Hebreus 11

Dyus Yuwe Uꞌsesa (PBB) vs ACF

Sair da comparação
ACF Almeida Corrigida Fiel
1 Dxusa's ũuste yaakxsa' yafxju ãate yu' uymeeçxawa, ũuste yu' jiik ya'fxi'ze' kxtey yuuyujuna sũhna ũythasna.
1 Ora, a fé é o firme fundamento das coisas que se esperam, e a prova das coisas que se não vêem.
2 Kwe'sx yaçgawe'sxa' txã'wẽ yaakxwa'ja's ji'phutx, txãasatx Dxus dxi'pte ew fxi'zesa yuu.
2 Porque por ela os antigos alcançaram testemunho.
3 Sa' kwe'sxwa txã'wẽy yaakxwa'ja's ji'ptha'w, txãasatha'w ãçxh na'wẽ kiwe ũsa' txã'sa' Dxusa' txajx we'weni yakhçxáa vxitne' nyafxíi yu' kĩhwa meetewa sũju'.
3 Pela fé entendemos que os mundos pela palavra de Deus foram criados; de maneira que aquilo que se vê não foi feito do que é aparente.
4 Abela' tajkx ikhçxa kabte', Dxusa' weçxayujuna sũhna ũuste jiiçxak txã'wẽ yũu, Kain jĩite thaakwe ewsa. Aça' txã'wẽ yũunisa' Dxus yakha' ewsane' yu' naa pa'ga Dxusa' jxpa'gak. Aça' Abel yu' uuni', nawa Abela' txã'wẽk Dxusa's ũuste jxpubamée yajkx jĩni yu' ãçxpa'jwa ũsa'.
4 Pela fé Abel ofereceu a Deus maior sacrifício do que Caim, pelo qual alcançou testemunho de que era justo, dando Deus testemunho dos seus dons, e por ela, depois de morto, ainda fala.
5 Enokwa txã'wẽ Dxusa's ũuste ew jiiçxa Dxus yakhçxáa fxi'zepa'ga, uumey pe'jna u'jnik yuu cielun. Txãa pa'ga peena yu' uymeeta', txã'sa' Dxusku pe'jna u'j txãa pa'ga. Aça' Dxus librute Enokha's we'weçxa': Nyafxíi uumey Dxus yakh weçxanak fxi'ze' jĩ'k.
5 Pela fé Enoque foi trasladado para não ver a morte, e não foi achado, porque Deus o trasladara; visto como antes da sua trasladação alcançou testemunho de que agradara a Deus.
6 Nawa ũuste Dxusa's yuuçxáa yaakxwa'ja's ji'phmeete', Dxus yakh weçxana fxi'zeya' ya'ãja'çme', txãa pa'ga txajx tasxte utxaasa' Dxusa' ũsna sa' txã'sna pakwete', nwe'wena sũhwa'ja's ũuste ji'phuwa'ja'.
6 Ora, sem fé é impossível agradar-lhe; porque é necessário que aquele que se aproxima de Deus creia que ele existe, e que é galardoador dos que o buscam.
7 Noewa txã'wẽy Dxus we'weni' kxtey yuuyujuna sũhwa'ja's ũuste jiik yu'. Txãasak kastigo nus pa'jyujuna sũhçxa Dxus jxkaahni's nwẽese'jçxa barko's vxit, txajx yattewe'sxtxi jxuka nwe'weya'. Sa' Dxusa' kxtey yuuyujuna sũhwa'ja's ũuste ji'phupa'ga, Dxusa' kxtey yuute', naa kiwetewe'sxa' ya'kastigãytxi aça' Dxusa' Noea's ewsa' jĩnak we'we.
7 Pela fé Noé, divinamente avisado das coisas que ainda não se viam, temeu e, para salvação da sua família, preparou a arca, pela qual condenou o mundo, e foi feito herdeiro da justiça que é segundo a fé.
8 Abrahanwa txã'wẽy Dxusa' kxtey yuuyujuna sũhwa'ja's ũuste jiiçxak, Dxus kiwe ũsya' pa'yate', nwẽese'jçxa kasehna u'j, nawa mtee pa'jwa'ja'sçxáa yuhwa jiimeek yu'.
8 Pela fé Abraão, sendo chamado, obedeceu, indo para um lugar que havia de receber por herança; e saiu, sem saber para onde ia.
9 Txã'wẽ Abrahana' Dxus kiwe ũsya' neeyũune' txã'sa' bagaçxteçxáawa kxtey yuuyujuna sũhwa'ja's ũuste jiiçxak maa sũhmée txagaçxhíi yu' pa'jsa na'wẽçxáa tultu txahçxa fxi'zena ũsu'. Aça' Isaak, Jakob txãawe'sxwa txãa kiwe's jxpa'gawa'jsaçxawa, txã'wẽyçxáatx pa'jsa na'wẽ fxi'zena ũsu'.
9 Pela fé habitou na terra da promessa, como em terra alheia, morando em cabanas com Isaque e Jacó, herdeiros com ele da mesma promessa.
10 Txãa pa'gatey Abrahana' cielute Dxus vxitni çxhaba's jxpa'gawa'ja'sku ũythasna ũsu', txãasak maa sũhmée fxi'ze'.
10 Porque esperava a cidade que tem fundamentos, da qual o artífice e construtor é Deus.
11 Abrahana' txã'wẽ Dxus we'weni' kxtey yuuyujuna sũhwa'ja's ji'phupa'gak Sara' txakwe wala thẽ'khwe luuçx ji'phuwa'jsamée yã'jçxawa, luuçx ji'phu.
11 Pela fé também a mesma Sara recebeu a virtude de conceber, e deu à luz já fora da idade; porquanto teve por fiel aquele que lho tinha prometido.
12 Txãasak Abrahana' txajx ji'j iiméh wala kuh ji'phsa yuu, cielute estrelxa vxite' yu'pukasu kwetmusetx ma'wẽga isate ya'ãja'çmée txã'wẽk kuh ji'phu, txakwe iiméh wala thẽ'khwe yã'jçxawa.
12 Por isso também de um, e esse já amortecido, descenderam tantos, em multidão, como as estrelas do céu, e como a areia inumerável que está na praia do mar.
13 Na'wẽ Dxusna yaakxsa nakwe wala kuh kxsustha'w txãawe'sxa' Dxus ũsya' neeyũuk txã'sa' jxpa'gamey uutx, txãasatx e'su txaçxteçxáawa Dxusa' kxtey yuuyujuna sũhna weçxana yaaki'. Sa' txãawe'sxa' naa kiwete tudtewe'sxçxáa ne'tka'w jĩnatx we'we.
13 Todos estes morreram na fé, sem terem recebido as promessas; mas vendo-as de longe, e crendo-as e abraçando-as, confessaram que eram estrangeiros e peregrinos na terra.
14 Txãawe'sxa' txã'wẽ we'weçxa' ew jiyute yu', vxite ahte ũsya' u'jwa'ja's pakwesáa ne'ta yu'.
14 Porque, os que isto dizem, claramente mostram que buscam uma pátria.
15 Txãawe'sxa' maa kiweju yuusaaçxawa txã'sna yajkxna ũswaça', txãa kiweníi sxawedwa'j ne'ta yu'.
15 E se, na verdade, se lembrassem daquela de onde haviam saído, teriam oportunidade de tornar.
16 Nawa txãawe'sx ũswa'j thaakwe ewsa's ne'ta pakwesáa yu' cielutewe'sxna, txãasatx sxawedmée. Txã'wẽ sxawedmeeta' txãa pa'gak Dxusa' thaame'çmée txãawe'sx Dxusthu jĩna ya'kxsuswa'ja's, txãasa txãawe'sx ũswa'j pheu'jni ji'pha'.
16 Mas agora desejam uma melhor, isto é, a celestial. Por isso também Deus não se envergonha deles, de se chamar seu Deus, porque já lhes preparou uma cidade.
17 Abrahana' txajx nçxi'k Isaakha's ikhtewa Dxusa' ki' ĩtxi vxituna sũhwa'ja's ũuste jiiçxak ikhya' jxũna u'j. Dxusa' Abrahan kĩh yũutewa jiyuya' sũhçxa txajx nçxi'k teeçxçxáasa's ikh kaathewa, wa'lmée kxtey yuuya'wak yu'. Makwe Dxus txãa yakh puutx we'weçxa':
17 Pela fé ofereceu Abraão a Isaque, quando foi provado; sim, aquele que recebera as promessas ofereceu o seu unigênito.
18 Iidx ji'j Isaaktewe'sx txã'wẽ wala penatxna jĩna we'wetewa, ikhya'wak yu'.
18 Sendo-lhe dito: Em Isaque será chamada a tua descendência, considerou que Deus era poderoso para até dentre os mortos o ressuscitar;
19 Nawa Abrahana' txajx ũuste yu' uutewa Dxusa' ki' ĩtxi vxituna sũhwa'ja's ji'phu'k. Txãasa isa ew yajkxte yu', Abrahan nçxi'ka' uusaawe'sx ksxavxyu ki' ĩtxi yuusáa na'wẽsa'.
19 E daí também em figura ele o recobrou.
20 Isaakwa Dxusa' kxtey yuuna sũhwa'ja's ũuste ew jiiçxak txajx nçxi'k Jakob Esau txãawe'sxtxi' bedicion wala jxpa'gane'kwe jĩna we'we.
20 Pela fé Isaque abençoou Jacó e Esaú, no tocante às coisas futuras.
21 Jakobwa Dxusa' kxtey yuuna sũhwa'ja's ũuste ew jiiçxak uuçyã'jçxa', José nçxi'ktxi teeçxsa na'wẽçxah jxukaysatx wala bedekĩni yuune'kwe jĩna we'we, sa' Dxusa's neewe'wek kĩiçhuçxa.
21 Pela fé Jacó, próximo da morte, abençoou cada um dos filhos de José, e adorou encostado à ponta do seu bordão.
22 Josewa Dxus pu'çxte' Israelwe'sxa' Egipto kiwejũ kasejetxna sũhwa'ja's ũuste ew jiiçxak, uuya'wayã'jçxa txãawe'sxtxi neewe'we txajx kakwe's mtee jxũna u'jçxa pedaawa'ja'swa.
22 Pela fé José, próximo da morte, fez menção da saída dos filhos de Israel, e deu ordem acerca de seus ossos.
23 Moises neywe'sxwa Dxusa' nwe'wena sũhwa'ja's ũuste ew jiiçxatx tekh a'te uta Moisesa's sũth, luuçxa' wala zhiçxkwe yu'ne' txãa pa'ga. Makwe Egipto kiwete jxkaahsa yu' ikh kaathewa ikhmeeta'.
23 Pela fé Moisés, já nascido, foi escondido três meses por seus pais, porque viram que era um menino formoso; e não temeram o mandamento do rei.
24 Moiseswa Dxusa' pu'çxhina sũhwa'ja's ũuste ew jiiçxak, Egipto kiwete jxkaahsa niisa nçxi'k jĩna kxsusni yuuwa'j yu'sa' wa'l, walaana kãhçxa'.
24 Pela fé Moisés, sendo já grande, recusou ser chamado filho da filha de Faraó,
25 Sa' naa kiwete pkalte weçxana fxi'zepkaçxte, wejxwa ũukhmée Dxus txhitxhnisa yakh ja'daçxah pkxuuni yuuwa'ja'sçxáak yajkx.
25 Escolhendo antes ser maltratado com o povo de Deus, do que por um pouco de tempo ter o gozo do pecado;
26 Txãa pa'gatey cielutewe'sxa's jxpa'gawa'ja'sçxáak yajkxçxa fxi'zena ũsu'. Txãasak Egipto kiwete iiméh seena' wala ji'phuni's yaakipkaçxte, Kristo na'wẽy yaaçeni pkxuuni fxi'zeni's ji'phuya'çxáa yajkx.
26 Tendo por maiores riquezas o vitupério de Cristo do que os tesouros do Egito; porque tinha em vista a recompensa.
27 Dxus pu'çxwa'ja's ũuste ew jiiçxak Moisesa' jxkaahsa ũusçxani yu'sa' ũukhmée Egipto kiwejũ kasehna u'j, sa' Dxus tasxu le'çxkweçxáa yuhwa txuteméek fxi'ze, Dxusa' vxyaasameetewa yafxju uyna ũs na'wẽ yajkxna.
27 Pela fé deixou o Egito, não temendo a ira do rei; porque ficou firme, como vendo o invisível.
28 Dxusa' nwe'weyujuna sũhwa'ja's ew ũuste jiiçxak Moisesa' Paskua fxiesta's vxitçxa eea's vxitxkhẽ sxũsx kaah, ikhwa'jsa angel sẽhçxawa Israelwe'sx luuçx nthẽ'jsa maa yuhtxwa ikhkahmen.
28 Pela fé celebrou a páscoa e a aspersão do sangue, para que o destruidor dos primogênitos lhes não tocasse.
29 Israelwe'sxwa Dxusa' pu'çxhina sũhwa'ja's ũuste ew jii yuupa'gaçxáak, mar bejuy uykhẽwwa'j dxi'j phaate txãawe'sx uykhẽwkahn. Aça' Egiptowe'sxwa txã'wẽy uykhẽu'nja'w sũhçxawa txãawe'sxa' ĩkhtee uutx yu' afxihbte.
29 Pela fé passaram o Mar Vermelho, como por terra seca; o que intentando os egípcios, se afogaram.
30 Dxusa' pu'çxhina sũhwa'ja's ũuste ew jiiçxatx Israelwe'sxa' Dxus we'weni's nwẽese'jçxa txã'wẽ siete enpkaçx Jeriko çxhabte muralxa peeku'j tadxina ũsu', aça' txã'wẽ nwẽese'pha'gak muralxa' wete.
30 Pela fé caíram os muros de Jericó, sendo rodeados durante sete dias.
31 Rahabwa Dxusa' nwe'weyujuna sũhwa'ja's ũuste ew jiiçxa, Israelwe'sx e'zsa kxtee peethegu'jya' pa'jsatx ewku jxpa'ga. Txãa pa'gak uumée, Dxusa's nwẽese'jsameewe'sx vxite yu' uutewa.
31 Pela fé Raabe, a meretriz, não pereceu com os incrédulos, acolhendo em paz os espias.
32 ¿Kĩh jwee yu' pta'sxitka? En ji'phwaç yu' pta'sxwa'j yu' walaíiçxáa ũsa', Gedeon, Barak, Sansón, Jefxté, Davxid, Samwel, Dxus yuwe pta'sxsawe'sx txãawe'sxtxi we'wewa'j.
32 E que mais direi? Faltar-me-ia o tempo contando de Gideão, e de Baraque, e de Sansão, e de Jefté, e de Davi, e de Samuel e dos profetas,
33 Txãawe'sxa' Dxusa' pu'çxhina sũhwa'ja's ũuste ew jiiçxatx maaíi yu' gweçxate puiiçxa knay, vxite' ewtxi jxkaahna fxi'ze, vxite' Dxus pu'çxni's jxpa'gatx, vxite' león yuwetxwa aphtxi,
33 Os quais pela fé venceram reinos, praticaram a justiça, alcançaram promessas, fecharam as bocas dos leões,
34 vxite' seena' ipx walajuwa çxhavxymeeta', vxite' ikhsa kusejuwa iyutx, vxite' puiiya' çxhãçxhameekwetewa kçxhãaçxha'jnisa yuuçxa, gweçxate iiméh kuhsatxwa knaytxi.
34 Apagaram a força do fogo, escaparam do fio da espada, da fraqueza tiraram forças, na batalha se esforçaram, puseram em fuga os exércitos dos estranhos.
35 Naapkaçxha' u'ywe'sxwa txãawe'sx luuçx uunisatx ki' ĩtxi vxitni jxpa'gatx. Vxite' seena' wala pkxuuni yuuçxa uutx, ki' ĩtxi yuuwa'ja's ji'phuçxa thaakwe ewte fxi'zeya' sũhçxa, nwe'wewa'j yu'sa' jxthãasmeeta'.
35 As mulheres receberam pela ressurreição os seus mortos; uns foram torturados, não aceitando o seu livramento, para alcançarem uma melhor ressurreição;
36 Naapkaçxha' vxite' weeçxna peçxujkweçxa çam kadenaju tudçxa karcelte txaahnitx yuu.
36 E outros experimentaram escárnios e açoites, e até cadeias e prisões.
37 Vxite' kwet wãatatahçxa ikhnitx yuu. Maaíi yu' pxãhsu pẽçnitx yuu. Vxite' iiméh seena' wala kxũusu'jni yuutx. Vxite' kçxilxuh ikhnitx yuu, naapkaçxha' vxite' ahçeçxa neeuni yat ji'phmeetx pekũhnaçxáa ũsu', kĩhwa ji'phmeeçxa piisxáa kha'tx kapla kha'tx txã'wẽsaçxá's pã'çxçxa, nxuste pkxuunitx fxi'zena ũsu'.
37 Foram apedrejados, serrados, tentados, mortos ao fio da espada; andaram vestidos de peles de ovelhas e de cabras, desamparados, aflitos e maltratados
38 Txã'wẽ pkxuunisawe'sxa' nasa u'pnimée kiwesuçxáatx fxi'zena ũsu' yu'khsu, kiwe kafxsu. (Nasa txã'wẽ Dxus yakh zhiçxkwe fxi'zesa yakha' naa kiwe' ũsweçxte yuuwa meena.)
38 (Dos quais o mundo não era digno), errantes pelos desertos, e montes, e pelas covas e cavernas da terra.
39 Dxusa' pu'çxhina sũhwa'ja's ũuste ew jiiçxa txãawe'sx jxukaysa txã'wẽ seena' yũuni yuuçxawa, Dxus ũsya' neeyũuk txãa yu'sa' txagaçxhíi yu' jxpa'gameeta',
39 E todos estes, tendo tido testemunho pela fé, não alcançaram a promessa,
40 txãa pa'gatey Dxusa' thaakwe ewsane' ji'phu' ãçxh naa ensu kwe'sx jĩi yã'jçxa. Aça' txãawe'sxa' kwe'sx yakh ja'daçxah jxpa'gawa'jsaçxatx txagaçxhíi yu' jxpa'gamée.
40 Provendo Deus alguma coisa melhor a nosso respeito, para que eles sem nós não fossem aperfeiçoados.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.