Atos 7

kwo (KWO) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Te Gotelu prise paie tefoo Stivenele eesalu fiefori lelee, “Ekeni na oonane eke yeponeoolanelu marena pe?”
1 Imaibo Firis Gagamin Stephen ibatiy, “Tur iti i anababatun o isa teo?”
2 Te eetegenife Stivene fune natelee, “Apane, aiane, oone menanoo nale bie fieoolabu. Menanoo fetali Abrahame wokoo soulu Haraneile wari preme, ame teime Mesopotemiai lalali, efenefu Gote kaiseklilu tefoo menanoo ambue Abrahamele yefetalee.
2 Stephen iya’afut eo, “Taitu tuwai’inah naatu tamai’inah anao kwananowar! Ata agir Abraham ufibo na Haram imaim ma, baise wan Mesopotamia ma’am ana veya’amaim Marakaw ana God isan irerereb eo. Stephen Ebibinan|alt="Stephen preaching" src="cn01914B.tif" size="col" loc="Act 7.2" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="7.2"
3 Te nafolee, ‘Oone oonanoo inengule, oonanoo retifule grialeteluke wa inengu bofoofile nia ame fetou nawofe.’
3 ‘A tafaram naatu taituwa inihamiyih inan tafaram ayu ana bi’obaiyi imaim inama.’
4 Tefe Abrahame Kaldialu inengule grialeleeke, te waleeke wokoo soulu Haranei oolamelee. Yari tafilaleelu mwi, tetoo Gote nafoleeke, nembue oone eete lalamolu inengoile rielee.
4 Imih Kaldia tafaram ihamiy naatu na Haram imaim ma. Tamah momorob ufunamaim God nawiy na me tafaram iti bitin boun kwa iti kwama’am.
5 Gote Abrahamele ekeise inengu bofoo tukweeme glei fanelee, tetoo eetei lalali, ekeni inengu tetoo nalilu nambuanelufu arile latelarife. Mwa. Gote eesalu nasi lefoleelu, sabei nali ame ekeni inengule fanebe, nalilu inengufe lefoleeke lafoolali, tetoo nalilu nambuanelufu arile tukwe latelabe. Gote Abrahamele ekeni nale nafoleelu, Abrahame ame ari preme alali,
5 God men abisa ta Abraham nowanamih itin naatu men kafa’imo me kikimin eafuw nowanamih itin. Baise God eomatan tafaram tutufin etei boro nowanamih nab naatu wawawan uf hinatutufuw boro hinab. Nati ana veya’amaim Abraham i aurin kek en ma’am God eomatan.
6 tetoo Gote Abrahamele eesalu nale nafolee, ‘Oonambuanelufu ari ame waneke bofoo inengoi oolalanei yare 400 woletebe. Te ekeise mei oonambuanelu ari ekeni inengufu panelu ameime lalanei, te kame nanooleme amee amee letelanei noopoo natelarife lelane.
6 Naatu God iti na’atube eo, ‘O wawaw i boro nah toumanih hai tafaramamaim hinama, nati’imaim boro nah toumanih hai fair babanamaim hinama bowabow fokarin maiyow hinabow, hinarouw hini’a’afiyih kwamur etei 400 na’atube nasawar.’
7 Mwa, eetegeni amee letenelufe nanoo ame nianoo nafi yenalepobile. Te sabei oonanoo ambuanelufu ari ame ekeni inengule grialeneke, boe rineke eetegeni inengoi menane reeyemee leoolarife lelane.’
7 Baise God iuwih eo, ‘Ayu nati tafaram hinabuwi babahimaim kwanama kwanabowabow boro baimakiy anitih. Nati ufunamaim boro tafaram kwanihamiy kwanatit efan iti’imaim ayu kwanakwafiru.
8 Te Gote Abrahamele lufwalu ree leeloole kreenapoolarilu ameele fanelee, tetoo Gotelu nasile menengu lefoolarife. Te fimelufe Abrahame Aisekelu yarife lelee, tetoo Aisekele mei krie tialoo are lefoolali tetoo nalilu ree leeloole teka lefoone, te nanoo Jekopelu yarife leleeke, te nanoole mei eesalu ameeleme lefoone. Te Jekope nanoo tialootu tialootu ari kaporelu yarife lelee, menanoo fetaliane.
8 Imaibo God ar afu’afuw ana obaibasit Abraham itin ina’inanen na’atube kaif. Imih Abraham natun Isaac tufuw fur ta’imon sasawar ufunamaim ana ar kanabin e’afuw. Nati ufunamaim Isaac natun Jacob ana ar kanabin e’afuw naatu Jacob natunatun 12 it uwatanah wabih gagamin auman hai ar kanabih e’afuw.
9 Ekepane Josepele tupu lefoomene, tefe nanoo kame lufwa wokoolu amei lalarife bwalee tei falerife seinatene. Te rawie wokoofu ifwanekeme Isipei siwonene. Tetoo ekenifi Gote nali metie amwime oofulinemelee.
9 Baise uwatanah wabih gagamin Joseph isan hibobowen akir wairafin na’atube hitih hitubun hibai hin Egypt imaim ma. Baise God i mar etei biyanamaim ma’am.
10 Mwa! Nanookoe glelu glelu oo nembulufi lalali Gote nali aikopi lefoleealee. Te Gote Josepele wolilu ramelu nale wolilu ameele tukwe faneleeke ameli, te eetegenife Kin Fero Josepelu amee wolilule fetafoleefe, tefe kine metie paie paie afoolaleealee. Tefe Fero Josepele Isipei nambulelarilu lufwafe namunefolee, tetoo nalilu yesoule tukwe itefu inalilufwale tukwe ifelatelarife.
10 Naatu ana yababan ta ta wanawanamaim bibais. Veya ta Joseph Egypt hai aiwob nanamaim titit ana veya aiwob orot Joseph i’itin yan bai naatu ana kakaf isan ma, anayabin God ukwar rerekab Joseph itin. Imih aiwob orot Joseph bai ana gawanamih yai, naatu aiwob ana bar gagamin wanawanan auman kaifin isan ana fair itin.” Joseph Egypt sabuw ebobonawiyih|alt="Joseph as ruler" src="cn01917b.tif" size="col" loc="Act 7.10" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="7.10"
11 Te ekenitu Isipele, Kenanele, nambwi lie letelaleefe, fori yesou gifefe troone troone alanelufe, tefe menanoo fetali mei fori yesoufe ange ange alane.
11 “Nati ana veya’amaim baimar kakafin na, Egypt naatu Canaan tafaram wanawanan yababan gagamin na’in matar, naatu it uwatanah bayumih hi’akir.
12 Mwa, Jekope fori yesou Isipei lailane nenelu nale fieleefe, tefe nanoo menanoo fetalile ‘Wabu’ nateleefe, te nembuame wane.
12 Egyptamaim bay ma’am ana tur Jacob nonowar ana veya uwatanah hai nanawan wantoro’ot imaim hin.
13 Te boe wanelu tetoo Josepe yafeeanele eese natelee, ‘Nia Josepe eetetie,’ te ekenitume tetoo Kin Fero mei Josepelu weeluanele rame letelee.
13 Hai nanawan bairou’abin ana veya Joseph taiyuwin botait irerereb tuwahinah hai tur eowen, naatu Pharaoh nati’imaim Joseph ana nibur isah so’ob.
14 Te Josepe yarile tukwe nalilu retifule tukwe, mareteku ameelu 75 lenelule, iferieterife yafeeanelu ragoo pi natelee.
14 Nati ufunamaim Joseph tamah Jacob isan, naatu tamah ana nibur isah tur iyafar, nah etei 75 na’atube.
15 Te Jekope Isipeile luwaleeke, oolalali, tetoo tafilalee. Te menanoo fetali mei maretekume teimeme troonalene.
15 Imaibo Jacob rena Egypt tit, nati’imaim i natunatun bairi himorob, it uwatanah.
16 Te tafilule Kenanelu inengoi lalaleelu wokoo Sekemeile tewapo tewapo ane. Ekeni ti menee tafi eetei lualanelu Abrahame nali wolume Hamorelu lefooanelule bwaleetu faleteleelu. Yafeeane Josepele tupu lefoomene. (7:9)|alt="Brothers plot to sell Joseph" src="01_Ge_37_18_RG_gr.tif" size="col" copy="Sweet Publishing" ref="7:9"
16 Naatu biyah i hibow himatabir maiye tafaram wabin Shekem rahamaim hiya, nati me i Abraham orot Hamor natunatun biyahine tubun.
17 Te Gote Abrahamele nasi nafoleelu oo, eetetie wolu roboi lelalee. Te eketu Israelefu pane Isipei lalanelu ameelu metie foo letelalee.
17 “God ana omatanen Abraham eo’omatan na baiturobe isan ana veya na kabom, naatu ata sabuw Egypt hima’am busuruf ra’at tafaram awan karatan.
18 Tetoo lufwa bofoo Isipelu kinefe leteleelu, Josepele rame lefori preme lelee.
18 Imaibo aiwob orot ta Joseph men susu’ub i busuruf Egypt isan i’aiwob.
19 Te ekeni kine menanoo fetalile nembuari leteri ameele oorafoolali, tetoo ari kaporele luponulanei babukotu wogrinelarife noopoo natemelee.
19 Ata a’agir ifufuwih, biyababan kakafin anababatun itih, eokikinih hai kek sosof hisrouwen hi’in himorob.
20 Te ekeni lietume Mosesele yefee lupolelee, nanoo nembouelu oofwafwalee tefoo ari. Yefeetu yaritu angime ite meneime gifemenei wosi mwangife letelee.
20 “Nati ana veya’amaim Moses tufuw, kek ana itinin gewasin maiyow. Baremaim hinah tamah hibunwa’ir ma sumar etei tounu na’atube sawar.
21 Te fimelufe yefee bulue tumweefi fueleleeke, ragoolule kretepoleeke, tewaleeke melei fatielee, tetoo Kin Ferolu luali fetaleeke, neunelee, nalilu arife leforife.
21 Imaibo barene hibotait titit ana veya, Pharaoh natun babitai natunamih bai ituw ra’at yen orot matar.
22 Te ekenifi tetoo Isipe Mosesele wolilu rame ramelule mareteku teu lefooneke yefee letelee, tefe nanoo menengu keke naleleeke na nerilule tukwe glelu glelu ameele tukwe yefee letelee. Kin Ferolu luali fetaleeke neunelee. (7:21)|alt="Pharaoh's daughter finds Moses" src="C024_gr.tif" size="col" copy="New Tribes Mission" ref="7:21"
22 Egypt ana ukwar rerekab etei Moses hi’obaiy so’ob, naatu ana tur ana sinafumaim eo sisinaf etei i fairih.
23 Ekenitu, Moseselu yare ameelu wolu 40 lefoleeke, te nalilu retifu Israelele menengu letelee waleeke, fwainaleterife.
23 “Moses ana kwamur etei 40 na’atube baib ana maramaim ana not bogaigiwas tit ana sabuw Israel inananawanih.
24 Mwa. Waleelu afoi Isipefu lufwa Israelefu lufwale teiefoolali fetaleefe, te Israelefu lufwale aikopi lefoleeke, Isipefu lufwale teiefoleeke, tafilalee.
24 Tit inan Egypt orot ta Israel orot boborabirab itin, basit na ibais wasfafar naatu anasa bow Egypt orot rab morob.
25 Mosese menengu lelee, nalilu yafeeane tetoo rame lerife, Mosese nalilu amei Gote aikopi leterife lelaleelule. Mwa. Nanoo glei eesalu menengu lene.
25 Moses not eo, ‘God ana baibais ayu wanawana’umaim esisinaf au sabuw boro hina’itin hinaso’ob, baise men hi’itinimih.’
26 Te bofoo lietu rieleelu, lufwa are Israelefuleme weife apurelemenei fetateleefe, te bebenerife waleeke, te roboime natelee, ‘Ei, womoo ape aga? Oone weife glefeme eesalu kikriti fame lememo?’
26 Marto Israel orot rou’ab hairi hibiyow itih, basit na fafar naatu iuwih, ‘Kwa airi i ain uf, aisim taiyuw kwabiyow?’
27 Te ekeni lufwa bofoole fame tewafoleelu Mosesele puleleeke te nafolee, ‘Oonaneboe ine namunewolee nambulelarilu lufwafe leluke menanoo nale fipwalelarife? Mwanga.
27 Baise orot ta biwa’an kakafene Moses rukouw eo, ‘O aki bainabatani naatu baibabatiyi isan yait rubini?’
28 Menekoe wolu rame lie oonekoe morietu Isipefu lufwale teiefolulu lufwa.’
28 ‘O kukokok ayu ina’asbunu fai Egypt orot ia’asabun na’atube?’
29 Mosese eetegeni nale fieleefe, tefe Midianelu inengoile tialeleeke oolameli tetoo inali faleleeke ari kaporeleme are lelee.
29 Moses iti tur nonowar ana veya Egypt ihamiy bihir in tafaram wabin Midian imaim ma, nati’imaim touman orot na’atube ma’am natunatun orot rou’ab hitufuw.
30 Yare ameelu wolu 40 lefoleeke, te Mosese Sainai Afune pepelu inengoi lalali, te Gotelu ensele senalenelu ka merilu bofoofi irilu reetu punepolefolee.
30 Kwamur 40 sasawar ufunamaim oyaw Sinai sisibinamaim arar yan tounamatar Moses isan irerereb wairaf na’atube wa’ab wanawanan to’ab.
31 Mosese fetaleeke, metie na nerilutu gigime lefolee eetegeni yesoule fetalaleefe. Nanookoe amwi fetafe neleeke roboileme walali, te Paielu nafolee,
31 Moses iti wairaf to’ab i’itin ana veya ana kasiy ra’at, naatu itinbunai isan na biyubin auman Regah fanan nowar;
32 ‘Mene oonanoo ambuanelu Gote, Abrahamelu, Aisekelu, Jekopelu.’ Te Mosese metie remeruru nelali, oofwaneporife wofri lelee.
32 ‘Ayu i o uwatanah hai God, Abraham ana God, Isaac, naatu Jacob.’ Moses yan wanawanan birubir fafar an uman hioror naatu men karam boro tanuw ta’itin.
33 Te Paielu nafolee, ‘Oone kuli leeloole liganue. Eetegeni inengu oone temelalulu eetete nianoo, eete glei lufwalu.
33 Imaibo Regah eo, ‘A ana sumasum kubosair anayabin iti kamar i kakafiyin yan kubatabat.
34 Mene nembulu ameele nianoo inalilufwale Isipei letelanelule wolu fetatie. Mene nanoolu eele wolu fietie, te nembue eete tiralielu Isipelu ameefule boe neunaterife. Tefe oone Isipeile boe warife nawie.’
34 Ayu au sabuw Egypt imaim bai’akir kakafin maiyow hibaib aitih, naatu hitef hirererey anowar, imih rufamih botaitih isan are ana. O kuna aiyafari kumatabir maiye au Egypt.’
35 Eetetie Mosese, nali tupanele wolume na natelali te nanoolu nale mwate lefooneke, tetoo nafoone, ‘Oonaneboe ine namunewolee menane nambulelarilu lufwafe leluke menanoo nale fipwalelarife?’ Eetetie lufwa Gote namunefolee, Israelefu panele nambuletelali, tetoo nembulufule aikopi letelarife. Gotelu ensele Mosesele kafi punepo lefoleelu Mosesele aikopi lefolee.
35 “Moses i orot ta’imon Israel sabuw hikwahir hiu, ‘O yait rubini aki bainabatani naatu baibatiyi isan?’ Nati orot ta’imon sabuw bainabatanih naatu rufamih botaitih isan God taiyuwin ana tounamatar iyafar na wa’ab toto’abamaim irerereb Moses fair itin.
36 Nanoo Israelefu panele Isipele grialerife brege brege atelee, te Retsile mei eese lelee. Te lufwa prelu inengoi mei, ifwafwatelali, te yare 40 letelee.
36 Sabuw nawiyih Egypt hihamiy hitit, naatu ina’inan men hi’i’itah efa’efanin Egyptamaim, Red Sea imaim, naatu kwamur 40 arar yanamaim iwa’an hi’itah.
37 Eetetie Mosese Israelele natelee, ‘Gote ame oonanoo ape bofoole mene keme lerife namunefoleeke, tetoo nanoo Gotelu ragoofu nale alipoolarilu lufwafe leleeke lalabe.’
37 “Iti orot Moses i boun Israel sabuw hai tur eowen, ‘God boro dinab orot kwa wanawananamaim a orot ta niyafar nan, ayu biyafaru na’atube.’
38 Eetetie nali menanoo fetalile lufwa prelu inengoi luku ifeleteleeke ifelatemeli, tetoo Sainai Afuneile peenaleleeke Gotelu ensele na ifenelee. Eetegeni na oofulilu tefoo Gote Mosesele nafoleelu, eetegeni nale boe menafe alipolee.
38 Iti orot Moses Israel sabuw bairi kou’ay hibai arar yanamaim hibat naatu ata a’agir bairi Sinai oyawemaim tounamatar tur yawasin bai re itin naatu ya’abun it isat rena.
39 Menanoo fetali Moseselu nale fierife ulabee nene. Nanookoe boe luluneneke Isipeile wari menengu letelane.
39 Baise it ata a’agir fanan men hibosiyasiyar, naatu fanan hikwahir hikokok i mi’itube hitamatabir maiye hitan Egypt hitatit.
40 Tefe Aronele nafoone, ‘Mene glei rame lelane Mosese gleleme wolelalee, eetegeni lufwa Isipefule neunapoleeke eeteme iferipoleelu. Tefe oone bie menanoo gotele lete, tetoo nanoo menafe nambulelarife.’
40 Imih Aaron hiu, ‘Aki akokok god ta kusinaf au nai i’iyon ebonawiyi. Moses Egyptane nawiyi atitit men aso’ob abisa isan matar.’
41 Te eetegenitu bulmakau silu yemelarilule leneke, tetoo eetegeni gotele bole fanerilu saue nafoolanei, sabitu ye ne ye ne ifamene, nalilu ameetu lenelu gotele.
41 Nati ana veya’amaim aibat ta cow natun ana yumatabe hibu’ur. Naatu sibor hibow hina sawar i umahimaim hisinaf mamatar ana sibor hiyai naatu ana hiyuw hibow hiyasisir.
42 Tefe Gote mufeletelee, te ooloome letelali, tetoo liele, wosile, limwafule reeyemee letelabile neleeke, Gotelu ragoofu nale alipoolananelu lufwalu bukei lalaleelu na atukwe, ‘Israele inalilufwa oone lufwa prelu inengoi lamemoi yare ameelu 40 lememoi, tetoo bulmakaule, sipsipele puketemoke, ifi tupwalamolu amee, eetegeni amee menane pe leoolamwamolufe? Eie, mwa.
42 Baise God mafutih, naatu mar ana sawar kwafirih isan ibasit. Dinab orot hai Bukamaim hikikirum na iturobe,
43 Eetegeni bole leeloo masekoni ite oone ambuketalamolu eete glei menanoo, eetete fime gote Molekelu. Te Refanelu limwafu yemelarilule mei ambuketamoome. Oone eetegeni gotelu yemelarilule reeyemee letemoke ooretaletememolufe, tefe mene oonane namwie oonanoo inengule grialemoke warife, tetoo wamoke Babilonelu inengu kumori porite oolalabule.’ Bulmakau silu yemelarilule lene. (7:41)|alt="golden calf" src="C033_gr.tif" size="col" copy="New Tribes Mission" ref="7:41"
43 Kwa i god Moloch ana sis kwa’abar kwareremor,
44 Te menanoo fetali lufwa prelu inengoi lamenei, tetoo ekeise Gotelu bole leeloo masekoni itele tafoomene eetei reeyemee afoolarife. Te ekeni masekoni itei Gote eetei lalaleealeelu. Te ekeni ite tunelu mei Gote nali Mosesele nafoleeke fetou neleelu yemelariluleme nifene.
44 “Ata a’agir God ana sis arar yanamaim hiyai hima’am i God ana itinin nati’imaim bairi hima’am. Nati sis i God mi’itube Moses iu bi’obaiy na’atube naatu God yayakitifuw na’atube hiwowab.
45 Tetoo ekenitu ekepane fetaliane bole leeloo masekoni itele faleneke te Josua mare rawielu inengule falerife rine. Te Gote nali menanoo fetalilu oofi tupanele sisi nafwatelee. Tetoo Gotelu bole leeloo masekoni ite teime tememeli, Devitelu lietume wolelee.
45 Nati ufunamaim, ata a’agir sis tamahinah biyahine nan hibai hi’abar Joshua babanamaim bonawiyih bairi hirun sabuw afa hai tafaram God nunih hititit i hai tafaram hibai. Naatu nati sis i ma’am David ana veya’amaim tit.
46 Te Gote ekeni lufwale amwi lefoolaleealee, tetoo nanoole na woponefoolali i nafoleeke Jekopelu Gote eetei lalarilu ite soulu nembouelule tueforife.
46 David ana baibais gagamin na’in God biyanane bai, imih ifefeyan bar tawowab. Jacob ana God isan
47 Mwa. Eetegeni ite soulule lefoo Solomone fime tuelee.
47 baise iti bar i Solomon wowab.
48 Tefe ta Paie Tefoo Gote lufwa ameetu tuenelu itei glei lalaleealee. Gotelu ragoofu nale alipoolaleelu lufwa eese nelee,
48 “Baise Auyomtoro’ot ana God i men orot bar tewowowabimaim ema’ama’amih, dinab orot eo kikirum na’atube.
49 ‘Paielu Gote nelee, Efene eetete nia eetei lafieke lalaielu reeafwee gugulu, te inengue nia kuli eetei luaieke laieoolane. Tefe oone menane akekelu itele tuewobule? Tetoo mene eetei yenalelarilu tekoo akeporite oola oolabe?
49 ‘Mar i ayu au urama’ama,
50 Niameme eetegeni yesoule mareteku letie.’ ”
50 Sawar iti kwanotanot men ayu asinaf himatar?’
51 Te Stivene Israelefu paie tefoo panele boe natelee, “Oone mwate mwate tefoo pane, oonanoo menengu metie kretapomooneke rawie inalilufwa fwagilu amee tefoo keme lemo. Tefe oonanoo futeni mareteku footepomooneke, tetoo Gotelu nale glei filamwamo. Tetoo utetu utetu Wolilu Fifrile metie mwate lefoolamwamo, oonanoo fetaliane bebriefe amenelu atukwe.
51 “Kwa i dogor fokarih naatu dogor wanawanan gugumin naatu tain gugurih God ana tur men kwanonowar! Kwa i a’a’agir ah kwabat, mar etei Anun Kakafiyin kwarurukouw!
52 Oonanoo fetaliane Gotelu ragoofu nale alipoolanelu lufwale bebriefe mareteku lamenelule teietene. Nanookoe bebriefe Lie Platefu Lufwa Kraise ame riebe natemenelule teietemenei troonalemene. Te nembue oone ekeni lufwa wolu rieleelule oorerei lufwalu amei sioonatemoke, teiefooneke, tafilalee,
52 Kwa a’agir dinab orot marasika hima’am etei hirouw hi’a’akirih, nati dinab oro’orot i marasika iti orot gewasin nan isan hikurereb. Baise kwa uwatanah hirouw himorob, naatu boun kwa iti orot gewasin nan baban kwao kwarab morob.
53 oone Gotelu na kaiseklile nalilu enselefule falemolu, mwa, oone glei nifemo.”
53 Kwa i God ana ofafar tounamatar hiyafar re’er kwabai, baise men kwabobosiyasiyar!”
54 Israelefu paie tefoo pane Stivenelu nale fineke menengu metie nembuari lepotelanei, te neenee amee kukwapofoone.
54 Kaniser hima Stephen eo hinonowar yah so’ar gagamat bufutih hikarmusiyan himisir
55 Mwa. Wolilu Fifri Stivenele seenalefoolali, efeneme ooti lelali Gotelu takilu ranilule fetalee, te Jisese Gotelu amee feti porite efenei temelalee.
55 Baise Stephen God Anun Kakafiyin biyan etei karatan batabat au mar nuwra’at God ana marakaw itin naatu Jesu sisibin asukwafune batabat itin.
56 Te Stivene nelee, “Fiebu. Mene efene munelali fetalaie, Lufwalu Lefoo Gotelu amee feti porite temelalee.”
56 Basit eo, “Kwanuw ra’at! Ayu mar ana etawan botawiy Orot Natun God ana asukwafune bat ai’itin!”
57 Nanoo eetegeni nale fineke, metie maretekume oomesiari napooneke, futeni ameetu footepoofwanelu, esulu unetewaneke wobelene.
57 Fanah aumetawat hiwow tainih higibud, imaibo etei au ta’imon hinunuw hibai
58 Te wokoo soulule geeneri letewanelu babrilume ifwaneke, titu peperee namene tafilarife. Lufwa wolume na nafoomenelu, nalilu leeloo wamolulule lifanuneke, ari rawielulu kuli bwagei luane, nanoolu bilu Sole.
58 hitain hitit bar merar gagamin ufunane hitaiy re kabayamaim hirab, orot iyab baifuwenamaim sif hirurubon, hai faifuw nati orot boubun wabin Saul anamaim hiya.
59 Nanoo Stivenele titu peperee namenei, Stivene Jisesele eesalu nale woponefolee, “Paielu Jisese, oone menanoo yemelarilule neunawo.”
59 Kabayamaim hibat hirabirab auman Stephen Regah isan ifefeyan eo “Regah Jesu ayubu kubai!”
60 Te esulu tumoinu krutupoleeke te ragoo mwai nelee, “Paielu, oone kose eetegeni fwagilufe fune teietele mani.” Stivene eese neleeke, tafilalee.
60 Sun yowen fanan aumetawat erererey auman i wow eo, “Regah abisa ayu isou tisisinaf hai

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.