Atos 17
kwo (KWO) vs AAI
1 Pole Sailasetu wokoo soulu are Amfipolisele Apoloniale tukwe boore leteneke, tetoo wokoo soulu Tesalonaikai kuruwolene. Ekenifi Judanelu alina ite bofoo temetelalee.
1 Hiremor hina Amfipolos naatu Apolonia bar merar hihamiy naatu hina Thessalonica hitit, nati’imaim i Jew hai kou’ay bar ta batabat.
2 Pole utetu utetu eesalu ameeleme alaleealee, nembue ekeni alina itei wopreielee. Te Pole Yenalerilu Lie krie mwangife lefolee Gotelu bukei lainelu nale alipotemelee.
2 Paul ana yawas mar etei esisinaf na’atube in kou’ay bar run, Baiyarir veya tounu wanawanahimaim buk rusasar tur hai yabih sabuw bairi hima hidudur.
3 Nanookoe Gote nalilu na yewilu bukei lalaleelu nale alipotelali, te natelee, “Kraise ame teteree faleleeke tafilabe, te tafilu boe ame furalebe.” Tefe Pole nelee, “Mene nembue Jisese nalife oonane alipomoolaie, nali Kraise, Gote nali inalilufwale eetei paie naporife namunefoleelu lufwa.”
3 Buk wanawanan dinab hikikirum kubuna hai tur eowen eo, “Keriso i biyan nababan namorob naatu morobone namisir maiye.” Naatu Jesu isan iti aorereb kwanonowar, God ana Roubinen Orot. Keriso’oban i nati.
4 Tetoo Judanelufu inalilufwa telu Jisesele menengoi ifelalarife lene, te Polele weife Sailasele tukwe nifetemene. Te Grike Gotele reeyemee lefoolananelutume mei motukweme, te bilu tefoo inali motukwe mei Jiseselufe lene.
4 Sabuw afa Paul yah ikitabir naatu Paul Silas hairi hikofanih. Na’atube Greek sabuw rou’ay gagamin God hikwakwafir auman hirun, naatu bar merar baibin ukwarih auman hirun. |alt="map" src="Pauljr2.tif" size="col" ref="Acts 17.4"
5 Tetoo Judane telu ekepane Judane Grikane Poletu weife Sailasetu nifetelanelule fetatenelufe, tefe tupu letelane. Te ekepane lufwa nali lufwa telu fwagilu ameele yefee lefoonelu sakenee tekoofule neunateneke, nanoolu menengule tuteli letenelufe tefe mareme unalene. Te unetewaneke Jesonelu ite amblenile pukunaleneke, Polele weife Sailasele tukwe ooratelane, tetoo inalilufwalu amei teponueterife.
5 Baise Jew sabuw hibobowen sabuw ef yan rimurih hibow kou’ay gagamin himatar. Naatu nati bar merar gagamin wanawanan hibuyuw hinunuw hin Jason ana bar hiyi hirab. Hikokok Paul Silas tibunuwih hitama’am na’at tabotaitih sabuw titih.
6 Mwa, ekepanele glei fetatenei, tefe nanoo kame Jesonele tukwe Jisesele menengoi ifelalanelu telule tukwe glitewapoone wokoofu paie paielu lufwalufile. Te maretekume upe upe afwatene, “Ekepane lufwakoe metie wa rie afwalanei eetegeni fwagilu ameele afwalane eetegeni inengu lemeleelu atukwe. Te nanoo weife nembue wolu rineke lalane.
6 Baise hirun hinunuwet ana veya’amaim men hititourih. Basit Jason hibai hifatum baitumatumayah bairi hitainih hina bar merar hai orot gagamih biyah hitit hiwow hio, “Iti orot tafaram wanawanan sabuw hai ma hi’a’afiy hinan boun hina iti ata bar ata merar hitit.
7 Te Jesone nalime ekepane lufwale nalilu itei lalarife iferietelee. Ekepane Sisarelu na kaiseklilule metie futeni lefoolanane. Nanoo eese nenane, ‘Kine bofoo ame lalalee, nanoolu bilu Jisese!’”
7 Jason hai merar yi buwih ana baremaim hima aiwob orot Caesar ana ofafar hi’astu’ub teo, Aiwob orot ta i ema’am wabin Jesu.”
8 Ekenifi lukulenelu inalilufwa maretekume, paie paielu lufwatu ekeni nale finelufe metie betige lepooneke tetoo fame na napoofwane.
8 Tur iti na’atube hio hinonowar sabuw rou’ay gagamin na’in naatu bar merar hai orot gagamih hai not hikwaris.
9 Mwa, paie paielu lufwa natene, “Jesone oone mare Jisesele menengoi ifelalamolu, oonane eke bebenamoonelu yewilufe kame bwaleeleme tinebu.” Te ooloome letelanei wane.
9 Basit bar merar orot gagamih Jason naatu orot afa bairi kabay hi’uwih hibaiyan, imaibo hibotaitih hin.
10 Oo pinaleleeke, te ekeni krietume Jisesele menengoi ifelalanelu pane Polele weife Sailasetu wokoo soulu Beriaile warife natene. Te weife wolu kuruwoleneke, Judanelu alina iteile preipoone.
10 Hima in mar fo, basit baitumatumayah Paul Silas hairi hiyafarih au Berea hin, naatu hina nati’imaim hititit ana veya mutufor hin Jew hai Kou’ay Bar hirun.
11 Beriai lalanelu Judane nembouelu ameele alanane. Nanoolu amee Tesalonaikai lalanelu Judanelu ameele boore letene. Te nanoo Jiseselu nafe amwime fiefoolaneke, metie nafiefoone. Nanoo amwi rame lebile neneke, Polelu na marena pe? Tetoo te krie te krie Gotelu bukefu nale boe nalilu ootu fetafwalaneke, tetoo marena na nerife.
11 Nati sabuw i dogoroh hibotawiy men Thessalonica sabuw na’atube’emih. Tur hinonowar i yah bai kwanekwan hima hinowar veya matan hiyi hai buk hiyab hikok hitaso’ob Paul abisa eo i turobe Buk eo’omaim eo ai en?
12 Tefe Judafu inalilufwa motukwe Jisesele menengoi ifelalarife letewane, te Grike natu nelanelufu bilu tefoo inali, te lufwa mei same, Jisesele menengoi ifelalarife lene.
12 Naatu sabuw moumurih maiyow hitumatum, Greek baibin gagamih afa naatu orot moumurih na’in auman hitumatum.
13 Mwa. Tesalonaikafu Judane Pole Kraiselu nale Beriai alipotelaleelu na ulule finelufe, tefe nanoo mei Beriai kuruyelene, tetoo inalilufwalu menengule tuteli letenelufe, nanoo metie betige lepoone.
13 Baise Jew Thessalonica hima’am Paul Berea bibinan ana tur hinonowar ana maramaim hirabon hina yare baimatarin isan hikukeraker.
14 Mwa. Te esulume Beriafu disaipele Polele mwi melee wafeneile ifeluwane. Te Sailase weife Timotitu teime Beriai lamene.
14 Naatu baitumatumayah marta’imon Paul hibai hiyafar autor re. Baise Silas Timothy hairi Berea hima.
15 Te tupane Polele ifwarime leneke, wokoo soulu Atensei kuruwoifelene. Tupane Beriaile boe warife lelanei, te Pole nanoolu ragoo pi, Sailasele Timotile tukwe na naterife, “Oone weife menanoofile afeteli feti riebu.”
15 Orot afa Paul hinawiy bairi hina Athens ana fofoninamaim hihamiy, imaibo i himatabir. Paul iuwih eo, “Kwanan Silas Timothy hairi kwana’uwih saisewat hinan bairi anita’imon.”
16 Pole wokoo soulu Atensei Sailasele weife Timotile tukwe teime ooletemeli, te kose kose gotele fetafwateleefe tefe nanoolu menengu glei amwi lafiefolee.
16 Paul Athens imaim Silas Timothy hairi ma kakaifih wanawanan, nati bar merar hai totob awan karatan hima’am i’itih isan men iyasisir.
17 Tefe Pole Judanelu alina iteile waleeke, Judale tukwe, rawie pane Gotele reeyemee afoolananelule tukwe na ifenatelee. Te te krie te krie sakenee tekoi inalilufwale fetateli, tetoo ekei na ifenatelee amelee.
17 Basit in Kou’ay Bar run Jew naatu Ufun Sabuw iyab God hibitumitum bairi hio, naatu mar etei ahar efanamaim sabuw iyab nati’imaim hinan iti sawar isah i hai tur eo’owen.
18 Te Epikurianelufu telu te Stoikanelufu telu menengule nifetenanelu yefeelu lufwa mare Polele na ifenene. Te telu nene, “Ekeni lufwakoe yemereti na nelaleealeelu, nanoo gle na nerife nelee?” Te telu nene, “Nanookoe fime bofoo wokoofu gotelu nale nerife lelalee.” Mwa. Pole nanookoe Jiseselufe, te nali ti menefu boe furaleleelufe tukwe alipoteleefe, tefe tupane ekeni nafe nene.
18 Naatu orot afa Epikuria kirum efanane hititit naatu orot afa Sitoik kirumane hititit Paul bairi hibas, so’obayah afa hio, “Iti orot rarik kartatanenayan abisa eo’oweh?” Afa hio, “I ana itinin nanawan hai god isah eo.” Iti na’atube hio anayabin Paul i Jesu morobone mimisir maiye isan bibinan.
19 Te Polele wokoofu paie paielu lufwalufile eetei na nenanelu Areopaguse afuneile ifwane. Te nafoone, “Mene ekeni na temolule eke oone inalilufwale natelalu alule rame lerife.
19 Basit Paul hibai hinawiy hina kaniser Areopagus kou’ay nahimaim hitit naatu hio, “Aki akokok iti bai’obaiyen boubun sabuw kubi’obaibiyih inao ana nowar gewas.”
20 Menekoe oonanoo nale fineke, mwa, menanoo menengu metie gigime lepoone. Tefe bie oone menafe eetegeni na yewilule alipoofwa.”
20 Sawar afa i’o aki anonowar i tur afa boubun aki isai, imih akokok o inakubunabuna gewas inao ananowar.”
21 Te Atensefutu, rawie wokoofutu mareteku lalanelu, nanoo mwa, amee amee bofoo glei alanane. Te nanoo metie sameme menengu mutukwe lelanane na temolu fierife, te ekeni na temolu finelule boe nali kwaife menengu menengu letewafoolanane.
21 Athens tafaram matuwan naatu nahtoumanih iyab makwaniyih hai bowabow mar etei tur boubun menamaim tenonowar i boro hinab nati ef yanamaim hinao hinareremor aurih bowabow en.
22 Te Pole Areopagusei, wokoofu paie paielu lufwalu oofi temelali te natelee, “Oone Atensefu pane, mene oonanoo menengule wolu rame lemwie, bofoo bofoo gotele te amee te amee leterilu menengu metie kaisekli lemoone.
22 Paul kaniser hai kou’ay Areopagus nahimaim misir eo, “Athens orot! Ayu kwa ai’iti kwa etei i a yawas yayasairenamaim kwama’am.
23 Mene walaiei fetafwatielu bofoo bofoo goteleme bilu mwai letelamolu amee letelamwamo. Te mene titu lenelu rigani bofoole fetaie, nanoo ekenifi eesalu nale pilene,
23 Anayabin iti bar merar abat areremor akwafiren efan etei aitah, na’atube sibor ana gem ta aitin tafanamaim iti na’atube kwakirum. ‘God wa’iwa’irin takwakwafir.’ God nati wa’iwa’irin kwakwakwafir, baise men kwaso’ob nati God i yait, imih boun akokok nati isan anaorereb kwananowar.
24 Gote nali liele, inengule, te yesou te yesoule mareteku letewateleeke lailane. Ekeni Gote, nali Paielu. Eetegeni inengutu efenetu nalilu, tefe glei lufwa ameetu tupoolanelu ite menei lalaleealee. Mwa.
24 God iti tafaram sinaf naatu tafaram wanawanan sawar etei auman sinaf himatar. I mar tafaram ana Regah baise i men orot umahimaim Tafaror Bar hiwowowab imaim ema’amamih.
25 Tetoo Gote bofoo yesoufe mei glei lulu neleealee, te mena inalilufwa bofoo yesou lerife menanoo ameetu glei aikopi lefoonane. Nanookoe nalimeme oofulilule, menengu yefoole, yesou yesoule tukwe mareteku inalilufwale nifwatelaleealee.
25 Naatu orot umahimaim abisa mamatar i men ekokok nab, anayabin yawas naatu yourabad naatu sawar tutufin etei i akisin biyanane na sabuw yawas tebaib.
26 Gote mwamole ambuele ambrei leleeke, tetoo nanoolufime inalilufwa eetegeni inengoi lapruefwane. Te Gote eetei lalarilu krie ameelule tukwe teka teka afwatelee, te inengu guelule mei teka teka afwatelee.
26 Orot ta’imon biyanane sabuw menan ta ta tafaram tutufin etei karatan, nowanowah hibai tema’am. Naatu marasika yakitifuw hai veya anababatun yai, sabuw iyab tafaram menatan hinab nowanowah namatar hinama’am i so’ob hai veya yai.
27 Gote eese leteleelu, tetoo nalife ame oorafoolane, tefe inalilufwa nalifeme amwime rame leforife. Te nanoo menafe mareteku mwamole mwamolele glei mokenei lepoolalee.
27 God iti na’atube sinaf, saise sabuw hitatit hitanuwih naatu umah hitaruteteyan hitanan boro hitatita’ur. Baise i men ef yok na’in ema’am, it ta’ita’imon sisibitamaim ema’am.
28 Eetete, ‘Mena nanoolufi oofuli lelanei, tetoo nalimeme kaisekli lepoolali alane.’ Oonanoofu rame ramelu lufwa telu nanoo nene, ‘Mena nanoolu ari lalane.’
28 Anayabin ’i ana fairamaim it yawasit tama taremor biyat ebi’e’etaw. Kirumamaim tur kabumih kwakikirum na’atube, ‘It i natunatun.’
29 Mena eetete Gotelu ari lalane, tefe mena kose Gotele eesalu menengu lefoonabile mani, nanoo gole keme, silva keme, ti keme lelee, eke mena lufwa ameetu letelanelu yesoule atukwe.
29 Isan imih it i God natunatun ai’in, men tananot God ana itinin i gold o silver o kabay ta sabuw tar so’obayah i hai yumatabe hitar hirouwen ebatabatamih.
30 Bebriefe lufwa rame leri preme lamenei, Gote mare na glei natemelee. Tefe ta nembue Gote na natelalee, te wokoo te wokoofu inalilufwa mareteku fwagilu ameele mufeleterime lebu.
30 Marasika God it ata kasiy ata tengogor i’itah etei was tanen, baise boun sabuw tutufin etei dogorot baikitabir isan ebiyunit tanasinaf.
31 Gote lie ameelu bofoo wolu teka lelee, nali inalilufwale mareteku amwi lafetebe, tetoo nalilu nafi yenaleforilu lufwale, wolu namunefolee. Eetegeni lufwa wolu tafilaleeke, Gote boe kelafoleeke, furalelee. Tefe mena mareteku rame lerife Gote nali eetegeni ameele lelee.”
31 Anayabin veya ta yayakitifuw i ema’ama, nati’imaim orot ta tafaram tutufin etei ef gewasinamaim baibatiyin isan i rubinika, naatu nati orot it itinin baiturobe isan i morobone bora’ah maiye.”
32 Tupane, lufwa tafilaleelu boe furaleleelu nale finelufe, tefe telu Polele eeneri nafoone. Te telu nafoone, “Mene oone eetegeni nafe boe nerife fipwaleoolane.”
32 Morobone misir maiye isan Paul eo hinonowar ana maramaim hi’iyab himarib. Baise afa hikok veya ta na maiye baidudur nowar isan hifefeyan.
33 Tetoo Pole grialeteleeke walee.
33 Nati’imaim Paul kaniser hai kou’ay ihamiyih misir in.
34 Mwa, inalilufwa telu Polele nifetewane, Jisesele menengoi ifelalarife lene. Nanoolufu lufwa mwamole Dionisiuse, nanoo Areopaguselu paie paielufu lufwa, te inali bofoo Damarise, te inalilufwa telu mei mare wane.
34 Orot afa hitumatum Paul hi’ufunun, naatu Areopagus ana kou’ay wanawananamaim orot wabin Dionysius auman itumatum naatu babin wabin Damaris naatu baibin afa auman hitumatum.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.