João 9
Label Buk Baibel (LBB) vs NAA
1 Ning e Iesu i han amon, i oroi pas ning a barsan, ning e tana i agoni a kut.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Anuna kakak a asaer la dekeni mange, “Tena Asaer, asa kamkamna ning di agon pasi ka kut? Esi i tol a toltol laulau? I ot, o e tamana pa e tana?”
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 E Iesu i atongi mange, “A barsan ne bel i tol ta toltol laulau, e tamana pa e tana otleng bel. I kut ka sur a tarai lar oroi a rakrakai a titol ane God onoi.
3 Jesus respondeu:
4 Ning kanet i kabakiar, i wakak sur dalar tol a titolla anun esaning i sune iau ute. Ning kar morom, bel ma tik ir titol.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Ning a kes te na rakrakan hanua, iau a talapor anuna rakrakan hanua.”
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Ning e Iesu ka atong tari larne, i namis ting lapiu, i gis pas a namisna taum ana kabalapiu, pa i sabari ting na naur a matana.
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 E Iesu i atai i mange, “Ur han, pa ur gos pas naur a matam ting na kabapolo Siloam.” (Siloam a kamkamna mang di arsune.) Pa i han, i gos pas naur a matana. Ning i ulak, ka tai.
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Na halalna pa taraila ning la oroi tari nating ning i sira nunung utna, la deke mange, “Ngandek i ka a barsan ning i kes pa i sira nunung, gepi?”
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 Dingla na tarai la atongi mange, “Ai ot ning.” Dingla otleng la atongi mange, “Bel. I tai arlar ka ana barsan ning.” Ika, i ot i atongi mang, “Iau ka.”
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 La dekeni mange, “Di apalpalas mangmangasa naur a matam?”
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 I keles la mange, “A barsan ning di atongi e Iesu, i gis pas a namisna taum ana kabalapiu, pa i sabar tar naur a matak ono. Pa i atai iau mange, ‘Ur han utumo na kabapolo Siloam sur ur gos pas naur a matam.’ Pa a han, a gos pas naur a matak, pa a tai kakat.”
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 La dekeni mange, “Kanaha ma a barsan ning?” I keles la mange, “Bel a tasmani.”
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 La ben pas a barsan ning nating i kut tetek a Parisaiola,
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 anasa e Iesu i gis pas a namisna taum ana kabalapiu, pa i apalpalas pas naur a matana ana Pukakiar Sabat.
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 A Parisaiola otleng la deken a barsan ning mange, “Di apalpalas mangmangasa pas naur a matam?” I keles la mange, “I sabar tar naur a matak ana kabalapiu ning i gis pasi taum ana namisna, pa a gos pasi, pa a tai.”
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Dingla na Parisaio la atongi mange, “A barsan ning i tol a utna ne, bel misaot ta e God, anasa i titol ana Pukakiar Sabat.” Dingla na taraila otleng la atongi mange, “Ning a barsan ne a laulau a barsan, ir tol mangmangasa a akinalangla ne?” Pa la taptapagal.
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 Lamur na Parisaio la deken a barsan ning mange, “Ur atong asa ana barsan ning i apalpalas pas naur a matam?” I keles la mange, “Ai a propet.”
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Dingla na tarai Juda bel la tortorot mang, a barsan ne lanigo i kut pa di apalpalas a matana. Pa la arsune pas e tamana pa e tana, pa la deken diau mange,
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 “A natumu ine, ning mu atongi mang mu agon pasi ka kut? Asa kamkamna ning onone ka tai?”
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 E tamana pa e tana dia keles la mange, “Mia tasmani mang a natumiau ot ne, pa mia tasmani mang mia agon pasi ka kut.
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 Ika bel mia tasmani mang i tai mangmangasa, bel mia tasmani otleng mang esining i apalpalas pas naur a matana. Ka itna, mulor dekeni, i ot ir warwara talapor onoi.”
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 E tamana pa e tana dia warwara larne, anasa dia matatan a tarai Juda, ning la atongi mang, ning tik ir tortorot oe Iesu mang ai a Karisito, dir sairasi kusun a rumai lotu.
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Ine a kamkamna ning e tamana pa e tana dia atongi mang, “Ka itna, mulor dekeni.”
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 Munaur ono la ben ulak pas a barsan ning di agon pasi ka kut, pa la atai i mange, “Ur aleklek e God ana saning i toli hom! Mila tasmani mang a barsan ning i apalpalas pas naur a matam, a tena tol a toltol laulau.”
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 I keles la mange, “Bel a tasmani mang a tena tol a toltol laulau o bel. Ning a utna ka a tasmani: Nating a kut, pa onone ia ka tai.”
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 La dekeni mange, “Asaning i toli hom? I apalpalas mangasa pas naur a matam?”
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 I keles la mange, “Ia ka atong tari tamulo, pa bel mulo longori. Sur asa mulo mang sur mulor longor ulaki? Ngandek mulo otleng mulo mang sur mulo anuna kakak a asaerla?”
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 La anani, pa la atongi mange, “U a kaklik asaer anunai, ika mila a kakak a asaerla ane Moses.
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Mila tasmani mang e God i warwara tetek e Moses, ika a barsan ning bel mila tasmani mang i han mitaha.”
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 A barsan i keles la mange, “Ine a utna na kulkulan! Bel mulo tasmani mang i han mitaha, ika ka apalpalas pas naur a matak.
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 Dala tasmani mang e God bel ir longor a niaring anuna tena tol a toltol laulau, ir longor ka esining i hanrawai i pa i sira mur a nuknukna.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Nating ot tuk onone, bel di tasman tar tik ning ir apalpalas pas ta kut, ning di agon pasi ka kut.
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Ning a barsan ne bel misaot ta e God, bel ir tolsot pas ta utna.”
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 La kelesi mange, “Di agon pas u ana toltol laulau, pa u mang sur ur asaer mila!” Pa la kepseni kusun a rumai lotu.
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Ning e Iesu i longori mang di ka kepsen a barsan ning, i tai suri. Ning ka pastek pasi, i dekeni mange, “U tortorot ot ona Nat a Barsan?”
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 I kelesi mange, “Leklek, ur atai iau, ‘Esi a Nat a Barsan?’, sur ar tortorot onoi.”
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 E Iesu i kelesi mange, “Onone u ka oroi i, iau ka ne a warwara tam.”
37 E Jesus lhe disse:
38 A barsan ning i atongi mang, “Leklek, a tortorot!” I kes ana naur a bokona hana pa i lotu teteki.
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 E Iesu i atongi mange, “A hanot ute na rakrakan hanua sur ar saran a warkurai mang: la ning la kut lar tai, pa la ning la tai lar kut.”
39 Jesus continuou: —
40 Dingla na Parisaio kaning taum ono, la longor a warwara ne, pa la dekeni mange, “U nuki mang mila otleng mila kut?”
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 I keles la mange, “ Ning mulor kut bel tik ir tiu mulo ana ta toltol laulau. Ika onone mulo atongi mang mulo tai. I maining anumulo na toltol laulau kaning ot i kes.”
41 Jesus respondeu:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.