Lucas 18
mri (MRI) vs ARIB
1 Nā, ka kōrero ia i tētahi kupu whakarite ki a rātou mō tēnei, kia īnoi rātou i ngā wā katoa, kia kaua e ngoikore.
1 Contou-lhes também uma parábola sobre o dever de orar sempre, e nunca desfalecer.
2 I mea ia, “I tētahi pā tērā tētahi kaiwhakawā, he tangata kīhai nei i wehi ki te Atua, kīhai anō i hopohopo ki te tangata.
2 dizendo: Havia em certa cidade um juiz que não temia a Deus, nem respeitava os homens.
3 I taua pā anō tētahi pouaru; ā, ka haere mai tērā ki a ia, ka mea, ‘Takitakina tōku mate i tōku hoa tauwhāinga.’
3 Havia também naquela mesma cidade uma viúva que ia ter com ele, dizendo: Faze-me justiça contra o meu adversário.
4 Ā, he roa kīhai ia i pai, muri iho ka mea ia i roto i a ia, ‘Ahakoa kāhore ahau e wehi ki te Atua, e hopohopo ki te tangata,
4 E por algum tempo não quis atendê-la; mas depois disse consigo: Ainda que não temo a Deus, nem respeito os homens,
5 heoi, ka pōrearea ahau i te pouaru nei, nā, ka takitakina e ahau tōna mate, kei haere tonu mai ka mate ahau i te hōhā.’ ”
5 todavia, como esta viúva me incomoda, hei de fazer-lhe justiça, para que ela não continue a vir molestar-me.
6 Ka mea te Ariki, “Whakarongo ki tā te kaiwhakawā kino i mea rā.
6 Prosseguiu o Senhor: Ouvi o que diz esse juiz injusto.
7 Ā, e kore rānei te Atua e ngaki i te mate o āna tāngata i whiriwhiri ai, e karanga nei ki a ia i te ao, i te pō, ahakoa whakaroa noa ia ki a rātou?
7 E não fará Deus justiça aos seus escolhidos, que dia e noite clamam a ele, já que é longânimo para com eles?
8 Ko tāku kupu tēnei ki a koutou, ka hohoro ia te takitaki i tō rātou mate. Otirā, ka tae mai te Tama a te tangata, e rokohina mai rānei e ia he whakapono i runga i te whenua?”
8 Digo-vos que depressa lhes fará justiça. Contudo quando vier o Filho do homem, porventura achará fé na terra?
9 Nā, ka kōrero anō ia i tēnei kupu whakarite ki ētahi, i whakamanawa nei ki a rātou anō he tika, i whakakorekore ki ērā atu katoa,
9 Propôs também esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, crendo que eram justos, e desprezavam os outros:
10 “Tokorua ngā tāngata i haere ki te temepara ki te īnoi; he Parihi tētahi, ko tētahi he pupirikana.
10 Dois homens subiram ao templo para orar; um fariseu, e o outro publicano.
11 “Tū ana te Parihi ko ia anake, ko tāna karakia tēnei, ‘E te Atua, ka whakawhetai ahau ki a koe, nō te mea kāhore ahau e rite ki ērā atu tāngata, ki te hunga hao taonga, kino, pūremu, mōku hoki tē rite ki tēnei pupirikana.
11 O fariseu, de pé, assim orava consigo mesmo: ó Deus, graças te dou que não sou como os demais homens, roubadores, injustos, adúlteros, nem ainda com este publicano.
12 Takirua āku nohoanga pukutanga i te wiki, e hoatu ana e ahau te wāhi whakatekau o āku mea katoa.’
12 Jejuo duas vezes na semana, e dou o dízimo de tudo quanto ganho.
13 “Ko te pupirikana ia i tū mai i tawhiti, kīhai i mea kia anga ake ōna kanohi ki te rangi, heoi, pātuki ana ki tōna uma, ka mea, ‘E te Atua, tohungia ahau, te tangata hara.’
13 Mas o publicano, estando em pé de longe, nem ainda queria levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: ó Deus, sê propício a mim, o pecador!
14 Ko tāku kupu tēnei ki a koutou, nui atu te tika o tēnei i tō tērā i te hokinga ki tōna whare; ki te whakanui hoki tētahi i a ia, ka whakaititia; ki te whakaiti tētahi i a ia, ka whakanuia.”
14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque todo o que a si mesmo se exaltar será humilhado; mas o que a si mesmo se humilhar será exaltado.
15 Nā, ka kawea mai e rātou ki a ia ā rātou tamariki nonohi, kia pā ai ia ki a rātou; otiia, nō te kitenga o āna ākonga, ka rīria atu rātou.
15 Traziam-lhe também as crianças, para que as tocasse; mas os discípulos, vendo isso, os repreendiam.
16 Otirā, ka karangatia atu rātou e Īhu ki a ia, ka mea ia, “Tukua ngā tamariki nonohi kia haere mai ki ahau, kaua hoki rātou e āraia atu; nō ngā pēnei hoki te rangatiratanga o te Atua.
16 Jesus, porém, chamando-as para si, disse: Deixai vir a mim as crianças, e não as impeçais, porque de tais é o reino de Deus.
17 He pono tāku e mea nei ki a koutou, ki te kāhore e rite te tango a tētahi i te rangatiratanga o te Atua ki tā te tamaiti nohinohi, e kore rawa ia e tomo ki roto.”
17 Em verdade vos digo que, qualquer que não receber o reino de Deus como criança, de modo algum entrará nele.
18 Nā, ka ui tētahi rangatira ki a ia, ka mea, “E te kaiwhakaako pai, me aha ahau ka whiwhi ai ki te ora tonu?”
18 E perguntou-lhe um dos principais: Bom Mestre, que hei de fazer para herdar a vida eterna?
19 Nā, ko te meatanga a Īhu ki a ia, “He aha ahau i kīa ai e koe he pai? Kāhore tētahi i pai, kotahi anake, ko te Atua.
19 Respondeu-lhe Jesus: Por que me chamas bom? Ninguém é bom, senão um, que é Deus.
20 E mātau ana koe ki ngā ture, kaua e pūremu, kaua e patu tangata, kaua e tāhae, kaua e whakapae teka, whakahōnoretia tōu pāpā me tōu whaea.”
20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás; não matarás; não furtarás; não dirás falso testemunho; honra a teu pai e a tua mãe.
21 Nā, ka mea ia, “Kua rite i ahau ēnei katoa nō tōku tamarikitanga ake.”
21 Replicou o homem: Tudo isso tenho guardado desde a minha juventude.
22 Ā, i te rongonga o Īhu ki tēnei, ka mea ki a ia, “Kotahi te mea kāhore anō i rite i a koe; hokona āu mea katoa, ka tuwha atu mā ngā mea rawakore, ā, e whai taonga koe ki te rangi, ā, haere mai i muri i ahau.”
22 Quando Jesus ouviu isso, disse-lhe: Ainda te falta uma coisa; vende tudo quanto tens e reparte-o pelos pobres, e terás um tesouro no céu; e vem, segue-me.
23 Nā, ka rongo ia ki ēnei mea, ka pōuri rawa; he nui hoki ōna taonga.
23 Mas, ouvindo ele isso, encheu-se de tristeza; porque era muito rico.
24 Ā, ka kite a Īhu i a ia, ka mea, “Anō te whakauaua o te tapoko o te hunga taonga ki te rangatiratanga o te Atua!
24 E Jesus, vendo-o assim, disse: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
25 Erangi hoki te haere o te kāmera rā te kōwhao o te ngira e takoto noa ana, he whakauaua rawa ia te tomo o te tangata taonga ki roto ki te rangatiratanga o te Atua.”
25 Pois é mais fácil um camelo passar pelo fundo duma agulha, do que entrar um rico no reino de Deus.
26 Nā, ka mea ngā kaiwhakarongo, “Ko wai rā e ora?”
26 Então os que ouviram isso disseram: Quem pode, então, ser salvo?
27 Otirā, i mea ia, “Ko ngā mea e kore e taea e te tangata, ka taea e te Atua.”
27 Respondeu-lhes: As coisas que são impossíveis aos homens são possíveis a Deus.
28 Ā, ka mea a Pita, “Nā, kua whakarērea nei e mātou ā mātou nei mea, ā, kua aru i a koe.”
28 Disse-lhe Pedro: Eis que nós deixamos tudo, e te seguimos.
29 Nā, ka mea ia ki a rātou, “He pono tāku e mea nei ki a koutou, kāhore he tangata i whakarere, he whare, he wahine, he tuākana, he mātua, he tamariki, i te whakaaro ki te rangatiratanga o te Atua,
29 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade vos digo que ninguém há que tenha deixado casa, ou mulher, ou irmãos, ou pais, ou filhos, por amor do reino de Deus,
30 e kore e riro mai i a ia i tēnei wā ngā mea tini noa atu, ā, i te ao meāke puta ko te ora tonu.”
30 que não haja de receber no presente muito mais, e no mundo vindouro a vida eterna.
31 Ā, ka mau ia ki te tekau mā rua, ka mea ki a rātou, “Nā, e haere ana tēnei tātou ki Hiruhārama, ā, ka rite katoa ngā mea i tuhituhia e ngā poropiti mō te Tama a te tangata.
31 Tomando Jesus consigo os doze, disse-lhes: Eis que subimos a Jerusalém e se cumprirá no filho do homem tudo o que pelos profetas foi escrito;
32 Ka tukua hoki ia ki ngā tauiwi, ka tāwaia, ka whakatupuria kinotia, ka tuwhaina.
32 pois será entregue aos gentios, e escarnecido, injuriado e cuspido;
33 Ā, ka oti ia te whiu, ka whakamatea, ā, i te toru o ngā rā ka ara.”
33 e depois de o açoitarem, o matarão; e ao terceiro dia ressurgirá.
34 Ā, kīhai rātou i mātau ki tētahi o ēnei mea; he mea huna hoki i a rātou tēnei kupu, kīhai rātou i mōhio ki ngā mea i kōrerotia.
34 Mas eles não entenderam nada disso; essas palavras lhes eram obscuras, e não percebiam o que lhes dizia.
35 Ā, i a ia e whakatata ana ki Heriko, tērā tētahi matapō e noho ana i te taha o te huarahi e tono mea ana māna.
35 Ora, quando ele ia chegando a Jericó, estava um cego sentado junto do caminho, mendigando.
36 Ā, i tōna rongonga i te mano e haere ana, ka ui atu, “He aha tēnei?”
36 Este, pois, ouvindo passar a multidão, perguntou que era aquilo.
37 Ka mea rātou ki a ia, “Ko Īhu o Nahareta e haere ana.”
37 Disseram-lhe que Jesus, o nazareno, ia passando.
38 Kātahi ia ka karanga, ka mea, “E Īhu, e te Tama a Rāwiri, kia aroha ki ahau.”
38 Então ele se pôs a clamar, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem compaixão de mim!
39 Nā, ka rīria ia e te hunga i haere i mua kia noho puku; heoi rahi noa ake tāna karanga, “E te Tama a Rāwiri, kia aroha ki ahau.”
39 E os que iam à frente repreendiam-no, para que se calasse; ele, porém, clamava ainda mais: Filho de Davi, tem compaixão de mim!
40 Nā, ka tū a Īhu, ka mea kia ārahina mai ki a ia; ā, nō ka tata, ka ui ki a ia,
40 Parou, pois, Jesus, e mandou que lho trouxessem. Tendo ele chegado, perguntou-lhe:
41 ka mea, “Kia ahatia koe e ahau”?
41 Que queres que te faça? Respondeu ele: Senhor, que eu veja.
42 Ka mea a Īhu ki a ia, “Titiro; nā tōu whakapono koe i whakaora.”
42 Disse-lhe Jesus: Vê; a tua fé te salvou.
43 Ā, titiro tonu ake ia, ā, aru ana i a ia, me te whakakorōria i te Atua; ā, nō te kitenga o te iwi katoa, ka whakamoemiti ki te Atua.
43 Imediatamente recuperou a vista, e o foi seguindo, gloficando a Deus. E todo o povo, vendo isso, dava louvores a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.