Marcos 9
ULufingo uLupwa kʉ ndongo ɨya Shɨmalɨla (MGQ) vs NTLH
1 UYeesu akhajendeelela kʉbhabhʉʉzya akhatɨ, “Nalyoli ɨnkʉbhabhʉʉzya ɨnkʉtɨ, panaapa bhalɨɨpo abhantʉ bhe bhakhayɨlola kwɨnza kʉ wʉmwene wa Mʉlʉngʉ kʉ makha we bhashɨɨlɨ kufwa.”
1 E Jesus terminou, dizendo:
2 We zyashɨla insiku ʉmʉtanda, uYeesu akhabheega uPeeteli, ʉYaakobo nu Yookhani. Akhazʉbha nabho mwɨ gamba itali, kwe kʉtalɨ na bhantʉ. Pe we bhalɨ kuula, uYeesu akhagalʉnhana pamiiso pɨlongolela yaabho.
2 Seis dias depois, Jesus foi para um monte alto, levando consigo somente Pedro, Tiago e João. Ali, eles viram a aparência de Jesus mudar.
3 Amenda gaakwe gakhanda kʉlama nhaani. Gakhabha mazelu kʉshɨla she ʉmʉkhanda menda wowonti ʉla ʉwa mʉ nsɨ umu she angagazelufwa.
3 A sua roupa ficou muito branca e brilhante, mais do que qualquer lavadeira seria capaz de deixar.
4 Bhakhafumila uEliya nʉ Moose, bhakhalongaga nu Yeesu.
4 E os três discípulos viram Elias e Moisés conversando com Jesus.
5 UPeeteli akhamʉbhʉʉzya uYeesu akhatɨ, “We Mumanyizyi, khinza kʉtɨ ɨtwe twɨkhalaje ɨpa! Ɨnga ʉkwanza, ɨntɨzenje ivwegwi vɨtatʉ: sheeka shɨbhe shaakho, shimo shɨbhe sha Moose, nɨ shamwabho shɨbhe sha Eliya.”
5 Então Pedro disse a Jesus: — Mestre, como é bom estarmos aqui! Vamos armar três barracas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias.
6 Atakhamanya nɨ lya kʉlonga naalimo kʉnongwa ye ʉweene na bhamwabho bhógopile nhaani.
6 Pedro não sabia o que deveria dizer, pois ele e os outros dois discípulos estavam apavorados.
7 Pe ɨbhɨngo likhafumila, likhabhagubishila. Bhakhɨmvwa izi kufuma mwɨ bhɨngo lɨkʉtɨ, “Ʉnʉ we Mwana waanɨ ʉmʉganwa, mʉmwɨmvwaje ʉweene!”
7 Logo depois, uma nuvem os cobriu, e dela veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho querido. Escutem o que ele diz!
8 Panaapo bhʉʉlo abhalandati bhaala bhakheenya uku nʉʉkwo, bhatakhamʉlola umuntu ʉwamwabho nʉʉmo, lyoli uYeesu mwene we áamɨle peeka nabho.
8 Aí os discípulos olharam em volta e viram somente Jesus com eles.
9 We bhakwikha mwɨ gamba, uYeesu akhabhakhaana kʉtɨ, bhatakhamʉbhʉʉzye umuntu wowonti zyonti zye bhazɨlola mwɨ gamba muula, kufishila akhabhalɨlo khe ʉMwana wa Muntu akhayɨzyʉkha kufuma kʉ bhafwe.
9 Quando estavam descendo do monte, Jesus mandou que não contassem a ninguém o que tinham visto, até que o Filho do Homem ressuscitasse.
10 Abhalandati bhaala bhakhalɨlema izwi liila. Ɨleelo bhakhabha she bhakʉbhʉzɨlɨzanya bhɨɨbho na bhɨɨbho kʉtɨ, “Kʉzyʉkha kufuma kʉ bhafwe kwe kʉtɨ bhʉlɨ?”
10 Eles obedeceram à ordem, mas discutiram entre si sobre o que queria dizer essa ressurreição.
11 Bhakhamʉbhʉzɨɨlɨzya uYeesu bhakhatɨ, “Ishi khooni khe abhamanyizyi abhɨ ndajɨzyo bhakʉtɨ, yɨkwanzɨwa kʉtɨ uEliya ayɨnze suuti?”
11 Então perguntaram a Jesus: — Por que os
12 Woope akhabhaamʉla akhatɨ, “Nalyoli uEliya akwɨnza suuti kʉlɨngaanya zyonti. Ɨleelo khooni khe yisimbiilwe mu Wusimbe uWufinjile kʉtɨ, ʉMwana wa Muntu akhayɨyɨmba amayɨmba aminji na kʉshoolanywa?
12 Ele respondeu:
13 Ishi ɨnkʉbhabhʉʉzya kʉtɨ, uEliya ayinzile, woope bhakhamʉbhombela zyonti zye bhakhanzaga, anza she ásimbiliilwe mu Wusimbe uWufinjile.”
13 Eu afirmo a vocês que Elias já veio, e o maltrataram como quiseram, conforme as Escrituras dizem a respeito dele.
14 We bhaafikha ku bhalandati abhamwabho bhe bhásyalile, bhakhayɨlola ɨmpʉga ɨmpɨtɨ ɨya bhantʉ ye yɨbhabhʉnganɨɨye. Abhamanyizyi abhɨ ndajɨzyo bhamu bhakhadalɨnhanaga na bhalandati.
14 Quando eles chegaram perto dos outros discípulos, viram uma grande multidão em volta deles e alguns mestres da Lei discutindo com eles.
15 Nalʉbhɨlo bhʉʉlo we ɨmpʉga ya bhantʉ bhonti bhamʉlola uYeesu, bhakhaswiga nhaani. Bhakhamʉshɨmbɨɨlɨla, bhakhabhala bhakhamʉlamʉkha.
15 Quando o povo viu Jesus, todos ficaram admirados e correram logo para o cumprimentarem.
16 UYeesu akhabhabhʉzɨɨlɨzya akhatɨ, “Mʉkʉdalɨnhana nabho zyoni?”
16 Jesus perguntou aos discípulos:
17 Umuntu ʉmo mʉ mpʉga yiila akhamwamʉla akhatɨ, “Mumanyizyi, imuleetile ʉmʉvʉlɨ waanɨ kʉkwakho, alɨ ni pepu ibhiibhi lye lɨkʉmʉbhɨɨkha kʉbha wu shinuunu.
17 Um homem que estava na multidão respondeu: — Mestre, eu trouxe o meu filho para o senhor, porque ele está dominado por um espírito mau e não pode falar.
18 Wiila bhʉʉlo likumuzilisya, likumugwisya paasɨ, akwanda kufumwa ʉmʉtatafʉla kwi lomu, kuzyekusya amiino na kwʉmangana ʉmʉbhɨlɨ wonti. Naabhalaabhile abhalandati bhaakho kʉtɨ bhalɨbhɨnje ipepu nyeene, ɨleelo bhaapotiilwe kʉlyefwa.”
18 Sempre que o espírito ataca o meu filho, joga-o no chão, e ele começa a espumar e a ranger os dentes; e ele está ficando cada vez mais fraco. Já pedi aos discípulos do senhor que expulsassem o espírito, mas eles não conseguiram.
19 UYeesu akhaamʉla akhatɨ, “Ɨmwe mushipaafi she shɨtakwɨtɨkha, she shiteejile. Ɨntɨyɨɨkhale nɨɨmwe kufishila liino? Imbajimbiilile paka liino? Mʉleete kʉkwanɨ.”
19 Jesus disse:
20 Bhakhamʉtwala ʉmwana ʉla kwa Yeesu. We ipepu liila lyamʉlola uYeesu, panaapo bhʉʉlo likhamuzilisya ʉmwana ʉla. Akhagwa paasɨ, akhagalagaata na kufumwa ʉmʉtatafʉla kwi lomu.
20 Quando o levaram, o espírito viu Jesus e sacudiu com força o menino. Ele caiu e começou a rolar no chão, espumando pela boca.
21 UYeesu akhamʉbhʉzɨɨlɨzya uyise wa mwana ʉla akhatɨ, “Amayɨmba ganaaga gamwandile ʉmwana kufuma liino?” Uyise akhatɨ, “Kufuma kʉ waana waakwe.
21 Aí Jesus perguntou ao pai: O pai respondeu: — Ele está assim desde pequeno.
22 Wiila bhʉʉlo ipepu liniili likumugwisya mʉ mwoto, awe mu minzi kʉtɨ lɨmʉgoje. Ɨleelo ɨnga ʉlɨ na makha aga kʉbhomba limo, tʉlolele ishisa, ʉtwavwe.”
22 Muitas vezes o espírito o joga no fogo e na água para matá-lo. Mas, se o senhor pode, então nos ajude. Tenha pena de nós!
23 UYeesu akhamʉbhʉʉzya akhatɨ, “Avwa bhaatɨ, ɨnga ʉlɨ na makha! Zyonti zɨkʉbhombekha kwa muntu we akwɨtɨkha kʉmʉsʉʉbhɨla ʉMʉlʉngʉ.”
23 Jesus respondeu:
24 Nalʉbhɨlo bhʉʉlo uyise wa mwana ʉla akhakhoola kwi zi ɨlya kʉdandɨzya akhatɨ, “Ɨnkwɨtɨkha kʉmʉsʉʉbhɨla ʉMʉlʉngʉ! Ɨleelo ʉlwɨtɨkho lwanɨ lʉtakwɨlɨɨye, naavwe.”
24 Então o pai gritou: — Eu tenho fé! Ajude-me a ter mais fé ainda!
25 UYeesu we aalola kʉtɨ ɨmpʉga ya bhantʉ yɨkwonjela kʉshɨmbɨɨlɨla kʉbhala kʉmʉbhʉnganɨla, akhalɨkhajɨla ipepu ibhiibhi liila. Akhalɨbhʉʉzya akhatɨ, “Wulipepu ɨwe, we ʉkʉmʉbhɨɨkha ʉmwana ʉnʉ kʉbha wu shinuunu na kʉtɨ atɨmvwaje amakutwe khaala, ɨnkʉkʉlajɨzya ɨnkʉtɨ, fuma mwa mwana ʉnʉ, khabhɨlɨ ʉtakhasheele kumwinjila winza.”
25 Quando Jesus viu que muita gente estava se juntando ao redor dele, ordenou ao espírito mau:
26 Pe ipepu liila lɨkhakhoola kwi zi ɨlya kʉdandɨzya, likhamugwisya ʉmwana ʉla na kʉmʉgalagasya akhabhiibhi, lɨkhamwepa. Ʉmwana ʉla akhabha ngatɨ mufwe, abhinji papaala bhakhatɨ, “Afuuye!”
26 O espírito gritou, sacudiu o menino e saiu dele, deixando-o como morto. Por isso todos diziam que ele havia morrido.
27 Ɨleelo uYeesu akhamʉlema ɨnyoobhe ʉmwana ʉla, akhamʉbhʉʉsya, woope akhɨmɨɨlɨla.
27 Mas Jesus pegou o menino pela mão e o ajudou a ficar de pé.
28 We uYeesu ayinjila mu nyumba, abhalandati bhaakwe bhakhamʉbhʉzɨɨlɨzya kukwilu bhakhatɨ, “Khooni khe ɨtwe twaapotiilwe kʉlyefwa ipepu lɨnɨɨlyo?”
28 Quando Jesus entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram em particular: — Por que foi que nós não pudemos expulsar aquele espírito?
29 UYeesu akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Ipepu ɨlya shɨkholo shɨnɨɨsho litangafuma bhʉʉlo khaala, lyoli ku mpuuto nyeene.”
29 Jesus respondeu:
30 UYeesu na bhalandati bhaakwe bhakhasogola kwenekwo, bhakhanda kʉjenda, bhakhashɨla pakaasi mʉ mʉkoa ʉwa Galɨlaaya. UYeesu atáyiganile kʉtɨ abhantʉ bhamanye pe áamɨle,
30 Jesus e os discípulos saíram daquele lugar e continuaram atravessando a Galileia. Jesus não queria que ninguém soubesse onde ele estava
31 kʉnongwa ye akhabhamanyɨzyaga abhalandati bhaakwe. Ábhabhuziizye átɨlɨ, “ɄMwana wa Muntu atɨlonjeelelwe na kʉtwalwa kʉ bhantʉ bhe bhatɨmʉgoje. Ɨleelo we bhamʉgoga, pi siku ɨlya wʉtatʉ, akhayɨzyʉkha.”
31 porque estava ensinando os discípulos. Ele lhes dizia:
32 Ɨleelo abheene bhatakhazyaganyaaga zye uYeesu akhalongaga, bhakhoogopa kʉmʉbhʉzɨɨlɨzya.
32 Eles não entendiam o que Jesus dizia, mas tinham medo de perguntar.
33 Bhakhafikha mu Kapelenaumu, we bhinjila mu nyumba, uYeesu akhabhabhʉzɨɨlɨzya akhatɨ, “Mwadalɨnhanaga nongwa zyoni mwɨ dala?”
33 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Cafarnaum. Quando já estavam em casa, Jesus perguntou aos doze discípulos:
34 Ɨleelo abhalandati bhaakwe bhakhapʉʉma bhʉʉlo, kʉnongwa ye mwɨ dala bhakhadalɨnhanaga bhɨɨbho na bhɨɨbho kʉtɨ, ʉmʉpɨtɨ kʉshɨla abhamwabho bhonti wu naanu.
34 Mas eles ficaram calados porque no caminho tinham discutido sobre qual deles era o mais importante.
35 UYeesu akhɨɨkhala paasɨ, akhabhabhɨlɨshɨla abhalandati bhaakwe ishumi na bhabhɨlɨ. Akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Umuntu wowonti we akwanza kʉbha mʉpɨtɨ wa bhonti, yɨkʉtɨ ayiisye paasɨ, abhe mubhombi wa bhonti.”
35 Jesus sentou-se, chamou os doze e lhes disse:
36 Akhamwega ʉmwana umunsi, akhamwɨmɨɨlɨsya pakaasi yaabho. Akhamʉpakhatɨla, akhabhabhʉʉzya akhatɨ,
36 Aí segurou uma criança e a pôs no meio deles. E, abraçando-a, disse aos discípulos:
37 “Umuntu wowonti we akʉmʉposheela ʉmwana umunsi weeka anza wʉnʉʉnʉ kwɨ taawa lyanɨ, akʉmposheela neene. Khabhɨlɨ umuntu we akʉmposheela ɨne, atakʉmposheela neene nʉmwene khaala, lyoli akʉmposheela nʉ Taata we ansonteleziizye.”
37 — Aquele que, por ser meu seguidor, receber uma criança como esta estará também me recebendo. E quem me receber não recebe somente a mim, mas também aquele que me enviou.
38 UYookhani akhamʉbhʉʉzya uYeesu akhatɨ, “Mumanyizyi, twaamulolile umuntu ʉmo akʉbhɨnga amapepu amabhiibhi kwɨ taawa lyakho, twaamukhaanile, kʉnongwa ye atalɨ peeka nɨɨtwe.”
38 João disse: — Mestre, vimos um homem que expulsa demônios pelo poder do nome do senhor, mas nós o proibimos de fazer isso porque ele não é do nosso grupo.
39 Ɨleelo uYeesu akhaamʉla akhatɨ, “Mʉtamʉkhaanaje khaala umuntu anza wʉnʉʉyo. Atalɨɨpo umuntu we akʉbhomba amayele kwɨ taawa lyanɨ, kumo winza pɨlongolela, ayande kʉndonga akhabhiibhi ɨne.
39 Jesus respondeu:
40 Umuntu we atakʉtʉkhaana, alɨ peeka nɨɨtwe.
40 Porque quem não é contra nós é por nós.
41 Poope umuntu wowonti ʉla we aabhapa aminzi aga kʉmwela mʉ shɨkoopa kʉnongwa ye ɨmwe mwe bhantʉ bha Kilisiti, nalyoli ɨnkʉbhabhʉʉzya kʉtɨ, akhayɨposheela ɨnsamaalɨzyo zyakwe.
41 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem der um copo de água a vocês, porque vocês são de Cristo, com toda a certeza receberá a sua recompensa.
42 “Ɨleelo umuntu wowonti we akʉmʉpʉvwa weeka mu bhansi ɨbha bhe bhakʉnɨɨtɨkha kʉtɨ abhombe imbiibhi, yaamɨle kwashi kʉkʉnjɨɨlwa iwe ɨpɨtɨ ɨlya kʉsyela mu nsingo na kʉsʉmbwa mwa sʉmbɨ.
42 Jesus continuou:
43 Ɨnga ɨnyoobhe yaakho yɨkʉkʉpʉvwa kʉbhomba imbiibhi, yidumule. Kwashi kwinjila mu wuumi ʉwa wiila sita kʉbha nɨ nyoobhe zyonti zɨbhɨlɨ, na kʉtɨ ʉbhe nɨ nyoobhe zɨbhɨlɨ, ɨleelo ʉsʉmbwe mʉ mwoto we wutakuzima naalumo. [
43 Se uma das suas mãos faz com que você peque, corte-a fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna com uma só mão do que ter as duas e ir para o inferno, onde o fogo nunca se apaga.
44 Kʉnʉʉkwo imvinyu zyakwe zitakufwa nʉ mwoto waakwe wutakuzima naalumo.]
44 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
45 Khabhɨlɨ ɨnga ɨshɨnama shaakho shakʉpʉvwa, shidumule. Kwashi kwinjila mu wuumi ʉwa wiila sita kʉbha nɨ vɨnama vwonti vɨbhɨlɨ, na kʉtɨ ʉbhe nɨ vɨnama vɨbhɨlɨ, ɨleelo ʉsʉmbwe mʉ mwoto we wutakuzima naalumo. [
45 Se um dos seus pés faz com que você peque, corte-o fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna aleijado do que ter os dois pés e ser jogado no inferno.
46 Kʉnʉʉkwo imvinyu zyakwe zitakufwa nʉ mwoto waakwe wutakuzima naalumo.]
46 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
47 Ɨnga ilyiso lyakho lɨkʉkʉpʉvwa kʉbhomba imbiibhi, lifigule na kʉlɨtaaga. Kwashi kwinjila mʉ wʉmwene wa Mʉlʉngʉ we ʉlɨ ni lyiso lyeka bhʉʉlo, na kʉtɨ ʉbhe na miiso gonti gabhɨlɨ, ɨleelo ʉsʉmbwe mʉ mwoto we wutakuzima naalumo.
47 Se um dos seus olhos faz com que você peque, arranque-o! Pois é melhor você entrar no
48 Kʉnʉʉkwo imvinyu zyakwe zitakufwa nʉ mwoto waakwe wutakuzima.
48 Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.
49 Amagomu gakumuzelufwa umuntu wowonti mukaasi anzʉ mwoto kʉtɨ abhe nɨ njendo inyinza.
49 — Pois todas as pessoas serão
50 Ɨbheeya khantʉ khinza, ɨleelo ɨnga lyateezya uwunonu, lɨngalʉngwa khantʉ khooni akha kʉlɨbhɨɨkha kʉtɨ lyande kʉkhola winza? Nɨɨmwe mʉbhe anzɨ bheeya lye lɨkʉkhola, mʉbhanje mu wutengaanu mʉneemwe na mʉneemwe.”
50 O sal é uma coisa útil; mas, se perder o gosto, como é que vocês poderão lhe dar gosto de novo? Tenham sal em vocês mesmos e vivam em paz uns com os outros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.