Atos 7
Dyus Yuwe Uꞌsesa (PBB) vs AAI
1 Txajũ' sacerdote npiiçthẽ'ja' Estebana's pẽjxku:
1 Imaibo Firis Gagamin Stephen ibatiy, “Tur iti i anababatun o isa teo?”
2 Estebana' pta'sxya' takhku:
2 Stephen iya’afut eo, “Taitu tuwai’inah naatu tamai’inah anao kwananowar! Ata agir Abraham ufibo na Haram imaim ma, baise wan Mesopotamia ma’am ana veya’amaim Marakaw ana God isan irerereb eo. Stephen Ebibinan|alt="Stephen preaching" src="cn01914B.tif" size="col" loc="Act 7.2" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="7.2"
3 Sa' na'wẽk jxkaah: Iidx kiwe petx iidx nwe'sx jxuka nvxihtçxa me'j kiwe ũsya'wath kxtee.
3 ‘A tafaram naatu taituwa inihamiyih inan tafaram ayu ana bi’obaiyi imaim inama.’
4 Txã'jĩte', Abrahana' Kaldea kiweju kasehçxa Harán kiwetek u'pxa' u'j. Txajũ' Abrahan neya' Harán kiwete uute', Dxusa' Abrahana's pe'jna yuwe'k naa kiwete ãçxh ũsi'kwe kxtee.
4 Imih Kaldia tafaram ihamiy naatu na Haram imaim ma. Tamah momorob ufunamaim God nawiy na me tafaram iti bitin boun kwa iti kwama’am.
5 Nawa Dxusa' Abrahana's naa kiwete nuypa'jçxa', kiwe le'çxkuẽçxáa yuhwa txagaçxhíi yu' ũsme'. Nawa idxa's e'suçxáawa naa kiwe's ũsu'nja, aça' idx uute', iidx luuçx jĩi neeyũuna jĩk. Txãn ensu' Abrahana' luuçx ji'phmeetewa txã'wẽk iidx luuçx jĩi jĩna puutx we'we.
5 God men abisa ta Abraham nowanamih itin naatu men kafa’imo me kikimin eafuw nowanamih itin. Baise God eomatan tafaram tutufin etei boro nowanamih nab naatu wawawan uf hinatutufuw boro hinab. Nati ana veya’amaim Abraham i aurin kek en ma’am God eomatan.
6 Abrahan ji'j ma'wẽ fxi'zewa'ja'swa Dxusa' pta'sxku: Iidx ji'jwe'sxa' vxite kiwesu pkxuuna jxpe'jni kuatrocientos anxu fxi'zetxna.
6 Naatu God iti na’atube eo, ‘O wawaw i boro nah toumanih hai tafaramamaim hinama, nati’imaim boro nah toumanih hai fair babanamaim hinama bowabow fokarin maiyow hinabow, hinarouw hini’a’afiyih kwamur etei 400 na’atube nasawar.’
7 Txã'wẽtewa txãa pkxuusawe'sxtxi' kastigaĩ'nja, kxah iidx ji'ja' txajũ kasehçxa naa kiwete adxa's selpiiya' yuwetxna jĩk.
7 Baise God iuwih eo, ‘Ayu nati tafaram hinabuwi babahimaim kwanama kwanabowabow boro baimakiy anitih. Nati ufunamaim boro tafaram kwanihamiy kwanatit efan iti’imaim ayu kwanakwafiru.
8 Dxusa' Abrahan yakh puutx we'weçxa', txãa puutx we'weni's peçxkanaya'mée jĩçxa cirkuncidãy kaakh txajx luuçxtxi'. Txãa pa'gak Abrahana' txajx nçxi'k Isaak upxhni oçxo en ãjaçpkaçxha', cirkuncidãy. Txã'wẽy Isaakwa txajx nçxi'k Jakoba's cirkuncidãyku. Aça' Jakobwa txajx nçxi'kwe'sx docesatx txã'wẽyçxaçxáak yuu. Txãa Jakob nçxi'kwe'sx txã'wẽ Israelwe'sx ji'j docesa neywe'sxta'.
8 Imaibo God ar afu’afuw ana obaibasit Abraham itin ina’inanen na’atube kaif. Imih Abraham natun Isaac tufuw fur ta’imon sasawar ufunamaim ana ar kanabin e’afuw. Nati ufunamaim Isaac natun Jacob ana ar kanabin e’afuw naatu Jacob natunatun 12 it uwatanah wabih gagamin auman hai ar kanabih e’afuw.
9 Txãa Jakob nçxi'kwe'sxa' nyakh Jose's ahçeçxa txweytxi, Egipto kiwen jxũna u'khan. Nawa Dxusa' José yakh txuteméek ũsu' nxuste fxi'zeçtewa nwe'wena.
9 Baise uwatanah wabih gagamin Joseph isan hibobowen akir wairafin na’atube hitih hitubun hibai hin Egypt imaim ma. Baise God i mar etei biyanamaim ma’am.
10 Txãasak Egiptote jxkaahsa Fxaraon dxi'pte ew fxi'zewa'ja's ũs. Txã'wẽ yũute', Fxaraona' Jose's Egiptote ne'jwe'sx ki'pçxa jxkaahsa yata's thegwa'jsak nvxiht.
10 Naatu ana yababan ta ta wanawanamaim bibais. Veya ta Joseph Egypt hai aiwob nanamaim titit ana veya aiwob orot Joseph i’itin yan bai naatu ana kakaf isan ma, anayabin God ukwar rerekab Joseph itin. Imih aiwob orot Joseph bai ana gawanamih yai, naatu aiwob ana bar gagamin wanawanan auman kaifin isan ana fair itin.” Joseph Egypt sabuw ebobonawiyih|alt="Joseph as ruler" src="cn01917b.tif" size="col" loc="Act 7.10" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="7.10"
11 Txãn ensu' Egipto kiwete jxuka Kanaan kiwete yã'jçxa wala wẽje pa'kh kxũusu'jwa'jsa, aça' kwe'sx yaçgathẽ'ja' ũ'wa'j uymeeta'.
11 “Nati ana veya’amaim baimar kakafin na, Egypt naatu Canaan tafaram wanawanan yababan gagamin na’in matar, naatu it uwatanah bayumih hi’akir.
12 Nawa Jakoba' Egipto kiwete skuutxh txweywa'j ũsa' jĩni's jiyuçxa', txajx nçxi'k kwe'sx yaçgawe'sxtxi kaakh. Txãa entetx nyafxçxah Egipto kiwen u'j.
12 Egyptamaim bay ma’am ana tur Jacob nonowar ana veya uwatanah hai nanawan wantoro’ot imaim hin.
13 E'su ki' u'the', Jose' pta'sxku: Adxa' i'kwe'sx nyakhthu jĩna. Aça' Egipto kiwete jxkaahsa' jiyuk Jose' kiim ji'thewa.
13 Hai nanawan bairou’abin ana veya Joseph taiyuwin botait irerereb tuwahinah hai tur eowen, naatu Pharaoh nati’imaim Joseph ana nibur isah so’ob.
14 Txajũ' Jose' txajx ney Jakob petx nwe'sx jxukaysatx yuukaakh. Txãawe'sxa' setenta y cinko ãhtx yu'.
14 Nati ufunamaim Joseph tamah Jacob isan, naatu tamah ana nibur isah tur iyafar, nah etei 75 na’atube.
15 Txã'wẽ yũupa'gak Jakoba' Egipto kiwen u'pxa' u'jçxa kxtee uu, aça' kwe'sx ji'j nyafxtewe'sxwa txãa kiwetee uutx.
15 Imaibo Jacob rena Egypt tit, nati’imaim i natunatun bairi himorob, it uwatanah.
16 Nawa e'su txaçxte', José dxi'thtxi jxũna yuhçxa Sikem kiwetetx pedáa, Abrahana' Hamor nçxi'kwe'sxtxi kiwe weyku uusaatx pedawa'j jĩçxa kxtee.
16 Naatu biyah i hibow himatabir maiye tafaram wabin Shekem rahamaim hiya, nati me i Abraham orot Hamor natunatun biyahine tubun.
17 Dxusa' Abrahana's kiwe ũswa'j en ãjaçte', Israelwe'sx Egiptote ũssa wala pehnatx.
17 “God ana omatanen Abraham eo’omatan na baiturobe isan ana veya na kabom, naatu ata sabuw Egypt hima’am busuruf ra’at tafaram awan karatan.
18 Naapkaçxha' Egipto kiwete jxkaahwa'jsa' Jose's jiimeesak u'ka.
18 Imaibo aiwob orot ta Joseph men susu’ub i busuruf Egypt isan i’aiwob.
19 Txãa jxkaahsa' kwe'sx yaçgawe'sxtxi ahçena pkxuuya' takhku, luuçx u'se upxsatx kthegu'jmée uukahn.
19 Ata a’agir ifufuwih, biyababan kakafin anababatun itih, eokikinih hai kek sosof hisrouwen hi’in himorob.
20 Naapkaçxha' txãa ensu' Moiseswa upxku Dxus peeygãani wala zhiçxkwesa. Aça' neywe'sxa' yatte tekh a'te jxpe'jtx.
20 “Nati ana veya’amaim Moses tufuw, kek ana itinin gewasin maiyow. Baremaim hinah tamah hibunwa’ir ma sumar etei tounu na’atube sawar.
21 Nawa jwee yu' jxpe'jya' ãjameeçxa', yu'wala pukaga sũthte', jxkaahsa niisa uyçxa', txãak nuywala txajx luuçx na'wẽ vxitçxa.
21 Imaibo barene hibotait titit ana veya, Pharaoh natun babitai natunamih bai ituw ra’at yen orot matar.
22 Txãa pa'gak Moisesa' kĩhtewa jxuka kaapiya'jni yuu Egipto kiwetewe'sx na'wẽy, sa' kĩhtewa jxtuhthesak yu'.
22 Egypt ana ukwar rerekab etei Moses hi’obaiy so’ob, naatu ana tur ana sinafumaim eo sisinaf etei i fairih.
23 Moisesa' kuarenta anxu ji'phuçxa', txajx nwe'sx Israelwe'sx ũsnite thegya' u'jya' yajkxku.
23 “Moses ana kwamur etei 40 na’atube baib ana maramaim ana not bogaigiwas tit ana sabuw Israel inananawanih.
24 Kxtee ũsçxa uyku teeçx Egiptotewe'sx txã'wẽ Israelwe'sx teeçxsa's pkxuuna ũste, aça' Moisesa' ãhmeekwesa ju'gu yuuçxa Egiptotewe'sxa's ikhku.
24 Tit inan Egypt orot ta Israel orot boborabirab itin, basit na ibais wasfafar naatu anasa bow Egypt orot rab morob.
25 Israelwe'sxa' Dxusne' kaah kwe'sxtxi nwe'weya' sũjkahnku txã'wẽ yũu Moisesa', nawa txãawe'sxa' txãa sũhmeeta'.
25 Moses not eo, ‘God ana baibais ayu wanawana’umaim esisinaf au sabuw boro hina’itin hinaso’ob, baise men hi’itinimih.’
26 Kuskuskhẽ' Moisesa' uyku e'z Israelitawe'sx puiina ũste, sa' na'jĩnak nwe'we wẽe: I'kwe'sxa' pxakhsai'kwe, sa' ¿kĩjxa'kwe pui'? jĩte',
26 Marto Israel orot rou’ab hairi hibiyow itih, basit na fafar naatu iuwih, ‘Kwa airi i ain uf, aisim taiyuw kwabiyow?’
27 vxite's uyisá' Moisesa's çxatxçxa na'jĩk: ¿Kimga idxa's npiiçthẽ'jsa kwe'sxtxi nwe'wewa'jsa na'wẽ vxitçxa nvxiht?
27 Baise orot ta biwa’an kakafene Moses rukouw eo, ‘O aki bainabatani naatu baibabatiyi isan yait rubini?’
28 Jũ'na ma'wẽga Egiptotewe'sxa's ikh ¿txã'wẽy adxnawa ikhe'nja sũjuwá'ga? jĩte',
28 ‘O kukokok ayu ina’asbunu fai Egypt orot ia’asabun na’atube?’
29 Moisesa' txãa kiweju ũphna u'jçxa Madian kiwenku u'j. Kxteek txajx kiwemeete pa'jçxa u'pu', sa' e'z luuçxku ji'phu.
29 Moses iti tur nonowar ana veya Egypt ihamiy bihir in tafaram wabin Midian imaim ma, nati’imaim touman orot na’atube ma’am natunatun orot rou’ab hitufuw.
30 Txãa kiwete Sinai vxiç utxasu nasa u'pnimeete kuarenta anxu fxi'zeçte', çhũçh tasxte ipx behnak vxyaa. Txãa pxãhte Dxus angela'sku uy.
30 Kwamur 40 sasawar ufunamaim oyaw Sinai sisibinamaim arar yan tounamatar Moses isan irerereb wairaf na’atube wa’ab wanawanan to’ab.
31 Txã'wẽ uyçxa', Moisesa' kuh yajkxna utxaak ew thegya'. Naapkaçxha' Dxus we'weni na'wẽk pthũuse:
31 Moses iti wairaf to’ab i’itin ana veya ana kasiy ra’at, naatu itinbunai isan na biyubin auman Regah fanan nowar;
32 Adxa' iidx yaçgawe'sx Abrahan, Isaak, Jakob txãawe'sx Dxusthu jĩte', Moisesa' ũukhna yayaçxa thegme'.
32 ‘Ayu i o uwatanah hai God, Abraham ana God, Isaac, naatu Jacob.’ Moses yan wanawanan birubir fafar an uman hioror naatu men karam boro tanuw ta’itin.
33 Aça' Dxusa' Moisesa's we'weçxa': Iidx pelgatxi's mpahde, ayte' kĩh pkal yuhwa ji'phmeesa ũsthu naa pa'ga.
33 Imaibo Regah eo, ‘A ana sumasum kubosair anayabin iti kamar i kakafiyin yan kubatabat.
34 Sa' Egiptote adx nasa pxthaa yuuni's uythu, sa' pxthaa we'weni'swa wẽse'th. Txãasath yuwé' nwe'weya'. Aça' adx jxkaahni's nwẽese'jçxa Egipto kiwen u'jwene'ga jĩk.
34 Ayu au sabuw Egypt imaim bai’akir kakafin maiyow hibaib aitih, naatu hitef hirererey anowar, imih rufamih botaitih isan are ana. O kuna aiyafari kumatabir maiye au Egypt.’
35 Israelwe'sxa' nyafxí' Moisesa's na'jĩnatx ahçe: ¿Kimga idxa's npiiçthẽ'jsa kwe'sxtxi nwe'wewa'jsa na'wẽ vxitçxa nvxiht? Txã'jĩna ahçetewa, Dxusa' çhũçh tasxte ipx ksxavxyuh vxyaaçxa', Moisesa's kaakh npiiçthẽ'jsa na'wẽ nwe'weya'.
35 “Moses i orot ta’imon Israel sabuw hikwahir hiu, ‘O yait rubini aki bainabatani naatu baibatiyi isan?’ Nati orot ta’imon sabuw bainabatanih naatu rufamih botaitih isan God taiyuwin ana tounamatar iyafar na wa’ab toto’abamaim irerereb Moses fair itin.
36 Moisesku txã'wẽ kwe'sx yaçgawe'sxtxi Egipto kiwejuh kutxi'j txãa kiwete kĩjkĩhwa seena'sa kaavxya'ja'jçxa. Txã'wẽy Ĩkh Wala Behsajuwa kutxi'kh sa' nasa u'pnimeesu kuarenta anxuk txã'wẽ kim yuhwa ãjãnimeesa's kaavxya'ja'jna ũsu'.
36 Sabuw nawiyih Egypt hihamiy hitit, naatu ina’inan men hi’i’itah efa’efanin Egyptamaim, Red Sea imaim, naatu kwamur 40 arar yanamaim iwa’an hi’itah.
37 Txãa Moisesíiçxáak Israelwe'sxtxi na'wẽ pta'sx: I'kwe'sx ji'j teeçxsa's kutxi'jçxa Dxusa' kaajxa'wa' txajx yuwe's pta'sxkahn, na'wẽk adxnawa kaah txã'wẽy. Aça' txã'sa' nwẽese'jwa'j ji'phi'kwe jĩk Moisesa'.
37 “Iti orot Moses i boun Israel sabuw hai tur eowen, ‘God boro dinab orot kwa wanawananamaim a orot ta niyafar nan, ayu biyafaru na’atube.’
38 Moisesku txã'wẽ nasa u'pnimée kiwete ũsu' kwe'sx yaçga Israelwe'sx yakh. Sa' Dxus angel yakhwa Sinaí vxiç walate puutx we'weçxa kwe'sx yaçgawe'sxtxi pta'sxku. Sa' Dxus jxkaahna kwet taplate fxi'jnitxwa jxpa'gak kwe'sxtxi ũsya'.
38 Iti orot Moses Israel sabuw bairi kou’ay hibai arar yanamaim hibat naatu ata a’agir bairi Sinai oyawemaim tounamatar tur yawasin bai re itin naatu ya’abun it isat rena.
39 Txã'wẽ yũutewa, kwe'sx yaçga Israelwe'sxa' Moisesa's nwẽese'jmée ahçeçxa, Egipto kiweníi sxawedxa'watx yu'.
39 Baise it ata a’agir fanan men hibosiyasiyar, naatu fanan hikwahir hikokok i mi’itube hitamatabir maiye hitan Egypt hitatit.
40 Txajũ' Aarona's na'wẽtx we'we: Kwe'sxtxi pe'jna u'jwa'jsa dxus na'wẽsa mpheu'j. Txã'wẽme' Moises Egipto kiwejũ kwe'sxtxi kutxi'jsa kĩhne' yuu nawa vxyaame'.
40 Imih Aaron hiu, ‘Aki akokok god ta kusinaf au nai i’iyon ebonawiyi. Moses Egyptane nawiyi atitit men aso’ob abisa isan matar.’
41 Txã'jĩçxa' txãawe'sx kuseju klaa luuçx na'wẽ pheu'jçxa txã'snatx wala weçxana tajkx ikhçxa kab.
41 Nati ana veya’amaim aibat ta cow natun ana yumatabe hibu’ur. Naatu sibor hibow hina sawar i umahimaim hisinaf mamatar ana sibor hiyai naatu ana hiyuw hibow hiyasisir.
42 Txã'wẽ yũute', Dxusa' txãawe'sx tasxuh txuteek, ẽe walasu estrelxa ũsta' txãaçxáatx neewe'wekahn. Txã'wẽ yũuwa'ja's Dxus yuwe pta'sxsawe'sx librute na'wẽ fxi'jni':
42 Baise God mafutih, naatu mar ana sawar kwafirih isan ibasit. Dinab orot hai Bukamaim hikikirum na iturobe,
43 Weh yuhwa txã'wẽ yũumée adxna weçxapkaçxte,
43 Kwa i god Moloch ana sis kwa’abar kwareremor,
44 Kwe'sx yaçgawe'sxa' nasa u'pnimée kiwete ũsçxa', Dxusna weçxana ũsni yat ji'phu'tx, Dxusa' ma'wẽne' Moisesa's vxitkaah txã'wẽy vxitçxatx ji'phu'.
44 “Ata a’agir God ana sis arar yanamaim hiyai hima’am i God ana itinin nati’imaim bairi hima’am. Nati sis i God mi’itube Moses iu bi’obaiy na’atube naatu God yayakitifuw na’atube hiwowab.
45 Aça' txã'snatx kwe'sx yaçgawe'sx Joswé yakh yuusa' jxpa'gaçxa jxũna yuwé'. Sa' judiu ji'jmée vxite nasa ũsni kiwete ka'ga'jçxa, Davxid entepkaçxtxi ji'phu'. Txãa kiwe's Dxus pu'çxte vxite nasatx kutxi'jçxa txãawe'sxtxi iiyamu.
45 Nati ufunamaim, ata a’agir sis tamahinah biyahine nan hibai hi’abar Joshua babanamaim bonawiyih bairi hirun sabuw afa hai tafaram God nunih hititit i hai tafaram hibai. Naatu nati sis i ma’am David ana veya’amaim tit.
46 Dxus peeygãanisa Davxida' teeçx dxuus yat txaahwa'j pheu'kh kxtee Jakob ji'jwe'sx Dxus ũswa'j.
46 David ana baibais gagamin na’in God biyanane bai, imih ifefeyan bar tawowab. Jacob ana God isan
47 Nawa txãa dxuus yata's Salomonku txah.
47 baise iti bar i Solomon wowab.
48 Txã'wẽtewa, Dxus cielutewe'sxa' piçthẽ'jwe'sx txaahni yatte yu' ũswa'jsa yu'çme'. Txã'wẽçxaíik Dxusa' txajx yuwee pta'sxsa's na'wẽ kwe'we'j:
48 “Baise Auyomtoro’ot ana God i men orot bar tewowowabimaim ema’ama’amih, dinab orot eo kikirum na’atube.
49 Cieluçxáa adx jxkaahna ũswa'ja',
49 ‘Mar i ayu au urama’ama,
50 Nakwe seena' kĩjkĩhwa ũsta' nawa txã' jxuka adx vxitnisaçxaçxáata' jĩ'k Dxusa'.
50 Sawar iti kwanotanot men ayu asinaf himatar?’
51 Txã'wẽtewa, Dxus yuwe's i'kwe'sx ũuste jxpa'gaya' wa'lçxa thũ'wẽ's aphçxa i'kwe fxi'ze' Dxusa's jiimée na'wẽ. Bagaçxtewa Dxus Espiritu's ahçenaçxáa ũsi'kwe i'kwe'sx yaçgawe'sx na'wẽy.
51 “Kwa i dogor fokarih naatu dogor wanawanan gugumin naatu tain gugurih God ana tur men kwanonowar! Kwa i a’a’agir ah kwabat, mar etei Anun Kakafiyin kwarurukouw!
52 I'kwe'sx yaçgawe'sx ¿maaçxa' Dxus yuwe pta'sxsawe'sxtxi pkxuusamée ũstxmanx? Teeçx yuja' kĩh pkal yuhwa ji'phmeesa jĩna pta'sxsawe'sxtxi ikhtxi. Ãçxha' i'kwe'sxa' txãa pkal ji'phmeesa's ahçeçxa ikhi'kwe.
52 Kwa a’agir dinab orot marasika hima’am etei hirouw hi’a’akirih, nati dinab oro’orot i marasika iti orot gewasin nan isan hikurereb. Baise kwa uwatanah hirouw himorob, naatu boun kwa iti orot gewasin nan baban kwao kwarab morob.
53 Dxus angel i'kwe'sxtxi Dxus leya's ũstewa, nwẽese'je'çmée i'kwe jĩte',
53 Kwa i God ana ofafar tounamatar hiyafar re’er kwabai, baise men kwabobosiyasiyar!”
54 txãawe'sxa' wẽse'jçxa', ki'thtxi ksuusu'jnatx ũusaçxa Estebana's.
54 Kaniser hima Stephen eo hinonowar yah so’ar gagamat bufutih hikarmusiyan himisir
55 Txã'wẽtewa, Estebana' Dxus Espiritu's ũuste jxukak ji'ph yu', sa' cielute pagayçxa Dxus u'pni seena' zhiçxkwesa's uyku, txã'wẽy Jesuswa Dxus pukate yujuçxa ũstek uy.
55 Baise Stephen God Anun Kakafiyin biyan etei karatan batabat au mar nuwra’at God ana marakaw itin naatu Jesu sisibin asukwafune batabat itin.
56 Sa' txã'wẽsa's uyçxa' na'jĩk:
56 Basit eo, “Kwanuw ra’at! Ayu mar ana etawan botawiy Orot Natun God ana asukwafune bat ai’itin!”
57 txãawe'sxa' thũ'wẽtx yaaphçxa, sus weyçxa jxukaysa Estebana's ãaphtxi ikhya'.
57 Fanah aumetawat hiwow tainih higibud, imaibo etei au ta’imon hinunuw hibai
58 Sa' çxhabuh kutxi'jçxa Estebana's açesawe'sxa' kwet wãatatahtx, txãawe'sx atxhtxi teeçx piçtakx Saulo yaasesa's kthegu'jçxa. |src="kn02154b.tifx" size="span" copy="© 1978 Davxid K. Kook Publisxig Ko." ref="Hechos 7.58"
58 hitain hitit bar merar gagamin ufunane hitaiy re kabayamaim hirab, orot iyab baifuwenamaim sif hirurubon, hai faifuw nati orot boubun wabin Saul anamaim hiya.
59 Kwet wãatatajaçpkaçxha', Estebana' na'jĩnak Dxus yakh puutx we'we:
59 Kabayamaim hibat hirabirab auman Stephen Regah isan ifefeyan eo “Regah Jesu ayubu kubai!”
60 peejxũkweçxa susku we'we na'jĩna:
60 Sun yowen fanan aumetawat erererey auman i wow eo, “Regah abisa ayu isou tisisinaf hai
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.