Marcos 12

Dyus Yuwe Uꞌsesa (PBB) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Txajũ' Jesusa' naa ejemplo yakhku kaaja'da'jna pta'sx:
1 Imaibo Jesu oroubonamaim sabuw i’obaiyih eo, “Orot ana masaw bo ai ro’on tanum fur ear ituwafut, naatu wine bunubunuw ana hub bai, kaifenayan ana bar wowab sawar naatu sabuw afa tubunih hima masaw hikaif, masaw matuwan bainanawanamih in.
2 Txajũ' uwa thẽ'jwa'j en ãhte', txã'sna selpisáa teeçx kaakh kxtee mjĩisatx pẽjxya' txãa jĩi yuuwa'ja's.
2 Grape iyamur bairuhin ana veya, ana akir orot iyafar na masaw kaifenayah biyah tit ibo aunowan bairuhin isan.
3 Nawa txãa kiwete mjĩisawe'sxa' pẽjxna pa'jsa's uweçxa wala pkxuutx, sa' kĩh yuhwa dukhmeetx kaah.
3 Baise masaw kaifenayah akir orot hibai hirab uman en hiyafar matabir in.
4 Aça' kiwe namu' vxite selpisáa ki' kaakh txã'snawa wala wẽesxuna kwet wãatãtãhna dxikthesu kpã'vxittxi.
4 Naatu masaw matuwan ibanak akir orot ta iyafar maiye na. Masaw kaifenayah akir orot hibai ukwarin hitut hi’a’afiy erebiya’ohow matabir.
5 Txajũ' kiwe namu' ki' kaakh vxite selpisáa, aça' txã'sa' ikhtxi. Txãa e'su' maazkuẽe selpisaawa kaakh, aça' txãawe'sxtxi' maaíi yuutxi' kpã'vxitna, vxitetxi' ikhtxi.
5 Masaw matuwan akir orot tabo iyafar maiye nan hibai hirab morob, naatu akir wairafih moumurih maiyow biyafarih afa hibow hirouw afa hibow hi’asbunubunuw himorob.
6 Txã'wẽ yũute', teeçx nçxi'k wala wedxnisa ji'phuk txã'snak nmehte kaah, adx nçxi'ka's pejka nwẽesẽ'jetxna sũhna.
6 “Orot ta’imonamo ihamiy ma’am i masaw matuwan natun ana yabow akisinamo, uftoro’ot iyafar not eo, ‘Natu boro hinakakafiy.’
7 Nawa txãa kiwete mjĩisawe'sxa' txãa nçxi'ka's uyçxa': Naa nçxi'k txã'wẽ naa kiwe's uwewa'jsana, aça' txã'sa' ikhçxa kiwe's kwe'sx iiyamu'nja'w jĩnatx puutx we'we.
7 “Baise masaw kaifenayah orot natun nan hi’itin taiyuwih hio, ‘Masaw matuwan natunaban iti, kwana ta’asabun, saise sawar tanab it ninowat.’
8 Sa' txãa nçxi'ka's uweçxa ikhçxa uuníi kakwe's txãa kiweju kutxi'jtx jĩnak pta'sx.
8 Imih himisir kek hibai hirab morob naatu biyan hibai hisaroun masaw ufunane ra’iy.
9 Txã'wẽ pta'sxçxa Jesusa' pẽjxku:
9 “Masaw matuwan iti tur nanonowar boro mi’itube nasinaf? Orot boro nan masaw kaifenayah nabow narouw hinamorob naatu masaw boro nab sabuw afa nitih hinama hinakaif.
10 Dxus librute na'wẽ fxi'jni ũsa' txã'sa' iilẽeymeewá'kwe i'kwe'sxa':
10 Buk iti na’atube hikikirum kwaiyab kwa’itin,
11 Txã'wẽ neewewa'jsa yuuna pa'jwa'ja's Dxusku vxitçxa nvxiht,
11 Iti i Regah sinaf matar
12 Txajũ' Dxus leya's kaapiya'jsawe'sx vxite' sacerdote npiiçthẽ'jwe'sxa' txãa ejemplo' txãawe'sxtxi we'wenitewa jiyuçxa', Jesusa's uweçxa tud wẽetx. Nawa nasatx ũukhçxa tudmée u'jtx.
12 Basit Jew ukwarih hikok Jesu hitab hitarab, anayabin iti oroubon eo’o ana naniyan hibaib i isah eo, baise rou’ay gagamin isan hibir, imih Jesu hihamiy in.
13 Txajũ' fxariseowe'sx vxite' Herodes nasa txãawe'sxtxi pa'yaçxatx maz kaah Jesus tasxte, kĩh ewmée we'wetewa kpajkxya'.
13 Pharisee afa naatu Herod ana kou’ay sabuw afa auman hiyafarih hin Jesu biyan hitit baibatemaim baikubibiruwin isan.
14 Aça' txãawe'sxa' na'wẽtx paapẽjx Jesusa's:
14 Hina biyan hitit naatu hio, “Bai’obaiyenayan aki aso’ob o abisa kuo’o i turobe, sabuw abisa tisisinaf isan men kunotanot, naatu sabuw hai not o men kui’itin, baise turobe God ana kok abisa sabuw kubi’obaiyih. Kuo anowar Caesar isan kabay ana bibaiyan boro ata ofafar ana astu’ub ai en?
15 Jesusa' txãawe'sx ũuste ewmée yajkxçxa txã'wẽ pẽyni's jiyuçxa', na'wẽk pas:
15 Imih kabay anayai ai en?” Baise Jesu hai baifuwen itin naatu eo, “Aisim ayu kwabikubibiruwu? Kabay kwabai kwana kwai’obaiyu aitin.”
16 teeçx vxyu's jxũna kũhtx, aça' thegçxa' na'jĩk:
16 Kabay hibai hina hitin naatu ibatiyih, “Yait ana yumat naatu wabin?”
17 Aça' Jesusa' na'wẽk jxkaah:
17 Imaibo Jesu iuwih eo, “Abisa Caesar nowan Caesar kwanitin, abisa God nowan God kwanitin.”
18 Txajũ' saduceowe'sxtxi paapẽjxya' kũh Jesus tasxte. Txãawe'sxa' uusaawe'sxa' peena yu' ĩtxĩ yuumeetxna sũhna yaakxsatx yu'. Sa' Jesus tasxte kũhçxa', pẽjxtxi:
18 Imaibo Sadducee morobone misir maiye isan men tibitumatum hina Jesu biyan hitit hibatiy.
19 —Idxa' jiine'ga, Moisesa' na'wẽk fxi'jçxa nvxiht: Maa piçthẽ'jwa nyu ji'phçxawa, luuçx ji'phumey uute', uusáa nyakha' txãa neeyũusáa u'y yakh kabaana aça' txãate luuçx nyafxtewe'sxa' uusáa nçxi'k na'wẽ neeyũuna jĩnak fxi'j.
19 “Bai’obaiyenayan Moses aki isai ofafar iti kirum, ‘Orot natabin natun en namomorob na’at, kwafur i boro orot ta ni’aawan saise kek hinatufuw tuwah momorob efanin.’
20 Kwe'sxa' jiitha'w siete piçthẽ'j pxakhtxi u'p yu'. Sa' nyakh nthẽ'jsa' iiyuuçxawa luuçx ji'phumey uuk.
20 Imih marasika orot ain uf nah etei seven hima’am, basit orot ain tabin natun en morob.
21 Aça' nyakh e'stewe'sxa' txãa u'y neeyũusáa yakh kabaçxawa, txãawa luuçx ji'phumey uuk. Sa' tekhtewe'sx nyakhwa txãa u'y neeyũusa's íiçxáak kaba. Nawa txãawa txã'wẽyçxáak yuu.
21 Naatu orot ufunamaim tuwah ana kwafur i’aawan, ibo na’atube kek en morob. Ef ta’imon matar orot founamaim,
22 Aça' sietesay teeçx u'ysaçxaçxáana kabana jxã'jçxawa, txã'wẽçxaçxáatx yuu. Nmehte' txãa u'ywa uuk.
22 naatu etei’imak nah seven babin hi’aawan aurih kek en himumurub, uftoro’ot babin morob.
23 Aça' uusaawe'sx ki' ĩtxĩ yuu ente', txãa u'ya' ¿maa yakh isa nyu yuuwa'jsakx cielute'? jĩnatx paapẽjx.
23 Morobone hina mimisir ana veya babin i boro orot menatan ni’aawan? Anayabin nah seven etei babin ta’imon hi’aawan.”
24 Aça' Jesusa' na'wẽk pta'sx:
24 Jesu iyafutih eo, “Kwa i anot hikwaris! Anayabin kwa Buk Atamanin hikikirum men kwaiyab naatu God ana fair auman men kwaso’ob?
25 Nawa uusaawe'sxa' ki' ĩtxĩ yuuçxa', nyu ji'phuwa'jsa meeta'. Kxte' kaaptamu'jna ũskiweme', txãa pa'gatey cielute' txãawe'sxa' angeleswe'sx na'wẽsaçxáa yã'tha'.
25 Morobone misir maiye ufunamaim tabin men ema’am, sabuw etei boro mar ana tounamatar na’atube hinama.
26 I'kwe'sxa' jxpubanuwe: Uusaawe'sxa' ki' ĩtxĩ yuuwa'jsa yuhta'. I'kwe'sxíiwa Moises librute iilẽeyne'kwe: Kxte' çhũçh yu'kh behna ũsni pxãjũ na'wẽk Dxusa' we'we: Adxa' Abrahan, Isaak, Jakob txãawe'sx Dxusthu jĩk.
26 Naatu morobone misir maiye isan Moses ana buk kutor wairaf ea’arah isan nati’imaim kikirum kwaiyab kwa’itin? God iti na’atube eo, ‘Ayu i Abraham ana God, Isaac ana God naatu Jacob ana God.’
27 Dxusa' uusaawe'sx Dxusme', txã' ĩtxĩsawe'sx Dxusa'. Aça' i'kwe'sxa' wala jxpubana ũsi'kwe jĩk.
27 I men murubih hai Godamih, baise yawasih hai God, kwa i anababatun ef kwasa’ir!”
28 Txã'wẽ pãapẽjxte', Jesus sxiigmée pasuçte wẽsẽ'jna ũsu'k Dxus ley kaapiya'jsa teeçxsa'. Sa' txãawa na'wẽk pẽjx:
28 Ofafar bai’ubaiyenayan ta nati’imaim ma tur nonowar Jesu tur gewasin Sadducee biya’afut itin, na Jesu ibatiy. “Ofafar tur etei wanawanahimaim tur menatan i gagamin?”
29 Jesusa' pta'sxku:
29 Jesu iya’afut eo, “Ofafar tur gagamin i iti, kwananowar Israel sabuw, Regah ata God akisinamo ata Regah.
30 Txã'sa' ũusuh jxuka yajkxçxa txãa yuuçxáana selpiina fxi'zewa'ja' bagaçxte yuhwa txutemée uu entepkaçx.
30 Regah a God isan iniyabow, dogor tutufin etei, ayub tutufin etei, a not tutufin etei naatu a fair tutufin etei.
31 Aça' e'stewe'sxa' txã'wẽydxi'a': Peekíi ma'wẽga ya'peeygãja', txã'wẽy mpeeygãh vxite nasatxwa. Naa ley e'zsa maatewa jxthaakwesata' jĩte',
31 Naatu ofafar gagamin bairou’abin i iti, ‘taituwa isah iniyabow o taiyuw isa kubiyabow na’atube.’ Ofafar iti rou’ab i gagamih ofafar etei hinatabirih.”
32 Dxus leya's kaapiya'jsa pasçxa':
32 Orot eo, “Abisa kuo i turobe bai’obaiyenayan, Regah akisinamo i God men god afa.
33 Sa' txã'wẽ ũusuh jxuka yajkxçxa txãa yuuçxáana bagaçxte yuhwa txutemée selpiina fxi'zeçxa, txã'wẽy ma'wẽ peekíi ya'peeygãja'kx txã'wẽ vxite nasatxwa peeygãhna fxi'zeni' Dxusna peesna maazkuẽe niimalwa altalte kabnite jxthaakwe ewsa' jĩk.
33 Imih dogor tutufin etei, a not tutufin etei naatu a fair tutufin etei a God isan iniyabow naatu taituwa isah inabiyabow o isa kubiyabow na’atube, iti ofafar rou’ab i gagamih men for kwarouw sibor kwa’a’afusar na’atube naatu men sibor afa God isan kwaya’ay na’atube’emih.”
34 Txajũ' Dxus leya's kaapiya'jsa txã'wẽ jxpa'yakx paste', Jesusa' na'jĩk:
34 Jesu orot ana baiya’afot i’itin i so’ob, iti orot i not wairafin, imih eo, “God ana aiwobomaim o men yokaika kuma’am.” Nati ufunamaim men yait ta Jesu isan baibat afa bow na ibaitiyimih.
35 Txajũ' Jesusa' dxuus yatte nasatx kaapiya'jna na'wẽk pta'sx:
35 Jesu Tafaror Baremaim ma bi’obaibiyih basit ibatiyih, “Aisim Ofafar bai’obaiyenayah Keriso isan i David ana agirane na hirouw teo’o?
36 Naapkaçxha' Dxus Espiritu kaayaki'the' Davxida' Kristo's we'weçxa' na'jĩk:
36 David Anun Kakafiyin biwan ana veya iti na’atube eorereb,
37 Aça' Kristo' ¿ma'wẽçxa Davxid nçxi'k yuukx? Davxid íiwa Kristo's we'weçxa': Adxna jxpe'jsa jĩk. Txã'wẽ Jesus pta'sxte', nasa txazkuẽesay wala weçxana wẽsẽ'je'tx.
37 David taiyuwin Keriso isan i ana ‘Regah’ rouw eo, naatu mi’itube boro Keriso David ana agirane nan?”
38 Txajũ' Jesusa' na'wẽ yu'kxpehnak kaapiya'j:
38 Jesu ma bi’obaibiyih eo, “Mata toniwa’an Ofafar bai’obaiyenayah isah, i hai kok faifuw manimanih hina’osen hinaremor naatu ahar efanamaim sabuw merarayow hinitih,
39 Sa' judiuwe'sx pkhaakhenisuwa kaçxni wejx ewsaçxáanatx pakwé', vxite' sã'jĩya' pi'kxni yat-suwa txã'wẽytxi yu'.
39 Kou’ay Baremaim urama’ama yayasairen i tebowabow naatu hiyuw ana veya efan gewasih tebowabow.
40 Sa' vxiudawe'sx kĩh ji'phuni'swa jxuka kusa'jçxatx txãa pesweni's kaapeçxkana'jya' wala jxu'j we'wena lisá'. Txã'wẽ yũupa'ga txãawe'sxa' wejx jxthaakwe Dxus kastigãyni yuutxna jĩk.
40 Kwafukwafur baibin tifufuwih hai sawar tebowabow naatu hai itinin baigewasin isan yoyoban manimanih teyoyoyoban, imih hai baimakiy kakafin anababatun boro hinab!”
41 Sa' Jesusa' dxuus yatte vxyu ãsxni dxi'pte kaçxçxa thegnak u'pu' ofxreda ãsxya' kũusatx. Aça' maaíi yu' vxyu wala ji'phsa' seena' wala akhetx.
41 Jesu Tafaror Bar ana kabay teya’ay sisibinamaim mare ma sabuw itih hai siwar hiya’ay. Sabuw totobuyoy wairafih kabay gagaminaka hiya.
42 Naapkaçxha' teeçx u'y vxiuda puuplesa kũhçxa', e'z vxyuu musxkuẽçxáak akh.
42 Baise kwafur babin yababan wairafin na ana kabay gidigidih rou’ab tew wanawanan iwan ana fofonin one toea na’atube.
43 Aça' Jesusa' txãa yakh u'jusawe'sxtxi pa'yaçxa na'wẽk pta'sx:
43 Jesu ana bai’ufununayah eaf ayuwih hina hai tur eowen eo, “Anababatun a tur ao’owen, iti kwafur babin ana siwar tew biwan i gagamin na’in sabuw etei hiya’iy natabirih.
44 Vxite yu' akhe'tx, nawa txãawe'sx peejinimée kijxasaçxáanatx akhe'. Nawa naa u'ya' kĩh yuhwa ji'phmeesaçxawa txajx ũ' weywa'ja's jxukak akh jĩnak pta'sx.
44 Afa hiya’aya i aurih karam turin hiyai turin hibotan, baise kwafur babin yababan wairafin abisa biyan ma’am etei’imak bai na yai.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.