Atos 23
kwo (KWO) vs AAI
1 Pole Israelefu paie tefoo panele oo teime letelali te natelee, “Apane, mene wari amiei Gotelu oofi leterilaielu amee menanoo menengu metie mutukwe lewolee. Eetegenitu, mene amee bofoo nembulu lerilu menengu glei lewoli, mwa.”
1 Paul nuw Kaniser itihkikin naatu eo, “Taituwau ayu au yawas tutufin etei God matanamaim men kafa’imo erekasiy auman ama na iti boun titamih.” Paul Jerusalem kanisel nahimaimbat tibibabatiy|alt="Paul speaking to council in Jerusalem" src="cn01975B.tif" size="col" loc="Act 23.1" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="23.1-6"
2 Gotelu prise paie tefoo Ananaiase, Pole neleelu nale fieleefe, te nanoolu bwagei temepoolanelu lufwale natelee ragoi buanateforife.
2 Iti na’at eo basit Firis Gagamin wabin Ananias orot iyab Paul sisibinamaim hibatabat awan roufoforamih iuwih.
3 Tetoo Pole Ananaiasele nafolee, “Gote oonane ame funawobe, oone ite goli footenelu labo bulenelu keme leluke, sekuralule muli letelalu, tetoo lufwa glei fetatebile. Oone kame Moseselu Na Kaiseklile nifelalu menane pai na fipwaleoolarife lalalu. Tefe oona eetegeni na kaiseklile futeni lefoolalulu menane funaworife natelu.”
3 Baise Paul iu, “God o awa boro narufofoforen, yumat rah ana sis! O baibabatiyenayan orot wai, aisim o taiyuw ofafar ibai awau roufoforenamih sabuw kubiyunih!”
4 Lufwa Polelu bwagei temepoolanelu nafoone, “Ie, ooneboe glefeme Gotelu prise paie tefoole eeneri nafolu?”
4 Orot Paul sisibin hibatabat hio, “O God ana Firis Gagamin isan men tur kakafih inao’omih!”
5 Te Pole nelee, “Apane, mene nanoole glei rame lefwiei, nanoo Gotelu prise paie tefoo lufwafe leleelule. Moseselu Na Kaisekli Gotelu bukei pileleelu eese nelee, ‘Oone kose oonane nambulemoolaleelu lufwa bofoole eeneri nafoomwabule mani.’ ”
5 Paul iyafutih eo, “Teutuwau ayu men aso’ob i Firis Gagamin. Buk Atamaninamaim eo, ‘O men tur kakafin a sabuw hai bonawiyenayan isan inao’omih.’”
6 Te Pole wolu rame letelee, lukulelanelu lufwa telu Sadyusifule te telu Farisifule, tefe Israelefu paie tefoo panele ragoo mwai natelalee, “Menanoo apane, mene Farisifu, te mei mene Farisilu weelufu ari. Mene eesalu menengoi temelaie, troonalelanelu boe ame fufuru nebile, tefe menane eetegeni yewilufe nembue beleoone.”
6 Imaibo nati ana maramain Kaniser sabuw Paul inanih, sabuw nati’imaim hiruru’ay afa i Sadducee afa i Pharisee, naatu Paul Kaniser sabuw isah fanan aumetawat eaf eo, “Teituwou! Ayu i Pharisee, naatu Pharisee orot natun. Ayu iti baibatiyen efanamaim abatabat anayabin abitumatum morobone misir maiye ana nuhufot abai ama’am isan!”
7 Farisitu Sadyusitu mare lukulenelu Pole eetegeni nale neleefe, esulu kukusi aneke te menengu teme teme apotene.
7 Iti na’atube eo ana maramaim, Pharisee naatu Sadducee bairi hitarayouw higam naatu kou’ay hikusib.
8 Sadyusi eesalu menengu lene, troonalelanelu inalilufwa glei boe fufuru neneke oofuli lebile, Gotelu ensele mei mwa, naifofu mei mwa. Te Farisiane nanoo glei eesalu menengutu alane.
8 Anayabin Sadducee tibitumatum sabuw moroboyah boro men hinamisir maiye, naatu tounamatar men tema’am naatu afiy auman en. Baise Pharisee it sawar tounu etei isah tibitumatum.
9 Tefe unalelanelufe, tetoo telu Farisifu na kaisekli ramelu lufwa na ifenene, “Mene ekeni lufwalu amee nembulu bofoo leleelule glei fetafoonei, mwa. Naifofu bofoo pe, ensele bofoo pe nali nafoomelee,” eese natene.
9 Naatu gamin gagamin na’in matar, Ofafar bai’obaiyenayah iyab Pharisee ana kou’ay himisir fanah sib higam hio, “Paul i men abisa ta kakafin sinafumih, men taso’ob afiy o tounamatar ta na hairi hio.”
10 Na ifenenelu mare wolu fametu kurulelanelule fetateleefe, tefe Romefu kworoofamelu yefeelu wofri lelee, kose tupane Polele woglie yeglie ifanei kose tafilabe nelee. Tefe kworoofame lufwale nateleeke, afetelime titirineneke te waneke, Polele belelanelu lufwale buruanetewateneke te neuneneke, kworoofame lufwalu lalananelu tekoile siwonerife ifwane.
10 Gamin ra’at sasa, naatu baiyowayah hai orot ukwarin bir eo, Paul boro hinarab hinatensisib, naatu baiyowayah iuwih hire hin kou’ay wanawanan hirun Paul umahine hiba’aruwih hibai hina hai bar hiyari’ay.
11 Te kriei Paielu Polelu bwagei temelali te nafolee, “Oone kose ree pritetele mani, oone Jerusalemei nianoo nale alipoofwate, oone Romei mei eesalu ameeleme letewa.”
11 Nati gugumin Regah na Paul sisibinamaim bat eo “Koufair inab! Jerusalemamaim ayu isou i’orereb na’atube inan Rome imaim ef ta’imon inasinaf inaorerereb.”
12 Te kwotue kriei Judane lukuleneke Polele tafilarife na faleneke, nalife bi nene, fori yesoule, meleele tukwe ambopooneke lalanei bie Polele teiefooneke tafilabee.
12 Marto, marauman Jew sabuw afa hina hita’imon hiyakitifuw naatu omatanen hiwa’an harew o bay men hinaa hinatom hinama’am Paul hinarab namorobabo.
13 Ekenife bi nenelu lufwalu ameelu metie 40 le boorelefolee.
13 Sabuw iyab Paul asabunin isan hiyayakitifuw nah etei i 40 na’atube tafanamaim auman.
14 Tetoo Gotelu prise yefeelule tukwe Judafu yefeelu lufwale tukwe waneke natene, “Mene na faleneke metie bi nene, kakali preme lalabile, bie Pole tafilaleekeme, tetoo boe kakali lebile.
14 Imaibo hin firis ukwarih naatu regaregah ai’in biyah hitit hio, “Aki etei omatanen fokarin a’obaifaro bay boro men anaa anama nan Paul ana’asabun imaibo boro bay anaa.
15 Tefe nembue oone, Israelefu paie tefoo pane mare Romefu kworoofamelu yefeelule na wafobee, Polele oonanoofile ifetiraleleeke, tetoo oone Polelu nale boe amwi fieforife. Eesalu yeunatu nafobu. Mena kame lalanei oolefoolane, nanoo oonane sekalemori preme leli, tetoo mena ame teiefooneke tafilabe. ”
15 Isan imih boun aki akokok kwa naatu Kaniser bairi tur kwaniyafar Rome Baiyowayan isan Paul nab kwa isa nare nan. Kwanifuw taiyuwin biyanamaim nuwet gewas kwanarouw kwanao nare nan. Baise aki boro efamaim anawa’ir anama’am nanan ana’asabun.”
16 Mwa. Neetee ekeni amee leforife lelanelu nale fieleefe, tefe kworoofame lufwalu tekoile waleeke nerie Polele oonafolee.
16 Baise Paul rubin babin natun hiyayanuw nowar basit na barik bar tit run Paul ana tur eowen.
17 Tetoo Pole Romefu kworoofamelu keptene bofoole rierife nafoleeke te rielee, “Eetegeni ari rawielule neuneluke Romefu kworoofamelu yefeelufile ifwa, nanoo bofoo yesou nafe naforife lelalee.”
17 Naatu Paul sorodiy orot ta isan eaf na iu, “Iti monokai kwabai kwan baiyowayan ukwarin biyan, i tur ta boro ana tur na’owen.”
18 Tefe nanoo ari rawielule Romefu kworoofamelu yefeelufile ifwaleeke, te nafolee, “Kalabuse itefu lufwa Pole menane fieri nawoleeke, eetegeni ari rawielule oonanoofile iferie oonane bofoo nafe naworife.”
18 Baiyowayah hai orot gagamin monokai bai in baiyowayan ukwarin biyan tit eo, “Dibur orot Paul eaf arun orot iti abai o isa anan anayabin i boro tur ta nao inanowar.”
19 Te Romefu kworoofamelu yefeelu ari rawielule amei beleleeke, te nalime ite babrilume ifwaleeke, nafolee, “Sei. Oone glelu nafe menane naworife rielu?”
19 Baiyow hai ukwarin orot uman bai nawiy nabin akisihimo hin naatu ibatiy, “O abisa kukokok boro inao ananowar?”
20 Te nanoo fune nafolee, “Judane telu wolu na faleneke, te oonane fieworife tetoo kwotue oone Polele Israelefu paie tefoo panelufile ifwarife, Polelu nale boe amwi fieforife. Nanoo oonane ame eetegeni yeunatu naworife lelane.
20 Orot iya’afut eo, “Jew orot gagagamih etei hibasit maras boro o hinifefeyani Paul inab inare Kaniser hai kou’ayomaim ana yare hinanuwetamih, baise nati i hai baifuwen.
21 Te lufwa noopoo naoolanei oone kose nanoolu amei tepoletele mani, lufwalu ameelu metie wolu 40 le boorelefoleeke Polele oolefoolane. Te tupane wolu bi nene, fori yesoule, meleele tukwe ambopooneke lalanei bie Pole tafilabee. Tefe nembue nanoo oonane i naterife ooleoolane.”
21 Imih hai tur men inanowar, anayabin orot etei 40 tafanamaim auman boro efamaim hinawa’ir hinama hinakaif. Iti oro’orot i omatanen fokarin hio baifaro bay harew hairi boro men hinaa, hinama’am Paul hina’asabunibo bay hinaa harew hinatom. Etei i sinafumih hiyabuna sawar o anot abisa inao’o i hima tekakaif.”
22 Te Romefu kworoofamelu yefeelu ari rawielule kaisekli natu nafolee, “Oone menane nembue eete nawolulu nale lufwa bofoole kose nafole mani,” te nafoolaleeke, wa nafolee.
22 Baiyowayan ukwarin eo, “Men yait ta ana tur ina’owen abisa io anonowar.” Naatu orot iyafar tit in.
23 Te nali nalilu Romefu kworoofamelu keptenele are fieri nateleeke, te natelee, “Oone kworoofame lufwale 200 lemo, kworoofame lufwa hosetu alananelu lufwale 70 lemo, te wopitu aleri alananelu kworoofame lufwale 200 lemo mumusi letemo lebu. Eese lemoke, tetoo nembue feiferi krietu lie oolu tialoo mwangifelufi lelali Sisariaile ifwabu.
23 Baiyowayah hai orot gagamih rou’ab eafih hina iuwih eo, “Baiyowayah 200 kwanabow, horse ana orot etei 70, naatu 200 ahay bowayah, kwanabobuna boun gugumin nine korok iti tafaram kwanihamiy kwanan Caesarea kwanatit.
24 Polelu hosele mei sere letefomoke tetoo ifwamoke Gavana Felikselufi amwi siwonebu.”
24 Horse ta Paul kwanitin afe’en namare naatu kwanatafafar gewas kwanab kwanan Gawan Felix biyan kwanatit kwanitubar.”
25 Te ekeni kworoofamelu yefeelu lofoo bofoole eesalu pileri lelee,
25 Imaibo baiyowayah hai ukwarin mare fef kirum eo.
26 “Mene Klodius Lisiase, mene eetegeni lofoo pilu Paie Tefoo Gavana Felikse oonane lewie, ye kelika.
26 “Ayu Claudius Lysias, O Felix gawan orot gewas
27 Judane eetegeni lufwale beleneke teiefooneke wolu tafilarife leleelu. Mwa, nanoo mene Rome retilu lufwa neleelule fiefwielufe tefe mene nianoo kworoofame lufwale natieke mare nanoolu amefule neunene.
27 Iti orot i Jew sabuw hibai kafa’imo
28 Mene eetegeni lufwale na woponefoonelu yewilule rame lefe nieke, tefe nanoole Israelefu paie tefoo panelufi sinatie.
28 Ayu akok i ataso’ob yabin
29 Mene fietielufe eese naoone, nalilu na kaisekli telule menengu letelanei, tefe eetegeni na pume lefoone. Ekeni na telule glei amwi nifetelaleealee nene. Mwa. Nanoo bofoo yesou glei leli, tefe teiefooneke tafilarife, kalabuse itei sinerife lenelu mei, mwa.
29 Anunuwet men abisa kakafin iwa’an
30 Te nembue nia wolu fie nanoo eetegeni lufwale teiefooneke tafilarife na angime falefoomenelufe, esulu mene kworoofame lufwale natieke oonanoofile iferieoone. Te mene nanoole na pume lefoomenelu lufwale mei natieke mare rine, oonanoo ootari porite temepooneke nali eke fanenelu ritilu nale oonane alipoworife, oone tetoo ekeni yewilule rame lele.
30 Naatu
31 Te kworoofame lufwa eetegeni nale nifeneke Polele neuneneke krieimeme sinafwane wokoo soulu Antipatriseile.
31 Baiyowayah hai bowabow hibitih na’atube hisinaf, Paul hibai gugumin wanawanan hinawiy hin kakafih hai wawa’ir ana sou Antipatris imaim hitubar.
32 Te bofoo lietu kworoofame lufwa 400 teime sineneke boe Jerusalemeile nalilu tekoile walanei, te kworoofame lufwa hosetu alananelu Polele Sisariaile sinafwane.
32 Naatu marto baiyowayah ahiwat himatabir maiye hina yarir bar hitit, baise horse hai orot i Paul hinawiy bairi hin.
33 Te Sisariai kuruwoleneke, te lofoo pilule gavanale faneneke, esulu Polele mei nanoolu ootari porite sinene.
33 Hinawiy hina Caesarea hitit fef gawan hitin naatu Paul auman hibai hirun umanamaim hiyai.
34 Gavana ekeni lofoo pilule fetaleeke, te Polele fiefolee, “Ooneboe gle provinsefu?” Te Pole fune nafolee, “Mene Silisiafu.”
34 Gawan fef iyab naatu Paul ibatiy ana tafaram menane na, naatu Paul ana tafaram Silisia’ane rouw eo nonowar ana maramaim
35 Eesalu nale fieleefe, tefe nanoo nafolee, “Mene oonanoo nale fieworife, bie oonane na pume lemoonelu lufwa nanoo kurulenei, tetoo oonanoo nale fiefe.” Te kworoofame lufwale gavmane ite wolumefu Herote tueleelufi Polele regi lefoolarife natelee. Polele neuneneke, krieimeme sinafwane Antipatriseile. (23:31)|alt="soldiers take Paul during the night" src="IB04214_gr.tif" size="col" copy="Farid Faadil" ref="23:31"
35 eo, “Ayu boro a kamabiy sabuw hinanabo inao anowar.” Imaibo iuwih hibai hin gawan ana bar gagaminamaim dibur bar hiyari’y.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.