João 9
Ke meupiya ne tudtul mekeatag ki Hisu Kristu (MBI) vs VC
1 Ketà te ked-ip-ipanew ni Hisus ne nekita rin ini se etew ne neketakin kandin se nepisek en.
1 Caminhando, viu Jesus um cego de nascença.
2 “Mama,” ke se menge edumdumaan ni Hisus, “meambe ke midtakin ayan ne kegkepisek din? Engkey ki salà, kandin be etawa ke menge lukes din?”
2 Os seus discípulos indagaram dele: Mestre, quem pecou, este homem ou seus pais, para que nascesse cego?
3 Ne migkahi en si Hisus te, “Kenà kayi ebpuun te kandin ne salà etawa riyà te menge lukes din. Nepisek sikandin su apey egkekita kayi te kegkeulii rin ke gehem te Eleteala.
3 Jesus respondeu: Nem este pecou nem seus pais, mas é necessário que nele se manifestem as obras de Deus.
4 Taman te meandew pà,” ke si Hisus, “ne iyan iya se egelevek ki pà dut te gelevek te midsuhù kedì. Su egkeuma ke merukilem ne warà en ebpekehelevek.
4 Enquanto for dia, cumpre-me terminar as obras daquele que me enviou. Virá a noite, na qual já ninguém pode trabalhar.
5 Taman te kayi e pà te ampew te dunya ne siaken ke sulù ne ebpekerayag te itungan te menge etew.”
5 Por isso, enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Neipus din te egkahi ini, ne mid-ileb en diyà te tanà ne intevuley rin en ke ileb din te tanà su apey ebudtà. Ne indekudas din en ke vudtà diyà te mata rut te nepisek.
6 Dito isso, cuspiu no chão, fez um pouco de lodo com a saliva e com o lodo ungiu os olhos do cego.
7 Ne migkahi en sikandin te, “Pendiyà ke be te linew ne ed-ingaranan te Siluan ne pendapug ke ve ketà.” (Iyan meana te Siluan ne “Midsuhù”.) Arà dà ne mibpendiyà en ke pisek ne mibpendapug en ketà sikandin. Nekeipus ne midlived sikandin ne ebpekekita en.
7 Depois lhe disse: Vai, lava-te na piscina de Siloé {esta palavra significa emissário}. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Guna su nekita rut te menge etew riyà te sepiring din wey ke menge etew ne nekekita kandin te kebpememuyù din ne mibpein-inseey ran te, “Maa, kenà ini red ke meama ne ebpinpinuu su ebpememuyù?”
8 Então os vizinhos e aqueles que antes o tinham visto mendigar perguntavam: Não é este aquele que, sentado, mendigava?
9 Ruen migkahi te, “Ayan ded iya sikandin!”
9 Respondiam alguns: É ele. Outros contestavam: De nenhum modo, é um parecido com ele. Ele, porém, dizia: Sou eu mesmo.
10 “Ne meambe,” ke sikandan, “engkey ma se kegkeulii te mata nu?”
10 Perguntaram-lhe, então: Como te foram abertos os olhos?
11 Midtavak sikandin te, “Iyan nekeulì te mata ku arà se etew ne ed-ingaranan ki Hisus. Su mid-ilevan din ke tanà ne intevuley rin ke ileb din su apey mebudtà, ne arà ke indekudas din te mata ku. Ne migkehiyan a rin te, ‘Pendiyà ka te linew ne ed-ingaranan te Siluan ne pendapug ke ve ketà.’ Ne mibpendiyan a rema te linew ne guna su nekeipus a se ebpendapug ne ebpekekita ad.”
11 Respondeu ele: Aquele homem que se chama Jesus fez lodo, ungiu-me os olhos e disse-me: Vai à piscina de Siloé e lava-te. Fui, lavei-me e vejo.
12 “Na endei be sikandin?” ke sikandan.
12 Interrogaram-no: Onde está esse homem? Respondeu: Não o sei.
13 Ne miduma ran en ke neulian ne pisek diyà te menge Peresiyu.
13 Levaram então o que fora cego aos fariseus.
14 Ne arà ne hewii se kinevaal ni Hisus te budtà ne nekeulì dut te pisek ne Hewii te Id-imeley.
14 Ora, era sábado quando Jesus fez o lodo e lhe abriu os olhos.
15 Nekeuma ran diyà te menge Peresiyu ne mid-insaan en maa sikandin ke engkey se imped-ulaula ni Hisus kandin te kegkeulii te mata rin.
15 Os fariseus indagaram dele novamente de que modo ficara vendo. Respondeu-lhes: Pôs-me lodo nos olhos, lavei-me e vejo.
16 Nerineg dà dut te menge Peresiyu ne ruen migkahi te, “Ini se etew ne mibawì keykew ne kenà ebpuun te Eleteala su kenà edtanud sikandin dut te Hewii ne Id-imeley.”
16 Diziam alguns dos fariseus: Este homem não é o enviado de Deus, pois não guarda sábado. Outros replicavam: Como pode um pecador fazer tais prodígios? E havia desacordo entre eles.
17 Ne mid-insaan dan en manen ke etew ne neulian te, “Na sikew, nekahi nu te sikandin se kineulii te mata nu, engkey ve se nepegitung nu mekeatag kandin?”
17 Perguntaram ainda ao cego: Que dizes tu daquele que te abriu os olhos? É um profeta, respondeu ele.
18 Ugaid ne warà peretiyayaa te menge egkeunutan te Hudiyanen te nepisek ini se etew neraan, tembù be impetawag dan ke menge lukes dut te pisek,
18 Mas os judeus não quiseram admitir que aquele homem tivesse sido cego e que tivesse recobrado a vista, até que chamaram seus pais.
19 ne mid-insà dan dut te menge lukes te, “Engkey, ini iya ke anak nu? Maa, daan en iya ne pisek sikandin te kineanak kandin? Ne memenu ve se kinekeulii te mata rin?”
19 E os interrogaram: É este o vosso filho? Afirmais que ele nasceu cego? Pois como é que agora vê?
20 Ne midtavak ke lukes din te, “Uya, anak dey iya sikandin ne intakin kandin ayan se kegkepisek din.
20 Seus pais responderam: Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego.
21 Ugaid ne warà dey metueni ke engkey se kinepekekita rin en, ne warà dey metueni ke engkey se nekeulì kandin. Iyan tumù ne sikandin en se insai niyu ne igketarem din ma su egketau en sikandin.”
21 Mas não sabemos como agora ficou vendo, nem quem lhe abriu os olhos. Perguntai-o a ele. Tem idade. Que ele mesmo explique.
22 Ini ke intavak dut te menge lukes din su neandek dan dut te menge egkeunutan te Hudiyanen. Su ruen neumpungan te menge egkeunutan te embiya ruen etew ne ebperetiyaya te si Hisus ke Impasad te Eleteala ne Ebperetuen, ne ibpeawà sikandin dut te baley ne ebpengedian te menge Hudiyanen te penduan dan.
22 Seus pais disseram isso porque temiam os judeus, pois os judeus tinham ameaçado expulsar da sinagoga todo aquele que reconhecesse Jesus como o Cristo.
23 Tembù be migkahi ke menge lukes din te, “Iyan niyu en insai sikandin su egketau en ma sikandin.”
23 Por isso é que seus pais responderam: Ele tem idade, perguntai-lho.
24 Ne rutun ne mid-umew ran en maa te ebpelived ke neulian ne pisek ne migkahi ran te, “Na iyan nu rà kehiya ke benar su ini ka te etuvangan te Eleteala. Su netuenan dey te ini ne etew se nekeulì keykew ne belisalà ne etew.”
24 Tornaram a chamar o homem que fora cego, dizendo-lhe: Dá glória a Deus! Nós sabemos que este homem é pecador.
25 “Kenà ku egketuenan embiya belisalà sikandin etawa kenà,” ke se neulian ne pisek, “ugaid ne iyan ku netuenan te pehaney ne nepisek a ne huntaani ne ebpekekita ad.”
25 Disse-lhes ele: Se esse homem é pecador, não o sei... Sei apenas isto: sendo eu antes cego, agora vejo.
26 “Ne engkey ve se imped-ulaula rin keykew?” ke sikandan. “Ne mibmenumenu rin be se kegkeulii te mata nu?”
26 Perguntaram-lhe ainda uma vez: Que foi que ele te fez? Como te abriu os olhos?
27 “Migkahi ku en ura keniyu,” ke se neulian ne pisek, “ne warà kew ma mebpehimbenar. Ne meambe maa ke ibpesulit niyu pà kedì? Maa egkiyug kew rema ne eduma kandin?”
27 Respondeu-lhes: Eu já vo-lo disse e não me destes ouvidos. Por que quereis tornar a ouvir? Quereis vós, porventura, tornar-vos também seus discípulos?...
28 Neepes dan ketà ne meraat se lalag dan kandin, ke sikandan te, “Ew, edumdumaan ke ves nikandin, ugaid ne sikami mulà ne edumdumaan key rut te ebpelambas te Lalag te Eleteala rengan ne si Moises.
28 Então eles o cobriram de injúrias e lhe disseram: Tu que és discípulo dele! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Netuenan dey nevenar te mibpekidlalag ke Eleteala ki Moises, ugaid ne ini se etew ini ne warà dey metueni ke endei sikandin nekepuun.”
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas deste não sabemos de onde ele é.
30 Migkahi ini se neulian te, “Asal mekegeyip! Warà niyu metueni ke endei sikandin ebpuun misan ruen gehem din ne nekeulì te kegkepisek ku.
30 Respondeu aquele homem: O que é de admirar em tudo isso é que não saibais de onde ele é, e entretanto ele me abriu os olhos.
31 Netuenan tew te kenà ebpemineg ke Eleteala rut te etew ne belisalà, ugaid ne iyan din ebpeminehen ke etew ne ed-adat kandin wey edtuman te kiyug din.
31 Sabemos, porém, que Deus não ouve a pecadores, mas atende a quem lhe presta culto e faz a sua vontade.
32 Su aney en te kinelimbaha te dunya ne warà pà nerineg tew ne etew ne ebpekeulì te etew ne nekeraan kandin se kegkepisek din.
32 Jamais se ouviu dizer que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Embiya kenà suhù te Eleteala ini se etew,” ke se neulian ne pisek, “ne warà igaga rin te ebpekevaal te iring kayi.”
33 Se esse homem não fosse de Deus, não poderia fazer nada.
34 Migkahi ke menge egkeunutan te, “In-anak ka te mekesesalà, ne meambe ke ebpenunganunga ka ebpenurù kenami?” Arà dà ne impeawà dan en sikandin ne migkehiyan dan te kenà en ebpelusuren dut te baley ne ebpengedian te menge Hudiyanen te penduan dan.
34 Responderam-lhe eles: Tu nasceste todo em pecado e nos ensinas?... E expulsaram-no.
35 Guna su nerineg ni Hisus ke imped-ulaula ran dut te etew ne neulian din, ne mibpemengà din. Guna su netuen din ne mid-insaan din te, “Maa, mibperetiyaya ke en be rut te Impeanak te Menusiyà?”
35 Jesus soube que o tinham expulsado e, havendo-o encontrado, perguntou-lhe: Crês no Filho do Homem?
36 Ne midtavak ke meama te, “Kehiya nu kedì ke entei sikandin, Mama, su apey a ebperetiyaya kandin.”
36 Respondeu ele: Quem é ele, Senhor, para que eu creia nele?
37 “Nekita nu en,” ke si Hisus, “su sikandin en iya ini ke ebpekidlalag keykew.”
37 Disse-lhe Jesus: Tu o vês, é o mesmo que fala contigo!
38 “Embiya sikuna ves,” ke se meama, “ebperetiyaya a keykew.” Arà dà ne mibpengarap en ki Hisus.
38 Creio, Senhor, disse ele. E, prostrando-se, o adorou.
39 Migkahi si Hisus te, “Iyan ku impengkayi te ampew te dunya su edtimbangen ku ke menge etew su apey ke menge etew ne nerusireman te kegkepisek dan ne edtelimà kedì ne ebehayan ku te kerayahan. Ugaid ne ke kenà edtelimà kedì su engkungkun ne nekita ran ke kerayahan ne ebpelekapan ku ke mata ran.”
39 Jesus então disse: Vim a este mundo para fazer uma discriminação: os que não vêem vejam, e os que vêem se tornem cegos.
40 Ruen menge Peresiyu ne nekerineg dut te lalag ni Hisus ne migkahi ran en te, “Engkey se migkahi nu, menge pisek key rema?”
40 Alguns dos fariseus, que estavam com ele, ouviram-no e perguntaram-lhe: Também nós somos, acaso, cegos?...
41 Ne midtavak si Hisus te, “Embiya nepisek kew iring dut te etew ne warà pà nevehayi te kerayahan, ne warà perem kegkeisuhat keniyu. Ugaid ne geina te migkahi kew te, ‘Ebpekekita key en,’ ne arà se kegkeisuhat keniyu te kewagib su kenà kew ma eduma.”
41 Respondeu-lhes Jesus: Se fôsseis cegos, não teríeis pecado, mas agora pretendeis ver, e o vosso pecado subsiste.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.