Atos 9

kwo (KWO) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Eetegenitu Sole Paielulu disaipelele wofri natu natelee, mene oonane ame teiemwieke troonalebule. Tefe Sole Gotelu prise paie tefoole waleeke
1 Baise Saul i Regah ana bai’ufununayah rouw morob isan menan bi’arakok. Imih na firis ukwarih biyah tit, fef tab auman tan Damaskas wanawanan Kou’ay Bar ta ta hai ukwarih hitaso’ob isan
2 wofiefolee, tetoo Judanelu alina itefu yefee yefeelu lufwa Damaskuse wokoofule na nafwaterife lofoo pi letelee. Te ekeni lofoo pilufi eese lelee, Sole Jisesele Niferilu Ameefe inalilufwa telule ekei fetateli, nemboue bebeneleeke, amee bulupoteleeke, Jerusalemeile ifwateleeke kalabuse itei sinatelee abe, lufwa inali mei.
2 ifefeyan, saise sabuw iyab Regah ana efamaim hima’ama orot o babin etei tafatumih tabow tan Jerusalem dibur taya.
3 Te Jerusalemele grialeleeke Damaskuseile walee. Te ekeni wokoole roboi lefoolali, esulu efenefu takilu feenalefoleeke,
3 Nati isan au Damaskas yen inan, na bar merar biyubin auman naniyan meyemeye marakaw marane namanamarabe bow sisibin roun roun etei e’arasib re,
4 te inengoi yeferalelee. Tetoo lufwa bofoo nafoolali fiefolee, “Sole, Sole, ooneboe glefeme menane teiemelu?”
4 naatu me yan re rab, orot fanan nowar wabin su’ub eo “Saul, Saul aisim ayu irabu kubia’akiru?”
5 Te Sole fune nafolee, “Paielu, ooneboe ine?” Te ekeni lufwa nafolee, “Mene Jisese oone menane teiemelu.
5 Saul ibatiy, “Regah o yait?” Orot fanan tit maiye iya’afut eo, “Ayu i Jesu o irabu kubia’akiru.
6 Nembue oone furaleluke, wokoo soulufile wa. Sabei lufwa bofoo oone lelarilu amee ameefe ame nawobe.”
6 Baise kumisir kwen bar merar gagamin kutit, nati’imaim boro hinao inanowar abisa boro inasinaf.”
7 Te lufwa mare wanelu metie betige leneke penalepoolanei, lufwa bofoo na nameli fiefoomene, lufwalu reele glei fetane.
7 Orot afa Saul bairi hinan hai tur sawar hinutanub hibat orot fanan hinowar, baise men yait ta ana yumat hi’itin.
8 Te Sole furaleleeke, oo tupwapoleelu, mwa oo metie wifulu kapru nalefoone, tefe amei beleneke te ifwaneke Damaskusei kuruwoifelene.
8 Saul me yan inu’in misir matan nuw, baise matan isukway men abisa ta itin, basit uman hibai hi’unawiy hin Damaskas hitit.
9 Te ekenifi lamemeli lie mwangife lefolee, oo ame footepofooneke, kakali preme kame lamelee.
9 Veya tounu na’atube matan ifim ma. Nati ana maramaim men kafa’imo bay ta eaan naatu harew tom.
10 Jiseselu disaipele bofoo Damaskusei lalaleelu bilu Ananaiase. Te rarauetu atukwe Paielu fieri nafolee, “Ananaiase.” Te fune nafolee, “Paielu, mene eete lalaie.”
10 Baitumatumayan orot ta wabin Ananias Damaskas ma’am matan hibora’ah tainin tayowan Regah isan eafa’af fanan nowar, “Ananias!”
11 Te Paielu nafolee, “Furaleluke, eetegeni afwee wa, afwee bilu Poopoolu Afwee. Te afoi Judaselu itei oone Tarsusefu lufwa bofoofe fiete, nanoolu bilu Sole nafoone. Nanoo eketie Gotele na woponefoolalee,
11 Regah eo, “Inabogaigiwas inan ef gagamin wabin mutufor imaim inatit naatu Judas ana baremaim Tarsus orot wabin Saul isan inibatiyih, i ma eyoyoyoban.
12 te rarauetu atukwe fetaleelu lufwa bilu Ananaiase rieleeke, amee fatiefolee tetoo boe oofwaneporife.”
12 Naatu Saul matan hibora’ah orot ta wabin Ananias itin narun umanamaim matan butubun nuwanuw maiyen itin.”
13 Te Ananaiase fune nafolee, “Paielu, mene eetegeni lufwalu nale fielu lufwa nafoolanane, ekeni lufwakoe te amee te amee nembulule oonanoo inalilufwale Jerusalemei atelaleealee.
13 Ananias iya’afut eo, “Regah sabuw moumurih na’in nati orot isan hio anowar, sawar kakafih maiyow o a sabuw Jerusalem hima’am isah sinaf.
14 Ekeni wokoofu Gotelu prise yefeelu wolu i nafooneke, eetei mei eesalu amee leteleealee, Jisesele menengoi ifelalanelu inalilufwale bebeneleeke kalabuse itei sioonaterife.”
14 Naatu boun i firis ukwarih biyahine fair bai na iti Damaskas tit sabuw iyab o tekwakwafiri bow fatumen isan.”
15 Eetetie mwa, Paielu nafolee, “Oone warime le. Nembue ekeni lufwa menanoo amee amee lufwafe lelee. Mene wolu namunefwie rawie inalilufwale, kinele, Israelele tukwe menanoo nale alipotelarife lelalee.
15 Baise Regah iu, “O i boro inan anayabin ayu nati orot arubin isou nabowamih, wabu nab natit Ufun Sabuw, aiwob sabuw, naatu Israel sabuw wanawanahimaim nabosemor.
16 Nia ame fetou nafofe menanoo nale alipotelali tetoo teteree nembulule same falelabe.”
16 Naatu ayu taiyuwu boro ani’obaiy bai’akir gagamin na’in ayu wabu isan ni’akir.”
17 Te Ananaiase waleeke, ite meneile wopreielee. Te Solele ipoi amee fatiefoolali te nafolee, “Ape Sole, Paielu Jisese oonane afoi lebati lewolee, oone rilalu. Te Paielu nembue menane oonanoofile rierife nawoleeke rieluke oone boe amwi oofwaneporife tetoo oonane Wolilu Fifri seenalewobe.”
17 Basit Ananias misir in bar efan Regah eo’omaim tit naatu bar wanawanan run, uman Saul tafanamaim yara’ah eo, “Saul ayu taiu Regah Keriso efamaim o isa birerereb i ayu iyunu anan o mata nigewasin inanuw maiye, naatu Anun Kakafiyin niwani.
18 Ananaiase eese neleeke, esulume frebi kelu oofi lafoolaleelu geni yeferalefoleeke, te boe amwi oofwanepolee. Te furaleleeke, melei pielelee.
18 Naniyan meyemeye matan siy kanabinin na’atube ma’am hea’obow re, matan kubunai nuw maiye, naatu misir re bapataito bai.
19 Te fori yesoule foleeke, kaisekli lelee.
19 Bay eaa ufunamaim ana fair matabir maiye bai.
20 Tetoo Judanelu alina iteile teme teme ameli eesalu nale alipotemelee, Jisese nanoo Gotelu Lefoo.
20 Saul misir mutufor in Kou’ay Bar run busuruf Jesu isan binan eo, “Jesu i turobe God Natun.”
21 Inalilufwa mareteku Solelu nale fiefooneke, betige lefooneke te nene, “Eketie, eetegeni lufwa nali wolume Jisesele menengoi ifelalanelu inalilufwale teietemeleelu lufwa. Jerusalemei wolu eese atemeleeke, te eeteme rieleelu mei same bebeneleeke, Gotelu prise yefeelu lufwalu amei sinaterife.”
21 Sabuw etei hinowar hifofofor naatu hibabatiyih hio, “Orotoban iti Jerusalemamaim sabuw iyab Jesu wabinamaim hikwakwafir rouw himorob? Naatu iti’imaim nan ana’an i nati sawar ta’imon isan na, sabuw fatum bow na firis gagamin baitihimih?”
22 Tefe mwa, Sole Jiseselu nale tebiri nalemeli alipotemelee, Judane Damaskusei lalanelule amwime lalarilu nale alipotelali natelee, “Jisese nalime Kraise, Gote nali inalilufwa eetei paie naporife namunefoleelu lufwa.” Judane Solelu nale fineke, na bofoo naforilu ange menengu lenelu, mwa.
22 Baise Saul binan inan ana fair ra’at, Jew sabuw iyab Damaskas hima’am hai not botabir naatu i’obiyih Jesu i anababatun Keriso, iti na’at eo sabuw tur omih hikasiy.
23 Krie soo leneke Judane lukuleneke na falene Solele teiefooneke tafilarife.
23 Fur bai’ab na’atube sasawar ufunamaim Jew sabuw hiru’ay Saul morob isan hiyakitifuw.
24 Judane wokoo soulu geeneri amblenile krielu lielu regi letemene teiefooneke tafilarife. Te Sole nalife eese leforife lelanelu nale wolu fielee.
24 Baise abisa sinafumih hiyayakitifuw i hio nowar, fai mar i etawan awan hima’afut hima’am tatitit hita’asabunimih.
25 Mwa. Nalilu disaipele nanookoe kriei neuneneke, wokoo soulu geeneri fwai ifenalenelu mwamo peepee ifeneneke, te tefei lafieleeke leeloo meneeme tetoo mwee ipoelufi amee bebeneneke tepopo tepopo ifafereneke inengoi yetemeleeke, te esulu Jerusalemeile walee. Te tefei lafieleeke leeloo meneeme mweefi bebeneneke tepopo tepopo ifaferene. (9:25)|alt="Saul lowered in a basket" src="SIL-Act007.TIF" size="col" copy="SIL" ref="9:25"
25 Baise gugumin ta ana bai’ufununayah Saul kaifet wanawananamaim hiwan fur ana sou ta’amaim hiruru re.
26 Sole Jerusalemeile rieleeke, tetoo Jiseselu disaipele mare alarife neleelu, mwa, nanoo mareteku ame wofri lefoolane. Nanoolu menengu Solele glei disaipelefe lelee nafoone. Mwa.
26 Saul na Jerusalem tit sinaftobon bai’ufununayah bairi baita’imonin isan. Baise bai’ufununayah i Saul isan hai bir ra’at, anayabin men hibitumatum Saul i turobe baitumatumayan ta matar ai en.
27 Tefe Barnabase Solele neuneleeke aposelelufile ifwalee. Te ifwaleeke, wofetatenelu esulu Barnabase Solelu nale alipotelee, Sole Paielule afoi fetaleeke te Paielu na ifeneleelule alipotelee. Te Sole Damaskusei Jiseselu bilutu na alipotemeli glei wofri letelee.
27 Imaibo Barnabas na ibais bai in Tur Abarayah biyah tit, kubuna mi’itube efamaim Regah itin naatu Regah eo nowar. Ana binan fairin Jesu wabinamaim auman eo hinowar.
28 Tefe Sole aposele mare Jerusalemei lamenei, wari ifamenei, tetoo Paielulu bilutu nale alipoterife, glei wofri letelee.
28 Naatu hibai bairi hima Jerusalem ana uman men sanet etei remor Regah wabinamaim binan.
29 Te Sole Grikelu natu lalanelu Judanele fame na ifenatelalee. Mwa. Nanookoe Solele tafilarife ange ange ifalane.
29 Jew sabuw iyab Greek tur hio bairi hi’o hibas naatu rabin morob isan hiyakitifuw.
30 Te Jiseselufe lenelu pane ekeni nale finelufe, tefe Solele neuneneke Sisariaile titiri ifeneneke, te Tarsuseile walee.
30 Baise baitumatumayah afa tur hinowar basit, Saul hibai hire Caesarea hitit naatu au Tarsus hiyafar in.
31 Tefe Gotelu inalilufwa Judiafu, Galilifu, Samariafu wolilu lafieri letewane, ekenitu lufwale glei teietemenei. Mwa. Nanoo Paielule reeyemee leforilu ameele nifemenei, te Wolilu Fifri nali kaisekli ifeletelaleefe, tefe inalilufwa motukweme Jiseselufi paie naporife ririane.
31 Imaibo ekaleisia sabuw Judea, Galilee naatu Samaria wanawanahimaim etei tufuwamaim hima hiyasisir. Naatu Anun Kakafiyin ana baibaisamaim fair hibai naatu hai kou’ay busuruf wowab ra’at yen, Regah nanamaim kakaf auman hima.
32 Te Pita wokoo wokoo letewalali, te Lida wokeile luwaleeke Gotelu inalilufwa mare wamene.
32 Peter efan ta ta etei run tit ana sabuw itih remor inan, veya ta God ana sabuw iyab Lydda bar merar gagamin hima’ama bainanawanihimih in.
33 Eetegeni wokei lufwa bofoole fetalee, ekeni lufwalu bilu Ainiase. Nanoolu kuli areme troonalefooneke, reeafoimeme luemeli yare tialoo are lefolee.
33 Nati’imaim orot ta wabin Aeneas, an uman murubin bai’etaw en gem yan inu’in kwamur etei eight sawar.
34 Te Pita nafolee, “Ainiase, nembue Jises Kraise oonane boe sere lewoleeke lalarife lelalu. Sei, te furaleluke, oonanoo isepule sere le.” Esulu furalelee.
34 Basit Peter isan eo, “Aeneas Jesu Keriso o ebiyawasi kumisir, a ir kunu ku’abar.” Orot mar ta’imonamo misir.
35 Te inalilufwa mareteku Lida wokoofutu inengu monguelu wokoo pri Saronefutu Ainiasele fetanelu boe woli leleefe, tefe mareteku Paielule menengoi ifelalarife lene.
35 Sabuw etei Lydda naatu Sharon wanawanan hima’am abisa matar hi’i’itin etei hitumatum naatu Regah isan hitatabir.
36 Te Jopa wokei disaipele inali bofoo lalalee, nanoolu bilu Tabita. Grikelu natu, Dorkase nafoone. Nanoo wolilu ameele alaleealeelu, inalilufwa yesoufe te krie te krie lulu napoolanei aikopi letelaleealee.
36 Joppa bar meraramaim babin ta wabin Tabitha, Greek fanahimaim i Dorcas. Iti babin i baitumatumayan ta mar etei gewasin esisinaf naatu yababan wairafih ebibaisih.
37 Eetegenitu Tabita reefe aleeke, tafilaleefe, te ree tupulule meleetu suwanaleneke, mwafu gueile peepee ifeneneke bofatine.
37 Nati ana veya’amaim sawow bai naatu morob biyan hisouw hibai hiyen bar tafantoro’ot hi’inuw.
38 Lida wokoo Jopa bwagei lalalee. Disaipele Pita Lidai lalaleelu nale finelufe, tefe nanoo lufwa are nateneke te waneke, nafoone, “Pita, bie menanoofile afeteli rie. Oone kose laripolele mani.”
38 Joppa na Lydda titit i men ef yok, imih bai’ufununayah Joppa hima’am Peter na Lydda’amaim titit ana tur hinowar. Basit orot rou’ab hiyafarih hin hifefeyan hio, “Are Peter akokok saise inan biyai inatit, men inarubir.”
39 Eese nafoonelufe, Pita esulu furaleleeke nifetewateleeke, woseka leleelu esulu ekeni mwafu gueile peepee ifenene. Seikolu inali mareteku ririaneke Pitalu bwagei temepoolanei ee napoolane. Tetoo fetou natefoone Tabita leteleeke tapoolanelu bebeti leeloole tukwe, oofulilufi mare amenei aikopi atemeli letemeleelule.
39 Basit Peter bobuna misir bairi hin, hina hitit hiyen bar awan yate tafan imaim hirun. Naatu kwafukwafur baibin etei hai faifuw Dorcas yawasin ma’am ana veya sakir bitih auman hibow hina hi’obaibiy hirerey auman hirun.
40 Te Pita inalilufwale wawabu nateleeke, tumoinu krutupoleeke Gotele na woponefoleeke, te ree tupulule ooretafoolali te nafolee, “Tabita, te furale.” Te oo tupwapoleeke, Pitale fetaleeke furaleleeke lafieleefe,
40 Peter sabuw etei iuwih ufun hitit, i sun yowen yoyoban imaibo eo, “Tabitha kumisir!” Babin matan nuw naatu nura’at Peter i’itin ana maramaim misir mare ma.
41 tetoo Pita amei beleleeke boletaleeke, temelee. Te Pita Gotelu inalilufwale tukwe, seiko seikolu inalile tukwe fieri nateleeke, fetou natelali natelee, “Tabita tafilaleelu wolu eete oofuli leleeke lalalee.”
41 Peter eof babin bai ibais misir bat, imaibo baitumatumayah naatu kwafukwafur isah eaf hina yawasin batabat i’obaiyih hi’itin.
42 Ekeni brege amee leleelu na ulu wolu wokoo soulu Jopa porite fieri ningilume letewane, inalilufwa fifwanelufe motukwe Paielule menengoi ifelalarife lene.
42 Tur tasasar tit Joppa sabuw etei hinowar naatu moumurih na’in Regah hitumitum.
43 Te Pita Jopafu Saimonetu amenei krie soo lelee. Eetegeni lufwa te bole te bole leeloole peenelali lukuletelaleealee, tetoo yesou eetegenitu letelarife.
43 Peter veya moumurih na’in Joppa’amaim orot wabin Simon ana baremaim hairi hima.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.