Atos 19

kwo (KWO) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Te eketu Apolose ame Korineime lalali, tetoo Pole afuneme lapruferinelu wokoome, wokoo wokoo leteriemeleeke, te fimelufe Efesusei sekalelee. Te ekeise disaipele telule fetateleeke,
1 Apollos Corinth ma’am ana veya Paul tafaram ta ta oyaw wanane run tit remor na Ephesus tit. Nati’imaim bai’ufununayah sabuw afa titaurih.
2 te fietelee, “Nembue oone Jisesele menengoi ifelalamolu, tetoo nembue Wolilu Fifri seenalemolee pe?” Te fune nafoone, “Mwa. Mene Wolilu Fifri lalaleelu nale glei finei.”
2 Naatu bai’ufununayah ibatiyih, “Kwabitumatum ana maramaim Anun kakafiyin re iwani?” Hiya’afut hio, “Aki nati Anun Kakafiyin ana tur men kafa’imo hio anowar.” |alt="map" src="Pauljr3.tif" size="col" ref="Acts 19.2"
3 Te Pole natelee, “Oonane glelu pienuemori lemoone?” Te fune nafoone, “Mene Jone nali melei pienuemeleelu ameele lene.”
3 Basit Paul ibatiyih, “Bo kwa bapataito i menatan kwabai?” Hiya’afut hio, “John Baptist nowan.”
4 Te Pole nelee, “Bebriefe Jone inalilufwale melei pienuemeli, te natelee, ‘Oone oonanoo fwagilu ameele mufeletemoke, tetoo oonane melei pienuemobi. Tetoo oone ekeni lufwa menanoo mwi rilaleelule menengoi ifelalabu.’ Ute Jone neleelu lufwa eetete Jisese nafoone.”
4 Paul iuwih eo, “John ana bapataito i dogor baikitabiren kakafih hibihamiyen isan. Naatu orot ta wabin Jesu i ufunamaim nan baitutumin isan iuwih.
5 Tupane eetegeni nale finelufe, tetoo Paielu Jiseselu bilutu melei pienune.
5 Tur iti na’atube eo hinonowar ufunamaim etei Regah Jesu wabinamaim bapataito hibai.
6 Te Pole ameele ipoe mwai fatietelali, tetoo Wolilu Fifri seenaleteleeke, te bofoo bofoo natu napoofwane, te nanookoe Gote fetou neleelu nale alipoolane.
6 Naatu Paul uman tafah yara’aten yoyoban ana veya Anun Kakafiyin re iwanih menah botabir tur ta ta hio naatu tur Godane nan hi’orerereb.
7 Te tupane lufwalu ameelu tialootu tialootu lelee.
7 Orot nah etei i 12 iti kou’ay wanawanan.
8 Te Pole Judanelu alina iteile wari ameli, tetoo na ifenatelali nanoolu menengule atukwe faletelee Gotelu amei lalarilu nafe glei ragoo glietelee. Eetegeni ameele eese letewalali wosi mwangife lefolee.
8 Paul Kou’ay Bar run itafofor sumar tounu wanawanan sabuw bairi hio, God ana aiwob isan sabuw iuwih dogoroh rouw tafofofor.
9 Mwa. Telu mwate mwate lelanelu Jisesele menengoi ifelalarife ulabee nene. Te mei inalilufwalu oofi Jisesele Niferilu Ameele eeneri nafoone. Tefe Pole mare Jisesele menengoi ifelalanelu inalilufwa Judanelu alina iteile boe glei wanei. Te Pole te krie te krie Tiranuselu ramelu fetou fetou iteile waleeke na ifenatelaleealee.
9 Baise sabuw afa dogoroh fokar, men kafa’imo hikok boro hititumatum naatu bebeyanamaim Regah ana ef gewasin isan tur kakafih maiyow hi’o. Basit Paul ihamiyih naatu bai’ufununayah buwih bairi hin. Veya matan yimo Tyrannus ana bai’obaiyen efanamaim ma bi’obaibiyih.
10 Te teime wokoofe lemeli yare are lefolee. Tefe Judafu panetu Grikefu panetu mareteku Esia provinsei lafwalanelu Paielulu nale fifwafoolane.
10 Iti na’atube ma sinaf kwamur rou’ab sawar, naatu sabuw etei nati Asia wanawanan Jew naatu Ufun Sabuw etei Regah ana tur hinowar.
11 Gote Polelu amei fime oo tefoo yesoule brege brege atemelee.
11 Paul wanawananamaim God ina’inan fokarih maiyow sisinaf.
12 Inalilufwa leeloo mopu mopuelule peeneneke Polelu rei geune geune ifateneke, te ree tefoo inalilufwale luaterife tewapooneke, te kokou kokou ree woli lepotene, te naifofu ifelatelanelu mei grialetenane.
12 Paul ana agesaf naatu ana faifuw i biyan gubamin hibai hin sawusawuwih biyah hiyayanowahih i hiyayawas naatu afiy kakafih auman i hibibihir.
13 Judafu lufwa telu naifofule grialeterife natene. Telu Paielu Jiseselu bilule suleforife rufoeneke, tetoo inalilufwalufu naifofu grialeterife, te nenane, “Eetegeni Jiseselu bilutu, Pole nalilu nale alipoolaleealeelu, mene namoolaie oone ekeni lufwale grialemoke, wabu.”
13 Jew sabuw afa bar merar ta ta hirun hitit sabuw iyab biyahimaim afiy kakafih hitar sumih hima’am Regah Jesu wabinamaim hinununih. Naatu hai tur i iti na’atube hio, “Demon kakafih hinununih seven Paul ana orot wabin Jesu isan ebibinan i wabinamaim kwa abi’a’ari kwatit!”
14 Te Judafu Gotelu prise yefeelu bofoo, Skeva nafoone, nanoolu ari kapore tialoo mwamole leleelu, nanoo naifofule eese nafoone.
14 Naatu Jew hai Firis Gagamin wabin Skeva natunatun etei seven i iti na’atube auman hisisinaf.
15 Mwa. Naifofu fune natelee, “Mene Jiseseleme rame lefwie, te Polele rame lefwie lie, tefe ta ooneboe ine pane?”
15 Baise afiy kakafin iuwih eo, “Jesu i ayu aso’ob naatu Paul auman i ayu aso’ob, bo kwa iyab?”
16 Te eetegeni lufwalufu naifofu lafoolaleelu, reti prunaleteleeke bubuapoolali metie teie teie atelee. Tefe leeloo preme te reele mei teieteleefe eetegeni itele grialeneke, brunalene.
16 Naatu orot nati afiy kakafih hiwan ma’am misir bow yow tar, hai faifuw seb nunih ufun hitit segar biyah ererara ana bar hihamiy hibihir.
17 Judatu Griketu Efesusei lalanelu eetegeni nale finelufe, tetoo maretekume metie wofri lelane, tefe nanoolu menengu eese letene, Jisese nanoo Paielu.
17 Jew sabuw etei naatu Ufun Sabuw etei iyab nati Ephesus wanawanan hima’am iti tur hinonowar ana veya, etei yah birubir fafar, naatu Regah Jesu Keriso wabin bora’ara’aten gagamin maiyow hitin.
18 Inalilufwa motukwe Jisesele wolu menengoi ifelalanelu rineke te nembue angime asulu ameele nali bebriefe amenelule inalilufwalu oofi pootepoofwane.
18 Sabuw moumurih na’in iyab hina bai’ufununayah himamatar bebeyanamaim hitit abisa kakafin hisisinaf isan etei hi’e’en.
19 Te inalilufwa motukwe asulu amee amenelu nale bukei piletenelule lukuleteneke, te inalilufwalu oofi tupwaneke, ifi isokwi bri lepoone. Eetegeni bukele peenemenelu bwaleele namunetenelu mareteku 50,000 silva lelee.
19 Sabuw moumurih na’in iyab hikwerakwer hai buk hibow hina hibutuw naatu sabuw etei matahimaim hi’afusar. Naatu buk ta’ita’imon hai baiyan hibiyab i 50,000 drachma ana fofonin. Paul Efasis hai kwerakwer buk hi’afusar bat i’itah|alt="Paul watching Ephesians burn books" src="cn02003B.tif" size="col" loc="Act 19.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="19.19"
20 Eese lenelufe, Paielulu na inalilufwale amee amee soulu letelali, tetoo nanoolu oofulilule kaisekli ifeletemelee. Tetoo nanoo teme teme wari afwalanei nale alipoofwatelane. Inalilufwa asulu amee nale bukei piletenelule ifi tupwane. (19:19)|alt="burning of sorcery scrolls" src="C104_gr.tif" size="col" copy="New Tribes Mission" ref="19:19"
20 Sinaf fairih iti himamataramaim Regah ana tur tasasar tit naatu busuruf ra’at ana fair bai yen.
21 Ekeni wokoo Efesusei Gotelu amee amee wolu kaisekli lelaleefe, eetegeni yesou mareteku wolu lenelu mwi, tetoo Wolilu Fifri Polele seenalefoolaleefe, tefe eese nelee, provinse are Masedoniame, Akaiame afwaleeke, te sabei Jerusalemeile wabe. Te nelee, “Mene ekeni wokoole fetaieke, tetoo sabei mene Romele ame wofetarife lelaie.”
21 Sawar iti himamatar ufunamaim Paul ana not bogaigiwas Akaiya naatu Masedonia tafaram hairi wanawanahiwat remor na. Naatu na Jerusalem titamih ana not bogaigiwas eo, “Iti tafaram anabinanawan ufunamaim ayu boro anan Rome ana’itin.”
22 Te nalife aikopi lefoolananelu lufwa are, Timotitu weife Erastusetu, Masedoniaile nambulerife nateleeke, tetoo Pole Esia provinsei oolamelee.
22 Basit ana baibais orot rou’ab Timothy, Erastus hairi iyafarih hin Masedonia wanawanan hima, i baise veya au gagaminaka Asia wanawanan imaim ma.
23 Te ekeni krietu lufwa telu Jisesele Niferilu Ameefe oorerei lefoolanei, te fame lelanane.
23 Nati ana veya’amaim yare kakafin anababatun Ephesus wanawanan matar, anayabin Regah ana Ef isan.
24 Te Demitriuse ekeni famele ifefuraleleelu. Ekeni lufwa gote Artemisele amee amee lefoolananelu ite yemelarilule silvatu tukwee tukweeme letelaleealee, tetoo nalilu amee amee letelanelu lufwa mei bwalee selilu eetei peenelane.
24 Orot wabin Demetrius silver imaim sawar ebu’ur temamatar i nati’imaim ma’am. Iti orot i god babin wabin Artemis ana kwafiren gagamin ana yumatabe, silver amaim bu’ur sabuw hitotobon. Naatu nati bowabowamaim kabay gagamin maiyow bai ana sabuw isah rur.
25 Te Demitriuse ekepane lufwale tukwe fime bofoo yesoule amee amee letelananelu lufwale, maretekume luku ifeleteleeke, tetoo natelee, “Lufwa, oone wolu rame lemo, mena eetegeni amee amee lelanelufime tetoo bwalee eetei soume peenenane.
25 Basit ana bowayah etei e’af ayuwih naatu sabuw afa i bairi hai bowabow ta’imon auman e’af hiru’ay iuwih eo “Au sabuw kwanaso’ob, ata bowabow iti’imaim kabay gagamin tatain erur.
26 Oona wolu fimoke fetamolu, glei Efesuseime lelee, mwa. Nanookoe metie Esia provinseime leleeke pookanalerife lelalee. Pole inalilufwale motukwememe iretelaleefe, te natelee, mena ameetu atelananelu gote, eetete glei gote, mwa.
26 Naatu boun iti orot Paul abisa esisinaf i kwa taiyuw matamaim kwa’itin naatu tainimaim kwanonowar, god orot umahimaim tibiwa’an i men kafa’imo godamih.” Tur iti na’atube eo i orot babin moumurih maiyow yah ikitabir. Iti sawar i men Ephesus wanawanan akisin emamatar, baise Asia wanawanan etei kafa’imo nisawar.
27 Polelu na nembue menanoo amee amee bilule kose nembuari letebe. Eete mei nanoolu na nembue inali soulu gote Artemiselu itele inalilufwalu menengufu kose mwa letebe. Ame inalilufwa Esiame lafwalanelutu, eetegeni inengufu inalilufwatume metie eetegeni inali soulu gote Artemisele reeyemee afoomene. Kose Polelu na inali soulu gote Artemiselu bilule teiefobe.”
27 Iti ata bowabow i kakafin wanawanan run naatu ata bowabow wabin boro na’af, men wabit akisin na’af, baise god babin Artemis ana kwafiren bar gagamin auman boro yabin en namatar. Naatu sabuw nati Asia wanawanan, naatu tafaram wanawanan sabuw etei iti god babin hikakafiy hikwakwafir boro nuhih nabur.”
28 Tefe ekepane lufwa eetegeni nale fineke, te maretekume metie fame menengu feti letelanelufe, tefe ambureri tuku naleneke, te nene, “Artemise Efesusefu, nanoo soulu inalife leleeke lalaleelu.”
28 Sabuw hiru’ay hima iti tur hinonowar higagamat himisir hiwow hio, “Ephesus ana god Artemis akisinamo i turobe gagamin.”
29 Tefe ekeni wokei ambureri tukune tukune alanei selime letelalee. Te inalilufwa mareteku weelutu tekaleleeke, lukulenanelu tekoile pipinapoofwanei, Gaiusele weife Aristarkusele tukwe bebeneneke ifwatene. Nanoo weife Masedoniafu Polelu moane, nali mare wokoo wokoo ifeletelaleelu.
29 Basit nati bar merar gagamin wanawanan uruw ra’at, na hibuyuw ne hibuyuw hinunuw. Masedonia orot rou’ab Gaius Aristakus hairi Paul bairi hinanawan hinan hibuwih hinunuw hin sabuw hai rou’ay efan gagaminamaim hitit.
30 Pole inalilufwalume warife lelali, mwa, disaipele ble nafoone.
30 Paul akisin i kok sabuw nahimaim tatit, baise bai’ufununayah hi’otan.
31 Te Esia provinsefu yefee yefeelu lufwa telu Polelu moane, te lufwa bofoole nafooneke walee Polele na bofoo naforife, nanoo kose lukulelanelu tekoile waleeke wofetatebe mani.
31 Nati tafaram wanawanan hai orot gagamih, iyab Paul ana ofonah auman tur hiyafar hifefeyan men hikok boro tan kou’ay ana efan gagaminamaim yumatan ta’ototait.
32 Lukulenelu inalilufwalu menengu teme teme atene. Te telu bofoo nafe upe upe alanei, te telu mei bofoo nafe upe upe alane. Te inalilufwa motukwe lukulenelu yewilufe glei rame lepolenei, mwa.
32 Nati ana veya’amaim kou’ay ana efanamaim uruw i na’at, sabuw afa nati’imaim i tur ta hiwow hio, sabuw afa ni’imaim ibo tur ta hiwow hio. Naatu sabuw au moumurihika i men kafai hiso’ob aisim hina iti kou’ayamaim hitit.
33 Judane Aleksanderele noopoo nafooneke ootari porite wotemeteleefe, te lufwa telu menengu eese lene, nali pai yesou yewilu leleelu? Te Aleksandere inalilufwalu nale fune mei na glieterife ange amee natu pepe lerife natelee.
33 Naatu Jew sabuw afa Alexander hibonawiy hitit nahine bat, naatu sabuw afa roube’aten tur hitin, imaibo Alexander umanamaim sabuw rutanih awah fot naatu i taiyuwin wasfafarin isan ana tur eo.
34 Mwa. Nanookoe nanoole rawie lufwa pai nene, boe fetaneke te rame lefoone Aleksandere Juda lufwa. Te mareteku unetewaneke te ragoo mwaime upe upe afwanei eese nafoone, “Artemise Efesusefu, nanoo soulu inalife leleeke lalaleelu.” Mwa, sameme upe upe afwalaneime lie oolu are letelee.
34 Baise nati veya’amaim i hi’inan Alexander i Jew orot, imih sabuw etei au ta’imon hiwow sawar ta’imon isan hio inan hours rou’ab sawar. “Ephesus ana god Artemis akisinamo i turobe Gagamin!”
35 Efesuse wokei nale piletelaleealeelu lufwa inalilufwale pepelerife nateleeke, te natelee, “Oone Efesusefu inalilufwa bie filabu, Efesusefu inali soulu gote Artemiselu itele tukwe, efenefu ti yeferaleleelule ifelatelane, eetele inalilufwa maretekume wolu rame lene?
35 Inan yomaninamaim bar merar ana kirumayan sabuw rou’ay gagamin eotatanih inan nuwarob e’afuw basit eo, “Ephesus ana orot ana babin! Sabuw etei hiso’ob Ephesus bar merar i god gagamin Artemis ma’uh ema’am. Iti kabay kakafiyin marane hea’obow re’er boun iti inu’in auman ma’uh ema’am.
36 Tefe lufwa bofoo nale glei ramelie nebe, tefe oone kame pepe lelabu. Oone yesou bofoo lerife kose menengu yefoo yefootu preme.
36 Iti sawar i boro men yait ta nayaubamih, isan imih kwa yate enub kwamare naatu men abisa ta nota’e mata nakabiy kwanasinafumih.
37 Oone eetegeni lufwale are iferietemolu, mwa, weife glei mena amee amee afoolananelu gotelu itefu yesoule tukuli letene. Tetoo menanoo inali soulu gotele mei glei eeneri nafoonei.
37 Kwa iti orot kwabow kwana ai’itih i men Tafaror Bar ana sawar ta hi’afiy o ata god babin isan tur kakafih hi’omih.
38 Demitriuse mare amee amee alanelu lufwatu, lufwa bofoole glelu nale sere lerife, eetete nale sere lerife lelanelu lietu, eetei na nelanei fipwatelananelu lufwa fietelabile.
38 Baise Demetrius ana bowayah orot bairi orot babin isan hai gamin tur afa hinama’am na’at, ata orot gagamih tur nowarayah i tema’am. Naatu tur nowar yababan yabaituturin isan ana efan i bobotawiyin inu’in boro hinan imaim hiyabaitutur.
39 Te oona na telule tapoolamoi, tete oone sere leri tekoi sere letebu, sere leri lietumeme.
39 Baise yababan tur gagaminaka omih na’at i kwanan Kou’ay Bar gagaminamaim orot tur nowarayah matahimaim a yababan kwanaorereb tur nowarayah boro hinayabunei.
40 Tefe fiebu. Romefu yefee yefeelu lufwa eetegeni yesou nembue eete lelanelu nale finei, eetete mena nanoolu nafi yenalepobile. Te nanoo lukulelanei na unalemenelu nafe menafe finei, mena gle nale natebile? Eetegeni amee mena lenelukoe mwa, yewilu preme lelee.
40 Naatu boun hibubuyuw isan hina’af tanarun hinabibatiy boro tanao kwanekwan, anayabin tur ana’an it men taso’ob naatu it men karam boro asir tanao tanifufuwen.”
41 Te nale piletelaleealeelu lufwa wolu nateleeke, te wawabu natelee.”
41 Iti eo ufunamaim, sabuw iuwih hai ubar hin.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.