João 9

Label Buk Baibel (LBB) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Ning e Iesu i han amon, i oroi pas ning a barsan, ning e tana i agoni a kut.
1 Caminhando, viu Jesus um cego de nascença.
2 Anuna kakak a asaer la dekeni mange, “Tena Asaer, asa kamkamna ning di agon pasi ka kut? Esi i tol a toltol laulau? I ot, o e tamana pa e tana?”
2 Os seus discípulos indagaram dele: Mestre, quem pecou, este homem ou seus pais, para que nascesse cego?
3 E Iesu i atongi mange, “A barsan ne bel i tol ta toltol laulau, e tamana pa e tana otleng bel. I kut ka sur a tarai lar oroi a rakrakai a titol ane God onoi.
3 Jesus respondeu: Nem este pecou nem seus pais, mas é necessário que nele se manifestem as obras de Deus.
4 Ning kanet i kabakiar, i wakak sur dalar tol a titolla anun esaning i sune iau ute. Ning kar morom, bel ma tik ir titol.
4 Enquanto for dia, cumpre-me terminar as obras daquele que me enviou. Virá a noite, na qual já ninguém pode trabalhar.
5 Ning a kes te na rakrakan hanua, iau a talapor anuna rakrakan hanua.”
5 Por isso, enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Ning e Iesu ka atong tari larne, i namis ting lapiu, i gis pas a namisna taum ana kabalapiu, pa i sabari ting na naur a matana.
6 Dito isso, cuspiu no chão, fez um pouco de lodo com a saliva e com o lodo ungiu os olhos do cego.
7 E Iesu i atai i mange, “Ur han, pa ur gos pas naur a matam ting na kabapolo Siloam.” (Siloam a kamkamna mang di arsune.) Pa i han, i gos pas naur a matana. Ning i ulak, ka tai.
7 Depois lhe disse: Vai, lava-te na piscina de Siloé {esta palavra significa emissário}. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Na halalna pa taraila ning la oroi tari nating ning i sira nunung utna, la deke mange, “Ngandek i ka a barsan ning i kes pa i sira nunung, gepi?”
8 Então os vizinhos e aqueles que antes o tinham visto mendigar perguntavam: Não é este aquele que, sentado, mendigava?
9 Dingla na tarai la atongi mange, “Ai ot ning.” Dingla otleng la atongi mange, “Bel. I tai arlar ka ana barsan ning.” Ika, i ot i atongi mang, “Iau ka.”
9 Respondiam alguns: É ele. Outros contestavam: De nenhum modo, é um parecido com ele. Ele, porém, dizia: Sou eu mesmo.
10 La dekeni mange, “Di apalpalas mangmangasa naur a matam?”
10 Perguntaram-lhe, então: Como te foram abertos os olhos?
11 I keles la mange, “A barsan ning di atongi e Iesu, i gis pas a namisna taum ana kabalapiu, pa i sabar tar naur a matak ono. Pa i atai iau mange, ‘Ur han utumo na kabapolo Siloam sur ur gos pas naur a matam.’ Pa a han, a gos pas naur a matak, pa a tai kakat.”
11 Respondeu ele: Aquele homem que se chama Jesus fez lodo, ungiu-me os olhos e disse-me: Vai à piscina de Siloé e lava-te. Fui, lavei-me e vejo.
12 La dekeni mange, “Kanaha ma a barsan ning?” I keles la mange, “Bel a tasmani.”
12 Interrogaram-no: Onde está esse homem? Respondeu: Não o sei.
13 La ben pas a barsan ning nating i kut tetek a Parisaiola,
13 Levaram então o que fora cego aos fariseus.
14 anasa e Iesu i gis pas a namisna taum ana kabalapiu, pa i apalpalas pas naur a matana ana Pukakiar Sabat.
14 Ora, era sábado quando Jesus fez o lodo e lhe abriu os olhos.
15 A Parisaiola otleng la deken a barsan ning mange, “Di apalpalas mangmangasa pas naur a matam?” I keles la mange, “I sabar tar naur a matak ana kabalapiu ning i gis pasi taum ana namisna, pa a gos pasi, pa a tai.”
15 Os fariseus indagaram dele novamente de que modo ficara vendo. Respondeu-lhes: Pôs-me lodo nos olhos, lavei-me e vejo.
16 Dingla na Parisaio la atongi mange, “A barsan ning i tol a utna ne, bel misaot ta e God, anasa i titol ana Pukakiar Sabat.” Dingla na taraila otleng la atongi mange, “Ning a barsan ne a laulau a barsan, ir tol mangmangasa a akinalangla ne?” Pa la taptapagal.
16 Diziam alguns dos fariseus: Este homem não é o enviado de Deus, pois não guarda sábado. Outros replicavam: Como pode um pecador fazer tais prodígios? E havia desacordo entre eles.
17 Lamur na Parisaio la deken a barsan ning mange, “Ur atong asa ana barsan ning i apalpalas pas naur a matam?” I keles la mange, “Ai a propet.”
17 Perguntaram ainda ao cego: Que dizes tu daquele que te abriu os olhos? É um profeta, respondeu ele.
18 Dingla na tarai Juda bel la tortorot mang, a barsan ne lanigo i kut pa di apalpalas a matana. Pa la arsune pas e tamana pa e tana, pa la deken diau mange,
18 Mas os judeus não quiseram admitir que aquele homem tivesse sido cego e que tivesse recobrado a vista, até que chamaram seus pais.
19 “A natumu ine, ning mu atongi mang mu agon pasi ka kut? Asa kamkamna ning onone ka tai?”
19 E os interrogaram: É este o vosso filho? Afirmais que ele nasceu cego? Pois como é que agora vê?
20 E tamana pa e tana dia keles la mange, “Mia tasmani mang a natumiau ot ne, pa mia tasmani mang mia agon pasi ka kut.
20 Seus pais responderam: Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego.
21 Ika bel mia tasmani mang i tai mangmangasa, bel mia tasmani otleng mang esining i apalpalas pas naur a matana. Ka itna, mulor dekeni, i ot ir warwara talapor onoi.”
21 Mas não sabemos como agora ficou vendo, nem quem lhe abriu os olhos. Perguntai-o a ele. Tem idade. Que ele mesmo explique.
22 E tamana pa e tana dia warwara larne, anasa dia matatan a tarai Juda, ning la atongi mang, ning tik ir tortorot oe Iesu mang ai a Karisito, dir sairasi kusun a rumai lotu.
22 Seus pais disseram isso porque temiam os judeus, pois os judeus tinham ameaçado expulsar da sinagoga todo aquele que reconhecesse Jesus como o Cristo.
23 Ine a kamkamna ning e tamana pa e tana dia atongi mang, “Ka itna, mulor dekeni.”
23 Por isso é que seus pais responderam: Ele tem idade, perguntai-lho.
24 Munaur ono la ben ulak pas a barsan ning di agon pasi ka kut, pa la atai i mange, “Ur aleklek e God ana saning i toli hom! Mila tasmani mang a barsan ning i apalpalas pas naur a matam, a tena tol a toltol laulau.”
24 Tornaram a chamar o homem que fora cego, dizendo-lhe: Dá glória a Deus! Nós sabemos que este homem é pecador.
25 I keles la mange, “Bel a tasmani mang a tena tol a toltol laulau o bel. Ning a utna ka a tasmani: Nating a kut, pa onone ia ka tai.”
25 Disse-lhes ele: Se esse homem é pecador, não o sei... Sei apenas isto: sendo eu antes cego, agora vejo.
26 La dekeni mange, “Asaning i toli hom? I apalpalas mangasa pas naur a matam?”
26 Perguntaram-lhe ainda uma vez: Que foi que ele te fez? Como te abriu os olhos?
27 I keles la mange, “Ia ka atong tari tamulo, pa bel mulo longori. Sur asa mulo mang sur mulor longor ulaki? Ngandek mulo otleng mulo mang sur mulo anuna kakak a asaerla?”
27 Respondeu-lhes: Eu já vo-lo disse e não me destes ouvidos. Por que quereis tornar a ouvir? Quereis vós, porventura, tornar-vos também seus discípulos?...
28 La anani, pa la atongi mange, “U a kaklik asaer anunai, ika mila a kakak a asaerla ane Moses.
28 Então eles o cobriram de injúrias e lhe disseram: Tu que és discípulo dele! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Mila tasmani mang e God i warwara tetek e Moses, ika a barsan ning bel mila tasmani mang i han mitaha.”
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas deste não sabemos de onde ele é.
30 A barsan i keles la mange, “Ine a utna na kulkulan! Bel mulo tasmani mang i han mitaha, ika ka apalpalas pas naur a matak.
30 Respondeu aquele homem: O que é de admirar em tudo isso é que não saibais de onde ele é, e entretanto ele me abriu os olhos.
31 Dala tasmani mang e God bel ir longor a niaring anuna tena tol a toltol laulau, ir longor ka esining i hanrawai i pa i sira mur a nuknukna.
31 Sabemos, porém, que Deus não ouve a pecadores, mas atende a quem lhe presta culto e faz a sua vontade.
32 Nating ot tuk onone, bel di tasman tar tik ning ir apalpalas pas ta kut, ning di agon pasi ka kut.
32 Jamais se ouviu dizer que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Ning a barsan ne bel misaot ta e God, bel ir tolsot pas ta utna.”
33 Se esse homem não fosse de Deus, não poderia fazer nada.
34 La kelesi mange, “Di agon pas u ana toltol laulau, pa u mang sur ur asaer mila!” Pa la kepseni kusun a rumai lotu.
34 Responderam-lhe eles: Tu nasceste todo em pecado e nos ensinas?... E expulsaram-no.
35 Ning e Iesu i longori mang di ka kepsen a barsan ning, i tai suri. Ning ka pastek pasi, i dekeni mange, “U tortorot ot ona Nat a Barsan?”
35 Jesus soube que o tinham expulsado e, havendo-o encontrado, perguntou-lhe: Crês no Filho do Homem?
36 I kelesi mange, “Leklek, ur atai iau, ‘Esi a Nat a Barsan?’, sur ar tortorot onoi.”
36 Respondeu ele: Quem é ele, Senhor, para que eu creia nele?
37 E Iesu i kelesi mange, “Onone u ka oroi i, iau ka ne a warwara tam.”
37 Disse-lhe Jesus: Tu o vês, é o mesmo que fala contigo!
38 A barsan ning i atongi mang, “Leklek, a tortorot!” I kes ana naur a bokona hana pa i lotu teteki.
38 Creio, Senhor, disse ele. E, prostrando-se, o adorou.
39 E Iesu i atongi mange, “A hanot ute na rakrakan hanua sur ar saran a warkurai mang: la ning la kut lar tai, pa la ning la tai lar kut.”
39 Jesus então disse: Vim a este mundo para fazer uma discriminação: os que não vêem vejam, e os que vêem se tornem cegos.
40 Dingla na Parisaio kaning taum ono, la longor a warwara ne, pa la dekeni mange, “U nuki mang mila otleng mila kut?”
40 Alguns dos fariseus, que estavam com ele, ouviram-no e perguntaram-lhe: Também nós somos, acaso, cegos?...
41 I keles la mange, “ Ning mulor kut bel tik ir tiu mulo ana ta toltol laulau. Ika onone mulo atongi mang mulo tai. I maining anumulo na toltol laulau kaning ot i kes.”
41 Respondeu-lhes Jesus: Se fôsseis cegos, não teríeis pecado, mas agora pretendeis ver, e o vosso pecado subsiste.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.