1 Coríntios 7

Tupana Ehay Satere Mawe Pusupuo (MAVNT) vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Ha'a­wyte eipe tawa Kurintiu piaria eweipo­'oro uhowawi miwan apo'ei'e hamo sio waku aheha­ry'i sio yt ei'e hap.
1 Ora, quanto às coisas que me escrevestes, bom seria que o homem não tocasse em mulher;
2 Ta'i waku kahato aheha­ry'i ma'ato wẽtup yn waku e. Mi'i hawyi waku watoĩ­ne'en ihary'i kahato rakano he'aito kahato rakano aheĩne'en yne hawe. Mi'i tã ewetunug mote waku kahato eweikup­te'en e. Mi'i tã ewetunug mote yt ehã'ãg kuap i ahiag yt eiwe'eg i hap nug hamo.
2 mas, por causa da prostituição, cada um tenha a sua própria mulher, e cada uma tenha o seu próprio marido.
3 Waku ereket ehary'i sese wywo yn. Waku etum epiit ehary'i pe yn ehary'i piit miky­'esat ok tã. I'ewyte waku etum epiit e'aito pe e'aito piit miky­'esat ewy.
3 O marido pague à mulher a devida benevolência, e da mesma sorte a mulher, ao marido.
4 Waku to'e — Uipiit uheha­ry'i wat yn e. I'ewyte waku to'e — Uipiit uhe'aito wat yn e. Yt naku i to'e — Uipiit yt ewat i pote yt atum i po'og uipiit epe yt naku i to'e e.
4 A mulher não tem poder sobre o seu próprio corpo, mas tem-no o marido; e também, da mesma maneira, o marido não tem poder sobre o seu próprio corpo, mas tem-no a mulher.
5 Yt naku i ihary'i wãi'e ne'i te'aito piat iky'esat turan e. I'ewyte yt naku i wãi'e ne'i ihainia teha­ry'i piat iky'esat turan e. Ma'ato ehehay teran Tupana wywo pote waku eiwo­'o­pohep porap'i tuereto eiwo­'o­pytyk hap ete e. Eiwo­'o­pohep porap'i hawyi waku i ra'yn eiwo­'o­mo­wepit katu­pono ahiag aru ehã'ãg neran haype wẽtup hary­poria wẽtup ihainia ky'esat hap ete e.
5 Não vos defraudeis um ao outro, senão por consentimento mútuo, por algum tempo, para vos aplicardes à oração; e, depois, ajuntai-vos outra vez, para que Satanás vos não tente pela vossa incontinência.
6 Pyno koitywy ahenoi teran uiwa­nẽtup hap ewy ma'ato ahenoi hap yn yt woro­ho­'o­po­'oro hin i uhehay wo are.
6 Digo, porém, isso como que por permissão e não por mandamento.
7 Uito areĩne'en yt ihary'i rakat i. Uito Pauru Tupana miky­'esat ewy areĩne'en are. Mi'i hap atipuẽti waku kahato. Mi'i pote atiky­'esat irania'in ui'ewy yt ihary'i i rakat i ewy ta'a­tu­ky­'esat pote. Mi'i tã Tupana tiky­'esat uito wen toĩ irania'in yt ui'ewy hin i katu­pono mi'iria ihary'i kahato rakaria wo Tupana tiky­'esat.
7 Porque quereria que todos os homens fossem como eu mesmo; mas cada um tem de Deus o seu próprio dom, um de uma maneira, e outro de outra.
8 Koitywy woro­ho­'o­nãpin neran yt ihary'i rakat i te yt he'aito rakat i te i'ewyte hiwu ko'i. Waku eweikup­te'en eiweran aikotã ui'ewy eweiki­'esat pote are'e. Po'og waku mi'i tã areĩne'en are'e uiwa­nẽtup hawe.
8 Digo, porém, aos solteiros e às viúvas, que lhes é bom se ficarem como eu.
9 Ma'ato — Atiky­'esat kahato uheha­ry'i uhe'aito ewei'e eipy'a pe pote waku etat ro ewary e'aito emiky­'esat ewy ma'ato Iesui mohey hat yn waku etat e. Po'og waku etat ehary'i e'aito Iesui mohey hat epiit miky­'esat monik hamuat hap upi epiit miky­'esat haty hap mekewat kyt'ok epy'a piat hap kai.
9 Mas, se não podem conter-se, casem-se. Porque é melhor casar do que abrasar-se.
10 Koitywy woro­ho­'o­nãpin he'aito rakaria iwary rakaria yt uito i wen ma'ato Tupana wo'o­nãpin hap ahenoi. Yt eweitoiat tei'o e'aito ehary'i e.
10 Todavia, aos casados, mando, não eu, mas o Senhor, que a mulher se não aparte do marido.
11 Ma'ato eweitoiat pote ereĩne'en o eweran kahato ra'yn yt he'aito i rakano yt ihary i rakano e. Mi'i hawyi etiky­'esat e'aito emi'atoiat pote etat i emi'atoiat. Yt naku i kahato weha­ry'i atoiat hat no eweikup­te'en uhyt'i'in e.
11 Se, porém, se apartar, que fique sem casar ou que se reconcilie com o marido; e que o marido não deixe a mulher.
12 Karãpe ehary'i yt Iesui mohey hat wo i toĩne'en ma'ato o yt etoiat ne'i tei'o kat pote eky'esat hap toĩ ikai pote yt etoiat rei'o e. Yt naku i mi'i tã etunug e.
12 Mas, aos outros, digo eu, não o Senhor: se algum irmão tem mulher descrente, e ela consente em habitar com ele, não a deixe.
13 E'aito yt Iesui mohey hat i pytkai yt etoiat tei'o mi'i kat pote eky'esat hap toĩ ikai pote.
13 E se alguma mulher tem marido descrente, e ele consente em habitar com ela, não o deixe.
14 Wato­mohey Iesui hawyi yt naku i watoiat ahe'aito aheha­ry'i sa'a­wy­'iwuat yt Iesui mohey hat i pote. Waku wahẽtup kahato Tupana pe ahe'aito aheha­ry'i ehakye­ra'at hamo katu­pono ahe'aito aheha­ry'i toĩne'en yt pya hin i Tupana kai katu­pono Tupana Pã'ãu eiam kahato aito pote. Waku aiwywo toĩne'en Iesui mohey haria aito pote. Waku watoĩ­ne'en ahe'aito wywo aheha­ry'i wywo katu­pono wahenoi tuereto mi'iria pe Iesui mohey hap i'ewyte aimẽ­py'in ahaki­'yt'in aha'y­ru'in yt pya hin i Tupana ehay aiwẽ pywiat kai. Mi'i pote mi'iria yt pya hin i tomohey hawyi Tosa­'yru moherep haria aito pote.
14 Porque o marido descrente é santificado pela mulher, e a mulher descrente é santificada pelo marido. Doutra sorte, os vossos filhos seriam imundos; mas, agora, são santos.
15 Ma'ato ehary'i e'aito etoiat teran kahato yt imohey hat i pote yt he i tuete Iesui mohey epiat hap pote mi'i hawyi pyno waku ewei'e e'aito pe ehary'i pe etoiat teran me — Yt naku i ui'atoiat mimi mana yt atiky'esat i ma'ato ui'atoiat teran mote ui'atoiat ma'ato yt uimiky'esat ewy hin i ere'e o e. Katu­pono yt naku i watu­'uka yn yt aiwo­'o­'ewy i imohey hap ete e. Tupana yt tiky­'esat i aiwu­'uka ahe'aito wywo aheha­ry'i wywo hap ma'ato toiky­'esat kahato aiwo­'o­ky'e aiwo­'o­wese hap yn e.
15 Mas, se o descrente se apartar, aparte-se; porque neste caso o irmão, ou irmã, não está sujeito à servidão; mas Deus chamou-nos para a paz.
16 Waku kahato watoĩ­ne'en aheha­ry'i wywo ahe'aito wywo hap. Ehary'i e'aito yt Iesui mohey hano i pytkai waku ereĩne'en ne o iwywo e. Yt naku i watoiat aheha­ry'i ahe'aito yt Iesui mohey hat i pote. Waku aiwo­'o­wese hap wywo aiwo­'o­ky'e hap wywo watekyi ahe'aito aheha­ry'i Iesui kape imohey hamuat. Pyno waku pe watu­kup­te'en aheha­ry'i ahe'aito wywo paa'ai'e hap wywo pote meiũran ti aru Iesui mohey haria wo te'e­ro­py­hu'at ahehay waku pe hawe. Iesui mohey haria sese watu­kup­te'en pote wati­ky'e kuap aheha­ry'i ahe'aito Iesui kape imohey hamuat. Mi'i hawyi aiwese hap kaipyi ahepiat Iesui kuap hap kaipyi wati­'a­tuekyi kuap aheha­ry'i ahe'aito Iesui mohey hap kape.
16 Porque, donde sabes, ó mulher, se salvarás teu marido? Ou, donde sabes, ó marido, se salvarás tua mulher?
17 Mesup ti koitywy Tupana ai'airo Aika­'iwat emiit sese wo. Waku kahato watoĩ­ne'en. Ma'ato mi'i pytkai aikotã sa'a­wy'i watoĩ­ne'en hap ewy te. Sa'a­wy'i Iuteu ywania aito pote mesup te Iuteu ywania watoĩ­ne'en e. Sa'a­wy'i tapyi'a ywania watoĩ­ne'en i'ewyte mesup te tapy'yia wo watoĩ­ne'en. Sa'a­wy'i watoĩ­ne'en wẽtup ok eropat hano pote wato­mohey Iesui hawyi mi'i hap ewy te topy­hu'at re mesup koitywy heropat hat watoĩ­ne'en ne. Mi'i pote woro­ho­'o­nãpin neran eipe Iesui mohey haria pakup ko'i Tupana mi'airo pakup ko'i. — Eweimohey Iesui hawyi waku eweikup­te'en no aikotã watoĩ­ne'en wati­mohey iesui hap e'at pe ai'airo hap e'at pe hap ewy waku watu­kup­te'en ne.
17 E, assim, cada um ande como Deus lhe repartiu, cada um, como o Senhor o chamou. É o que ordeno em todas as igrejas.
18 Iuteu ywania ereĩne'en sa'a­wy'i pote ereĩne'en Iuteu ywania te. Yt naku i etoiat e'ywania etimohey Iesui hawyi Tupana ekaykay tuwe­wawiat hawyi. Wẽtup ywania ereĩne'en sa'a­wy'i pote pyno yt naku i ewei'e — Mesup uito Iesui mohey hat pote waku atoiat ui'y­wania i'ewyte i'atueko ko'i yt naku i kahato mio tã wato'e. Tupana aikaykay tuwe­wawiat hawyi waku watoĩ­ne'en aipiit ewy aipotpap hap ewy aikaykay hap e'at pe ewy waku.
18 É alguém chamado, estando circuncidado? Fique circuncidado. É alguém chamado, estando incircuncidado? Não se circuncide.
19 Yt naku i watu­we­musin ãpy sokpe tek Iuteuria eko ewy ne'i wati­mohey Iesui hawyi e. Waku watoĩ­ne'en ai'y­wania ewy yn.
19 A circuncisão é nada, e a incircuncisão nada é, mas, sim, a observância dos mandamentos de Deus.
20 Wato­mohey Iesui hawyi waku watoĩ­ne'en ne aimiit kawiano sa'a­wy'i hap e'at kai e. Yt naku i watoiat ahe'yi aipotpap aiko ahe'aito aheha­ry'i wato­mohey hawyi. Waku watoĩ­ne'en ne aikotã Tupana aikaykay hap e'at pe hap ewy. Waku watu­kup­te'en ne aipotpap hap wywo. Miit'in emiit no watoĩ­ne'en pote waku watoĩ­ne'en ne miit'in emiit no te ma'ato po'og waku sa'a­wy'i kai. Yt naku i watoiat aika­'i­waria ahetu­'i­saria aiwy­ria'in ko'i Iesui wato­mohey hawyi.
20 Cada um fique na vocação em que foi chamado.
21 Aika­'i­waria yt nakuaria i pytkai waku watoĩ­ne'en i'atu­wywo te i'atue­ropat hamuat. Yt kat i aika­'iwat pote pyno waku watoĩ­ne'en ne aiweran aipotpap nug hap ewywuat ma'ato waku yne miit'in emiit no hat ewy wato­py­hu'at yne miit'in powyro hat no. Aiwe­te­weru hap iwato pote iwato te topy­hu'at wato­mohey hawyi. Waku watikat aiwe­te­weru hap tum yne hamuat. Mi'i hawyi watum yne aiwe­te­weru hap mesu­wa­ro­tiaria pe hawyi Aika­'iwat Atipy piat eropat hano po'og no wato­py­hu'at.
21 Foste chamado sendo servo? Não te dê cuidado; e, se ainda podes ser livre, aproveita a ocasião.
22 Wuat'i eropat haria wo watoĩ­ne'en Aipo­typot Iesui aikaykay turan mi'i hawyi wuat'i eropat hat no watoĩ­ne'en ne ma'ato waku Iesui eropat hano wato­py­hu'at miit'in eropat hap upi. I'ewyte miit'in akag wo watoĩ­ne'en Iesui aikaykay turan hawyi waku miit'in akag wo re wato­py­hu'at ma'ato waku Iesui eropat hano te wato­py­hu'at miit'in akag aito pytkai.
22 Porque o que é chamado pelo Senhor, sendo servo, é liberto do Senhor; e, da mesma maneira, também o que é chamado, sendo livre, servo é de Cristo.
23 Katu­pono Aikyi'at Iesui Tupana wano. Iwato kahato sa'up tutum aikyi'at temiit'in nuat hamo. Mi'i pote yt naku i wato­py­hu'at yt naku i nug hap eko sa'ag eropat haria wo ne'i e.
23 Fostes comprados por bom preço; não vos façais servos dos homens.
24 Uiwy­ria'in uheinyt'in yt naku i aheko waku rakat watoiat katu­pono sa'a­wy'i Tupana aikaykay tuwe­wawi turan ai'y­wania eko waku aheko waku i'atu kahato aiminug waku hap ewy. Yt naku i watoiat ai'y­wania eko wati­mohey Iesui hawyi. Mi'i pote waku watoĩ­ne'en ne aheko wakuap nug haria wo Iesui wati­mohey hawyi.
24 Irmãos, cada um fique diante de Deus no estado em que foi chamado.
25 Woro­ho­'o­nãpin neran kurum iwasu ko'i i'ewyte pĩ'ã makuptia ko'i yt he'aito i te rakaria yt iwary i te rakaria. Yt ihary'i rakat i uito pote woro­'o­nãpin Tupana ehay uiwa­nẽtup hawiat ok tã ahenoi.
25 Ora, quanto às virgens, não tenho mandamento do Senhor; dou, porém, o meu parecer, como quem tem alcançado misericórdia do Senhor para ser fiel.
26 Mesuwat e'at pe miit'in aikat kahato ai'auka teran haype Iesui mohey haria aito pote. Niatpo kahato aheĩne'en hap. Mi'i pote are'e uiwa­nẽtup hap. Yt eweiky­'esat i ehary'i eiwary pote waku eweikup­te'en ui'ewy katu­pono irania'in i'atu­py­'ahak kahato ahete ahaty­'i­ha­ty'i kahato hatek takaria ewy iro pote aito. Mi'i pote niatpo kahato aheha­ry'i ahe'aito koitywy.
26 Tenho, pois, por bom, por causa da instante necessidade, que é bom para o homem o estar assim.
27 Ma'ato — Atiky­'esat kahato uhe'aito uhehary'i ewei'e pote pyno waku ehary'i etat kurum waku e'aito etat pĩ'ã are'e ma'ato yt ewei'e i pote waku yt etikat rei'o e'aito ehary'i hawyi waku uito ewy ereine'en are'e. Ewetat pote yt ewei'atoiat tei'o e'aito ehary'i ho'opot hap e'at pe katu­pono ahatek hap e'at mesup tawa Kurintiu piaria ai'auka teran haype pote.
27 Estás ligado à mulher? Não busques separar-te. Estás livre de mulher? Não busques mulher.
28 Ma'ato epakup te ereĩne'en mote waku etikat ehary'i e'aito Tupana miky­'esat ewy. Ma'ato — Yt atikat teran i wẽtup ok uheha­ry'i sa'a­wy'i wuat uhe'aito sa'a­wy'i wuat uruho­'opot kahato e'at mesup pote ewei'e pote pyno waku pe eweikup­te'en Tupana wanẽtup hawe. Ma'ato etat ehary'i e'aito kurum iwasu makuptia en mote i'ewyte waku pe eweikup­te'en Tupana wanẽtup hawe e. Waku yne are. Mio miit'in ai'auka teran mote niatpo kahato ahe'aito aheha­ry'i watikat. Ma'ato etat pote waku ma'ato niatpo kahato aru etipuẽti eho'opot hap mesup e'at pe turan.
28 Mas, se te casares, não pecas; e, se a virgem se casar, não peca. Todavia, os tais terão tribulações na carne, e eu quereria poupar-vos.
29 Uheinyt'in uiwy'ok ko'i yt pya hin i Aika­'iwat aipok hap. Yt watikuap i kat e'at pe hut hap ma'ato tuut irane hap watikuap. Waku wati­ky'e kahato ahe'aito aheha­ry'i ma'ato mi'i pytkai waku po'og watunug Tupana miky­'esat ewy ahe'aito aheha­ry'i miky­'esat ko'i kai. Waku wati­ky'e Tupana koran aikotã Iesui mohey haria yt he'aito i te rakat yt iwary i te rakat ewy.
29 Isto, porém, vos digo, irmãos: que o tempo se abrevia; o que resta é que também os que têm mulheres sejam como se as não tivessem;
30 Eiwe'eg wo o eheka­re'en wywo katu­pono yne mesu­wa­rotiat ahekat yt toĩne'en mot'i i. Karãpe watat ipakup takat aheka­re'en hawyi yt naku i wato'e aipy'a pe — Mio uito po'og irania'in kai katu­pono uhekat po'og ikahu irania'in kai yt naku i wato'e. Waku watu­wehum Tupana miium kape wen ma'ato yt naku i wato­mohey nei'o ahekat. Tupana kape yn waku watu­wehum ahekat aipo pe hawyi. Waku watunug Tupana miky­'esat ewy sio imiky­'esat aimi­ky­'esat sio yt sio imiky­'esat aimo­wepit sio yt. Waku watunug imiky­'esat sio watuwak sio yt katu­pono aiwak hap tokosap hawyi po'og aimo­wepit hap toĩne'en.
30 e os que choram, como se não chorassem; e os que folgam, como se não folgassem; e os que compram, como se não possuíssem;
31 Yt naku i mesu­wa­rotiat kape yn watu­wa­nẽtup at ka'ap katu­pono tuweityk meremo aimo­wepit hap ahe'aito hap aiwary hap aimi­kyi'at ko'i aheka­re'en ko'i topap topap yne ma'ato aiminug Tupana kapiat toĩne'en mot'i rakat yn waku aiwa­nẽtup hap aimo­wepit hap. Yt tuweityk kuap takat i.
31 e os que usam deste mundo, como se dele não abusassem, porque a aparência deste mundo passa.
32 Iesui mohey haria yt he'aito rakaria i yt iwary rakaria i te'e­ru­wa­nẽtup at ka'ap ta'a­tu­ka­'iwat Iesui potpap nug hap kape ta'a­tu­ka­'iwat mowepit hap kape yn. Waku mi'iria ewy watoĩ­ne'en po'og po'og mesuwe.
32 E bem quisera eu que estivésseis sem cuidado. O solteiro cuida das coisas do Senhor, em como há de agradar ao Senhor;
33 Ma'ato iwary rakat tuwe­mo­wepit hap kape yn tuwa­nẽtup to'yat tomi'u tesokpe hap kape yn tuwa­nẽtup hawyi.
33 mas o que é casado cuida das coisas do mundo, em como há de agradar à mulher.
34 Karãpe tuwa­nẽtup teran Tupana potpap kape turan toĩne'en typy iwanẽtup hap Tupana mowepit hap i'ewyte teha­ry'i mowepit hap. Yt he'aito rakat i yt iwary rakat i Iesui mohey hat Toka­'iwat potpap hap kape yn tuwa­nẽtup. Toiky­'esat topiit Tupana wanuat yn. Toiky­'esat aiwa­nẽtup Tupana kapiat hap yn i'ewyte Tupana Pã'ãu miky­'esat yn toiky­'esat. Ma'ato he'aito kahato rakat iwary kahato rakat tuwa­nẽtup aikotã aikotã aru atimo­wepit uhe'aito uiwary to'e hap kape yn tuwa­nẽtup tomi'u kape to'yat kape tomẽ­pyt'in kape at ka'ap hap ewy tuwa­nẽtup.
34 Há diferença entre a mulher casada e a virgem: a solteira cuida das coisas do Senhor para ser santa, tanto no corpo como no espírito; porém a casada cuida das coisas do mundo, em como há de agradar ao marido.
35 Po'og waku ahe'aito kahato aheha­ry'i kahato hap. Woro­ho­'o­nãpin neran eipo­wyro hamo. Atiky­'esat kahato watunug Tupana miky­'esat ewy hap po'og torania miky­'esat nug hap kai. Mi'i pote mi'i hap ete sio ereĩne'en e'aito sio yt rakano sio ereĩne'en iwary rakano sio yt rakano atiky­'esat eipe atipy piat eropat haria sese yt kat i eipyhyp Aipo­typot potpap nug hap ete haria wo.
35 E digo isso para proveito vosso; não para vos enlaçar, mas para o que é decente e conveniente, para vos unirdes ao Senhor, sem distração alguma.
36 Pyno mesup woro­ho­'o­nãpin neran eipe. Ehaytuwy hary­poria ihainia kawiat eiwo­'o­ky­'esat pote waku etat ehary'i wo e'aito wo. Ma'ato — Aho'opot kahato mesup yt kat i ai'yat i yt kat i aiko i yt kat i aimi'u ewei'e eiwo­'ope pote — Waku po'og yt wato­'o­kyi'at i te katu­pono ho'opot hap e'at mesup katu­pono aito Iesui mohey haria pote miit'in miky­ry'i haria wo wato­py­hu'at. Pyno waku watoĩ­ne'en yt iwary i rakano yt he'aito rakano i mesup waku ewei'e eiwo­'ope. Mi'i hawyi waku eweikup­te'en yt iwary i rakat ewy yt he'aito i rakat ewy. Meiũran ma'ato eiwo­'o­kyi'at teran mote pyno waku eiwo­'o­kyi'at eiwo­'o­ko­ka'at e Tupana. Mi'i hawyi waku eweikup­te'en he'aito iwary rakano Iesui mohey haria eipe pote.
36 Mas, se alguém julga que trata dignamente a sua virgem, se tiver passado a flor da idade, e se for necessário, que faça o tal o que quiser; não peca; casem-se.
37 Pyno — Yt karãpe i uheha­ry'i e hat yt toiky­'esat i pote waku yt iwary i topy­hu'at e. Mi'i hat yt i'aparap i Tupana pe katu­pono toi'akit kuap topiit miky­'esat.
37 Todavia, o que está firme em seu coração, não tendo necessidade, mas com poder sobre a sua própria vontade, se resolveu no seu coração guardar a sua virgem, faz bem.
38 Waku aheha­ry'i ahe'aito. Waku watu­wehum Tupana pe ahe'aito aheha­ry'i miium hap ete. I'ewyte yt kat i ahe'aito pote yt kat i aheha­ry'i pote mi'i hap i'ewyte waku watu­wehum Tupana pe katu­pono uito ewy eweikup­te'en mote. Uiwa­nẽtup hawe po'og waku uito ewy katu­pono wahe­wyry kahato Tupana ehay moherep hamo. Uito ti Pauru.
38 De sorte que, o que a dá em casamento faz bem; mas o que a não dá em casamento faz melhor.
39 Mana'in uhyt'i'in waku e'aito ehary'i wẽtup ok kahato yn iku'uro hap kape e. Ma'ato iku'uro hawyi yt uwe wano i ra'yn ereĩne'en neran mote waku ma'ato etiky­'esat ipakup hawyi waku etat wẽtup ok emiky­'esat Iesui mohey hat yt he'aito rakat i ewywuat Iesui mohey hat yn waku yt iwary rakat i yt he'aito rakat i waku etat e.
39 A mulher casada está ligada pela lei todo o tempo em que o seu marido vive; mas, se falecer o seu marido, fica livre para casar com quem quiser, contanto que seja no Senhor.
40 Ma'ato uiwa­nẽtup hawe waku po'og mana'in hiwu wo eweikup­te'en eweiky­'esat pote. Tupana Pã'ãu tuwa­nẽtup i'ewyte uiwa­nẽtup hap ewy hap yt atikuap i ma'ato mio tã are'e uiwa­nẽtup hawyi Tupana yt to'e i waku hiwu tukup­te'en hiwu wo yt e i te atikuap teran pytkai. Pyno uito ti eimu'e hat Pauru.
40 Será, porém, mais bem-aventurada se ficar assim, segundo o meu parecer, e também eu cuido que tenho o Espírito de Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.