Mateus 15
ULufingo uLupwa kʉ ndongo ɨya Shɨmalɨla (MGQ) vs NTLH
1 Pɨlongolela, aBhafalisaayi bhamu na bhamanyizyi abhɨ ndajɨzyo bhínzile kufuma ku Yelusaleemu. Bhakhabhala kwa Yeesu, bhakhamʉbhʉzɨɨlɨzya bhakhatɨ,
1 Então alguns fariseus e alguns mestres da Lei vieram de Jerusalém para falar com Jesus e lhe perguntaram:
2 “Khooni khe abhalandati bhaakho bhatakʉlandata aminho ge abhamaama bhɨɨtʉ bhátʉlesheeye? Tʉkʉlonga shɨnɨɨsho kʉnongwa ye bhakulya ishaakulya sita kʉlandata ɨndajɨzyo ɨzya kʉgeeza ɨnyoobhe!”
2 — Por que é que os seus discípulos comem sem lavar as mãos, desobedecendo assim aos ensinamentos que recebemos dos antigos?
3 UYeesu akhabhaamʉla akhatɨ, “Khooni khe nɨɨmwe mutakutinikha ɨndajɨzyo ya Mʉlʉngʉ kʉnongwa ɨya kʉlandata aminho giinyu?
3 Jesus respondeu:
4 Ɨnkʉlonga shɨnɨɨsho kʉnongwa ye ʉMʉlʉngʉ átɨlɨ, ‘Umushindikhaje uyise waakho nu nyina waakho.’ Khabhɨlɨ átɨlɨ, ‘Wowonti we akumuliga uyise waakwe awe unyina waakwe, yɨkhondeeye agogwe.’
4 Pois Deus disse: “Respeite o seu pai e a sua mãe!” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
5 Ɨleelo ɨmwe mʉkʉlonga kʉtɨ umuntu akwɨtɨshɨlwa kʉmʉbhʉʉzya uyise waakwe awe unyina waakwe kʉtɨ, ‘Ivintu vwe nhanɨ nakwavwa, ɨmvɨsabhʉʉye kumufumwizya ʉMʉlʉngʉ.’
5 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, em sinal de respeito, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
6 Pe shɨnɨɨsho, mʉkʉlonga kʉtɨ umuntu atakwanzɨwa kumushindikha uyise waakwe awe unyina waakwe. Shɨnɨɨsho she mʉkʉshoolanya izwi lya Mʉlʉngʉ kwɨ dala ɨlya kʉlandata aminho giinyu.
6 então não precisa ajudar os seus pais. Assim vocês desprezam a mensagem de Deus para seguir os seus próprios ensinamentos.
7 Ɨmwe mubhi shisa ɨshɨ lenga! Umukuwi ʉYeesaya áfumwizye uwukuwi ʉwa nalyoli kukwinyu kʉtɨ,
7 Hipócritas! Isaías estava certo quando disse a respeito de vocês o seguinte:
8 ‘Abhantʉ ɨbha bhakunshindikha ku mazwi meene,
8 “Deus disse:
9 Bhakumpuuta ʉlwa khasa.
9 A adoração deste povo é inútil,
10 Pe uYeesu akhayɨbhɨlɨshɨla ɨmpʉga ɨya bhantʉ, akhayɨbhʉʉzya akhatɨ, “Tejeelezyi, mʉzyaganye!
10 Jesus chamou a multidão e disse:
11 Te vintu vwe vikwinjila mwi lomu, vwe vɨkʉmʉbhɨɨkha umuntu kʉbha mukhandamanu. Lyoli ziila zye zikufuma mwi lomu, zye zɨkʉmʉbhɨɨkha umuntu kʉbha mukhandamanu.”
11 Não é o que entra pela boca que faz com que alguém fique
12 Pe abhalandati bha Yeesu bhakhabhala kʉkwakwe, bhakhamʉbhʉʉzya bhakhatɨ, “Umanyile kʉtɨ aBhafalisaayi we bhɨmvwa amazwi ge waalonjile, gaabhavisiizye nhaani?”
12 Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Sabe que os
13 UYeesu akhabhaamʉla akhatɨ, “ɄTaata waanɨ we alɨ kʉmwanya akhayiguunya imbeyu zyonti zye atáwaalile wʉʉyo.
13 Jesus respondeu:
14 Bhaleshe, kʉnongwa ye bhanaabho bhafuuye amiiso, khabhɨlɨ bhakʉbhalongola bhe bhafuuye amiiso! Ɨnga umufwe amiiso akʉmʉlongola ʉwamwabho we afuuye amiiso, bhonti bhabhɨlɨ bhakʉlendela mu lyina!”
14 Não se preocupem com os fariseus. São guias cegos. E, quando um cego guia outro, os dois acabam caindo num buraco.
15 Ɨleelo uPeeteli akhamʉbhʉʉzya akhatɨ, “Twilulile ɨshɨkholanyo kʉ zya vintu vwe vɨkʉmʉbhɨɨkha umuntu kʉbha mukhandamanu.”
15 Então Pedro pediu: — Explique para nós aquilo que o senhor disse antes.
16 UYeesu akhabhaamʉla akhatɨ, “Ishi nɨɨmwe mʉtalɨ nɨ njeele ɨzya kʉshɨmanya ɨshɨkholanyo?
16 Jesus disse:
17 Mutamanyile kʉtɨ khokhonti khe khakwinjila mwi lomu, khakushizanya bhʉʉlo mʉ lwanda, kʉwʉmalɨlɨshɨlo khakʉtaagwa mʉ shɨkwɨlo?
17 O que entra pela boca vai para o estômago e depois sai do corpo.
18 Ɨleelo zye zikufuma mwi lomu, zikufuma mʉ mwoyo waakwe. Zɨnɨɨzyo zye zɨkʉmʉbhɨɨkha umuntu kʉbha mukhandamanu.
18 Mas o que sai da boca vem do coração. É isso que faz com que a pessoa fique impura.
19 Kʉnongwa ye mʉ mwoyo, mukufuma ɨnsɨɨbho imbiibhi, uwugoji, uwubhembu, uwelengani, uwiibha, uwukeeti ʉwɨ lenga nɨ nshoolanyo.
19 Porque é do coração que vêm os maus pensamentos, os crimes de morte, os adultérios, as imoralidades sexuais, os roubos, as mentiras e as calúnias.
20 Zɨnɨɨzyo zye zɨkʉmʉbhɨɨkha umuntu kʉbha mukhandamanu. Ɨleelo kulya ishaakulya sita kʉgeeza ɨnyoobhe kʉtakʉmʉbhɨɨkha umuntu kʉbha mukhandamanu.”
20 São essas coisas que fazem com que alguém fique impuro. Mas comer sem lavar as mãos não torna ninguém impuro.
21 UYeesu akhasogola paala, akhabhala kʉmbalɨ ɨya kʉ nhaaya ɨzya Tiilo ni Sidooni.
21 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto das cidades de Tiro e de Sidom .
22 Pe ʉmwantanda weeka ʉMʉkananaayo we akhɨkhalaga kʉnʉʉkwo, akhɨnza kwa Yeesu, akhalamba kwi zi ɨlya kʉdandɨzya akhatɨ, “We Mwene, ʉwa shɨkholo sha mwene uDaudi ʉndolele ishisa! Ʉmwalɨ waanɨ alemiilwe nhaani ni pepu ibhiibhi.”
22 Certa mulher cananeia, que morava naquela terra, chegou perto dele e gritou: — Senhor,
23 Ɨleelo uYeesu atakhaamʉla izwi lyolyonti. Pe abhalandati bhaakwe bhakhamʉsejeelela, bhakhamʉlamba bhakhatɨ, “Mʉbhʉʉzye asogole, kʉnongwa ye ʉmwantanda wʉnʉʉnʉ akuzingula ɨshongo kʉlʉsalo kʉkwɨtʉ.”
23 Mas Jesus não respondeu nada. Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Mande essa mulher embora, pois ela está vindo atrás de nós, fazendo muito barulho!
24 Akhabhaamʉla akhatɨ, “ɄMʉlʉngʉ ánsonteleziizye kʉbhatʉʉla aBhaisilaeli bhe bhalɨ ngatɨ ngoole zye ziteejile.”
24 Jesus respondeu:
25 Ʉmwantanda ʉla akhɨnza, akhasʉgamɨla pɨlongolela pa Yeesu, akhamʉlamba akhatɨ, “We Mwene, ɨnkʉkʉlaabha ʉnaavwe!”
25 Então ela veio, ajoelhou-se aos pés dele e disse: — Senhor, me ajude!
26 UYeesu akhamwamʉla akhatɨ, “Te khinza kwega ishaakulya sha bhaana na kʉzɨsʉmbɨla ɨmbwa.”
26 Jesus disse:
27 Ʉmwantanda ʉla akhatɨ, “She zɨlɨ Mwene, ɨleelo ɨmbwa zyope zikulya ɨnsenyenha zye zɨkʉlenda paasɨ pa vintalati vwa bhapɨtɨ bhaabho.”
27 — Sim, senhor, — respondeu a mulher — mas até mesmo os cachorrinhos comem as migalhas que caem debaixo da mesa dos seus donos.
28 UYeesu akhamwamʉla akhatɨ, “Wʉmwantanda ɨwe, ʉlwɨtɨkho lwakho lʉpɨtɨ nhaani! Yɨbhe shɨnɨɨsho anza she ʉkwanza.” Nalʉbhɨlo, ʉmwalɨ waakwe akhapona akhabhalɨlo khakhaala.
28 — Mulher, você tem muita fé! — disse Jesus. — Que seja feito o que você quer! E naquele momento a filha dela ficou curada.
29 UYeesu akhasogola paala akhashɨla kʉmbalɨ ɨya sʉmbɨ ʉwa Galɨlaaya, akhazʉbha mwɨ gamba, akhɨɨkhala kʉʉkwo.
29 Jesus saiu dali e foi até o lago da Galileia. Depois subiu um monte e sentou-se ali.
30 Abhantʉ abhinji nhaani bhakhabhala kwa Yeesu, bhakhabhaleeta bhe bhalemaaye, bhe bhafuuye amiiso, bhe bhafuuye ɨvɨnama, abhashinuunu na bhabhinu abhanjɨ abhinji. Bhakhabhabhɨɨkha pa vɨnama pa Yeesu, woope akhabhaponɨa.
30 E foram até Jesus grandes multidões levando coxos, aleijados, cegos, mudos e muitos outros doentes, que eram colocados aos seus pés. E ele curou todos.
31 Ɨmpʉga ɨya bhantʉ bhaala bhakhaswiga nhaani we bhabhalola abhashinuunu bhakʉlonga, bhe bhalemaaye bhakʉpona, bhe bhafuuye ɨvɨnama bhakʉjenda, bhe bhafuuye amiiso bhakʉlola. Bhakhamʉpaala ʉMʉlʉngʉ ʉwa Bhaisilaeli.
31 O povo ficou admirado quando viu que os mudos falavam, os aleijados estavam curados, os coxos andavam e os cegos enxergavam. E todo o povo louvou ao Deus de Israel.
32 Pe uYeesu akhabhabhɨlɨshɨla abhalandati bhaakwe, akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Ɨnkʉbhalolela ishisa abhantʉ ɨbha kʉnongwa ye nɨɨkhala nabho insiku zɨtatʉ, ɨleelo bhatalɨ ni shaakulya. Ɨntakwanza kʉtɨ ɨmbalaje ɨnga bhasogole kʉkwabho we bhalɨ nɨ nzala, bhatakhashe bhazilishe mwɨ dala.”
32 Jesus chamou os seus discípulos e disse:
33 Abhalandati bhaakwe bhakhamwamʉla bhakhatɨ, “Ɨpa tʉlɨ pa shilozu, tʉtɨgaaje kwoshi amakaati aga kʉbhakwɨla abhantʉ bhonti abhinji ɨbha?”
33 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
34 UYeesu akhabhabhʉzɨɨlɨzya akhatɨ, “Mʉlɨ na makaati galɨnga?” Bhakhamwamʉla bhakhatɨ, “Tʉlɨ na makaati saba nu tuswi tushe.”
34 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete pães e alguns peixinhos! — responderam eles.
35 Pe uYeesu akhabhalajɨzya abhantʉ bhonti kʉtɨ bhɨɨkhale paasɨ.
35 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão.
36 Akheega amakaati gaala saba nu tuswi, akhamusalifwa ʉMʉlʉngʉ, akhamensulanya, akhabhapanga abhalandati bhaakwe, bhoope bhakhabhagabhɨlaga abhantʉ.
36 Depois pegou os sete pães e os peixes e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
37 Bhonti bhakhalya, bhakhiikuta. Abhalandati bhakhabhʉngaanya ɨnsenyenha zye zyásyalile, zikhiizula ɨvɨtʉndʉ saba.
37 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
38 Abhantʉ bhe bháliiye ishaakulya shiila bháamɨle abhasakhaala ielufu zini (4,000) sita kʉbhaazya abhantanda na bhaana.
38 Os que comeram foram quatro mil homens, sem contar as mulheres e as crianças.
39 We abhalaga abhantʉ bhaala, uYeesu akhinjila mʉ shɨtʉʉlɨ, akhabhala kʉmbalɨ ɨyɨ nhaaya ɨya mu Magadaani.
39 Então Jesus mandou o povo embora, subiu no barco e foi para a região de Magadã .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.