Lucas 10

ULufingo uLupwa kʉ ndongo ɨya Shɨmalɨla (MGQ) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Pɨlongolela, ʉMwene uYeesu akhasebha abhalandati abhamwabho amashumi saba na bhabhɨlɨ, kʉtɨ abhasonteelezye. Pe akhabhasonteelezya bhabhɨlɨ bhabhɨlɨ mʉ nhaaya na mʉmbalɨ zyonti kwe akhasɨɨbhaga kʉbhala wʉʉyo, ɨnga bhalongolele.
1 Depois disso, o Senhor escolheu outros setenta e dois discípulos e os enviou adiante, dois a dois, às cidades e aos lugares que ele planejava visitar.
2 Akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Ɨvɨyabho vwinji vweleeye mu shiizi, ɨleelo abha kʉsezya bhalɨ bhashe. Pe mʉlaabhaje ʉMwene ʉMʉlʉngʉ ʉwa vɨyabho, ɨnga abhasonteelezye abha kʉsezya ɨvɨyabho vwakwe.
2 Estas foram suas instruções: “A colheita é grande, mas os trabalhadores são poucos. Orem ao Senhor da colheita; peçam que ele envie mais trabalhadores para seus campos.
3 Ishi bhalaji, ɨleelo mʉmanye kʉtɨ ɨnkʉbhasonteelezya ngatɨ nyaana zyɨ ngoole pakaasi pa mbwa inhali ɨzya mwɨ laala!
3 Agora vão e lembrem-se de que eu os envio como cordeiros no meio de lobos.
4 Mʉtakhaapaye ɨnhela, imbuguuli, awe ɨvɨlyatʉ ɨvwa kwandʉlanya. Khabhɨlɨ mʉtamʉlamʉkhaje umuntu ngaweeka mwɨ dala.
4 Não levem dinheiro algum, nem bolsa de viagem, nem um par de sandálias extras. E não se detenham para cumprimentar ninguém pelo caminho.
5 “Inyumba yoyonti ye mwinjila, mʉlamʉkhaje suuti mʉtɨnjɨ, ‘ɄMʉlʉngʉ aabhape uwutengaanu mu nyumba ɨnɨ.’
5 “Quando entrarem numa casa, digam primeiro: ‘Que a paz de Deus esteja nesta casa’.
6 Ɨnga uwi nyumba abhaposheela ku wutengaanu, pa nyumba yɨnɨɨyo patɨbhe nu wutengaanu. Lyoli ɨnga uwi nyumba atakʉbhaposheela ku wutengaanu, pe uwutengaanu wiinyu wʉtɨbhagalʉshɨle ɨmwe.
6 Se os que vivem ali forem gente de paz, a bênção permanecerá; se não forem, a bênção voltará a vocês.
7 Mʉtasamangaje, lyoli inyumba ye bhabhaposheela mʉkhɨkhalaje mʉmwo, mʉkhamwelaje na kulya ishaakulya she bhakʉʉbhapa, kʉnongwa ye umubhombi akhondeeye kʉtɨ aposheelaje kufumilana nɨ mbombo yaakwe.
7 Permaneçam naquela casa e comam e bebam o que lhes derem, pois quem trabalha merece seu salário. Não fiquem mudando de casa em casa.
8 “Ɨnga mwinjila mʉ nhaaya yimo, abhakhaaya bhabhaposheela kʉ lʉseshelo, mʉkhalyanje ishaakulya shoshonti she bhakʉʉbhapa.
8 “Quando entrarem numa cidade e ela os receber bem, comam o que lhes oferecerem.
9 Mʉbhaponɨaje abhabhinu bhe bhalɨ mʉ nhaaya yɨnɨɨyo, mʉbhabhʉzyaje kʉtɨ, ‘Ʉwʉmwene wa Mʉlʉngʉ wʉpalamɨɨye!’
9 Curem os enfermos e digam-lhes: ‘Agora o reino de Deus chegou até vocês’.
10 “Ɨleelo ɨnga mwinjila mʉ nhaaya yoyonti, bhatabhaposheela, mʉkhasogolaje mwenemwo. We mʉkʉshɨla mʉ madala gaabho, mʉtɨnjɨ,
10 Mas, se uma cidade se recusar a recebê-los, saiam pelas ruas e digam:
11 ‘Poope amasuuto agɨ nhaaya yiinyu ge galɨ mʉ vɨnama vwɨtʉ, tukukunyunta kʉtɨ wʉbhe wukeeti ʉwa kʉbhasokha. Ɨleelo mʉmanye kʉtɨ ʉwʉmwene wa Mʉlʉngʉ wʉpalamɨɨye!’
11 ‘Limpamos de nossos pés até o pó desta cidade em sinal de reprovação. E saibam disto: o reino de Deus chegou!’.
12 Ɨnkʉbhabhʉʉzya kʉtɨ, isiku ɨlya kʉlongwa, ɨnhaaya yɨnɨɨyo yɨkhayɨlongwa ulufundo ʉlʉpɨtɨ kʉshɨla luula ʉlwa bhantʉ abha mʉ nhaaya ɨya mu Sodoomu!”
12 Eu lhes garanto que, no dia do juízo, até Sodoma será tratada com menos rigor que aquela cidade.
13 Akhatɨ, “Mʉsheleeye mʉbhantʉ abhɨ nhaaya ɨya mu Kolaziini! Mʉsheleeye mʉbhantʉ abhɨ nhaaya ɨya mu Betisayida! Kʉnongwa ye amayele ge nábhombile kukwinyu, ɨnga ɨnhabhombaga mʉ nhaaya ɨya mu Tiilo nɨ ya mu Sidooni, abhantʉ abha mʉ nhaaya zɨnɨɨzyo nhanɨ bhalaatile khalɨ na kʉkwata amafuuku na kʉyɨpakha amalota kʉlolesya kʉlaata imbiibhi zyabho.
13 “Que aflição as espera, Corazim e Betsaida! Porque, se nas cidades de Tiro e Sidom tivessem sido realizados os milagres que realizei em vocês, há muito tempo seus habitantes teriam se arrependido e demonstrado isso vestindo panos de saco e jogando cinzas sobre a cabeça.
14 Ishi, pi siku ɨlya kʉlongwa, ɨmwe mʉkhayɨlongwa ulufundo ʉlʉpɨtɨ kʉshɨla ʉlwa bhantʉ abha mu Tiilo na bha mu Sidooni!
14 Eu lhes digo que, no dia do juízo, Tiro e Sidom serão tratadas com menos rigor que vocês.
15 Nɨɨmwe mʉbhantʉ abha mʉ nhaaya ɨya mu Kapelenaumu, bhʉlɨ, mʉkʉsɨɨbha kʉtɨ ʉMʉlʉngʉ akhayɨbhazʉvwa paka kʉmwanya? Ndaali, akhayibhiisya paka kwɨlongo!”
15 E você, Cafarnaum, será elevada até o céu? Não, descerá até o lugar dos mortos”.
16 Pe uYeesu akhabhabhʉʉzya abhalandati bhaakwe bhaala akhatɨ, “Umuntu we akʉbhɨmvwa ɨmwe, akʉnɨmvwa neene, we akʉbhakhaana ɨmwe, akʉnhaana neene. Khabhɨlɨ we akʉkhaana kʉmposheela ɨne, akʉkhaana kʉmʉposheela nʉ Taata we ansonteleziizye.”
16 Então ele disse aos discípulos: “Quem aceita sua mensagem também me aceita, e quem os rejeita também me rejeita. E quem me rejeita também rejeita aquele que me enviou”.
17 Pɨlongolela, abhalandati bha Yeesu amashumi saba na bhabhɨlɨ bhakhagalʉkha bhashiiye, bhakhamʉbhʉʉzya uYeesu bhakhatɨ, “We Mwene, goope amapepu amabhiibhi gatutinikhaga, we tʉkʉgabhɨnga kwɨ taawa lyakho!”
17 Quando os setenta e dois discípulos voltaram, relataram com alegria: “Senhor, até os demônios nos obedecem pela sua autoridade!”.
18 UYeesu akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Imulolile uSeetani akwikha ngatɨ mvula ye yɨkʉmwangʉkha kufuma kʉmwanya.
18 Então ele lhes disse: “Vi Satanás caindo do céu como um relâmpago!
19 Yeenya, imbapiiye ʉwaamʉlo ʉwa kʉmʉtola ʉmʉlʉgʉ mu zyonti. Kʉ makha ganaago mʉtɨkhanyaje ɨnjokha ni inge, khabhɨlɨ khatalɨɨpo akhantʉ akha kʉbhavwalazya.
19 Eu lhes dei autoridade para pisarem sobre cobras e escorpiões, e sobre todo o poder do inimigo. Nada lhes causará dano.
20 Ɨleelo ɨnga mʉkʉseshela kʉnongwa ye amapepu amabhiibhi gakubhatinikha, mʉleshe kʉseshela kʉ lɨnɨɨlyo lyene, lyoli mʉseshelaje kʉnongwa ye amataawa giinyu gasimbiilwe nʉ Mʉlʉngʉ kʉmwanya.”
20 Mas não se alegrem porque os espíritos impuros lhes obedecem; alegrem-se porque seus nomes estão registrados no céu”.
21 Akhabhalɨlo khanaakho, uMupepu uMufinjile akhamʉbhɨɨkha uYeesu kʉseshela nhaani akhatɨ, “Inkukusalifwa we Taata, wʉMwene ʉwa kʉmwanya na paasɨ, kʉnongwa ye ubhafisile abhantʉ abhɨ njeele na bhabhaazye ɨnongwa ziniizi, ɨleelo uzibhiishile apazelu kʉ bhaana abhansi. Nalyoli we Taata, shɨnɨɨsho she wáyiganile.”
21 Naquele momento, Jesus foi tomado da alegria do Espírito Santo e disse: “Pai, Senhor dos céus e da terra, eu te agradeço porque escondeste estas coisas dos que se consideram sábios e inteligentes e as revelaste aos que são como crianças. Sim, Pai, foi do teu agrado fazê-lo assim.
22 Khabhɨlɨ akhatɨ, “ɄTaata waanɨ ampiiye ivintu vwonti. Atalɨɨpo umuntu we amumanyile ʉMwana, lyoli ʉTaata waanɨ mwene. Khabhɨlɨ atalɨɨpo umuntu we amumanyile ʉTaata, lyoli ʉMwana mwene, nu muntu wowonti we ʉMwana ayiganile kʉmʉlanga.”
22 “Meu Pai me confiou todas as coisas. Ninguém conhece verdadeiramente o Filho, a não ser o Pai, e ninguém conhece verdadeiramente o Pai, a não ser o Filho e aqueles a quem o Filho escolhe revelá-lo”.
23 Pe uYeesu akhagalʉnhana kʉbheenya abhalandati bhaakwe akhabhabhʉʉzya akhatɨ, “Musayiilwe ɨmwe mʉbhantʉ mwe mʉkʉgalola ɨga!
23 Então, em particular, ele se voltou para os discípulos e disse: “Felizes os olhos que veem o que vocês viram.
24 Ɨnkʉbhabhʉʉzya kʉtɨ, abhakuwi abhinji na bhamwene bháyiganile kʉzɨlola zye mʉkʉzɨlola ɨmwe, ɨleelo bhatázilolile. Khabhɨlɨ bháyiganile kwɨmvwa zye mʉkwɨmvwa ɨmwe, ɨleelo bhatázyimvwizye.”
24 Eu lhes digo: muitos profetas e reis desejaram ver o que vocês têm visto e ouvir o que vocês têm ouvido, mas não puderam”.
25 Panaapo umumanyizyi weeka ʉwɨ ndajɨzyo akhɨmɨɨlɨla, akhamʉbhʉzɨɨlɨzya uYeesu kʉmʉlɨnga akhatɨ, “We Mumanyizyi, ɨmbombe lyoni ɨnga akhabhalɨlo khe khakwɨnza ɨnhawaaje uwuumi ʉwa wiila?”
25 Certo dia, um especialista da lei se levantou para pôr Jesus à prova com esta pergunta: “Mestre, o que preciso fazer para herdar a vida eterna?”.
26 UYeesu akhamwamʉla akhatɨ, “Yisimbiilwe yɨtɨlɨ bhʉlɨ mʉ ndajɨzyo zya Moose? Ʉkʉzyaganya bhʉlɨɨbhʉlɨ?”
26 Jesus respondeu: “O que diz a lei de Moisés? Como você a entende?”.
27 Akhamwamʉla akhatɨ, “Yisimbiilwe mʉnʉʉmwo kʉtɨ, ‘Ʉmʉgane ʉMwene ʉMʉlʉngʉ waakho kʉ mwoyo waakho wonti, na ku mupepu waakho wonti, na kʉ makha gaakho gonti, na kʉ njeele zyakho zyonti.’ Khabhɨlɨ, ‘Ʉmʉgane uwamwinyu anza she uyiganile wʉneewe.’”
27 O homem respondeu: “‘Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, de toda a sua força e de toda a sua mente’ e ‘Ame o seu próximo como a si mesmo’”.
28 UYeesu akhatɨ, “Waamʉla akhinza! Ʉbhombe shɨnɨɨsho, ɨpo pe ʉtɨbhe nu wuumi ʉwa wiila.”
28 “Está correto!”, disse Jesus. “Faça isso, e você viverá.”
29 Ɨleelo umumanyizyi ʉwɨ ndajɨzyo ʉla akhanzaga kʉyɨbhɨɨkha kʉtɨ we akhondeeye pamiiso ga Mʉlʉngʉ, akhamʉbhʉzɨɨlɨzya winza uYeesu akhatɨ, “Ishi, ʉwamwɨtʉ wu naanu?”
29 O homem, porém, querendo justificar suas ações, perguntou a Jesus: “E quem é o meu próximo?”.
30 UYeesu akhamwamʉla akhatɨ, “Álɨɨpo umuntu ʉmo, áfumile mu Yelusaleemu, akhabhalaga mʉ nhaaya ɨya mu Yeeliko. Mwɨ dala, akhalemwa na bhabuda, bhakhamʉzʉʉla amenda, bhakhamʉkhoma nhaani, bhakhamʉlekha abhinile ɨya kufwa.Umupuutili akʉsela kʉmbalɨ kwa muntu we bhamuvwalaziizye|alt="Kuhani anapita pembeni kwa mtu aliye jeruhiwa" src="CN01747B.TIF" size="col" ref="10:30"
30 Jesus respondeu com uma história: “Certo homem descia de Jerusalém a Jericó, quando foi atacado por bandidos. Eles lhe tiraram as roupas, o espancaram e o deixaram quase morto à beira da estrada.
31 Panaapo umupuutili ʉmo akhashɨlaga mwɨ dala liila, we amʉlola umuntu ʉla, akhasela kʉmbalɨ.
31 “Por acaso, descia por ali um sacerdote. Quando viu o homem caído, atravessou para o outro lado da estrada.
32 Woope uMulaawi we aafikha paala akhamʉlola umuntu ʉla, akhasela kʉmbalɨ.
32 Um levita fazia o mesmo caminho e viu o homem caído, mas também atravessou e passou longe.
33 Pɨlongolela, akhɨnza uMusamaliya weeka, we akhashʉʉlaga kʉshɨlɨla mwɨ dala liila. We amʉlola umuntu ʉla, akhamʉlolela ishisa,
33 “Então veio um samaritano e, ao ver o homem, teve compaixão dele.
34 akhasejeelela, akhamʉpakha idivaayi na mafuta mʉ malonda gaakwe, akhamupinya. Akhamʉzʉvwa pamwanya pa ndogomi yaakwe, akhamʉtwala mu nyumba ɨya bhajeni, akhamʉsʉngaga.
34 Foi até ele, tratou de seus ferimentos com óleo e vinho e os enfaixou. Depois, colocou o homem em seu jumento e o levou a uma hospedaria, onde cuidou dele.
35 We kwasha, akhafumwa idinaali zɨbhɨlɨ, akhaamupa uwi nyumba yiila, akhamʉbhʉʉzya akhatɨ, ‘Umubhinie umuntu ʉnʉ. Ɨnga ɨnhela izi zyasila, waafumwa ɨzyakho kʉnongwa ya kʉmwavwa, we nagalʉkha, ɨnhayɨkʉgalʉshɨzya.’ ”
35 No dia seguinte, deu duas moedas de prata ao dono da hospedaria e disse: ‘Cuide deste homem. Se você precisar gastar a mais com ele, eu lhe pagarei a diferença quando voltar’.
36 Pe uYeesu akhamʉbhʉzɨɨlɨzya umumanyizyi ʉwɨ ndajɨzyo ʉla akhatɨ, “Ishi, mʉ bhɨɨbha bhatatʉ, wu naanu we ʉkʉsɨɨbha kʉtɨ wamwabho wa nalyoli ʉwa wʉʉla we ábudiilwe na bhabuda?”
36 “Qual desses três você diria que foi o próximo do homem atacado pelos bandidos?”, perguntou Jesus.
37 Akhaamʉla akhatɨ, “We ámʉloleeye ishisa.” UYeesu akhamʉbhʉʉzya akhatɨ, “Nɨɨwe bhalaga ʉbhombe shɨnɨɨsho!”
37 O especialista da lei respondeu: “Aquele que teve misericórdia dele”. Então Jesus disse: “Vá e faça o mesmo”.
38 UYeesu na bhalandati bhaakwe we bhalɨ mwɨ dala bhakʉbhala ku Yelusaleemu, bhakhafikha mʉ khakhaaya khamu. Panaapo ʉmwantanda weeka, we bhakhatɨnjɨ uMalita, akhamʉposheela uYeesu mu nyumba yaakwe.
38 Jesus e seus discípulos seguiram viagem e chegaram a um povoado onde uma mulher chamada Marta os recebeu em sua casa.
39 UMalita áamɨle nu munsi waakwe we bhakhatɨnjɨ uMaliya. Akhabhalɨlo khanaakho, uMaliya áyɨkhaaye pambalɨ pa vɨnama vwa Mwene uYeesu, akhatejelezyaga ɨmanyɨzyo zyakwe.
39 Sua irmã, Maria, sentou-se aos pés de Jesus e ouvia o que ele ensinava.
40 Ɨleelo uMalita ápilinhiine nɨ mbombo inyinji ɨzya kʉmʉposheela uYeesu. Pe akhamʉbhʉʉzya uYeesu akhatɨ, “We Mwene, ʉtakʉlola khabhiibhi we umunsi waanɨ andesheeye ɨmbombo zyonti nʉmwene? Ishi mʉbhʉʉzye anaavwe!”
40 Marta, porém, estava ocupada com seus muitos afazeres. Foi a Jesus e disse: “Senhor, não o incomoda que minha irmã fique aí sentada enquanto eu faço todo o trabalho? Diga-lhe que venha me ajudar!”.
41 ɄMwene uYeesu akhamwamʉla akhatɨ, “Malita, Malita, khooni khe ʉkʉyɨmba ni nyinji?
41 Mas o Senhor respondeu: “Marta, Marta, você se preocupa e se inquieta com todos esses detalhes.
42 Khakwanzɨwa akhantʉ kheeka kheene akhinza. Khanaakho khe uMaliya asabhʉʉye, atangafwʉlwa.”
42 Apenas uma coisa é necessária. Quanto a Maria, ela fez a escolha certa, e ninguém tomará isso dela”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.