Marcos 7
ULufingo uLupwa kʉ ndongo ɨya Shɨmalɨla (MGQ) vs NTLH
1 Isiku limo, aBhafalisaayi na bhamanyizyi bhamu abhɨ ndajɨzyo, bhínzile kufuma ku Yelusaleemu, bhakhamʉbhʉngaanɨla uYeesu.
1 Alguns fariseus e alguns mestres da Lei que tinham vindo de Jerusalém reuniram-se em volta de Jesus.
2 Bhakhaaga abhalandati bha Yeesu bhamu bhakulya ishaakulya sita kʉgeeza, anza she ɨndajɨzyo zɨkʉlonga.
2 Eles viram que alguns dos discípulos dele estavam comendo com mãos impuras , quer dizer, não tinham lavado as mãos como os fariseus mandavam o povo fazer.
3 ABhafalisaayi na Bhayahuudi abhamwabho bhonti bhatakhalyanga sita kʉgeeza, kʉlandata she aminho ga bhamaama bhaabho gáamɨle.
3 (Os judeus, e especialmente os fariseus, seguem os ensinamentos que receberam dos antigos: eles só comem depois de lavar as mãos com bastante cuidado.
4 We bhaafuma kʉ mʉnaalo, bhatakulya khaala, paka we bhageeza suuti she yɨkwanzɨwa. Iwinza bhakʉgalandata aminho gaabho agamwabho aminji agɨ maandɨ, anza kwozya ɨvɨkoopa, amasefulila, nɨ vɨlɨɨlo ɨvwɨ shaaba.
4 E, antes de comer, lavam tudo o que vem do mercado. Seguem ainda muitos outros costumes, como a maneira certa de lavar copos, jarros, vasilhas de metal e camas.)
5 Pe aBhafalisaayi na bhamanyizyi abhɨ ndajɨzyo bhakhamʉbhʉzɨɨlɨzya uYeesu bhakhatɨ, “Khooni khe abhalandati bhaakho bhatakʉlandata aminho aga bhamaama bhɨɨtʉ? Khooni khe bhakulya ishaakulya nɨ nyoobhe inhandamanu?”
5 Os fariseus e os mestres da Lei perguntaram a Jesus: — Por que é que os seus discípulos não obedecem aos ensinamentos dos antigos e comem sem lavar as mãos?
6 UYeesu akhabhaamʉla akhatɨ, “Umukuwi ʉYeesaya áfumwizye uwukuwi ʉwa nalyoli kʉtɨ mʉbhantʉ ɨmwe mʉlɨ ni shisa ɨshɨ lenga, anza she ásimbile átɨlɨ,
6 Jesus respondeu:
7 Bhakumpuuta ʉlwa khasa.
7 A adoração deste povo é inútil,
8 UYeesu akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Ɨmwe mʉkʉzɨlekha ɨndajɨzyo zya Mʉlʉngʉ, mʉkʉgalandata aminho ga bhantʉ.
8 E continuou:
9 “Khinza bhʉʉlo we mukuzisiita ɨndajɨzyo zya Mʉlʉngʉ, ɨnga mʉgalandataje aminho giinyu!
9 E Jesus terminou, dizendo:
10 Yeenya, ʉMʉlʉngʉ álonjile kʉshɨlɨla kwa mukuwi ʉMoose átɨlɨ, ‘Umushindikhaje uyise waakho nu nyina waakho.’ Khabhɨlɨ átɨlɨ, ‘Wowonti we akumuliga uyise waakwe awe unyina waakwe, yɨkhondeeye agogwe.’
10 Pois Moisés ordenou: “Respeite o seu pai e a sua mãe.” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
11 Ɨleelo ɨmwe mʉkʉlonga kʉtɨ umuntu akwɨtɨshɨlwa kʉmʉbhʉʉzya uyise waakwe awe unyina waakwe kʉtɨ, ‘Ivintu vwe nhanɨ nakwavwa, ishi vwabha Kolobani,’ kwe kʉtɨ, ‘Ishi vwa Mʉlʉngʉ.’
11 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
12 Kʉmanyɨzya shɨnɨɨsho mʉkʉmʉbhɨɨkha kʉtɨ atamwavwaje naakhamu uyise waakwe awe unyina waakwe.
12 então ele não precisa ajudar os seus pais.
13 Shɨnɨɨsho she mʉkʉshoolanya izwi lya Mʉlʉngʉ kwɨ dala ɨlya kʉlandata aminho giinyu. Khabhɨlɨ mʉkʉbhomba inyinji bhʉʉlo zye zɨkʉkholana na zɨnɨɨzyo.”
13 Assim vocês desprezam a palavra de Deus, trocando-a por ensinamentos que passam de pais para filhos. E vocês fazem muitas outras coisas como esta.
14 Pe uYeesu akhayɨbhɨlɨshɨla winza ɨmpʉga ɨya bhantʉ, akhayɨbhʉʉzya akhatɨ, “Mʉbhantʉ ɨmwe mwenti mʉntejeelezye, khabhɨlɨ mʉzyaganye zye ɨnkʉlonga!
14 Jesus chamou outra vez a multidão e disse:
15 Khatalɨɨpo akhantʉ naakhamu khe khakufuma kunzi na kumwinjila umuntu, khangakhola kʉmʉleetela uwukhandamanu. Lyoli ziila zye zikufuma mwa muntu zye zɨkʉmʉleetela uwukhandamanu. [
15 Tudo o que vem de fora e entra numa pessoa não faz com que ela fique
16 Umuntu wowonti ʉla we akwɨmvwa, asimishizyaje nhaani ziniizi zye akʉzyɨmvwa.]”
16 [Se vocês têm ouvidos para ouvir, então ouçam.]
17 We ayɨlekha ɨmpʉga ya bhantʉ na kwinjila mu nyumba, abhalandati bhaakwe bhakhamʉbhʉʉzya kʉtɨ abhilulile ɨshɨkholanyo shiila akhinza.
17 Quando Jesus se afastou da multidão e entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram o que queria dizer essa comparação.
18 Pe akhatɨ, “Ishi nɨɨmwe mʉtalɨ nɨ njeele ɨzya kʉshɨmanya ɨshɨkholanyo shiila? Mutamanyile kʉtɨ khokhonti khe khakwinjila mwa muntu kufuma kunzi khatangamʉleetela uwukhandamanu?
18 Então ele disse:
19 Ivwakulya vɨtakʉkhomaana nʉ mwoyo khaala, vɨkʉshɨzanya bhʉʉlo mʉ lwanda, kʉwʉmalɨlɨshɨlo vɨkʉtaagwa mʉ shɨkwɨlo.” We alonga shishiila, akhalolesya kʉtɨ ivwakulya vwonti vwitishiliilwe kulya.
19 porque não vai para o coração, mas para o estômago, e depois sai do corpo. Com isso Jesus quis dizer que todos os tipos de alimento podem ser comidos.
20 Pe akhonjezya akhalonga akhatɨ, “Zye zikufuma mʉ mwoyo wa muntu zye zɨkʉmʉleetela umuntu uwukhandamanu.
20 Ele continuou:
21 Kʉnongwa ye mʉ mwoyo, mukufuma ɨnsɨɨbho imbiibhi, uwelengani, uwiibha, uwugoji,
21 Porque é de dentro, do coração, que vêm os maus pensamentos, a imoralidade sexual, os roubos, os crimes de morte,
22 uwubhembu, ɨnsʉngʉkho imbiibhi, uwuyanzi, uwulyovi, uwubhiibhi, uwusyobhi, uwusalusu, ʉmwone, ɨnshoolanyo, amapʉlɨ, nʉ wʉlema.
22 os adultérios, a avareza, as maldades, as mentiras, as imoralidades, a inveja, a calúnia, o orgulho e o falar e agir sem pensar nas consequências.
23 Imbiibhi zyonti zɨnɨɨzyo zikufuma mukaasi mʉ mwoyo wa muntu zye zɨkʉmʉleetela umuntu uwukhandamanu.”
23 Tudo isso vem de dentro e faz com que as pessoas fiquem impuras.
24 Pe uYeesu na bhalandati bhaakwe bhakhasogola mʉ Galɨlaaya, bhakhabhala kʉ nhaaya ɨya mu Tiilo. Kukuula akhʉʉbha mu nyumba, kʉtɨ umuntu nʉʉmo atakhaamanye pe alɨ. Ɨleelo abhantʉ bhakhabha she bhamulolile.
24 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto da cidade de Tiro. Ele entrou numa casa e não queria que soubessem que estava ali, mas não pôde se esconder.
25 — ausente —
25 Certa mulher, que tinha uma filha que estava dominada por um espírito mau, ouviu falar a respeito de Jesus. Ela veio e se ajoelhou aos pés dele.
26 — ausente —
26 Era estrangeira, de nacionalidade siro-fenícia, e pediu que Jesus expulsasse da sua filha o demônio.
27 Pe uYeesu akhamʉbhʉʉzya akhatɨ, “Isuuti abhaana bhiikute. Te khinza kwega ishaakulya sha bhaana na kʉzɨsʉmbɨla ɨmbwa.”Ɨmbwa zikulya ɨnsenyenha paasɨ pa shintalati sha dumbwe|alt="mbwa wanakula masalio chini ya meeza ya tajiri" src="GT00053.tif" size="col" ref="7:28"
27 Mas Jesus lhe disse:
28 Ɨleelo ʉmwantanda ʉla akhamwamʉla uYeesu akhatɨ, “Nalyoli Mwene, ɨleelo zyope ɨmbwa zye zɨlɨ paasɨ pa shintalati, zikulya ɨnsenyenha zya bhaana zye zɨkʉlenda paasɨ.”
28 — Mas, senhor, — respondeu a mulher — até mesmo os cachorrinhos que ficam debaixo da mesa comem as migalhas de pão que as crianças deixam cair.
29 UYeesu akhamwamʉla akhatɨ, “Kʉnongwa ye wanaamʉla akhinza, sogolaga ipepu lyamwepa ʉmwana waakho.”
29 Jesus disse:
30 We ʉmwantanda ʉla agalʉkha kʉkhaaya, akhaaga ʉmwana waakwe aponile, alambalaaye pa shɨtala, mwinza bhʉʉlo, ipepu limwepile.
30 Quando a mulher voltou para casa, encontrou a criança deitada na cama; de fato, o demônio tinha saído dela.
31 Pe uYeesu akhasogola na bhalandati bhaakwe mʉ wɨlaaya ɨya ku Tiilo, akhashɨlɨla ku Sidooni, akhagalʉkha kwa sʉmbɨ ʉwa kʉ Galɨlaaya, kʉ nsɨ ɨya ku Dekapooli.
31 Jesus saiu da região que fica perto da cidade de Tiro, passou por Sidom e pela região das Dez Cidades e chegou ao lago da Galileia.
32 Abhantʉ bhamu bhakhamʉleetela uYeesu umuntu we áamɨle wu shinuunu we atakwɨmvwa. Bhakhamʉlaabha uYeesu kʉtɨ amʉbhɨɨshe ɨnyoobhe, apone.
32 Algumas pessoas trouxeram um homem que era surdo e quase não podia falar e pediram a Jesus que pusesse a mão sobre ele.
33 UYeesu akhamwefwa pa mpʉga ya bhantʉ, akhabhala nawo pambalɨ mwene, akhabhɨɨkha ʉtʉsamba twakwe mu makutwe ga muntu ʉla, akhaswɨla amatɨ gaakwe, akhamʉpakha pa lumili.
33 Jesus o tirou do meio da multidão e pôs os dedos nos ouvidos dele. Em seguida cuspiu e colocou um pouco da saliva na língua do homem.
34 Akheenya kʉmwanya, akhiishizya ʉmwoyo, akhamʉbhʉʉzya akhatɨ, “Efaata!” Kwe kʉtɨ, “Yiigulwa!”
34 Depois olhou para o céu, deu um suspiro profundo e disse ao homem:
35 Panaapo bhʉʉlo, umuntu ʉla akhiigukha amakutwe, akhanda kʉlonga na kwɨmvwa akhinza bhʉʉlo.
35 E naquele momento os ouvidos do homem se abriram, a sua língua se soltou, e ele começou a falar sem dificuldade.
36 UYeesu akhayɨsokha ɨmpʉga ya bhantʉ kʉtɨ bhatakhamʉbhʉʉzye umuntu nʉʉmo. Ɨleelo she akhajinaga kʉbhakhaana, pe bhakhonjezyaga nhaani kʉlonga zyenezyo poponti.
36 Jesus ordenou a todos que não contassem para ninguém o que tinha acontecido; porém, quanto mais ele ordenava, mais eles falavam do que havia acontecido.
37 Bhakhabha na khaswigo akhapɨtɨ nhaani. Bhakhanda kʉlonga kʉtɨ, “Zyonti zye akʉbhomba, nyinza. Akʉbhaponɨa na bhantʉ bhe bhatakwɨmvwa na bhashinuunu bhʉʉlo!”
37 E todas as pessoas que o ouviam ficavam muito admiradas e diziam: — Tudo o que faz ele faz bem; ele até mesmo faz com que os surdos ouçam e os mudos falem!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.