Atos 27

kwo (KWO) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Na wolu sere lene wokoo soulu Italifile melee afwee braitu warife, te Pole mare kalabuse itei lalanelu lufwa telu mareme Romefu kworoofamelu keptenelu amei sinatefoone, nanoolu bilu Juliuse. Nanoo Sisarelu Poritefu Kworoofame Lufwalufu.
1 Aki au Italy na’at na isan hinot hiyayabuna ufunamaim Paul naatu dibur sabuw afa bairi hibuwih Rome baiyowayah hai orot ukwarin babanamaim wabin Julius umanamaim hiya’i. Caesar baiyowayah orot hai kou’ay wabin Aiwob ana Baiyowayah. |alt="map" src="Paulrome.tif" size="col" ref="Acts 27.1"
2 Te mene Adramitiume wokoofu brai soulu bofoofi peepeenene. Ekeni brai soulu Esialu melee fooloo porite warife lelaleelu, eetei imimi nene eetei imimi nene afwarife lelane. Te mene wafene grialeneke, te wane. Te Masedoniafu lufwa Aristarkuse, Tesalonaika wokei lalaleelu mare wane.
2 Aki wa tafaram Adaramitiamane na batabat abai, iti wa i Asia wanawanan awar etei run titamih nununuw abai. Masedonia orot wabin Aristakus ana tafaram Thessalonica i auman is ra’at bairi an.
3 Te bofoo krietu Saidone wokei kuruwolene, te Juliuse Polele nembouelu ameefe tepolelee, kame nalilu moanelufile warialali glelu yesoufe lulu nelali tetoo aikopi ifalabile.
3 Anan marto Sidon arun, Julius, Paul isan i igewasin, baibasit itin ana ofonah bainanawanihimih itih ana kokok abisa baibaisin isan iu.
4 Te boe Saidone wokoole grialeneke te wane, mwa, menane fifri soulu feti puleterielee. Tefe Saipruse wokoo tupulume ekeni fifrile muli lefoolaleefe kumori porite wolene.
4 Nati’imaim atit maiye ana, baise yabat kufuti, imih aki wa abai ai kewakew Cyprus nuw sisibinamaim isinfafari anunuw an.
5 Te mene mwi meleeme tekatewapooneke, te Silisia provinse porite te Pamfilia distrike porite roboi letewafoonei te waneke, Lisia distrikei lalaleelu Maira wokei kurulene.
5 Anunuw anan i atit are Silisia naatu Pamfilia hai riy yan foun autubun arabon ana Maira arun Laisia wanawanan.
6 Te Romefu kworoofamelu keptene, brai soulu bofoo boe Italifile warife lelaleelule oorafwateleelu te Aleksandriafule fetaleeke, te peepeeneneke wane.
6 Nati’imaim Julius orot ukwarin Alexandria hai wa ta au Italy nununuw tita’ur, basit aki imaim yara’ahi.
7 Te mwa, fifri soulu feti menafe ootari porite foofoonaferieleefe, tefe kame pitukoeme wameli, te krie soo lene. Te Niduse wokoo bwagei kuruwolerife lenelu gigime leleefe, tefe mene boe wokoo tupulu Kriteme luwane ekeni fifrile muli lefoolaleefe Salmone tupulule roboi letewafoone, ekeni wokoo tupulumeme warime lene.
7 Veya moumurih maiyow efamaim aremor, yabat rabi auman awani ayey ana bar merar Sinidus anatabir. Baise yabat i ra’at men karam boro mutufor atanunuw, imih aki Kurit nuw isinfafari anunuw Samone sisibin rounane.
8 Brai soulu Kritelu wafene babrilume nifetewaleeke, mwa, fifri soulu boe ootari porite fooneterieteleefe tefe gigime feti letelee. Mene bofoo wokoo Nemboue Melee Fooloo nafoonelu wokei kuruwolene, Lasea wokoo bwagei lalalee.
8 Kufuti auman awani tor rewarewan anunuw ana efan wabin Umabibin imaim atit, bar merar Lasea sisibinamaim Umabibin imaim arun.
9 Mwa. Krie soo leteriemeneime, mwi melee mare koona beenelaleefe mene wofri lelane, te Fori Yesou Ambopoonelu Lie wolu pookanaleneke, tefe Pole natelee,
9 Nati’imaim veya manin maiyow ama naatu busurufin maiye na isan yabat i ra’at re sakirafut. Anayabin gagar ana veya i mar etei notawiyen ana hiyuw ufunamaim ebubusuruf. Imih Paul imatnuwih eo,
10 “Oone fieoolabu, mene wolu rame lie, mena nembue walanei afoi ritilu soulule falebile. Motukwe yesoutu, te brai soulu nembuari lerife lelane, tetoo mena glei oofuli lebile.”
10 “Oro’orot ayu ai’itin it tanatit tananan i boro kakafin wan tanamara’at, wa boro nataseb, sawar etei boro tanisaroun naatu it auman boro tanamorob.”
11 Mwa. Romefu kworoofamelu keptene Polelu nale glei nifefoli, nanookoe kame brai soulule ifalaleelu lufwalu nale te brai yarilu nale nifetelee.
11 Baise baiyowayan hai orot gagamih Julius, Paul ana tur men nowar, baise wa ana kaifenayan, naatu wa matuwan abisa hio hai tur i’ufunun.
12 Eetegeni melee fooloofi brai soulu eetei lalarilu mwa, glei wolilu, tetoo fifritu melee koona beenaferielee. Tefe motukwe na neneke, te nene, mena yereri porite teme warife bie Finikse wokei tei kuruwoleneke, tetoo fifri soulule laripolefoolabile. Te Finikselu mwi melee fooloo luwari porite wokoo tupulu yereri porite Kritele ooretafoolalee. Pole Romele fwainaleteleelu (27:1—28:14)|alt="map: Paul's Journey to Rome" src="kwo_GPS_Paul4-BW_v1.0.tif" size="col" copy="GPS" ref="27:1—28:14"
12 Naatu nati awar wa rouwin rarab siba’u imaim ma isan men igewasin, imih orot etei hai kok i boro wa hitimtawiy takakaram na’at atarabon Phoenix imaim rarab siba’u atama. Phoenix awar i tafaram Kurit wanawanan naatu nati awar i gewasin anayabin umabibin oyaw na’atune veya ere’er boro ina’itin nare.
13 Te fifri luwari porite foofoonaferielee tukweeme keke, tefe menengu eese lene, brai soulu nemboue amwi ekeni mwi melee fooloome wabe. Tefe ankale boglineke, te mwai kweinelali te Kritelu wafenele roboi letewafoolanei wane.
13 Waruw kikimin gurufune tarsisin, orot hinotanot abisa hio i mamatar, imih aumor hitain hiyen naatu rarar hibora’aten Kurit dones sisibin akutitiy.
14 Mwa, glei kai leli, fifri soulu paniferieli foofoonaferielee, “bulari porite babrilume kumori porite babrilume fifri” nafoone. Eetegeni fifri Krite wokoo tupulume teme fooneterielee tetoo brai soulule puletewalee.
14 Baise men yok yabat gagamin wabin wowog oyawane babin re.
15 Mwa. Brai soulufi amee amee alanelu pane nanooboe brai soulutu luluneneke, boe tewabile nenelu metie mwa, ange ange ane. Tefe kame fifri nalime puletewapoomelee.
15 Wa rab, aki bai kewakew run maiye isan abiwa’an men karam basit yabat wan amara’at atit are.
16 Te mene luwarime leneke, te wokoo tupulu tukweelu lalaleelu Kauda nafoone, te ekeni fifrile muli lefoolaleefe tetoo mene brai tukweelule glieterierife ange ange ifaferineke brai soulu bwageime yelelee.
16 Baise anunuw ana nuw kikimin wabin Kauda guruf na’atune bat aki sisibin umabibin isinfafari, naatu hifafair wa kikimin uranane atain yen,
17 Te brai tukweelule boletaneke mwai bofatineke, tetoo mweetu krine krine ifane. Te boe same mwee telu brai soulule ambeme leteneke te krine krine aneke, tetoo brai soulule kaisekli leforife. Mwa. Nanoo wofri feti lelane kose brai soulu waleeke Afrikalu wafenei tei kwaleleeke lalabe nene, tefe ekeni leeloo soulu linelule ambeile tereneke, tetoo fifri brai soulule puletewalee.
17 murab hibow hikiktatan gaigiwas, wa afe’en baginayah yabat buwih run Libia dones yen yara’ahih hirouw hibir, basit rar hitaiyen hire wa bat earuw.
18 Fifritu mwi melee koona beenaferieli menane metie eebure ambure ifapoolaleefe, tefe boe bofoo lietu amee amee alanelu lufwa brai soulu fuenalerife yesou telule mwi melei wogrinene.
18 Yabat i wan fus kubar rouw in marto, naatu wa afe’en sabuw sawar hibow hisrouruwen riy yan hire.
19 Te boe mwangifelu lietu mwa, nalilu ameetu brai soulufi amee amee ifatelanelu yesoule mwi melei wogrinene.
19 Naatu veya baitaunin i wa ana sawar afa: rar, murab, koutataren, naatu boy i hibow taiyan hitaiyen hire.
20 Krie soo letewanei, te oopinaletemeli tetoo lie ooloole tukwe, limwafule glei fetatene mwa, te mwa, fifri soulu foofoo naferieli mwi melee koona beenaferielee brai soulule bune bune ifwafwalee. Tefe nembueme mene menengu lene, mene maretekume glei oofulilerife lelane. Fifri soulu paniferieli foofoonaferielee. (27:14-15)|alt="caught in a storm" src="IB04217b_gr.tif" size="col" copy="Farid Faadil" ref="27:14-15"
20 Tafaram etei gugum aki sumar, daman men a’itah veya manin maiyow yabat kutuw rouw inan aki etei akasiy yawas isan anotanot ai not etei sawar.
21 Te lufwa mareteku glei kakali lenei, mwa, krie soo letelee. Te Pole nanoolufi temeleeke natelee, “Lufwa oona menanoo nale glei fiemo, mena ame wokoo tupulu Kritele grialeri preme lelanei, tetoo nembue mena eesalu ritilule glei falerife lenelu, te yesou mei glei wogrinerife lenelu, mwa.
21 Orot nati wa afe’en veya bai’ab ama yabat rarabi bay men yait ta eaan, Paul misir nah yan foun bat eo, “Oro’orot kwa gewasin ayu fanau kwatanowar Kurit tatama’am iti sawar boro men hita’af naatu boro men ta yababan tab.
22 Te nembue mene namoolaie, oone menengu mutukwe lebu, menanoofu bofoo lufwa glei tafilabe, mwa, kame brai soululeme teiefobe.
22 Baise boun i kwa abifefeyani koufair kwanab, anayabin kwa orot etei boro men ta inamorobomih. Wa akisinamo boro natafofor na’unun.
23 Nembue kriei Gotelu ensele rieleeke, menanoo babrilufi, yetemelee. Mene Gotelu amee amee lufwa, te nalife reeyemee lefoolaiaie.
23 Fai gugumin God ayu aru, naatu God ayu akwakwafir i ana tounamatar iyafar ayu sisibu’umaim bat,
24 Te niane nawolee, ‘Pole, oone kose wofri lele mani, oone waluke Sisarelu ootari porite woteme. Te fie, Gote wolu oone na woponefoomelule fiewoleeke, te nawolee, lufwa eke mareteku brai soulufi lalanelu mwa, glei troonalebile.’
24 naatu iuwu, ‘Paul men inabir, o i boro Caesar nanamaim ubar hibit hinibabatiyi. God i ana kabeberamaim sabuw iti bairi wa afe’en kwanan hai yawas etei o umamaim ya, imih boro men yait ta namorob.’
25 Tefe oone pane lufwa, oonanoo menengu kaisekli lebu, eetete mene Gotele menengoi ifelalaie, te eke nawoleelu atukweme lerife lelane.
25 Imih oro’orot koufair kwanab! Anayabin ayu God abitumitum abisa eo anonowar na’atube boro nasinaf.
26 Mwa, mena kame wokoo tupulu bofoofi kwalebile.”
26 Baise it i boro narabit tanan nuw ta ana donesamaim boro nayara’ahit.”
27 Te krie ameelu 14 teime ame fifri foofoo nelali brai soulule puletewalalee, Meditereniane Mwi Meleeme tekatewamene. Te krie babi lelali, te brai soulufi amee amee alanelu nene, wafene bwagei pai lelalee.
27 Yabat rabi Mediterenean tor yan areremor fur rou’ab sawar veya 14 baib ana veya nati ana gugumin imaim wa afe’en baginayah naniyah hibaib aki i ana tafaram abiyubin.
28 Te akerieri mweetu mwi melee fooloole akeriefoonelu 40 mita pike lelee. Te brai soulu boe wapoleleeke, te boe akeriefoonelu melee fooloole 30 mita pike lelee.
28 Basit murab hibai aumor hi’utan hitaiy re taiy hifufufum ana fofonin i 40 metres naatu hima kafai naatu hifufun maiye hi’tin i 30 metres.
29 Mwa, mene wofri lene kose brai soulu ti porite waleeke tifi poune poune afwaleeke mopu mopue abe neneke, tefe ankale yerifurutu brai soulu kumulu porite wogrinene tetoo brai soulu teime lalarife. Tetoo nalilu kose kose gotele oo taki nalerife na woponetene.
29 Naatu hai bir i ra’at yabin yabat boro wa nab anan ar afe’en nayara’ah, imih aumor etei kwafe’en wa uranane hitaiyen hire naatu mar saise to isan hima hiyoyoban.
30 Te brai soulufi amee amee alanelu nali kwaife pruelebile neneke, tefe brai tukweelule mweetu beletereneke melei fatine. Te nanookoe eetegeni na yeunatu nene, “Mene ankale ipoelu porite melei lualane.”
30 Imaibo wa afe’en bowayah wa baihamiyin bihiramih hima hiyakitifuw. Naatu wa kafai hirufam harew yan hitaiy re, hitifuwen wa nanane aumor baitaiyin hitarouw hitanan i aunah hitanamih.
31 Te Pole Romefu kworoofamelu keptenele tukwe kworoofame lufwale tukwe natelee, “Tupane lufwa lalari preme lenei, eetete oone glei oofuli lerife lelamo, mwa.”
31 Baise Paul baiyowayah hai orot ukwarin bobonawiyih naatu baiyowayah iuwih eo, “Iti wa afe’en bowayah wa afe’en men hinama’am na’at, kwa etei i men karam boro yawas kwanab.”
32 Te tupane kworoofame lufwa brai tukweelufu mweele kreenapooneke, te melei fufele nelalee.
32 Basit baiyowayah kaiy hibow wa kafai ana murab hi’afuw naatu hitumar e’aruw in.
33 Te oo taki nalerife roboi lelali, te Pole tupane lufwale natelalee, mareteku kakali lerife. Te natelee, “Te lie wolu 14 lelee, tetoo oone oolemoomeime kakali preme lamoome.
33 Mar sibisib auman, Paul orot etei iuwih eo, “Kwa i bay kwanaa, anayabin bay en kwama’am boun fur rou’ab sawar naatu ya wanawanan i men abisa ta ema’am.
34 Tefe nembue eete namoolaielu oone fori yesou foopobu. Tetoo kaisekli lelamoi lalarife, te mei lufwa bofoo glei nembuari lebe, mwa. Maretekume nemboue oofuli lerife lelamo.”
34 Imih abifefeyani bay kwanaa fair kwanab, arib boro men ta nata’uy nare nakasiyomih.”
35 Te nanoo na neleeke, tabele faleleeke, tetoo tupanelu ootari porite Gotele na woponefoleeke, te eetegeni tabele mongue leleeke, tetoo foolalee.
35 Paul iti eo ufunamaim rafiy bai orot etei nahimaim God ana merar yi, imasib naatu busuruf eaan.
36 Te maretekume menengu mwamole leneke, te kakali lelane.
36 Etei hi’itin koufair hibai naatu etei’imak bay afa hibow yah hirutan.
37 Te mene inalilufwa brai soulufi lalanelu maretekume ameelu 276 lelee.
37 Naatu aki nati wa afe’en anan nai etei i 276.
38 Te mareteku wolu kakali leneke, yelu letenelufe, tetoo brai soulu fuenanerife te wite ooloole maretekume ekeni brai soulufi lailanelule melei wogrinene.
38 Orot etei bay hi’aa yah biw ufunamaim, wheat nati wa afe’en hi’iuin hibow harew yan hitaiyen hire wa kerer.
39 Te lie wolu mare taki naleleeke, te inengu fetanelule glei rame lefoonei, mwa. Te oofwanenelu melee fooloole fetane wagoo tupulu wofrinefeleelu wafene mei nemboue lelee, te nanoo menengu lene, nemboue pai brai soulu ekeise kwalebe nene, tetoo ekeni wafenei iminalerife.
39 Mar totoririb ana veya wa afe’en baginayah dones men hi’inan, baise umabibin ana dones hi’itin naatu wa hibai hisinaftobon nati dones yen baitet ra’ahin isan hinunuw.
40 Tefe mwee ankafi liliapoonelule kreenapooneke teime melee menei grialetene, te eketume mweele pulei fupwanelule klinepoone. Te boe brai soulu ipoelu porite leeloole boglineke, tetoo fifri puletewateleeke ekeni wafenei iminaleporife.
40 Wa ana aumor hi’afuw tai yan hi’in naatu gunig ana murab au ta’imon hirufam, imaibo rar hibora’ah wa bai aki au dones anunuw arun.
41 Te mwa, brai soulu ipoelu porite metie wafene tupulu mwai kwaleleeke, te ipoelu wafenei lekaleleeke lalalee. Tetoo melee metie koona beenelaleelu afune atukwe temeterieleeke, brai soulu kumulu porite bune bune ifalaleefe metie mopu mopu alee.
41 Baise wa nunuw rur yabat rab mamay yan yen naatu yara’ah nanane re tatab bai’etaw isan men karam, naatu uranane yabat rab tagurugurus.
42 Te kworoofame lufwa nanookoe kalabuse lufwa iferietenelule teieteneke troonalerife, kose melee lepupooneke brunalebile nene.
42 Baiyowayah dibur etei rouw morob isan hiyakitifuw, men hikok boro hitataiy dones hitayen hitabihir.
43 Te mwa, Romefu kworoofamelu keptene kose tupane Polele teiefobile neleeke, tefe kworoofame lufwale ble natelee eesalu amee leterife. Te maretekume natelee, “Inepane melee lepuerife rame lemoi tetoo tukwianepomoke lepupoofwamoke wafenei oolalabu. Te inepane mumulu mareteku kale, brai soulu mopu mopuelu eetele peenemoke tetoo lepupobu,”
43 Baise baiyowayah hai orot gagamin i Paul tiyawas imih baiyowayah abisa hinot hio i eotanih, naatu iuwih eo, “O yait itaiy isoso’ob wan kukununuw kure kutaiy kwen dones kuyen.
44 te maretekume lepupoofwaneke, wafeneime peepeewonene, te bofoo glei tafilalee, mwa.Brai soulufi fupwanelu mweele klinapoone. (27:40)|alt="ship - arrow pointing to the rudder" src="LB00217B labeled.tif" size="col" copy="Louise Bass" ref="27:40" Maretekume lepupoofwaneke, wafeneime peepeewonene. (27:44)|alt="shipwrecked" src="IB04218_gr.tif" size="col" copy="Farid Faadil" ref="27:44"
44 Naatu afa i boro uf hinare wa rab tatagurugurus rebarebah afe’eh hinayen hinataiy hinarun.” Aki iti na’atube asinaf etei yawasi ataiy an dones yan ayen men yait ta morob. Wa tafofor hire au dones tetataiy|alt="shipwrecked people making for shore" src="cn02045B.tif" size="col" loc="Act 27.44" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.44"

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.