Atos 21
kwo (KWO) vs AAI
1 Mene Efesusefu Gotelu inalilufwalu yefeelu lufwale griafaleteneke, te brai soulufi wane. Te brai soulu Kose wokoole ooretetewafoli wane. Bofoo lietu mene Rodese wokoo tupulufile waneke, te boe ekefu, Patara wokoo soulufi kuruwolene.
1 Nati’imaim aotuturih naatu aihamiyih hima aki wa abai mutufor arabon ana tafaram Kos atit; mar to ana Rodes atit, nati’imaim aikofan ana Patara atit.
2 Tetoo brai soulu mwi meleele tekalerife Fonisiame warife lelaleelule Patarai fetaneke, te mene ekeni brai soulufi peepeeneneke boe wane.
2 Wa ta au Fonisia inan atita’ur aitafabon abai atit are arabon.
3 Te walaneime, wokoo tupulu Saiprusele fetane, te luwari porite wanei, te mene Siria provinsele ooretetewafoonei waneke, wokoo soulu Tairei kuruwolene. Ekenifi brai soulufu yesoule peene peene aneke luluane.
3 Yan ararabon anuwariy Cyprus a’itin naatu ai beyaw na’atune bat aki au Syria arabon ana Taiya imaim arun wa aiyut sawar hitarsuwai.
4 Te mene Jisesele menengoi ifelalanelule oorafwateneke, fetateneke, te teime mare lameneime krie tialoo mwamole lepolee. Wolilu Fifri Jisesele menengoi ifelalanelule na bofoole Polelufe nateleefe, tefe Jerusalemeile warife ange ble nafoone.
4 Nati’imaim bai’ufununayah afa atita’ourih fur ta’imon bairi ama. Naatu Anun Kakafiyin sabuw hai tur eowen Paul hitimatanuw, saise au Jerusalem men tayen.
5 Brai soulu boe warife lelali, mene mei warife lelane. Te walanei, ekepane Jisesele menengoi ifelalanelu lufwatu nalilu nariemuane, nalilu ari mare ekeni wokoo soulu ambolufi sioonaporife. Tetoo mwi melee wafenei mene mareteku tumoinu krutupooneke, Gotele na woponefoone.
5 Baise bairi ama na fur yomanin tit, ai veya baib ufunamaim, ai hamiyih aki ai ef arura’ah maiye. Bai’ufununayah a’aawah natunatuh etei bairi hinawiy bar merar ai tumar ana tor dones yan are imaim sui ayowen ayoyoban.
6 Te mareteku paie paietu fwafwakee apooneke, te mene brai soulufi peepeeneneke, ifwapoli, tetoo ekepane boe nalilu iteile wawane. Te mene Siria provinsele waneke, wokoo soulu Tairei kuru wolene. (21:3)|alt="harbour at Tyre" src="HK00372B.TIF" size="col" copy="Horace Knowles" ref="21:3"
6 Imaibo bairi abi’otututuren ufunamaim, wa afe’en ayen, naatu i hai ubar himatabir maiye hin.
7 Te mene Tairele grialeneke, te boe waneke Tolemese soulu wokei kuruwolene. Te ekeise Jisesele menengoi ifelalanelule mare paie paie ifatelaneke, tetoo bofoo lietu mare teime lamene.
7 Taiya’ane wa abai anan i Polemais imaim wa aiyut, nati’imaim taiti baitumatumayah hai merar ayi bairi veya ta’imon ama.
8 Te bofoo geni lietu mene grialeneke, te waneke Sisariai kuruwolene. Te Filipelu iteileme waneke mare oolamene, te nanoo na ulu wolilu Jiseselu naleme inalilufwale alipotelaleealeelu lufwa. Aposele nanoole mei seiko seikolu inalile aikopi letelarife namunefoonelu lufwa, nanoolufi tetoo tialoo mwamole lelee.
8 Marto ai hamiyih hima aki ana Seseria atit, binanuyan orot Philip ana baremaim bairi ama. Philip i Jerusalemamaim orot 7 hirurubinih i orot ta.
9 Te nanoo auteli ramulu yerifurutu lelee, lufwa ame glei peenefoonei, te maretekume Gote fetou nateleelu nale alipoolanane.
9 I natunatun baibitar etei kwafe’en biyah numih God ana tur orerereb isan ana usar hibai hima’am.
10 Te mene teime lamenei rofoo soo lene, te Gote fetou nafoleelu nale alipoolaleelu lufwa bofoo, bilu Agabuse nafoone, nanoo Judia distrikefu, Sisariaile tiraferelee.
10 Seseria imaim veya bai’ab na’atube ama’am ufunamaim dinab orot wabin Agabus Judea’ane natit.
11 Te Agabuse mene lalanelufileme rieleeke, te Polelu amboore paiemoole faleleeke, tetoo nalilu kuli ameele bulupoleeke, te nelee, “Wolilu Fifri nelee, ‘Eetetie eetegeni ameefe Jerusalemefu Judane nanoo ame amboore paiemoo yarile beleneke kuli amee bulupofooneke, tetoo rawie inalilufwale seinatebile.’ ”
11 Na aki biyai tit basit Paul ana kikir bai i taiyuwin an uman iutatanen naatu eo, “God Anun Kakafiyin iti na’atube eo, Orot iti kikir matuwan Jerusalemamaim Jew sabuw boro iti na’atube isan hinasinaf hinab Eteni Sabuw hinitih.”
12 Te mene eetegeni na neleelule finelufe, tefe mene eetegeni wokoofu inalilufwa mare Polele ble nafoone, Jerusaleme wokeile warife.
12 Aki iti tur anonowar ana maramaim sabuw nati’imaim hima’am bairi ai fefeyan ayai Paul au Jerusalem na isan a’otan.
13 Mwa. Pole fune na napolee, “Ooneboe glefeme ee napoolamoi menanoo menengule atukwe teieoolamo? Mene niafe wolu sere lie nali kalabuse itei seinetu kuli amee bulupooneke sinawobile nenei nemboue eese lewobi, te nali teieooneke tafilafe nenei mei kame eese lewobi, Paielu Jiseselu bilufe Jerusalemei tafilafe mene niafe wolu sere lie.”
13 Baise Paul iyafuti eo, “Kwa aisim iti na’atube kwao kwarerey ayu dogorou ana babanin kwabitin? Ayu i men buwu fatumu akisin isan abogaigiwasomih, baise Jerusalemamaim Regah Jesu wabinamaim morob isan auman abogaigiwas.”
14 Mene ange ble nafoone Jerusaleme wokeile warife mwa, tefe mene nafoone, “Paielu nali glelu amee lewobe neli, nanoo kame lebee.”
14 Yan baikitabirin isan asinaf, baise men karam. Imih aibagun naatu ao, “Regah ana kok na’atube namatar.”
15 Te bofoo krietu, Jerusalemeile warife mene yesoule sere letene.
15 Veya bai’ab na’atube nati’imaim ama’am ufunamaim ai sawar abobuna au Jerusalem amisir.
16 Te Sisariafu disaipele telu mene mare Nasonelu iteileme wane tetoo tei oolalarife. Nanoo Saiprusefu lufwa, wolumefu disaipele.
16 Seseria’amaim bai’ufununayah afa hinawiyi bairi ana orot Mason ana baremaim atit, iti orot ana tafaram i Cyprus, naatu i auman marasika baitumatumayan matar ma’am.
17 Te mene Jerusalemei kuruwolelanei, mwa, Jisesele menengoi ifelalanelu inalilufwa paie paie feti ifapooneke, te ifwapoone.
17 Ayen ana Jerusalem atitit ana veya baitumatumayah nati’imaim hima’am hiyasisir ai merar hiyi.
18 Te bofoo lietu Pole mene mare wane, Jemsele wofetarife. Te ekeise Jerusalemefu Gotelu inalilufwalu yefeelu mareteku mei wolu luku leneke lalane.
18 Marto Paul bairi ana James a’itin naatu nati ana veya’amaim regaregah ai’in etei nati’imaim hiru’ay.
19 Te Pole paie paie feti ifateleeke, te eke Gote nali mareteku yesoule rawie inalilufwalufi Pole nali amee amee leterietefoleelu nale alipotelee.
19 Paul hai merar yi naatu i ana bowabow etei Ufun Sabuw wanawanahimaim God mi’itube ibais bowabow ana tur etei aneika busuruf idudur in yomanin easa’ub.
20 Te fiefoomeneke nene, marena, Gote nali Paielu, tetoo Polele nafoone, “Ape, oona ramele ekepane Judane wolu Jisesele menengoi ifelalanelu ameelu ka fulu atukwe letewaneke alane. Te maretekume Moseselu Na Kaisekli lalaleelu naleme tekeneime lefoolanei nifelanane.
20 Eo hinonowar ufunamaim etei’imak God ana merar hiy hibora’ara’ah. Imaibo Paul isan hio, “Taiu inaso’ob Jew moumurih na’in thousand ana fofonin hina baitumatumayah himatar. Baise etei’imak tekokok i ofafar hinabukikin hinabosiyasiyar.
21 Tetoo lufwa telu oonanefe natenane, Pole nalimeme Judane teime ekei rawie inalilufwalufi lalananelule natelaleealee Moseselu Na Kaiseklilufi lalaleelu nale grialerife, te natelaleealee, kose kapore arilu ree leeloole kreenapotelanabile mani, te mei kose bebriefu ameele boe nifetelabile mani natelalee.
21 Baise iti’imaim tur i iti na’atube hinowar, O i Jew sabuw iyab nati Ufun Sabuw hai tafaramamaim tema’am kubi’obaiyih Moses ana ofafar i hinihamiy, naatu hai kek hai ar men hina’afuw naatu Jew hai binanakwar men hini’ufunun.
22 Menate rame lene, ekepane oone wolu rielulu nale ame fiebile, tetoo mena boe ake lebile?
22 Aki boro abisa ana sinaf, anayabin o ina ititit a tur i sabuw hinowaraka.
23 Tefe mene oonane amee amee bofoole lerife naooneke lele. Lufwa yerifurutu Gotele bi nafoonelu menane ifelalane.
23 Imih abisa anao na’atube inasinaf? Orot etei kwafe’en i hai omatanen ta God isan hio baifaro.
24 Oone ekepane lufwale neunateluke, te oona mare Gotelu iteile wamoke, te Moseselu ameeleme nifemoke, tetoo oona mare Gotelu oofi nemboue lebule. Te eetegeni amee lerilu yesoule oonameme bwaleetu yerefurutu lufwale peenetele, tetoo ekepane lufwa ipoe kokwapooneke gege napoone. Oone eese lelu, tetoo lufwa mareteku rame lebile, ekeni na finelu oonane naooneluke glei marena na. Mwa. Nanoo mei rame lebile, oone mei Moseselu Na Kaisekliluleme nifelalualu.
24 Imih o i boro inikofanih bairi kwanan kouksouwen ana yohar wanawanan kwanarun naatu aribuh mafur o inibaiyanih aribuh hinamafur, saise o isa iti’imaim hibifufuwen sabuw boro hinaso’ob nati tur i baifuwen, anayabin i hiso’ob o i ofafar kubi’ufunun.
25 Mene ekepane rawie inalilufwa Jisesele menengoi ifelalanelule mena nale lofoofi wolu pileneke fanetene. Mena nalife eesalu ameefe amwime regi letelarife natene, kose fori yesoule kose kose gotele luatelanelule tukwe, bole fwee tefoole tukwe, lufwa borei krinaleteneke troonalenelu bolele tukwe, kose foopoolanabile mani, te kose tuwi amee alabile mani natene. ”
25 Baise Ufunane sabuw baitumatumayah isah, aki fef ta ai yafar in hai tur a’owen bay uma matamatar isah hisisibor men hinaa, masanuw rara auman men hinaa, o for sikah birabir men hinaa naatu men hina’in hinisesebar kwanekwan.”
26 Tefe Pole ekepane lufwa Gotele bi nafoonelule neunateleeke, nalipotu ifwatelee, bofoo krietu Gotelu maretekume melee ropofori ameele lene, tetoo Gotelu oofi nemboue lerife. Te Gotelu ite geenerime wopreielee prisele naterife, glelu kriele namunefolee melee ropoforife ameelu wolu leleelu, tetoo yesou mwamole mwamole teripofooneke nifwarife.
26 Marto Paul orot buwih bairi hai binanakwar eo na’atube kousouwih isan hirun, orot kwafe’en hikukusouwih i auman kusouw. Imaibo i na Tafaror Bar hai tur eowen veya biy boro kouksouwen ana yomanin nasawar naatu siwar orot ta’ita’imon isah hinasibor.
27 Pole tialoo mwamolelu lietu ekeni amee leterieteleeke soonaleterife roboi lelali, te Judane Esia provinsefu rinelu Polele Gotelu ite geeneri menei lalali fetane. Ekepane Judane mareteku inalilufwalu menengule tuteli letenelufe, te mwa, nanoo metie Polele fame na ifeneneke tetoo Polele belefatineke, kekee nene.
27 Kousouwen in fur ta’imon yomanin tit baisawarinamih auman Jew sabuw afa Asia wanawanane hina hima’am Paul Tafaror Baremaim hi’itin. Sabuw kou’ay gagamin na’in hikura’ara’ahih himisir Paul bain bai’a’afiyin isan hinunuw,
28 Te ragoo iteritu nene, “Oone Israelefu lufwa, oone bie menane aikopi lepobu. Eetegeni lufwa nali te wokoo te wokoofu inalilufwale mareteku na natelaleelu menane Judale tukwe, Moseselu Na Kaiseklilule tukwe, te eetegeni Gotelu itele mei oorerei letelaleealee. Nanookoe Grikefule mei Gotelu ite geeneri meneile iferietelee, te Gote nali nalife namunefoleelu tekoole fwagilu reetu rinei, tetoo Gotelu oofi glei nemboue leleealee.”
28 hitar koukuw hi’af hio, “Israel Oro’orot kwana kwaibaisi! Iti orot efan etei remor ana bai’obaiyenamaim it ata sabuw isah tur kakafin maiyow eo, naatu ata ofafar baihamiyin isan eo’o, naatu iti Tafaror Bar wabin ebi’afiy. Naatu kakafin gagamin anababatun sisinaf i kwana’itin, Ufunane Sabuw buwih hina hirun ata Bar Gagamin gubagub tibitin.
29 Eetete nanoo wolu Efesusefu Trofimuse weife Poletu Jerusalemei lamenei fetatenelufe, tefe nanoo menengu lene, Pole ekeni lufwale Gotelu iteile wolu pai iferielee nene.
29 (Iti na’atube hio anayabin Trofimus, Ephesusine nan hairi nati bar merar gagaminamaim Paul bairi hima hireremor hi’itih, naatu hinot i hibuwih bairi Tafaror Bar ana efanamaim hirun.)
30 Inalilufwa eetegeni nale fineke, tefe Jerusaleme mareteku metie betige lepooneke, te pipi napoofwaneke Polele beleneke, te Gotelu ite geeneri menefu ambolufile glitewane. Esulu geeneri amblenile maretekume kapupoofwane.
30 Nati bar merar gagamin ana sabuw etei kura’ara’ahih nan ufun hinunuw hitit Paul hibai hitain kwekwekwetar hitit Tafaror Bar gagamin ufunane hire. Naatu marta’imon etawan hihir.
31 Tupane lufwa Polele teiefooneke, tafilarife lelaleefe, te esulu Romefu kworoofamelu yefeelu fielee Jerusalemefu inalilufwa maretekume metie fame alane.
31 Paul hita’asabunimih hibiwa’an, baise tur marta’imon nunuw Rome baiyowayah hai ukwarin nowar Jerusalem wanawanan i uruw giririf mamatar.
32 Te ekeni yefeelu lufwa boe telu Romefu kworoofamelu keptenele te telu kworoofame lufwale tukwe neunateleeke tetoo pipinapooferene eke alanelu tekoile. Judafu pane Polele eese bubualanelu, mwa, Romefu kworoofamelu yefeelule nalilu kworoofame lufwale tukwe mare iferietelali fetatenelufe grialene glei boe bubuanei.
32 Matan kabiy baiyowayah orot afa hai ukwarih bairi buwih hinunuw hire kou’ay wanawanah hirun, sabuw kakafih baiyowayah hai orot ukwarih bairi hinan hi’itih Paul hirabirab hihamiy.
33 Te Romefu kworoofamelu yefeelu rieleeke, tetoo Polele amei belelee. Tetoo nalilu kworoofame lufwale nateleeke, Polele seine are leneke bulupofoone. Te Judale ooraforife fietelee, “Eeteboe lufwa ine, te glele lelee?”
33 Baiyowayah hai ukwarin na Paul biyan tit bai ana orot uwih chain rou’ab hibow hifatum, imaibo ibatiyih, “Iti orot i yait naatu abisa sinaf?”
34 Te inalilufwa motukwe, bofoo bofoo nafe upe upe afwalanei, kworoofame lufwa yefeelu ekeni na yewilule fierilu mwa, tefe nalilu kworoofame lufwale nateleeke, nali tei lalananelu tekoile ifwane.
34 Sabuw kou’ay wanawanan hibatabat asir hi’af hi’o kwanekwan, baiyowayan ukwarin sawar yabin abisa isan mamatar nowar gewasomih biwa’an men karam, anayabin uruwane ra’at imih baiyowayah iuwih Paul hibai hirun baiyowayah hai bar hiyari’y.
35 Pole ekeni ite tiklifi wolelali, tetoo kworoofame lufwa inalilufwa metie tekenei lefoolanelufe Polele teiefooneke tafilarife eese fetatenelufe, metie afetelime boletaneke ifepeenane.
35 Paul hibai hirun wawanamaim hitit rakit sabuw hiturafef hi’itin, basit baiyowayah Paul hibora’ah hi’abar.
36 Te inalilufwa weelutu tekaleleeke, fime nifetewatelanei upe upe afwanei eese napoofwane, “Kame teiefomoke tafilabee!”
36 Sabuw ufuh hitarkoukuw hina hio, “Kwa’asabun emorob!”
37 Ekepane kworoofame lufwa Polele nali lalananelu tekoile ifepreierife lelanei, tetoo Pole Romefu kworoofamelu yefeelule Grike natu fiefolee, “Tefe, mene nemboue pe oonane bofoo nafe nawofe?” Te fune nafolee, “Ei, oonekoe Grike nale rame lelu pai?
37 Paul hibai baiyowayah hai bar hirur auman baiyowayah hai ukwarin isan eo, “Karam boro tur ta atao itanowar?” Baiyowayan hai orot ukwarin Paul ibatiy, “O Greek tur iso’ob?
38 Mwa. Menekoe oonane eesalu menengu lewie, oonekoe Isipe pai nawie, nali wolume Rome gavmanele fame tewafoleelu lufwa pai nawie. Eetetie nali pai 4,000 lufwale kositu famefe alananelule neunateleeke, te lufwa prelu inengoile ifwatelulu.”
38 O men Egypt orot iti boro’omo sabuw 4,000 baiyow kwanekwaneyah ibow arar yan itit gawan isan ibirakit wari’en?”
39 Te Pole fune nafolee, “Eie, menekoe fime, Juda bofoo. Menanoo fwi wokoo Tarsuse, Silisia provinsei lalalee. Menekoe ekeni soulu wokoofu retilu lufwa. Nemboue pe, oone bie menane ree faluele mene eke lukulelanelu inalilufwale na natefe?”
39 Paul iya’afut eo, “Ayu i Jew orot, Tarsus imaim atufuw Silisia wanawanan, bar merar gagamin ayu i ana matuwan ama’am imih akokok o baibasit ititu sabuw isah atao.”
40 Te nanoo ekenife i nafoleeke, te Pole tiklifi temelali, tetoo inalilufwale amee natu pepelerife natelee. Te futenitu kweenalenelufe tetoo Hibru natu nafwatelee,
40 Baiyowayah hai orot ukwarin baibasit Paul itin yen wawan afe’en bat umanamaim sabuw etei rutanih etei awah fot, imaibo Paul Hebrew turamaim eo hinowar.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.