱ Labbani̱ hab̯wa myaka mindi musanju.
30 E coabitaram. Mas Jacó amava mais a Raquel do que a Lia; e continuou servindo a Labão por outros sete anos.
31 Mukama b̯u̱yaaweeni̱ Leeya naali kinobe, yaamuha lubyalu, bei̱tu̱ Lakeeri̱, yeicala naali ngumba.
31 Vendo o Senhor que Lia era desprezada, fê-la fecunda; ao passo que Raquel era estéril.
32 Leeya yeemeti̱ri̱, yaabyala mwana wa b̯udulu, yaamweta ibara Lu̱bbeeni̱. Yaakoba yati, “Mukama antoori̱ho b̯ujune. Hataati̱ ibange akugyenda kungonza.”
32 Concebeu, pois, Lia e deu à luz um filho, a quem chamou Rúben, pois disse: O Senhor atendeu à minha aflição. Por isso, agora me amará meu marido.
33 Yei̱ri̱ri̱ yeemeta, yaabyala mwana, kandi yaakoba yati, “Mukama yeegi̱ri̱ nka ku̱bannobi̱ri̱, ampeeri̱ mwana yogo de.” Kasi yaamweta Si̱myoni̱.
33 Concebeu outra vez, e deu à luz um filho, e disse: Soube o Senhor que era preterida e me deu mais este; chamou-lhe, pois, Simeão.
34 Yeeri̱ri̱ yeemeta, yaabyala mwana wa b̯udulu, yaakoba yati, “Hataati̱ ibange akugyenda kubba heehi̱ nagya, hab̯wakubba nyakamubyalira baana ba b̯udulu basatu.” Kasi yaamweta ibara Leevi̱.
34 Outra vez concebeu Lia, e deu à luz um filho, e disse: Agora, desta vez, se unirá mais a mim meu marido, porque lhe dei à luz três filhos; por isso, lhe chamou Levi.
35 Yei̱ri̱ri̱ yeemeta nda gindi, yaabyala mwana wa mudulu, yaakoba yati, “Deeru na lulu nkugyenda kuhaariiza Mukama.” Kasi yaamweta ibara Yu̱da. Leeya lubyalu lwabanza lwekinga.
35 De novo concebeu e deu à luz um filho; então, disse: Esta vez louvarei o Senhor . E por isso lhe chamou Judá; e cessou de dar à luz.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 29, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.