Lucas 6

Dyus Yuwe Uꞌsesa (PBB) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Teeçx sapatu jxkaase ente', Jesusa' skuutxh ehsu u'jweçte', txãa yakh u'jusawe'sxa' skuutxhtxi ũhdena nxinxtxi sũupi'jçxa ũ'tx.
1 Baiyarir ana veya ta Jesu sanabey wanawanah remor inan, ana bai’ufununayah sanabey hirut kanabih hikeb ro’oro’oh hibow hi’aa.
2 Aça' fxariseowe'sx maaíi yu' pẽjxtxi:
2 Ofafar bai’obaiyenayah afa hi’itih basit hibatiyih. Kwa aisim Baiyarir ana veya ata ofafar kwa’astu’ub iti na’atube kwasisinaf?
3 Jesusa' na'wẽk pas:
3 Jesu iyafutih eo, “David ana sabuw bairi bayumih himorob, abisa sisinaf Buk Atamaninamaim hikirum inu’in kwaiyab kwaitin?
4 dxuus yatte u'kaçxa kxtee pantxi ũ'k, sa' txãa yakh u'jusawe'sxtxiwa ũsu'sku. Txãa pana' naasáa sacerdotewe'sxçxáa ũ'wa'the jiiçxawa txã'wẽk yũu.
4 David God Ana Bar wanawanan run Regah isan rafiy hisibor inu’in bai eaan, naatu turin ana sabuw itih hi’aa. Nati i ata ofafar eastu’ub. Anayabin firis akisihimo nati rafiy sibor hinab hina’aan men yait ta.
5 Aça' Dxus Nçxi'k Nasa Yuusaawa makwe sapatu jxkaase entewa jxkaahwa'j ji'pha' jĩk.
5 Naatu Jesu ana tur yomaninamaim iti na’atube eo, “Orot Natun i Baiyarir ana ukwarin.”
6 Vxite sapatu jxkaase ensu', Jesusa' judiuwe'sx pkhaakhenite u'kaçxa, Dxus yuwe's pta'sxya' takhku. Aça' kxte' teeçx piçthẽ'j paçu kuse udxnisak u'p yu'.
6 Baiyarir ana veya ta Jesu na Kou’ay Bar wanawanan run sabuw bai’obaiyih isan. Naatu nati sabuw wanawanahimaim i orot ta uman asukwafune murubin auman na ma’am.
7 Aça' Dxus leya's kaapiya'jsawe'sx vxite' fxariseowe'sxa' Jesusa's peethegu'natx ũsu' txã'wẽ sapatu jxkaase entewa nuykatxhite' pãatxhĩ'khya' sũhçxa.
7 Ofafar bai’obaiyenayah naatu Pharisee Jesu himtitiy Baiyarir ana veya orot ta tabiyawas na’at hita’itin, saise hai fair imaim hitab hitagam hita’umih.
8 Nawa Jesusa' peethegu'sawe'sx txã'wẽ ũus yaakxni's jiyuçxa', na'jĩk txãa piçthẽ'j kuse udxnisa's:
8 Baise sabuw abisa hinotanot i Jesu so’ob, imih orot isan eo, “Kumisir kutit iti sabuw nahimaim kubat.” Basit orot ma’am misir bat.
9 Aça' Jesusa' nasa kxte ũssatx na'jĩk:
9 Imaibo Jesu sabuw isah eo, “Ayu kwa abibatiy, ata ofafaramaim Baiyarir ana veya abistan i ebibasit boro tanasinaf? Orot babin tanibais gewasin tanasinaf o kakafin tanasinaf? Orot babin ana ma gewas isan taniyawas o ana yawas tanagurus?”
10 Jesusa' nasatx thegçxa', txãa ãçã'sa's na'wẽk jxkaah:
10 Jesu tatabir sabuw nutitiyih in sawar basit orot isan eo, “Uma kubora’ah.” Naatu orot uman bora’ah, marta’imon orot uman igewasin.
11 Nawa vxitesa yu' wala ũusaçxatx, sa' puutx paapẽyi'tx: Jesusa's ¿ma'wẽ yũuçxa ewmeete nvxiitukxtha'w? jĩna.
11 Etei hima’am yah so’ar higagamat taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti orot Jesu isan boro mi’itube tanasinaf?”
12 Txãn ensuy Jesusa' Dxusna pẽjxya' u'kh thã'the sa' teeçx kus utak Dxusna pẽjxna pe'te.
12 Nati ana veya’amaim Jesu yoyobanamih yen in oyaw wanamaim tit, naatu imaim ma God isan yoyoban in marto. Jesus arar yanamaim eyoyoyoban|alt="Jesus praying in wilderness" src="cn01698B.tif" size="col" loc="Luk 6.12" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="6.12"
13 Sa' khikhyna sẽhte', txã'sna pi'kxna u'jusa kuhsatx pa'yaçxa', doce nasa txhitxhku txajx jxkaahwa'j.
13 Mar auman basit, ana bai’ufununayah etei eaf ayuwih hiru’ay, naatu wanawanahimaim orot etei 12 rubinih, wabih tur abarayan iwaben.
14 Txãawe'sxa' naaçxahtx yu': Simon, txã'sa' Pedro yasek ki'p. Vxite' nyakh Adres, txajũ' Jakobo, Juan, Fxelipe, Bartolomé,
14 Naatu iti i tur abarayah wabih, Simon (wabin ta Peter, Jesu uf biwab) naatu Peter tain Andrew, James, John, Philip naatu Bartholomew,
15 Mateo, Tomas, Alfxeo nçxi'k Jakobo, Simon kananista nasa,
15 Matthew, Thomas naatu Alpheus natun James naatu Simon (Zerot teo),
16 Jakobo nyakh Judas, vxite' Judas Iskariote, Jesusa's açesawe'sx kusete dukhwa'jsa.
16 James natun Judas, naatu Judas Iscariot, (Jesu baban eo momorob).
17 Jesusa' txãa yakh u'jusawe'sx yakh thã'j vxiçu jxsa'jna kĩhçxa', teeçx ahte txaktek yuju nasa wala kuhsawe'sx yakh. Txãa nasa' Judea kiwesuwe'sx, Jerusalen çxhabuwe'sx, vxite' ĩkh wala pukasu Tiro Sidon çxhabsuwe'sxtxi Jesus pta'sxni's wẽsẽ'jya' pa'j, aça' vxite' ãçã'sa Jesus nuykatxhikahntxi pa'j.
17 Jesu ana tur abarayah bairi oyawane himatabir hire hina hititit ana maramaim, ana bai’ufununayah etei hiru’ay butun ana yabarinamaim bairi hibat, naatu sabuw maumurih na’in Judea wanawanan, Jerusalem wanawanan hiru’ay, naatu torane bar merar rou’ab, Taiya, Sidon auman sabuw etei hiru’ay.
18 Sa' eçx luuku vxit-satx ũuste ji'phsawa Jesus kutxi'the', katxhiçxatx neeyũ'.
18 Hiruru’ay anayabin i tur nowar isan naatu hai sawow yumatah ta ta hibow hima’am baiyawasih isan hina. Naatu sabuw afa demon kakafih hibiwawa’anih auman hinan etei iyawasih.
19 Aça' nasa jxukaysa kxte ũssa' Jesusa's jxa'dxya' wala pa'pçxu'tx, txã'wẽ jxa'dxçxaçxáa maawa katxhiçtetx uyu', txãasatx txã'wẽy yũu wẽjẽ'.
19 Sabuw etei i hikokok Jesu hitabutubun, anayabin hibubutubun ana veya, ana fair titit i etei biyawasih.
20 Txajũ' Jesusa' txãa yakh u'jusawe'sxtxi thegçxa', na'jĩk:
20 Jesu ana bai’ufununayah nutitiyih in sawar basit eo,
21 I'kwe'sxa' ãçxhíi yu' wẽena ũsçxawa weçxana meswe, txãa pa'gatey wala sã'jĩni yuune'kwe.
21 Kwa iyab boun bayumih kwabi’akir
22 I'kwe'sxa' Dxus Nçxi'k Nasa Yuusa's nwẽesẽ'pha'ga ewmeesathas i'kwe'sx yasetx açewe'wena txãawe'sx tasxu kutxi'jna txã'wẽ yũuçtewa, weçxana mfxi'zewe.
22 Sabuw hinifa’ifa’i, hinakwahiri, tur kakafih hina’uwi naatu kakafi hinarouw hinao ana maramaim kwaniyasisir, anayabin Orot Natun kwabi’ufunun!
23 Txãniitey Dxus yuwe pta'sxsawe'sxtxiwa txã'wẽtx pkxuu na' ãçxwa txã'wẽyçxáa yuutxna. Nawa nxusmée weçxana mfxi'zewe, txãa pa'gatey cielute peesni's jxpa'gawa'j ji'phi'kwe.
23 Imih sawar iti na’atube hinamamatar ana veya kwanakawasa naatu kwaniyasisir kwanaben. Anayabin a baiyan gagamin na’in maramaim inu’in. Abisa tisisinaf anayabin hai a’agir dinab oro’orot isah sawar iti na’atube hisinaf.
24 Nawa ji'phsawe'sx ãçxhíi weçxana fxi'zeni pçunijũ', wala yuh nxuste pa'jane'kwe.
24 Baise kwa iyab boun sawar wairafi kwama’am
25 I'kwe'sxa' ãçxhí' wẽt txikna ũsi'kwe, nawa e'su pxthaa yuh wẽjẽne'kwe. I'kwe'sxa' ãçxhí' sxijkana ũsi'kwe, nawa e'su nxusna ũ'nene'kwe.
25 Kwa iyab boun bay kwa’aa ya higadid kwama’am
26 I'kwe'sx yu', ãçxhíi yu' maa maa nasawa ewçxáa tuuthe'jni fxi'zeçxawa, e'su nxuste neeyũune'kwe. Nyafxiiteywa Dxus yuwe's pta'sxsatha'w jĩna ĩsxĩina u'jusatxi' txã'wẽtx ewsata' jĩna tuuthe'je'.
26 Kwa iyab sabuw wab tebobora’ara’ah boro yababan gagamin maiyow kwanab! Anayabin hai a’agir dinab baifufuwenayah isah na’atube hisinaf.
27 Nawa ayte wẽsẽ'jna ũssa i'kwe'sxtxi' na'wẽth jxkaaja': Puíi jxpakwesatxi' mpeeygãhwe. Açesatxi' ew yũuna mfxi'zewe.
27 Kwa iyab iti tur kwanonowar a tur ao’owen a kamabiy sabuw kwaniyabuwih, sabuw iyab tibifa’ifa’i isah gewasin kwanasinaf.
28 Ewmée nuywe'wesatxi's ka'tu' ewçxáa mwe'wewe. Wẽesxusatxi' txãawe'sx pa'gate Dxusa's mneewe'wewe.
28 Sabuw iyab hinao’orarafi, God kwanifefeyan baigegewasin nitih, naatu sabuw iyab isa kakafin hinasisinaf isah kwanayoyoban.
29 Idxa's pukakwetga pehtxate', ka'tuwe'sxa'swa petxakahn mes. Maaí' atxha's kusa'jaçyã'the', puiimée kmiisa yuhnawa mes.
29 Orot yait rebareb nabifafar na’at, raunane’ebo inabotabir nifafar. Naatu orot ta a biyabaibiyon tafan nikiya’ub nabaib na’at, baban auman inau nikiya’ub nab.
30 Pe'wsa's mes, sa' iidx jĩ's kusa'jçxa', dukhmeetewa pãatxhĩ'khna pẽynu.
30 Orot babin ta sawar isan nabifefeyani initih, naatu orot babin ta sawar o nowa ebaib, kwihamiy ebai, men bainamih inao maiye.
31 Maa nasawa i'kwe'sxtxi ewçxáa yũuna fxi'ze jxthãasçxa', i'kwe'sxwa txã'wẽy maa nasatxwa ewçxáa yũuna mfxi'zewe.
31 A kok mi’itube sabuw isa tisisinaf na’atube, ibo isah na’atube inasinaf.
32 I'kwe'sxtxi peeygãasaçxáatx ka'tuwa peeygãhçxa', ew yũusatha'w ¿jĩya' ãjãma'kwe? Makwe nasa ewmeesaçxawa txã'wẽ peeygãasaçxáatx peeygãjxa' yu' ãjã'tx aça'.
32 Sabuw o tibiyabuw akisih isah inabiyabow na’at, aisim boro baigegewasin inab? Sabuw kakafih turahinah tibiyabuwih akisih boro hiniyabuwih!
33 I'kwe'sxtxi ew yũusaçxáatx ka'tuwa ew yũuçxa', i'kwe'sxa' ew yũusatha'w ¿jĩya' ãjãma'kwe? Makwe pkalsaçxawa txã'wẽ ew yũusaçxáatx ew yũuya' yu' ãjã'tx.
33 Naatu sabuw o isa gewasin tesisinafuwat isah gewasin inasisinaf na’at, aisim boro baigegewasin inab? Sabuw bowabow kakafin wairafih na’atube tisisinaf.
34 Sa' i'kwe'sxtxi ki' kaasxwedu'jya' ãjãwa'jsaçxá's pki'jçxa', i'kwe'sxa' pu'çxsatha'w ¿jĩya' ãjãma'kwe? Makwe nasa ewmeesaçxawa, txã'wẽ kaasxwedu'jya' ãjãwa'jsaçxáatx pki'jya' yu' ãjã'tx.
34 Sabuw iyab kubitih o iso’ob i boro wan hinay maiye hinabit na’at, aisim boro baigewasin inab? Sabuw bowabow kakafin wairafih i hiso’ob turahinah tibitih ana fofonin boro wan hinab maiye!
35 Wejxwa i'kwe'sxa' puíi jxpakwesaatx peeygãhna fxi'ze ji'phi'kwe, sa' pki'jçxawa jxthaakwe kaasxwedu'juna sũhmée mfxi'zewe. Txã'wẽ ew yũusaatxi' Dxusa' wala deweena, aça' i'kwe'sxa' cielute Dxus luuçx yuune'kwe, txãa pa'gatey Dxus cielutewe'sxa' txã'sna yaakxsamée makwe ewmeesatewa ka'tu' ewçxáa yũuna ũsa'.
35 En! Baise akamabiy sabuw kwaniyabuwih, a gewasin kwanitih. Kwanitin men wan isan kwananot. Saise a baiyan gagamin na’in boro kwanab, naatu God auyomtoro’ot natunatunamih boro kwanamatar. Anayabin sabuw iyab aurih merarayow en, sabuw kakafih God nati sabuw isah i ebigewasin.
36 I'kwe'sxa' peeygãasa myuuwe, i'kwe'sx Tatawa ma'wẽ peeygãasana txã'wẽy.
36 Tamat ekakabeber na’atube kwanakabeber.
37 Ma'wẽsatewa jiimeeçxa', ewmeesata' jĩna we'wewa'jme', txã'wẽ yũupa'ga i'kwe'sxwa Dxus dxi'pte ewmeesa yuuya'mée. Vxitetx nuywe'wewa'jme', ka'tuwa nuywe'wekahmén. Ãhmée yũusaatx peltunãywa'ja', Dxuswa i'kwe'sxtxi peltunãykahn.
37 Taituwa inibatiyih, God boro obo nibatiyi, naatu taituwa ubar initih God boro obo ubar nit, taituwa hai kakafin inanotawiy, God boro a kakafin nanotawiy.
38 Vxitetx peeswa'ja', ka'tuwa i'kwe'sxtxi Dxusa' peeskahn. Makwe isaçxa vxitetx peeste', ka'tuwa i'kwe'sxtxi Dxusa' txãa isanitey ew uta pu'kisu'sna zuuna' ãsxçxa peesnisa's jxpa'gane'kwe.
38 Uma natasasar taituw isah, God boro uman natasasar o isa. Tur anababatun o boro inab uma awan nakasuwai. Turobe baibais boro uma yan nasuwa nare inab nayen uma awan nakaratan. Sabuw inabitih ana fofonin God boro na’atube fofon ta’imon nit.”
39 Teeçx ejemplo kaaja'da'jçxa' na'wẽk pta'sx:
39 Naatu Jesu oroubon ta iti na’atube eo, “Orot matan fim men karam boro fim turan nanawiy hairi hinan, anayabin nanawiy hairi hinanan na’at boro hairi’ika hinan hub hinare.
40 Piyasá' kaapiya'jsate jxthaakwesame'. Nawa maawa jxuka piyan jxã'jçxa yuuçxáa, kaapiya'jsa na'wẽy yuuna.
40 Kirum kek men yait ta boro ana bai’obaiyenayan nanatabirimih, baise na kirum nan yomanin na’a’asa’ub ana veya, i boro ana bai’obaiyenayan na’atube namatar.
41 ¿Ma'wẽçxa iidx yakhthẽ'j yafxte kxtã' le'çxkuẽesa khẽeçxa ũstewa, uyya' ãjãki'g? iidx yafxte yu' fxtũ pe'la yuu walasa khẽeçxa ũste'.
41 Aisim tai matan momor i’itin ku’u? Baise o mata ai bahun yi ebatabat men kutatatam.
42 ¿Ma'wẽçxa iidx yakhthẽ'ja's pẽyiki'g: Iidx yafxte kxtã'a's kutxi'ji'nja jĩna? iidx yafxte yu', fxtũ pe'la walasa khẽeçxa u'ptewa txãa yu'sa' uymeeçxa'. Ãakhẽçxáa ew we'wena u'jusathẽ'j, iidx yafxte fxtũ pe'la walasa khuẽ'yna mkuutxi'j, sa' txã'wẽ yũuçxaçxáa iidx yakhthẽ'j yafxte kxtã' le'çxkuẽsa's kutxi'jya' ãjãne'ga.
42 O mata ai bahun yi batabat men itatam, naatu tai isan i’o Aro, nekuna mata momor abosair, a naniyan mi’itube ibai kuo? Wanawanan rerekabih! Matoro’ot o mata ai bahun ina’uy, imaibo boro inanuw gewas tai matan momor ina’itin inabosair.
43 Fxtũu tasx ewsa', ewsaíiçxáak yũnu', nawa fxtũu tasx ewmeesa', ewmeesa íiçxáak yũnu'.
43 Ai gewasin nabiw ro’on boro men kakafin nayai, na’atube ai wanawanan kour nabiw ro’on boro men gewasin nayai.
44 Fxtũu tasx ma'wẽsatewa yũntek isa ew ya'jiyu'. Brewa's khãas tasxte ya'ude'çme', sa' uwa's çhũçh tasxte ya'ude'çme'.
44 Ai etei’imak boro ro’ohimaim ina’itah, fafou ro’on boro men agor afe’en inima’ub, na’atube waris boro men digumar afe’en inawasarir hinare.
45 Nasa ewsa' ewçxáatx we'we', ewsa's ũuste ji'phna txãa pa'ga. Nawa nasa ewmeesa', kazxçxáatx we'we', txãa pa'gatey ũuste yuu, kazxsa u'pna aça' we'wenisa' ũusuhne' kaseje' naa pa'ga.
45 Orot gewasin totobuyoy gewasin dogoronamaim tema’am boro nitaman nit. Orot kakafin totobuyoy kakafih dogoronamaim tema’am boro nitaman nit. Anayabin orot awanamaim abisa kakafin ititit, dogoron wanawanan i kakafin awan karatan inu’in.
46 I'kwe'sxa' adxa's Jxpe'jsa jĩ'i'kwe sa' ¿kĩh yuuçxakwe adx jxkaahni's kxtey yu'çmée?
46 Aisim ayu isau kwa’o, ‘Regah, Regah,’ baise abisa au’uwi i men na’atube kwasisinaf?
47 Maa nasawa adx tasxte utxaaçxa', adx we'weni's nwẽesẽ'jçxa jxkaahni's kxtey yũusa' txã' na'wẽsa':
47 Orot yait na ayu au tur nowar ebobosiyasiyar, ana itinin i iti ani’obaiyi kwana’itin.
48 Teeçx piçthẽ'ja' yu'wala pukate kwet walate kaaçxida'jçxa yat txajk. Txajũ' yu' walaaçxa', kxsũ afxihbna skhẽwçxawa yata's kẽesẽ'jme', kwette kaaçxida'jçxa txaahnipa'ga.
48 Orot ana bar wowabinamih hub kair re kabay afe’en tutut rouw, bar wowab. Harew tit yen bar bufut rab, baise bar men iyuwiyuw, anayabin bar wowab gewas.
49 Nawa maa nasawa adx we'weni's wẽsẽ'jçxawa, adx jxkaahni's kxtey yuumeena txã' teeçx piçthẽ'ja' yu'wala pukate yata's kwetmuse kajkweteçxáa txaahni na'wẽsa'. Yu' walaaçxa', tũçxhaçxa txãa yata's pẽtxçxa jxuka suwku.
49 Baise o yait ayu au tur inowar men kubobosiyasiyar, i orot ana bar wabat en wowowab na’atube, bar tutut en wowab batabat, harew tit yen bar rabirab ana veya mar ta’imonamo ufar re, naatu nati bar re’er i mutufor tarogowan.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.