1 Coríntios 15
Dyus Yuwe Uꞌsesa (PBB) vs VC
1 Ãçxha' na'wẽ Kristo yuwe ewte nvxiitwa'jsa's pta'sxthu txã' ma'wẽsatewa ew kaajiyu'jya'wath yakhthẽ'jwe'sxtxi. I'kwe'sxa' txãa pta'sxni's jxpa'gaçxa txãajũ txutemée ũsi'kwe.
1 Eu vos lembro, irmãos, o Evangelho que vos preguei, e que tendes acolhido, no qual estais firmes.
2 Txãa Kristo yuwe ewsapa'ga i'kwe'sxa' nwe'weni ewte neeyũuwa'jsai'kwe, adx pta'sxni's kxulteçxáamée ũusuh jxuka jxpa'gaçxa yu'.
2 Por ele sereis salvos, se o conservardes como vo-lo preguei. De outra forma, em vão teríeis abraçado a fé.
3 Kristo yuwe ewte nvxiitwa'jsa jĩni's adxna ma'wẽ kaapiya'the' i'kwe'sxtxiwa txã'wẽyçxáath kaapiya'j txã' na'wẽk yu': Dxus librute ma'wẽne' fxi'jni ũsu' aça' txã'sa' kxtey yuuna Kristo' kwe'sx pkalsa pa'gate uuk.
3 Eu vos transmiti primeiramente o que eu mesmo havia recebido: que Cristo morreu por nossos pecados, segundo as Escrituras;
4 Txajũ' pedaniik yuu nawa tekh ente' ki' ĩtxi yuuk, Dxus librute ma'wẽne' fxi'jni ũsu' txã'wẽy.
4 foi sepultado, e ressurgiu ao terceiro dia, segundo as Escrituras;
5 Ki' ĩtxi yuuçxa', Pedro's vxyaak. Txajũ' vxite txajx jxkaahnisa docesatxwa vxyaak.
5 apareceu a Cefas, e em seguida aos Doze.
6 Txãa e'su' yakhthẽ'jwe'sx kinientos thaakwetx ũsu' teeçx ahte txãatxwa vxyaak, aça' txã'wẽ uysá' wala kuh nee ĩtxiyta' makwe vxite' yu' uutewa.
6 Depois apareceu a mais de quinhentos irmãos de uma vez, dos quais a maior parte ainda vive {e alguns já são mortos};
7 Txãa e'su ki' vxyaaçxa', Jakobo'sku vxyaa, sa' txajx jxkaahnisatxwa ki' vxyaak jxukaysatx.
7 depois apareceu a Tiago, em seguida a todos os apóstolos.
8 Nmehte' adxnawa vxyaak, adxa' en ãhmey upxsa seelpimeesa na'wẽsatewa.
8 E, por último de todos, apareceu também a mim, como a um abortivo.
9 Txãasa adxa' Jesus jxkaahnisatewe'sx vxite yakh yu', wala ãhmeekwesath, sa' Jesus jxkaahnisa na'wẽ yuuwa ya'kxsuswa'jmeesath, txã'wẽ Dxus luuçxtxith ahçena fxi'ze naa pa'ga.
9 Porque eu sou o menor dos apóstolos, e não sou digno de ser chamado apóstolo, porque persegui a Igreja de Deus.
10 Makwe txã'wẽsatewa, Dxusa' adxa's peeygãhçxa txhitxhku txajx peeygãani' kxul yuume' adx yakh. Txã'wẽsaçxawa adxthu vxitesate wejx jxthaakwe mjĩi. Nawa ew yajkxte yu' txã' adxçxáa mjĩinisa yu'çme', Dxusku adxa's peeygãhçxa txutemée ũsu' txãa pa'gaçxáath txã'wẽ mjĩi.
10 Mas, pela graça de Deus, sou o que sou, e a graça que ele me deu não tem sido inútil. Ao contrário, tenho trabalhado mais do que todos eles; não eu, mas a graça de Deus que está comigo.
11 Nawa txãa yu' kĩh yuumeena, Jesus jxkaahnisawe'sx ma'tx jxthaakwe mjĩi, meeçxa' adx ma'th jxthaakwe mjĩi. Nawa jxukaysa fxiymée txã'wẽçxaçxáatha'w Kristo nwe'wewa'ja's pta'sxi', aça' txã'sna i'kwe i'kwe'sxa' ũuste jxpa'ga.
11 Portanto, seja eu ou sejam eles, assim pregamos, e assim crestes.
12 Kwe'sx pta'sxni' Kristo ĩtxi yuuni'sku kaajiyu'jni yuu aça' i'kwe'sx yakh ũssa maaíi yu' ¿ma'wẽta uusaawe'sxa' ĩtxi yuuwa'jsameeta' jĩna we'we'?
12 Ora, se se prega que Jesus ressuscitou dentre os mortos, como dizem alguns de vós que não há ressurreição de mortos?
13 Uusaawe'sx ĩtxi yuuwa'jsameete', Kristowa ĩtxi yuumeene'ga.
13 Se não há ressurreição dos mortos, nem Cristo ressuscitou.
14 Kristo ĩtxi yuumeete', kwe'sx pta'sxni' kxul yuhna, aça' Kristo' kwe'sxtxi nwe'wesa' sũhna i'kwe'sx yaakxnisawa kxul yuhna.
14 Se Cristo não ressuscitou, é vã a nossa pregação, e também é vã a vossa fé.
15 Txã'wẽ Kristo' ĩtxi yuumée wá' aça' kwe'sxa' Dxus dxi'pte ĩsxiisa yu'nja'w, Dxusa' Kristo's ĩtxi vxitku jĩna pta'sxpa'ga. Txã'wẽ uusaawe'sx ĩtxi yuuwa'jsameete', Dxuswa Kristo's ĩtxi vxitmeene'ga.
15 Além disso, seríamos convencidos de ser falsas testemunhas de Deus, por termos dado testemunho contra Deus, afirmando que ele ressuscitou a Cristo, ao qual não ressuscitou {se os mortos não ressuscitam}.
16 Na'jĩ'th na': uusaawe'sx ĩtxi yuuwa'jsameete', Kristowa ĩtxi yuumeene'ga.
16 Pois, se os mortos não ressuscitam, também Cristo não ressuscitou.
17 Sa' Kristo ĩtxi yuumeete', i'kwe'sx ũuste yajkxçxa Kristo' kwe'sxtxi nwe'wesa' sũhnisa' kxul yuh yuune', aça' i'kwe'sx pkala' ãçxpkaçx Dxus peltunãynimée ũstxna.
17 E se Cristo não ressuscitou, é inútil a vossa fé, e ainda estais em vossos pecados.
18 Txã'wẽ ĩtxi yuumée wá' aça' Kristo's ũuste jxpa'gaçxa uusaawe'sxa' vxitune'ta.
18 Também estão perdidos os que morreram em Cristo.
19 Kristo yakh fxi'zeni' naa kiweteçxáa selpiwa'jsate', maatewa jxthaakwe kxulsa' kwe'sx ne'tka'w.
19 Se é só para esta vida que temos colocado a nossa esperança em Cristo, somos, de todos os homens, os mais dignos de lástima.
20 Nawa txã'wẽme'. Kristo' ĩtxi yuuyujk. Uusaawe'sx nyafxte ĩtxi yuusa' txãak yu'.
20 Mas não! Cristo ressuscitou dentre os mortos, como primícias dos que morreram!
21 Ma'wẽga naa kiwete uuwa'jwa teeçx nasate takh, txã'wẽy uuçxa ki' ĩtxi yuuwa'jwa teeçx nasatek takh.
21 Com efeito, se por um homem veio a morte, por um homem vem a ressurreição dos mortos.
22 Teeçxsa Adanpa'gaçxáa jxukaysatx uuwa'ja's ji'phu, txã'wẽy teeçxsa Kristopa'gaçxáa jxukaysatx ki' ĩtxi yuuwa'ja'swa ji'phu.
22 Assim como em Adão todos morrem, assim em Cristo todos reviverão.
23 Nawa txãawe'sx ĩtxi yuuwa'j en ãhte fxiifxiiçxah ĩtxi yuutxna. Nyafxte' Kristo khuẽ'yku yaçte ĩtxi yuu. Txãa e'suh Kristo ki' kĩijana naapkaçx Kristo's jxpa'gaçxa uusaawe'sx ĩtxi yuutxna.
23 Cada qual, porém, em sua ordem: como primícias, Cristo; em seguida, os que forem de Cristo, na ocasião de sua vinda.
24 Txãa e'su nmehsa pa'jana, txajũ Kristo' naa kiwetewe'sx vxite' cielutewe'sx ma'tx yuu nawa kĩh yuhwa nvxihtmée jxuka kaapçu'ju'jçxa txajx jxkaahni's jxuka dukhena Neya's, txãa yuuçxáa jxkaakhan.
24 Depois, virá o fim, quando entregar o Reino a Deus, ao Pai, depois de haver destruído todo principado, toda potestade e toda dominação.
25 Nawa txã'wẽ yuumey yu' Kristo khuẽ'y jxkaahwa'jsa', txã'wẽ Dxusa' açesa jxukaysatx Kristoçxaçxá's nwẽese'jwa'ja's vxitpkaçx.
25 Porque é necessário que ele reine, até que ponha todos os inimigos debaixo de seus pés.
26 Txã'wẽ jxukaysatx Kristoçxaçxá's nwẽese'jwa'ja's vxitçxa, nmehte' uuwa'ja'swa Dxusa' ivxiituna.
26 O último inimigo a derrotar será a morte, porque Deus sujeitou tudo debaixo dos seus pés.
27 Dxus librute we'weçxa': Jxukaysa Kristo's nwẽese'jwa'jsata' jĩ'k aça' Dxuswa Kristo jxkaahni yuuna sũjuwá'kwe, nawa txã'wẽme'.
27 Mas, quando ele disser que tudo lhe está sujeito, claro é que se excetua aquele que lhe sujeitou todas as coisas.
28 Açesa jxukaysa Kristoçxaçxá's nwẽese'jeçpkaçxha', Dxus Nçxi'k Kristoíiwa Ney tasxte nwẽese'jya' ya'dukhena Ney makwe ne' ũs petx txãa yã'jçxa jxuka. Txã'wẽ yũute, Dxusa' txãaçxaçxáa jxkaajana.
28 E, quando tudo lhe estiver sujeito, então também o próprio Filho renderá homenagem àquele que lhe sujeitou todas as coisas, a fim de que Deus seja tudo em todos.
29 Txã'wẽ uusaawe'sx ĩtxi yuuwa'jsameete', ¿kĩjxa'çxáata txã'wẽ ya'bautisaĩ' ĩtxi yuuwa'ja's yajkxçxa?
29 De outra maneira, que intentam aqueles que se batizam em favor dos mortos? Se os mortos realmente não ressuscitam, por que se batizam por eles?
30 Txã'wẽ ĩtxi yuuwa'jmeete', kwe'sxa' ¿kĩjxa'çxáatka'w een isa ikh wẽeni fxi'ze', ĩtxi yuuwa'ja's pta'sxna kxulteçxáa?
30 E nós, por que nos expomos a perigos a toda hora?
31 Adxa' txã'wẽ yuh een isa ikh wẽeni fxi'ze'th txã' ĩsxiinime'. Nawa, yakhthẽ'jwe'sx, Jesukristo's ũuste ji'phi'kwe txãa pa'gaçxáath txã'wẽ yu' weçxana.
31 Cada dia, irmãos, expondo-me à morte, tão certo como vós sois a minha glória em Jesus Cristo nosso Senhor.
32 Efxesotewe'sxa' yu'kh eçx na'wẽ seena' weesweesata' jĩ'tx txãawe'sx yakh iipuiith. Nawa adxa' ¿kĩh yũuçxatka uuwa'ja's ũukhu'çmée? Txã'wẽ uuyã'jçxa' peena yu' ĩtxi yuuwa'jmée dxihte', isa yuh we'we'ne'ta na'wẽ we'wesa': Ũ'na tudxna fxi'zega, uuçxa kxtee pçuwa'jsaçxáatha'w jĩsa'.
32 Se foi por intenção humana que combati com as feras em Éfeso, que me aproveita isso? Se os mortos não ressuscitam, comamos e bebamos, porque amanhã morreremos.
33 Txã'wẽ ĩtxi yuuwa'jme' jĩni's txã'wẽ dxihna sũhna jxpubanuwe. Txã'wẽme', namikuwe'sx ewmeesa' kaypuba'jatxna ew fxi'zesa's jĩ'tx txã' kxtey yuuna.
33 Não vos deixeis enganar: Más companhias corrompem bons costumes.
34 I'kwe'sxa' jxpubamée fxi'zenite sxawedçxa, peena yu' pkalte fxi'zenuwe. Txã'wẽ yũumeeçxa' i'kwe'sx maaíi yu' ãçxpa'jwa Dxusa's jiimeei'kwe. Txã'wẽth ãate we'we' thaameçxa jxpa'yakx fxi'zekahn.
34 Despertai, como convém, e não pequeis! Porque alguns vivem na total ignorância de Deus - para vergonha vossa o digo.
35 Nawa maaíi yu' pẽyiwáatxna na'jĩna: Uusáa ki' ĩtxi yuuwa'ja' ¿ma'wẽkx? Kakwe ¿ma'wẽsa ji'phutxki? jĩtxna.
35 Mas, dirá alguém, como ressuscitam os mortos? E com que corpo vêm?
36 Jiyuya' ãja'çmeewá'kwe. I'kwe'sxa' peekx jiine'kwe kĩh nxinxa'swa uuhte', txãa nxinx kajkwekhẽwe'sxa' çxibi'k, naapkaçxha' dxiitewe'sx ũusçxáak buçxá'.
36 Insensato! O que semeias não recobra vida, sem antes morrer.
37 Skuutxh nxinx ma'k yuu meeçxa' fxtũu nxinx ma'k yuu nawa uuhte' txãa nxinxíiçxáa ãate kãawa'jsame', txãa nxinxte ũusçxáa buçxawa'jsa'.
37 E, quando semeias, não semeias o corpo da planta que há de nascer, mas o simples grão, como, por exemplo, de trigo ou de alguma outra planta.
38 Aça' txãa nxinxuh buçxasa' kakwe ma'wẽsaçxah ji'phuwa'jsatewa txã'wẽsak Dxusa' ũsu', kĩh nxinxtewa txãa iisa fxiyfxiyçxah.
38 Deus, porém, lhe dá o corpo como lhe apraz, e a cada uma das sementes o corpo da planta que lhe é própria.
39 Txajíi kakwe ma'wẽsawa ũsta', nawa txã'wẽçxaçxáa meeta'. Nasaa kakwe' fxiyta', aça' niimal kakwewa fxiyta'. Txã'wẽy fxuusáa kakwewa fxiyta', aça' yu'gawe'sx wedx kakwewa fxiyta'.
39 Nem todas as carnes são iguais: uma é a dos homens e outra a dos animais; a das aves difere da dos peixes.
40 Txã'wẽy ẽe walatewa ũsta', naapkaçxha' naa kiwetewa ũsta'. Nawa ẽe walatewe'sxa' fxiy zhiçxkweta' naa kiwetewe'sxte.
40 Também há corpos celestes e corpos terrestres, mas o brilho dos celestes difere do brilho dos terrestres.
41 Sek kweethni vxite' a'te kweethniwa fxiyta'. Txã'wẽy estrelxa kweethni vxite' sek kweethniwa fxiyta'. Sa' estrelxa pwe'sx kweethniwa puutx fxiyçxaçxáata'.
41 Uma é a claridade do sol, outra a claridade da lua e outra a claridade das estrelas; e ainda uma estrela difere da outra na claridade.
42 Txã'wẽy kwe'sx kakwewa fxiy yuuwa'jsa' ki' ĩtxi yuunijũ'. Uute', kakwe pçuwa'jsa's ya'peda'k, naapkaçxha' txãa pedaniijũ ki' ĩtxi yu'k peena yu' uuwa'jmée kakwe yakh.
42 Assim também é a ressurreição dos mortos. Semeado na corrupção, o corpo ressuscita incorruptível;
43 Kakwe kazxsa's ya'peda'k, nawa txajũ ki' ĩtxi yuuçxa', seena' zhiçxkwesak yu'. Kakwe selpimeesa'sku ya'peda', nawa txãajũ ki' ĩtxi yuuçxa bagaçxte yuhwa pçumée selpiwa'jsak yu'.
43 semeado no desprezo, ressuscita glorioso; semeado na fraqueza, ressuscita vigoroso;
44 Naa kiwete fxi'zeni kakwe' vxite', aça' Dxus tasxte fxi'zewa'j kakwewa vxite'. Txãa pa'ga kakwe naa kiwetewe'sxa's ya'peda'k, naapkaçxha' ki' ĩtxi yuusáa kakwe' Dxus tasxte ũswa'jsa'.
44 semeado corpo animal, ressuscita corpo espiritual. Se há um corpo animal, também há um espiritual.
45 Txajíik Dxus librute we'weçxa': Nyafxte piçthẽ'j Adana' naa kiwete ĩtxi fxi'zewa'ja'sçxáak ji'phu' jĩ'. Nawa nmehtewe'sx Adana' pçumée ĩtxi fxi'zewa'ja's peessa'.
45 Como está escrito: O primeiro homem, Adão, foi feito alma vivente {Gn 2,7}; o segundo Adão é espírito vivificante.
46 Nawa nyafxte kakwe' Dxus tasxte fxi'zewa'jsa yu'çme'. Nyafxtewe'sxa' naa kiwete fxi'zeni kakweçxáak yu', naapkaçxha' nmehte kakwe' Dxus tasxte fxi'zewa'jsa'.
46 Mas não é o espiritual que vem primeiro, e sim o animal; o espiritual vem depois.
47 Nyafxte piçthẽ'j Adana' kiwe'sku pheu'jnisa yu' naa kiwetewe'sx, naapkaçxha' e'stewe'sxa' Kristok yu' cielujũwe'sx.
47 O primeiro homem, tirado da terra, é terreno; o segundo veio do céu.
48 Naa kiwete jxukaysa nasaa kakwe' nyafxte Adan kakwewa ma'wẽga kiwe yu', txã'wẽysa íiçxáata', naapkaçxha' cielute ũswa'jsa kakwe' cielujũwe'sx kakwe na'wẽy yuuwa'jsa'.
48 Qual o homem terreno, tais os homens terrenos; e qual o homem celestial, tais os homens celestiais.
49 Ma'wẽtka'w ãçxwa nyafxte Adan kakwe's íiçxáa ji'phuya' ãja', txã'wẽy Kristo kakwe's íiçxáa ji'phuya' ãja'nja'w txã'wẽ yuuwa'j en ãhte'.
49 Assim como reproduzimos em nós as feições do homem terreno, precisamos reproduzir as feições do homem celestial.
50 Yakhthẽ'jwe'sx, i'kwe'sxtxi ãateth pta'sxi': Naa kakwe yakha' cielute Dxus jxkaahnite u'kaya' ya'ãjameena. Naa kiwete pçuwa'jsa' ¿ma'wẽ bagaçxte yuhwa pçuwa'jmée ĩtxi fxi'zenite ũsya' ãjakx?
50 O que afirmo, irmãos, é que nem a carne nem o sangue podem participar do Reino de Deus; e que a corrupção não participará da incorruptibilidade.
51 Ãçxha' pta'sx ya'wath: Maaíi yu' nee uumée ũssa' naa dudte korneta tukani nmeh susuçpkaçxha', naa kakwe's yu'pthehni yuuçxa vxite kakwe jxpa'ga'nja'w jxukaysa.
51 Eis que vos revelo um mistério: nem todos morreremos, mas todos seremos transformados,
52 Txã'wẽ korneta susuçpkaçxha', uusaawe'sxa' ki' ĩtxi yuutxna peena yu' uuya'mée, naapkaçxha' naa dudte yaakxni yuumeete nee uumée ĩtxi ũssa kakwe' yu'pthehni yuutxna.
52 num momento, num abrir e fechar de olhos, ao som da última trombeta {porque a trombeta soará}. Os mortos ressuscitarão incorruptíveis, e nós seremos transformados.
53 Txãa pa'gatey kakwe pçuusáa uuniijũ' vxite kakwe bagaçxte yuhwa pçuwa'jmeesa's jxpa'gawa'j ji'pha'. Sa' kwe'sx kakwe uuwa'jsa's yu'pthehçxa bagaçxte yuhwa uuwa'jmeesa's jxpa'gawa'ja'.
53 É necessário que este corpo corruptível se revista da incorruptibilidade, e que este corpo mortal se revista da imortalidade.
54 Txã'wẽ kakwe pçuusá' vxite kakwe bagaçxte yuhwa pçuwa'jmeesa's jxpa'gaçxa kwe'sx kakwe uuwa'jsa's yu'pthehçxa bagaçxte yuhwa uuwa'jmeesa's jxpa'ganijũ' Dxus librute we'weçxa': Uuwa'ja's ivxiitunik yuu, peena yu' uu en pa'khamen jĩ'k txã' kxtey yuuna.
54 Quando este corpo corruptível estiver revestido da incorruptibilidade, e quando este corpo mortal estiver revestido da imortalidade, então se cumprirá a palavra da Escritura:
55 Uuwa'ja' bagaçxte yuhwa mee yuukahn jxuka ivxiitute', ¿ma'wẽ uuwa'j en pa'ja'kx uuwa'ja's ji'phuwa'jsamée yã'jsa's?
55 A morte foi tragada pela vitória {Is 25,8}. Onde está, ó morte, a tua vitória? Onde está, ó morte, o teu aguilhão {Os 13,14}?
56 Uuwa'j ena' pkalpa'gaçxáak pa'j, aça' txãa pkala's kçxhãaçxha'jsa' nyafxíi leyku txã'wẽ yuu.
56 Ora, o aguilhão da morte é o pecado, e a força do pecado é a lei.
57 Txã'wẽtewa, Dxus txakwe ewte kwe'sxtxi jxpe'jsa Jesukristo pu'çxpa'ga uuwa'ja's peena yu' ji'phuwa'jsameetha'w.
57 Graças, porém, sejam dadas a Deus, que nos dá a vitória por nosso Senhor Jesus Cristo!
58 Txãa pa'ga adx yakhthẽ'jwe'sx, bagaçxte yuhwa pu'vxitumée Dxus yakh mfxi'zewe, Jesukristo's jwee íiçxáa çxhãçxha selpiina, txãa pa'gatey Jesukristo's selpinisa' kxulsame'.
58 Por conseqüência, meus amados irmãos, sede firmes e inabaláveis, aplicando-vos cada vez mais à obra do Senhor. Sabeis que o vosso trabalho no Senhor não é em vão.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.