Lucas 22
Rote Lole Alkitab (LLG) vs NTLH
1 Faik ndia, dekak so no hataholi Yahudi la fai malolen, fo ndia feta Loti taa nana tao laluteik. Nai fai malole ndia, ala hala biꞌilombo, fo tao feta Paska. Ala tao leo ndiak, fo lasaneda lele uluk, faik fo sila bei-baꞌi nala kalua leme Masir mai.
1 Faltava pouco tempo para a Festa dos Pães sem Fermento , chamada Páscoa .
2 Faik ndia, malangga anggama Yahudi la malangga nala ma mese anggama la sangga dalak, fo ala tao lisa Yesus. Tehuu ala bii hataholi noꞌu kala sila tao husanak, huu ala lahiik lamanene Ndia.
2 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito para matar Jesus em segredo porque tinham medo do povo.
3 Neme Yesus ana mana tungga nala hataholi kasanahulu dua kala sila, esa nade Yudas Iskariot. Faik fo malangga anggama Yahudi la malangga nala sangga dalak, fo tao lisa Yesus, boe ma nitu la malanggan maso neni Yudas dalen neu.
3 Então Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze discípulos.
4 De, ana kalua neu sangga malangga anggama la malangga nala, ma mana manea Uma Ina Huhule-haladoik. Ana nau nala halak fo ana seꞌo heni Yesus neu sala.
4 Judas foi falar com os chefes dos sacerdotes e com os oficiais da guarda do Templo para combinar a maneira como ele ia lhes entregar Jesus.
5 Ledoeik malangga nala lamanene Yudas kokolan leo ndia, boe ma lamahoko lalan seli. Ala helun, lae, “Neu! Mete ma o nau seꞌo Yesus neu ai, na, neu ko ai bae.”
5 Eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele.
6 Yudas nakaheik. De, ana mulai sangga lelak fo seꞌo heni Yesus no nee-neek neu sala, fo ela hataholi noꞌu kala taa bubuluk.
6 Judas aceitou e começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus a eles, sem que o povo ficasse sabendo.
7 Boe ma hataholi Yahudi la fai malolen ndia losa, de ala nau hala biꞌilombo ana, fo tao feta Paska.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento , dia em que os judeus matavam carneirinhos para comemorar a Páscoa .
8 Basa de, Yesus nadenu Petrus ma Yohanis, nae, “Ei dua nggei laꞌok makahuluk dei, fo sadia ita nanaꞌa feta Paska noꞌu.”
8 Então Jesus deu a Pedro e a João a seguinte ordem:
9 Boe ma dua sala latane lae, “Ama aa! Ai musi sadia nanaꞌak nai bee!”
9 Eles perguntaram: — Onde o senhor quer que a gente prepare o jantar?
10 Ana nataa, nae, “Mete ma ei maso mini kota Yerusalem miu, dei fo ei matonggo mia touk esa nasaa nggusi oe. Na, miu tunggan losa uman.
10 Jesus respondeu:
11 Mafada maumak ndia, mae, ‘Ai Ama Mesen noke kama fo sangga paken tao feta Paska no Ndia ana mana tungga nala. Hambu, do?’
11 e digam ao dono dela: “O Mestre mandou perguntar a você onde fica a sala em que ele e os seus discípulos vão comer o jantar da Páscoa.”
12 Dei fo maumak natudu ei, mamanak esa nai uma tadan lain. Ana sadia nalan manatesa memak so. Ela kada ei dua nggei miu sadia nanaꞌak nai ndia leo.”
12 Então ele mostrará a vocês uma grande sala mobiliada, no andar de cima. Preparem ali o jantar.
13 Basa de dua sala leu. Boe ma latonggo lo hata fo Yesus nafada memak neu sala so. De ala sadia nanaꞌa Paska nai ndia.
13 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
14 Ledoeik basan nana sadiak so, boe ma Yesus asa mai. Ana haꞌi mamanak dekak no mei, ma Ndia ana nadedenu nala boe langgatuuk, de laꞌa feta.
14 Quando chegou a hora, Jesus sentou-se à mesa com os apóstolos
15 Boe ma Yesus nafada sala, nae, “Au ahiik alan seli, Au anggatuuk uꞌa feta Paska ia, ua ei, nakahuluk neme Au doidosong mai.
15 e lhes disse:
16 Tanda neulalau ia. Huu basa ia, na, Au taa anggatuuk uꞌa feta Paska seluk ua ei bali. Dei fo hataholi la bubuluk manggaledok lae, Amak Manetualain toꞌu palenda, bei fo Au uꞌa feta seluk bali.”
16 Pois eu digo a vocês que nunca comerei este jantar até que eu coma o verdadeiro jantar que haverá no
17 Boe ma Ana haꞌi nala nggalas fo isin anggol oek. De Ana noke makasi neu Manetualain, basa de Ana loo nggalas ndia neu sala. Basa de Ana kokolak, nae, “Simbo mala nggalas ia, fo ei esa-esa minu.
17 Então Jesus pegou o cálice de vinho, deu graças a Deus e disse:
18 Masanenedak baa! Mulai neme leꞌodaen ia mai, Au taa inu anggol oek so bali. Dei fo hataholi la bubuluk no manggaledok, lae, Amak Manetualain toꞌu palenda, bei fo Au inu seluk bali.”
18 Pois eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até que chegue o Reino de Deus.
19 Basa de Ana haꞌi nala loti balok esa, boe ma noke makasi neu Manetualain. Basa de Ana bibiꞌi loti ndia, de Ana lon neu sala. Ana nae, “Loti ia, Au aong fo Au feen neu ei basa nggei. Tungga-tungga ledoeik ei miꞌa loti ia, na ei masaneda Au.”
19 Depois pegou o pão e deu graças a Deus. Em seguida partiu o pão e o deu aos apóstolos, dizendo:
20 Ledoeik ala laꞌa basa, boe ma Ana haꞌi nala nggalas fo anggol oek nai dalek. De, Ana kokolak bali, nae, anggol oek ia, na Au daang, fo ana fa, tao nasoda ei. Manetualain pake Au daang ia, fo Ana mbaꞌa hehelu beuk no ei.
20 Depois do jantar, do mesmo modo deu a eles o cálice de vinho, dizendo:
21 Tehuu mata neuk, huu hambu hataholi fo hatematak ia nanggatuuk naꞌa noꞌu no ita nai mei ia, dei fo ana seꞌo heni Au.
21 Mas vejam: o traidor está aqui sentado comigo à mesa!
22 Memak Au, Hataholi Isi-isik ia, musi mate tungga Manetualain hihiin. Tehuu hataholi mana seꞌo heni Au ndia, matan neuk! Huu dei fo ana lemba ndia soen!”
22 Pois o
23 Lamanene leo ndia, boe ma Yesus ana mana tungga nala latane, lae, “Meda see ndia nau tao manggalauk neu Ndia leo ndiak?”
23 Então os apóstolos começaram a perguntar uns aos outros quem seria o traidor.
24 Boe ma Yesus ana mana tungga nala lasisimbo bafak, lae, see neme sila mai inahuuk nalan seli.
24 Os apóstolos tiveram uma forte discussão sobre qual deles deveria ser considerado o mais importante.
25 Tehuu Yesus kaꞌi sala, nae, “Nai hataholi nusa kala fo taa lalelak Lamatuak, mane kala tuni-ndeni lau-inggu nala, ma ala palenda lala lena-lenak. Naa te ala nau fo lau-inggu la loke sala, na, lae, ‘Amak mana tulu-fali lau-inggu.’
25 Então Jesus disse:
26 Tehuu, ei taa bole leo ndiak. Mana nau dadik hataholi inahuuk, na, ndia sodan musi tebe-tebe dadik leo hataholi kadiꞌik, fo ana ono-lau basa hataholi la. Mana nau dadik malanggan, na, ana musi ono-lau, sama leo hataholi nadedenuk.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, o mais importante deve ser como o menos importante; e o que manda deve ser como o que é mandado.
27 Hena ei duduꞌa sudi kana, hataholi inahuuk ndia na, ndia bee? Hataholi mana nanggatuuk nai mei matan, do mana ono-lau nai mei? Neu ko hataholi mana manggatuuk ndia, na, ndia hataholi inahuuk. Naa te, Au taa tao Au aong leo ndiak. Au mai fo ono-lau ei.
27 Quem é o mais importante? É o que está sentado à mesa para comer ou é o que está servindo? Claro que é o que está sentado à mesa. Mas entre vocês eu sou como aquele que serve.
28 Ei ia fo sama-sama mia Au taa-taa, neu faik fo Au doidoso.
28 — Vocês têm estado sempre comigo nos meus sofrimentos.
29 Au Amang soꞌu nala Au so, fo toꞌu palenda nai Ndia nusan. De, hatematak ia boe, Au soꞌu ala ei,
29 Por isso, assim como o meu Pai me deu o direito de governar, eu também dou o mesmo direito a vocês.
30 fo dei fo ela ei manggatuuk miꞌa nai mei esa mia Au nai nusa-sodak. Au boe oo, fee ei koasa, fo ei palenda leo kasanahulu dua kala malai Israel.”
30 Vocês vão comer e beber à minha mesa no meu
31 Basa boe ma Yesus nafada Petrus, nae, “Peꞌu, Peꞌu. Nitu la malanggan nau soba tao ei basa nggei fo maelak mia Au, sama leo hataholi daꞌi isik fo tao feꞌe taak neme isik mai.
31 Jesus continuou:
32 Tehuu, Au hule-haladoi fee o, Peꞌu, fo ela o mamahele makandoo neu Au. Dei fo mete ma o fali muni Au mai so, na, o musi tao matetea o tolanoo mala dale nala.”
32 Mas eu tenho orado por você, Simão, para que não lhe falte fé. E, quando você voltar para mim, anime os seus irmãos.
33 Boe ma Petrus nataa, nae, “Taa, Ama! Au ta laꞌo ela Ama. Huu au ahehele maso bui noꞌu ua Ama. Ela au mate noꞌu ua Ama boe oo, malole ndia.”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Estou pronto para ser preso e morrer com o senhor!
34 Tehuu Yesus nataa nae, “Peꞌu! Mamanene neulalau. Leꞌodaen ia, manu la bei ta kokoa, tehuu o malelesi Au laꞌi telu so.”
34 Então Jesus afirmou:
35 Basa boe ma, Yesus kokolak no sala, nae, “Fain, faik fo Au adenu ei, miu mafada Au Hala Maloleng, sudi nai bee, na, Au ae ei ta bole mini doik, tas, ma tabueis. Faik ndia, ei toꞌa hata?”
35 Depois Jesus perguntou aos discípulos: — Não faltou nada! — responderam eles.
36 Basa de, Ana kokolak nakadaik nae, “Tehuu hatematak ia, ana feꞌe so. Mete ma ei madoi, na, minin. Mete ma hambu tas, na, minin boe. Mete ma tafa ta, na miu seꞌo ei badum esa fo miu hasa.
36 Então Jesus disse:
37 Huu hataholi Yahudi la, tao Au leo hataholi manggalauk. De, baꞌianak bali, ala mai humu Au. Huu ndia ana laꞌe ndandaak no hata fo baꞌi Yesaya sulak mema kana so, nae:
37 Pois as
38 Ala lafada, lae, “Ama! Ai mini fela dua.”
38 Aí os seus discípulos disseram: — Senhor, aqui estão duas espadas.
39 Laꞌa basa feta Paska, boe ma Yesus no Ndia ana mana tungga nala kalua leni lete Saitun leu, leo natetemek.
39 Jesus saiu e foi, como de costume, ao monte das Oliveiras; e os seus discípulos foram com ele.
40 Losa ndia boe ma, Ana nafada sala, nae, “Ei musi hule-haladoi, fo ela ei ta hambu soba-douk.”
40 Quando chegou ao lugar escolhido, Jesus disse:
41 Basa de Ana heok fa anak neme sila mai. Ana laꞌok ta dook nalan seli, boe ma Ana sendek lunggulanggan de hule-haladoi, nae,
41 Então se afastou a uma distância de mais ou menos trinta metros. Ajoelhou-se e começou a orar,
42 “Ama aa! Mete ma Ama nau, na, nggali heni doidosok ia dook neu, neme Au mai. Tehuu boso tungga Au hihiing; fo ela tungga kada Ama hihii-nanaun.”
42 dizendo:
43 [Boe ma Lamatuak atan esa neme nusa-sodak mai, de tao natetea Ndia dalen.
43 [Então um anjo do céu apareceu e o animava.
44 Huu Ana doidoso nalan seli, losa mbusen titii sama leo daak.]
44 Cheio de uma grande aflição, Jesus orava com mais força ainda. O seu suor era como gotas de sangue caindo no chão.]
45 Ana hule-haladoi nateꞌe, boe ma Ana foꞌa de neu natonggo no Ndia ana mana tungga nala. Tehuu ala sunggu, huu ala manggu lalan seli ma ala dale hedi.
45 Depois de orar, ele se levantou, voltou para o lugar onde os discípulos estavam e os encontrou dormindo, pois a tristeza deles era muito grande.
46 Boe ma, Yesus nafada sala nae, “Hatina de ei sunggu?! Malolenak ei hule-haladoi fo suek soba-douk mai, na, ei ta tuda.”
46 E disse:
47 Yesus kokolak leo ndia, boe ma Yudas (hataholi esa neme ana mana tungga nala kasanahulu dua kala sila), mai no hataholi noꞌu kala. Ana neu deka-deka no Yesus, fo sangga holu fo idu Ndia.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou uma multidão. Judas, um dos doze discípulos, que era quem guiava aquela gente, chegou perto de Jesus para beijá-lo.
48 Tehuu Yesus nafadan, nae, “Wei, Yudas! O nau seꞌo heni Hataholi Isi-isik ia, munik iꞌiduk, bae?”
48 Mas Jesus disse:
49 Faik fo Yesus ana mana tungga feꞌe nala bubuluk Yudas kekedi manggalaun leo ndian, boe ma latane Yesus, lae, “Ama! Ai laba sala leo, do? Huu ai mini tafa.”
49 Quando os discípulos que estavam com Jesus viram o que ia acontecer, disseram: — Senhor, devemos atacar essa gente com as nossas espadas?
50 Boe ma esa neme sila mai, feꞌa nala tafan, de sambi ketu hataholi esa ndiꞌidoo konan. Hataholi ndia, na, malangga anggama Yahudi la malangga inahuun nadedenun.
50 Um deles feriu com a espada o empregado do Grande Sacerdote , cortando a sua orelha direita.
51 Tehuu Yesus nataa nae, “Neme naa leo! Boso laba sala!” Boe ma Ana daba hataholi ndia ndiꞌidoon, de tao nahain.
51 Mas Jesus ordenou: Aí tocou na orelha do homem e o curou.
52 Hataholi la fo mana mai humu Yesus ndia, fo ndia: malangga anggama Yahudi la malangga nala, lasi hada kala, mana manea Uma Ina Huhule-haladoik, ma hataholi feꞌe kala bali. Yesus natane sala, nae, “Leobee? Ei duduꞌa mae Au ia, hataholi manggalauk, de, losak ei mai humu Au, pake tafa, ma ai kekeꞌuk, do?
52 Em seguida disse aos chefes dos sacerdotes, aos oficiais da guarda do Templo e aos líderes judeus que tinham vindo para prendê-lo:
53 Tungga-tungga faik Au anoli ei nai Uma Ina Huhule-haladoik, tehuu ta hambu hataholi esa mai humu Au. Tehuu neme naa leo! Ei fain ia. Hatematak ia, nitu la malanggan koasan ia!”
53 Eu estava com vocês todos os dias no pátio do Templo, e vocês não tentaram me prender. Mas esta é a hora de vocês e também a hora do poder da escuridão.
54 Basa de ala humu lala Yesus, boe ma hela loo Ndia neni malangga anggama Yahudi la malangga inahuun uman neu. Petrus boe oo, tungga nafufunik nesik dea.
54 Eles prenderam Jesus e o levaram até a casa do Grande Sacerdote . E Pedro os seguia de longe.
55 Nai uma ndia pasan hataholi la lanaꞌa haꞌi inahuuk. Petrus boe oo, neu nanggatuuk dala haꞌi tungga nai ndia.
55 Quando acenderam uma fogueira no meio do pátio, Pedro foi e sentou-se com os que estavam em volta do fogo.
56 Ata inak esa nita Petrus nanggatuuk deka no haꞌi. Ana mete neulalau Petrus matan, basa de nafada hataholi feꞌek malai sila kala, nae, “Wei! Hataholi ia boe oo, doꞌo-doꞌo no Yesus!”
56 Uma das empregadas o viu sentado ali perto da fogueira, olhou bem para ele e disse: — Este homem também estava com Jesus!
57 Tehuu Petrus nalelesi, nae, “Ta, maa! Au ta alelak Hataholi ndia, maa. O bubuluk hata?”
57 Mas Pedro negou, dizendo: — Mulher, eu nem conheço esse homem!
58 Ta dook, boe ma hataholi esa heok matan de nita Petrus, boe ma ana kokolak nae, “Memak o ia, esa neme Yesus hataholi nala, hetu?”
58 Pouco tempo depois, um homem o viu ali e disse: — Você também é um deles! Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sou um deles.
59 Meda, liꞌu esa bali, boe ma, hataholi feꞌek esa bali kokolak nae, “Wei! Au bubuluk, hataholi ia, Yesus ana mana tungga nala esa ia, huu ndia boe oo, hataholi Galelea.”
59 Mais ou menos uma hora depois, outro insistiu: — Você estava mesmo com ele porque também é galileu.
60 Tehuu Petrus nalelesi tingga-tingga, nae, “O kokolak pepekok ndia!” Nandaa no Petrus kokolak nae leo ndia, boe ma manu la, kokoa.
60 Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sei do que é que você está falando! Naquele instante, enquanto ele falava, o galo cantou.
61 Boe ma Yesus heok matan fo ana suli ndia. De, Petrus nasaneda Yesus kokolan isinaak ndia, nae, “Leꞌodaen ia, manu la bei ta kokoa, tehuu o malelesi Au laꞌi telu so.”
61 Então o Senhor virou-se e olhou firme para Pedro, e ele lembrou das palavras que o Senhor lhe tinha dito: “Hoje, antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.”
62 Nasaneda leo ndia, boe ma Petrus laꞌo deak neu, neme uma pasan mai, de namatani.
62 Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
63 Basa boe ma, hataholi mana manea Yesus, mulai haumemee Ndia, ma ala mbomboko lakamiminak Ndia.
63 Os homens que estavam guardando Jesus zombavam dele e batiam nele.
64 Boe ma ala mboti matan nenik temak, de latanen lae, “Heh! Mete ma o ia Lamatuak mana kokolan, na, hena o neuk! See ndia, tutu o?”
64 Taparam os olhos dele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe!
65 Basa de ala aꞌali langgeꞌan.
65 E diziam muitas outras coisas para insultá-lo.
66 Fafai anan, malangga anggama Yahudi la malangga nala, mese anggama, ma lasi-lasi hada kala lakabubua so, fo tao Yesus dedeꞌan. Basa de ala ladenu hataholi la, leu hela lala Yesus neni mamana tao dedeꞌa anggama neu.
66 Quando amanheceu, alguns líderes dos judeus, alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei se reuniram. Depois mandaram levar Jesus diante do Conselho Superior .
67 Ledoeik Ana maso dalek neu, boe ma ala latanen, lae, “Hena O mafada dei! O ia memak tebe-tebe Karistus do?”
67 Então lhe disseram: — Diga para nós se você é o Ele respondeu:
68 Boe ma mete ma Au atane ei, dedeꞌak esa, na, neu ko ei ta mataan.
68 E, se eu fizer uma pergunta, vocês não vão responder.
69 Ta dook so bali tehuu Manetualain nau pake Ndia koasan, fo ana seli ndia, de, Ana soꞌu laik Au, Hataholi Isi-isik ia. Boe ma Au anggatuuk nai Ndia boboa konan, fo palenda noꞌu ua Ndia.”
69 Mas de agora em diante o
70 Lamanene leo ndia, boe ma basa sala latane, lae, “Mete ma leo ndiak, na O duduꞌa mae, O ia, Manetualain Anan do?”
70 Aí todos perguntaram: — Então você é o Filho de Deus? Jesus respondeu:
71 Boe ma, hataholi mana tao dedeꞌa kala kokolak noꞌu, lae, “Ita basa nggata tamanene ao nggata so, hetu? Ana soꞌu aon dadik Manetualain Anan. Ia tao nala Manetualain dalen kulan so! Tungga ita heti-heu anggaman, mete ma hambu hataholi tao aon sama leo Lamatuak, na, hataholi ndia musi huku nisan. De, leobee? Ita ta paluu sakasii bali. Huku nisan leo.
71 E eles disseram: — Não precisamos mais de testemunhas. Nós mesmos ouvimos o que ele disse.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.