Atos 16
kwo (KWO) vs AAI
1 Te Pole waleeke, Derbe wokei wosekaleleeke, te Listraile mei walee. Te ekeni wokei Jiseselu disaipele lamelee, nanoolu bilu Timoti nafoone. Nanoolu yefeekoe Judafu inali. Ekeni inali Jisesele menengoi ifelalaleelu. Te yari fime Grikefu lufwa.
1 Paul remor na Derbe tit imaibo ikofan maiye na Lystra tit, nati’imaim baitumatumayan wabin Timothy ma’am biyan tit, Timothy hinah i Jew babin, baitumatumayan ta, baise tamah i Greek orot.
2 Listrafu Aikoniamefu Jisesele menengoi ifelalanelu inalilufwa Timotile nafoonane, Timoti wolilu amee tefoo lufwa.
2 Lystra naatu Ikonium wanawanan baitumatumayah etei Timothy i hibifai.
3 Pole Timotile weife ifwari menengu lefoleefe, tefe nafoleeke, te ree leeloole teka lefolee. Nanookoe Judafu panele menengu letelee, ekeni wokoo soulu porite lafwalanelule, tefe Timotile eese lefolee. Judane wolu rame lefoone, nanoolu yari fime Grikefu lufwa, te eetegeni amee tupane glei alanane.
3 Paul kok i Timothy tab bairi hitan, imih ana’ar kanabin e’afuw, iti na’atube sinaf anayabin Jew etei nati’imaim hima’am hiso’ob Timothy tamah i Greek orot.
4 Te wanelu, wokoo wokoo letewalanei alipoofwatelane ute wolume aposeletu yefeelu lufwatu Jerusalemei sere lenelu nale Jiseselufe lenelule nafwatene. Te natene, “Oone eetegeni naleme nifetalabu.”
4 Bar merar tata hirun hitit roube’aten tur abisa tur abarayah naatu regaregah ai’in Jerusalemamaim bai’ufnunin isan hio hibibasit, baitumatumayah hai tur hi’owen auman hin.
5 Tefe Gotelu inalilufwalu menengule mareteku kuli reeneletemenei, ameelu metie te krie te krie peenalerime lelalee.
5 Ekaleisia sabuw fair hitih hai baitumatum ra’at naatu sabuw boubuh hirun hai kou’ay ra’at.
6 Te Wolilu Fifri Esia provinseme na alipoofwaterife ble nateleefe, tefe Pole, Sailase, Timoti Frigia distrikeme Galesia distrikeme afwane.
6 Paul ana ofonah bairi Firigia naatu Galasia wanawanahimaim hiremor naatu Anun Kakafiyin Asia wanawanan hireremor men ibasit boro imaim hitabinan.
7 Te Misia distrike guelume wolu waneke, Bitinia provinseile warife lenelu, mwa, ekei Jiseselu Fifri ble natelee.
7 Hiremor hina Maisia ana yoyowamaim hitit, hisinaftobon hitan Bitiniya wanawanan hitarun isan baise Jesu Anunin men ibasit boro hitan.
8 Tefe kame Misia distrikele amoitefooneke, te titirinene wokoo soulu Troasei kuruwolene, melee soulufi lalaleelu.
8 Imih hina Maisia hihamiy hirabon hire hina Troas hitit.
9 Te ekeni krietu Pole rarauetu atukwe, tetoo lufwa bofoole fetalee Masedonia provinsei temelali, te Polele fieri nafolee, “Oone bie menanoofile rie, Masedonia provinseile rieluke, tetoo menane aikopi lepo.”
9 Nati gugumin Paul mim, Masedonia orot bat fefeyan eo, “Kwanarabon Masedonia imaim aki kwaibaisi!”
10 Pole eetegeni yesoule fetaleefe, te esulu mena Masedoniaile wari afweele oorafoone. Menate rame lene, Gote nali menafe napolee, ekepanele na ulu wolilule alipoterife.
10 Paul iti mim i’itin ufunamaim aki abobuna au Masedonia arabon, anayabin aki ai not abogaigiwas God ea’afi nati’imaim God ana tur binan isan.
11 Troasefu brai soulufi peepeeneneke, Samotrese wokoo tupulume ifwapoleeke, te bofoo lietu Neapoliseile ifwapolee.
11 Aki Troas imaim wa abai mutufor arabon an Samoteres atit naatu mar to aikofan maiye an Neapolis atit.
12 Ekeni mwi melee mitilufi lalaleelu wokoo soulule grialeneke, afweeme peepeeneneke te Filipai kuruwolene. Bebriefe Rome rineke eetei wokoofe lemenelu, te Masedonia distrikefu ekeni wokoo Filipai nembouefe letelaleelu. Te mena teime ekeni wokoo soulufi krie soo lene.
12 Nati’imaim wa ai’hamiy ai’iwat arun an Philipi atit, Masedonia wanawanan ana bar merar gagamin ta, naatu iti bar merar i Rome gawan wowab. Aki nati’imaim veya bai’ab na’atube ama.
13 Yenalerilu Lietu ekeni wokoo soulule geeneri letewanelu amblenime kuruwolene, te melee mitilufile wane. Mena menengu eese lene, eetegeni melee bwagei na woponefoolananelu tekoo pai lalalee nene. Te ekeni melei inali telu lukulelanei fetatenelufe, te ifelaprueteneke na ifenatemene.
13 Baiyarir Ana Veya atit bar merar ana fur aihamiy ana harew sisibinamaim atit, nati’imaim anotanot boro yoyoban ana efan atatita’ur. Nati’imaim amare baibin iyab hinan i ai obaibiyih.
14 Ekenifu Taiatairafu inali bofoo bilu Lidia nafoone, nanookoe leeloo lubulule bwaleefile letelaleealee. Lidia rawie inali, te mei Gotele reeyemee afoolaleealeelu. Te Gote Lidialu menengule falefolee, Pole alipotemeleelu nale futeni mwamole lefolee.
14 Naatu babin ta iti tur ao nonowar i wabin Lydia ana tafaram Taiyatira, iti babin i sawar biyah namar iwa’an sabuw tetotobon naatu i God kwafirinayan babin ta, nati ana veya’amaim God dogoron botawiy. Paul tur abisa eo etei nowar.
15 Tefe Lidia nalilu itefu panele tukwe maretekume melei pienune, te Lidia natelee, “Oone menane menengu eese leoomoi, ‘nanoo wolu Jisesele menengoi ifelalaleelu inalife lelee’ nemoi, te oone bie menanoo iteile riebu.” Eese neleefe, tetoo mena nanoolu nale fiefooneke nifene.
15 Naatu nati babin taintuwan bairi nati baremaim hima’am etei bapataito hibai, imaibo ifefeyani eo, “Kwananotanot ayu Regah ana bitumitum na’at, basit kwana tan au baremaim bairit tama.” Iti na’at aki eokikini bairi an.
16 Te bofoo krietu mene eetei lukuleneke Gotele na woponefoonanelu tekoile walanei, te afoi auteli ramulu amee amee alaleealeelule fetane. Ekeni auteli ramulu naifofu seenalefoleeke ifalali, tetoo glelu glelu yesou sabei sekalerife lelaleelule alipotelaleealee, tetoo bwalee falefoonane. Eetegenife ekeni auteli ramulu nalife nambulefoolananelu lufwa bwalee soulule falelanane.
16 Veya ta aki yoyoban ana efan isan anan akir babitai ta bairi aitar. Iti babitai i afiy kakafin hitarasum ma sawar abisa temamatar isah i eo, naatu sawar iti na’atube sisinaf ana sabuw kabay gagamin maiyow hibaib.
17 Mena Polane mare walanei eetegeni auteli ramulu nifetapoolali eesalu nale upe upe afwalalee, “Tupane lufwa nanookoe Paie Tefoo Gotelu amee amee lufwa alane. Te nanoo oonane afwee bofoole eetei paie naporife namoolanane.”
17 Iti babitai Paul aki bairi i’ufnuni iwow eo, “Iti orot i God auyomtoro’ot ana’akir wairafih, kwa mi’itube na yawas bain isan teo’orereb.” Peter ana ofonah bairi yawas hibai hinan isan Babitai eo’orereb|alt="slave girl" src="cn01983B.tif" size="col" loc="Act 16.17" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="16.17-18"
18 Te te krie te krie ekeni auteli ramulu nifetatelali eetegeni naleme nafwalaleealee. Pole eetegeni nale upe upe ameleefe futeni sookootu lefoomeleefe, te aikoemwi leleeke ekeni auteli ramulule fetalali, te ekeni naifofule nafolee, “Mene nembue oonane Jises Kraiselu bilutu naoolaie, oone nembueme ekeni auteli ramulule grialeluke wa.” Esulu ekeni naifofu grialeleeke walee.
18 Babitei iti na’atube mar moumurih maiyow sinaf inan yomaninamaim, Paul yan so’ar naatu tatabir afiy nati babitai tar gabuw ma’am isan eo, “Jesu Keriso wabinamaim o abi’a’ari babitai kwaihamiy kutit!” Naatu mar ta’imon afiy babitai ihamiy tit.
19 Te ekeni auteli ramulule nambulefoolananelu lufwa eetegeni ameele fetanelufe, mwa, bwalee falerilu afwee gigime letelalee. Tefe Polele weife Sailasele tukwe bebeneneke wokoofu nambuletelanelu lufwalu ameile glitewapoone eke sakenee alanelu tekoile.
19 Babitei ana matuwan sabuw hai kabay imaim hima hibaib ana ef sasawar hi’i’itin ana maramaim, Paul Silas hairi hirout hibow hitainih hitit ahar ana efanamaim hiya baibatiyenayah baibatiyih isan.
20 Te ekepane nambuletelanelu lufwa ifwateneke nale fipwaletelananelu amei sinateneke, te natene, “Tupane lufwa nanookoe Judane, weife menanoo wokoofu inalilufwalu menengule teietelanei, menengu ti napotelane.
20 Hibuwih hina Rome tur nowarayah nahimaim hitit hio, “Iti Orot rou’ab i Jew sabuw, hairi iti ata bar meraramaim ma kakaf hibai hitit.
21 Nanoo weife eetefu inalilufwalu menengule iretelane eke fwagilu amee mena Romefu inalilufwa glei alananelule.”
21 It Rome sabuw ata ofafar men ebibasit i sinafumih teo, naatu aki men karam boro nati bai’obaiyen anibasit anab ani’a’it.”
22 Mwa. Te eke lukulenelu inalilufwa mei Polele Sailasele tukwe kame yemereti na ifenatene. Te tupane nale fipwaletelananelu lufwa nanoo lufwa bofoole leeloo liganueteneke, te kafune botukolitu bubuaporife natene.
22 Sabuw moumurih na’in hina hirun kou’ay ra’at orot rou’ab bow rouw isan. Tur nowarayan orot iuwih Paul Silas hairi hai faifuw hiseb hibosaisiren naatu hiwabirih.
23 Te nanoole weife metie koona babi kukunapooneke, te kalabuse itei sinatene. Te kalabuse itele regi lefoolaleealeelu lufwale neeneekeke fame lefoolanei, nafoone, “Oone amwime feti regi letela.”
23 Hiwawabirih ufunamaim hibow hin dibur hiyariyih, naatu dibur kaifenayan orot matan tobaiwa’an ma kaifih isan hiu.
24 Te nali eetegeni nale fieleefe, mwa, nanoole weife menefu gueileme ifwatelee. Te kulile ka meneeme sinapoteleeke, te seinetu krinaletelee.
24 Iti obaiyunen tur nonowar ufunamaim, dibur kaifenayan bow hirun dibur wanawanantoro’ot imaim ah ai gagamih rou’ab areh ya kiktanen hima.
25 Te krie babi lelali, Pole, Sailasetu weife Gotele na woponefoomenei, te sauetume ifamenei kalabuse itei lalanelu mei fietemene.
25 Fainaiwan Paul Silas hairi God isan hiyoyoban hima ew hitatabor dibur sabuw afa hima hinonowar,
26 Esulu alineri selimeme afoolali, te ekeni ite reenelalee ka maretekume kulukunapooneke te amblenitume munapoofwane. Te ekepane kalabuse itei lalanelu kuliameele seinetu bulupoofwatenelu geni maretekume tupwapoofwatene.
26 naniyan meyemeye iriyoy gagamin na dibur bar iyuwiyuw re an ana wabat etei bora’ah. Naatu mar ta’imon etawan botawiy chain dibur sabuw ah umah hifatum hima’am etei hihururuw hire.
27 Te ekeni itele regi lefoolaleealeelu lufwa furaleleeke te amblenile maretekume munapoofwaneke lailanei fetateleefe, te nanoo menengu eese lelee, ekepane mareteku kalabuse itei lalanelu wolu pai maretekume brunalene nelee. Tefe nanoo kwasuele ligalelee, tetoo nalife teieleeke tafilarife.
27 Dibur kaifenayan matan nuw misir naatu Dibur etawan bobotawiyen itin, basit taiyuwin sikan afuwinamih ana kaiy bora’ah, anayabin not dibur sabuw etei hibihir rouw.
28 Tetoo Pole ba nalefoleeke nelee, “Ei, oone kose oonafe teiele mani. Mwa. Mene maretekume eetetie lalane.”
28 Baise Paul fanan aumetawat na’in e’af eo, “Taiyuw bi’asabuni! Aki etei iti ama’am!”
29 Te ekeni lufwa kalabuse itele regi lefoolaleealeelu nanoo lufwa telule fieri natelee i rutepooneke teriporife. Te teripoonelufe, te esulu Pole, Sailasetu weife lalanelu ite gueme wofri menengutu wopreieleeke, te tumoinu krutupolee.
29 Dibur kaifayan hinow isan e’af naatu nunuw run, an uman hi’oror auman Paul Silas hairi nahimaim ra’iy.
30 Tetoo nanoo ite guefu ambolufile ifwatelee. Tetoo ekepanele weife fietelee, “Sei. Oone weife lufwa paielu, mene akeke liekeme, tetoo Gotelufi paie nefe?” Poletu Sailasetu weife Gotele sauetu na woponefoomene. (16:25)|alt="Paul & Silas in jail" src="IB04207_gr.tif" size="col" copy="Farid Faadil" ref="16:25"
30 Imaibo nawiyih bairi hitit naatu ibatiyih eo, “Regaregah abisa ana sinaf boro yawas anab?”
31 Te weife nafoone, “Oone Paielu Jisesele menengoi ifelalalu, eetete oone, oonanoo itefu panetume Gotelufi paie napobule.”
31 Hiya’afut hio, “Regah Jesu initumitum boro yawas inab, o a nibur bairi.”
32 Te weife Gotelu nale ekeni lufwale tukwe nalilu itefu panetume teime alipotemene.
32 Imaibo Regah ana tur nati bar wanawanan hibinan dibur kaifenayan ana sabuw bairi hinowar.
33 Te ekeni krietume kalabuse itele regi lefoolaleealeelu lufwa ekepane aposelele neunateleeke te fofoole suwanaletelee. Pole, Sailasetu weife ekeni lufwale tukwe nalilu itefu panele tukwe maretekume melei pienune.
33 Nati veya ta’imon gugumin wanawanan dibur kaifenayan buwih hai feher souwen naatu i ana nibur bairi bapataito hibai. Dibur kaifenayan Paul koun esasouw|alt="Jailer and Paul" src="CN01990B.TIF" size="col" loc="Act 16.33" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="16.33"
34 Tetoo ekeni lufwa nalilu iteile ifwateleeke, te kakali ifeletelee. Te nali, mare nalilu itefu panetume paie paie feti apoolane, ekepane nembue wolu Gotele menengoi ifelalanelufe.
34 Naatu Paul Silas buwih ana bar wanawanan hirun bay itih hi’aa. Nati orot ana nibur bairi dogoroh yasisir awan karatan, anayabin i hina God ana baitumatumayah himatar.
35 Kwotuekriei nale fipwaletelananelu lufwa polise lufwale nateneke, rine, te kalabuse itele regi lefoolaleealeelu lufwale nafoone, “Oone eetepanele weife teponueluke wabi.”
35 Mar to tur nowarayah hai orot gagamih naatu ma’utenayah hai orot ukwarih hiyafarih hio, “Kwan dibur kaifenayan kwau! Nati orot ebotaitih ten.”
36 Te kalabuse itele regi lefoolaleealeelu lufwa waleeke Polele nafolee, “Nale fipwaletelananelu lufwa mene oonane teponuemwieke warife naoone. Tefe oone weife kalabuse itele grialemoke, menengu mutukwe lemoke wabu.”
36 Basit dibur kaifenayan Paul ana tur eowen eo, “Tur nowarayah orot gagamih tur hiyafar hio, O Silas airi i abobotaiti, airi kwatit tufuwamaim kwan!”
37 Mwa. Pole ekepane polise lufwale natelee, “Mene weife Rome retilu lufwa. Glefeme fwagilu amee nale fipwaletelananelu lufwa menane bebenenelu, mene fwagilu amee bofoo lene pe? Mwa. Menane kame yemereti bubuapoone inalilufwalu oofi. Tetoo menane kalabuse itei sinapoone. Te nembue nanoo menane angime pai teponuneke warife nene? Metie mwa! Nalimeme rineke menane weife teponuneke tetoo mene kalabuse itele grialeneke wabile.”
37 Baise Paul ma’utenayah hai oro’orot isah eo, “Aki men abisa kakafin ta asinaf naatu men hibatiyi, baise bebeyanamaim hirabi hi’afiyi naatu dibur hiyariyi, kwanaso’ob aki i Rome ana fef abai ama’am! Naatu boun tekokok i wa’iwa’iramaim hiniyafari’imih. Men karam, aki akokok kwana’uwih i taiyuwih hinan hinabotaiti.”
38 Ekepane polise lufwa Polelu nale, boe nale fipwaletelananelu lufwale tewatene. Te nale fipwaletelananelu lufwa eesalu nale fine, Pole weife Sailasetu nanoo Rome retilu natenelufe, nanoo metie wofri lene.
38 Ma’utenayah hai orot ukwarih himatabir baibatiyih orot gagamih hai tur hi’owen, naatu Paul Silas hairi Rome ana fef hibai hima’am isan, ana tur hinonowar ana maramaim hibir.
39 Tefe nale fipwaletelananelu lufwa kalabuse iteile waneke keemakee leteneke, te ite menefu ambolufile ifwateneke, fietelane tetoo weife eetegeni wokoo soulule grialeneke warife.
39 Basit hina abis kakafin isah hisisinaf isan hairi matahimaim hi’e’en naatu diburane hibotaitih, naatu bar merar baihamiyin isan hi’uwih.
40 Weife kalabuse itele grialeneke wanelu esulu Lidialu iteileme boe wane. Weife Jisesele menengoi ifelalanelu panele wofetateneke, te nale natemene tetoo menengu kaisekli leterife. Te weife wokoo soulule grialeneke wane.
40 Paul, Silas hairi dibur bar hihamiy hina Lydia ana bar hitit, nati’imaim baitumatumayah hi’itih kaufair ana tur hitih naatu hihamiyih.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.