Marcos 5
Viakʼla txumbʼal u tioxh (IXLCNT) vs VC
1 Ech tek opon u Jesuus tuchꞌ qꞌul ichusulibꞌ tunpaqꞌit itziꞌaj u choo tikuenta u txꞌavaꞌ Gaadara.
1 Passaram à outra margem do lago, ao território dos gerasenos.
2 Utz yakich ul kꞌulaxoj tel u Jesuus tu jukubꞌ tu maꞌl u vinaj, aꞌ kꞌaskuꞌl viꞌ kamnaj. Atich ok tioxhil txꞌiꞌliꞌinaj kꞌatza.
2 Assim que saíram da barca, um homem possesso do espírito imundo saiu do cemitério
3 Tiira aꞌ tatibꞌal viꞌ kamnaj. Utz abꞌil tereꞌn koj nichtoleꞌ tiꞌ, kꞌuxh nichiqitzpu tu kadeena.
3 onde tinha seu refúgio e veio-lhe ao encontro. Não podiam atá-lo nem com cadeia, mesmo nos sepulcros,
4 Tan jatpajul koꞌn maꞌtich iqitzpu tu chꞌichꞌ tuchꞌ tu kadeena. Pek nichkoꞌnitzut tuul qꞌu kadeena. Utz bꞌoono koꞌn itxꞌajax qꞌu chꞌichꞌ nichiꞌaneꞌ, qꞌu qitzbꞌal tetz. Ech yeꞌxhabꞌil maꞌj nichtoleꞌ tiꞌ.
4 pois tinha sido ligado muitas vezes com grilhões e cadeias, mas os despedaçara e ninguém o podia subjugar.
5 Utz kexhich iqꞌeqꞌun ipaal viꞌaj muunte, qꞌiils aqꞌbꞌal majte, tuchꞌ viꞌaj kamnaj. Utz vaꞌl takꞌonsat jeꞌ tibꞌ tu sivan.
5 Sempre, dia e noite, andava pelos sepulcros e nos montes, gritando e ferindo-se com pedras.
6 Ech taꞌxh til itoop u Jesuus tzian, yakich jutzin toponeꞌ. Utz ex pecheꞌoj kuꞌ siatz.
6 Vendo Jesus de longe, correu e prostrou-se diante dele, gritando em alta voz:
7 Qꞌeqꞌun taltu te ech tzaꞌ: —¡Kam asaꞌ ve Jesuus iKꞌaol Tꞌankin Tioxh! ¡Nunjaj see tuchꞌ Tioxh aas yeꞌ koꞌxh uulebꞌeꞌin!— Texh te.
7 Que queres de mim, Jesus, Filho do Deus Altíssimo?Conjuro-te por Deus, que não me atormentes.
8 Tan nichtal u Jesuus te ech tzaꞌ: —Elen kꞌatz u vinaj tziꞌ, tioxhil txꞌiꞌliꞌinaj.— Texh te.
8 É que Jesus lhe dizia: Espírito imundo, sai deste homem!
9 Uncheeꞌ chꞌotil te tu u Jesuus ech tzaꞌ: —¿Kam abꞌii?— Texh te.
9 Perguntou-lhe Jesus: Qual é o teu nome? Respondeu-lhe: Legião é o meu nome, porque somos muitos.
10 Ech aatz qꞌu tioxhil txꞌiꞌliꞌinaj tan, kaanaich ijajabꞌet u Jesuus aas yeꞌk soꞌojchal el tikuenta u txꞌavaꞌ tziꞌ.
10 E pediam-lhe com instância que não os lançasse fora daquela região.
11 Uncheeꞌ atich unjolol qꞌu bꞌoch tziꞌ, nichtechbꞌun xeꞌ maꞌl muunte, tiira sibꞌal ixaaneꞌ.
11 Ora, uma grande manada de porcos andava pastando ali junto do monte.
12 Ech aatz qꞌu tioxhil txꞌiꞌliꞌinaj tan, ijajabꞌe u Jesuus; tal te ech tzaꞌ: —Aqꞌ tzii qe aas soꞌokꞌoꞌ kꞌatz qꞌu bꞌoch tziꞌ.— Texhtuꞌ.
12 E os espíritos suplicavam-lhe: Manda-nos para os porcos, para entrarmos neles.
13 Aqꞌax tzii te tu u Jesuus. Utz el tek qꞌu tioxhil txꞌiꞌliꞌinaj kꞌatz u vinaj. Utz ok kꞌatz kajay qꞌu bꞌoch qꞌul 2,000 ixaaneꞌ. Ech yakich motx ex ikꞌon bꞌen tibꞌ qꞌu bꞌoch tziꞌ peepu taqꞌo. Bꞌen tu choo. Utz ech motx ijiqꞌmu tu aꞌ.
13 Jesus lhos permitiu. Então os espíritos imundos, tendo saído, entraram nos porcos; e a manada, de uns dois mil, precipitou-se no mar, afogando-se.
14 Uncheeꞌ aatz tek qꞌu xeen bꞌoch, motx tꞌaspi kꞌasuꞌl. Ex tal tu tenam qꞌu kam uchi tziꞌ, tuchꞌ tu qꞌu jaꞌjtzeꞌ. Ech ul ilaxoj tu qꞌu aanima kam vaꞌl maꞌtich tucheꞌ.
14 Fugiram os pastores e narraram o fato na cidade e pelos arredores. Então saíram a ver o que tinha acontecido.
15 Utz taꞌxh motx opon qꞌu aanima kꞌatz u Jesuus, yakich til u vinaj vaꞌl maꞌtich tulevansal tu qꞌu tioxhil txꞌiꞌliꞌinaj. Tan sibꞌla tioxhil txꞌiꞌliꞌinaj atich ok kꞌatza bꞌanel. Chꞌuxhlich tekuꞌen. Atich tek ok toksaꞌm. Tiira bꞌaꞌn tekuꞌen. Ech motx xoꞌvi.
15 Aproximaram-se de Jesus e viram o possesso assentado, coberto com seu manto e calmo, ele que tinha sido possuído pela Legião. E o pânico apoderou-se deles.
16 Uncheeꞌ aatz tek qꞌu aanima, qꞌuꞌl ilon qꞌu kam tziꞌ, motx tek tal tu unjot qꞌuꞌl anal motx oponi, aas kam vaꞌl iꞌan u vinaj, vaꞌl atich ok tioxhil txꞌiꞌliꞌinaj kꞌatza. Utz tal majte kam vaꞌl iꞌan qꞌu bꞌoch.
16 As testemunhas do fato contaram-lhes como havia acontecido isso ao endemoninhado, e o caso dos porcos.
17 Ech aatz qꞌu aanima, xeꞌt tek motx ijaj bꞌaꞌnil tu u Jesuus aas saelbꞌen tikuenta qꞌul itxꞌavaꞌ.
17 Começaram então a rogar-lhe que se retirasse da sua região.
18 Uncheeꞌ tuul tek ok u Jesuus tu jukubꞌ, xaan opon u vinaj kꞌatza vaꞌl atich ok u tioxhil txꞌiꞌliꞌinaj kꞌatza bꞌanel. Ijaj bꞌaꞌnil te aas taꞌn saxambꞌu tiꞌ.
18 Quando ele subia para a barca, veio o que tinha sido possesso e pediu-lhe permissão de acompanhá-lo.
19 Pek aatz u Jesuus tan, yeꞌt taqꞌ tzii te. Tal koꞌn te ech tzaꞌ: —Kuxh taatibꞌal xeꞌ qꞌul iitzꞌin aatzik utz, al te kam u mam bꞌaꞌnil vetiꞌanlu u Tioxh see. Utz al te aas kaniꞌch mitxumt aatz.— Texh te.
19 Jesus não o admitiu, mas disse-lhe: Vai para casa, para junto dos teus e anuncia-lhes tudo o que o Senhor fez por ti, e como se compadeceu de ti.
20 Ech bꞌeni. Utz xeꞌt ipaxsa itziiul tu vikuenta qꞌu tenam Decaapolis aas kam u mam bꞌaꞌnil iꞌan u Jesuus te. Motx tzꞌejx ikꞌuꞌl aanima taqꞌo.
20 Foi-se ele e começou a publicar, na Decápole, tudo o que Jesus lhe havia feito. E todos se admiravam.
21 Uncheeꞌ okkꞌasuꞌl u Jesuus tu jukubꞌ. Ul tunpaqꞌit itziꞌaj u choo. Utz mam tenam imoloꞌk tibꞌ tiꞌ.
21 Tendo Jesus navegado outra vez para a margem oposta, de novo afluiu a ele uma grande multidão. Ele se achava à beira do mar, quando
22 Ech opon maꞌl u vinaj qꞌesala tu u atibꞌal chusbꞌal tetz u oꞌtla mantaar, Jairo ibꞌii. Ech taꞌxh tila, pecheꞌ kuꞌ vatz u Jesuus.
22 um dos chefes da sinagoga, chamado Jairo, se apresentou e, à sua vista, lançou-se-lhe aos pés,
23 Utz ech vaꞌlich ijajtu bꞌaꞌnil tu u Jesuus ech tzaꞌ: —¡Bꞌan bꞌaꞌnil seꞌenaxh viꞌ tan, tiira tajinnaj vunmeꞌal tu yaabꞌil cheel! Seꞌnaaqꞌ jeꞌ vaqꞌabꞌ tibꞌa, ech siꞌan bꞌaꞌn utz, saꞌatin itiichajil.— Texh te.
23 rogando-lhe com insistência: Minha filhinha está nas últimas. Vem, impõe-lhe as mãos para que se salve e viva.
24 Ech bꞌen u Jesuus tiꞌ. Mam tenam xambꞌu bꞌen tiꞌ. Utz kexhich ipitax xoꞌl aanima.
24 Jesus foi com ele e grande multidão o seguia, comprimindo-o.
25 Uncheeꞌ tuul atich ok u Jesuus tiꞌ bꞌey, xamich maꞌl u ixoj tiꞌ. Yaꞌvich. Kaj nichtel kꞌatza. Utz yeꞌ nichiyaꞌeꞌ. Kabꞌlaalich yaꞌbꞌ ixeꞌteꞌ.
25 Ora, havia ali uma mulher que já por doze anos padecia de um fluxo de sangue.
26 Tiira maꞌtich ipaal tu kꞌaxkꞌo tiqꞌabꞌ sibꞌal aa tzꞌak. Utz maꞌtich isotzsat kajay qꞌu tetz atiche tiꞌ itzꞌakat tibꞌ. Pek kam koj yolonka. Aal koꞌn nichitajineꞌ.
26 Sofrera muito nas mãos de vários médicos, gastando tudo o que possuía, sem achar nenhum alívio; pelo contrário, piorava cada vez mais.
27 Ech aatz tabꞌi itziiul qꞌu txaichil nichiꞌan u Jesuus, oponi. Xambꞌu tiꞌ. Ok xoꞌl qꞌu mam tenam. Utz ikanoꞌk ijuꞌ u toksaꞌm.
27 Tendo ela ouvido falar de Jesus, veio por detrás, entre a multidão, e tocou-lhe no manto.
28 Tan nichnaltal u ixoj tiꞌ taanima ech tzaꞌ: —Saꞌxhunbꞌan bꞌaꞌn atziꞌ kꞌuxh taꞌxh sunkan vijuꞌ u toksaꞌm.— Texhich.
28 Dizia ela consigo: Se tocar, ainda que seja na orla do seu manto, estarei curada.
29 Ech yaꞌ tel u kaj kꞌatza. Utz yakich inacha aas bꞌaꞌntich tek tu tzaꞌlla yaabꞌil vaꞌl nichbꞌanon.
29 Ora, no mesmo instante se lhe estancou a fonte de sangue, e ela teve a sensação de estar curada.
30 Ech tu u muꞌkꞌul tziꞌ, yakich inach u Jesuus aas maꞌl txaichil iꞌana aas kanax ok u toksaꞌm. Isuchqꞌi tibꞌ xoꞌl u mam tenam. Tal ech tzaꞌ: —¿Abꞌil vaꞌl vetkanon ok u voksaꞌm tziꞌ?— Texhtuꞌ.
30 Jesus percebeu imediatamente que saíra dele uma força e, voltando-se para o povo, perguntou: Quem tocou minhas vestes?
31 Aatz qꞌul ichusulibꞌ tan, tal te ech tzaꞌ: —Qꞌu mam tenam nipitonaxh tziꞌ utz, naaleꞌ: «¿Abꞌil vaꞌl vetkanonokꞌin?» Chaꞌaxh.— Texh te.
31 Responderam-lhe os seus discípulos: Vês que a multidão te comprime e perguntas: Quem me tocou?
32 Pek sajin paal u Jesuus tiꞌaj. Aꞌ isaꞌ tiltaꞌ abꞌil vaꞌl kanon ok.
32 E ele olhava em derredor para ver quem o fizera.
33 Uncheeꞌ aatz u ixoj, vaꞌlich tek itꞌuntꞌuꞌlan tu xoꞌval tan, nichichokax tu u Jesuus. Utz atich tek sikꞌuꞌl u ixoj, aas maꞌt tel u yaabꞌil kꞌatza. Ech ul pecheꞌoj kuꞌ vatz u Jesuus, tiꞌ talax kajay vinujul te.
33 Ora, a mulher, atemorizada e trêmula, sabendo o que nela se tinha passado, veio lançar-se-lhe aos pés e contou-lhe toda a verdade.
34 Aatz u Jesuus tan, tal te: —Tiꞌ koꞌn vikꞌujeꞌ akꞌuꞌl vetaꞌanlu bꞌaꞌn txutx. Pek kuxh, txꞌanel abꞌenaꞌ. Taꞌn vetaꞌanlu bꞌaꞌn tu vayaabꞌil tziꞌ.— Texh te.
34 Mas ele lhe disse: Filha, a tua fé te salvou. Vai em paz e sê curada do teu mal.
35 Ech tuul ankoꞌxh nichiyolon u Jesuus, opon unjolol aanima. Aꞌ kꞌaskuꞌl tu atibꞌal xeꞌ u Jairo, u qꞌesala tu atibꞌal chusbꞌal tetz u oꞌtla mantaar. Utz tal ech tzaꞌ: —¡Kamyu vameꞌal! Yeꞌ koꞌxh akalabꞌtziiu veꞌt u chusul tziꞌ.— Texhtuꞌ.
35 Enquanto ainda falava, chegou alguém da casa do chefe da sinagoga, anunciando: Tua filha morreu. Para que ainda incomodas o Mestre?
36 Pek yeꞌt toksa tetz u yol u Jesuus vaꞌl ex alchoj. Tal tek tu u Jairo ech tzaꞌ: —Yeꞌ koꞌxh qeonaxh. Kꞌujeꞌoj koꞌn akꞌuꞌl.— Texh te.
36 Ouvindo Jesus a notícia que era transmitida, dirigiu-se ao chefe da sinagoga: Não temas; crê somente.
37 Uncheeꞌ ech ibꞌenaꞌ. Loqꞌ yeꞌt taqꞌ tzii abꞌil koꞌxh seꞌen tiꞌ. Pek taꞌxh bꞌen u Luꞌ, u Jacobo, tuchꞌ u Xhan, vitzaꞌqꞌ u Jacobo.
37 E não permitiu que ninguém o acompanhasse, senão Pedro, Tiago e João, irmão de Tiago.
38 Ech opon u Jesuus tu atibꞌal xeꞌ u Jairo, u qꞌesala tu u atibꞌal chusbꞌal tetz u oꞌtla mantaar. Utz tila aas vaꞌlich tuch qꞌeqꞌelkabꞌinchil. Atia vaꞌlich iqꞌeqꞌun tu oqꞌel. Utz atia kaana txumumla chaj yol nichtal tu oqꞌel.
38 Ao chegar à casa do chefe da sinagoga, viu o alvoroço e os que estavam chorando e fazendo grandes lamentações.
39 Ech taꞌxh okoꞌp u Jesuus tal ech tzaꞌ: —¿Kam tokeꞌ aas vaꞌl eqꞌeqꞌelkabꞌineꞌ utz, vaꞌl etoqꞌeꞌ? Tan yitꞌ kamnaj koj u ixviak tziꞌ. Vatchel koꞌn atziꞌ.— Texhtuꞌ.
39 Ele entrou e disse-lhes: Por que todo esse barulho e esses choros? A menina não morreu. Ela está dormindo.
40 Pek nichkoꞌnteesal iqꞌii tiꞌ vaꞌl tala. Ech ipaasa eluꞌl kajay qꞌu aanima qꞌanal. Utz taꞌxh tiqꞌoꞌk tiꞌ vitat u ixviak, tuchꞌ vinan utz, tuchꞌ qꞌuꞌl xamich tiꞌ. Ech motx tokoꞌp tu vaꞌl atichku u ixviak.
40 Mas riam-se dele. Contudo, tendo mandado sair todos, tomou o pai e a mãe da menina e os que levava consigo, e entrou onde a menina estava deitada.
41 Ech aatz u Jesuus, itxay iqꞌabꞌ u ixviak. Utz tal te ech tzaꞌ: —Talita cumi.— Texh te. —Ixviak axh nivalaxh. Lakpen.— Chu tokebꞌal u yol tziꞌ.
41 Segurou a mão da menina e disse-lhe: Talita cumi, que quer dizer: Menina, ordeno-te, levanta-te!
42 Utz yakich lakpoj u ixviak. Nichtekipaaleꞌ. Tan kabꞌlaalich tek iyaꞌbꞌ. Utz motx tzꞌejxu ikꞌuꞌl taqꞌo.
42 E imediatamente a menina se levantou e se pôs a caminhar {pois contava doze anos}. Eles ficaram assombrados.
43 Ech tiira tal bꞌaꞌnil aas yeꞌxhabꞌil koꞌxh tereꞌn soꞌootzajin u kam tziꞌ. Utz tal taqꞌax techbꞌubꞌal.
43 Ordenou-lhes severamente que ninguém o soubesse, e mandou que lhe dessem de comer.Jesus de Nazaré
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.