1 Coríntios 15
Kaipimi Taita Dius Rimaku (INB) vs NAA
1 Taitakuna i mamakuna, Alli Willai timpu willaskatami iachachiikichita. Chi Alli Willaita uiaspaka, kunankama mana kungarispallami kaugsanakungichi.
1 Irmãos, venho lembrar-lhes o evangelho que anunciei a vocês, o qual vocês receberam e no qual continuam firmes.
2 Chi Alli Willaita suma iuiarispami mana sakispalla kagkuna kispichiska niraiangichi.
2 Por meio dele vocês também são salvos, se retiverem a palavra assim tal como a preguei a vocês, a menos que tenham crido em vão.
3 Nuka kikin ñugpa iachaikuskatami kamkunata kasa iachachirkaikichita. Imasa ñugpamanda librupi willaraiaskasinami tukurka: Cristoka, nukanchipa pandariikunamandami wañuchii tukurka.
3 Antes de tudo, entreguei a vocês o que também recebi: que Cristo morreu pelos nossos pecados, segundo as Escrituras,
4 Wañuskata pambaska kaspa, ikuti imasa ñugpamanda willaraiaskasina, kimsa punchapimi kaugsarirka.
4 e que foi sepultado e ressuscitou ao terceiro dia, segundo as Escrituras.
5 Ña kaugsariskauramandaka, Pedrotasi ñugpa kawarirka. Nispaka, pai kikin chunga iskai agllaskakunatapassi kawarirka.
5 E apareceu a Cefas e, depois, aos doze.
6 Chiuramandaka, pichka patsa iali katiraiagkunata sugllapi kaskakunatapassi kawarirka. Chi runakuna, maillakunami wañuska kankuna. Charami sugkunaka kaugsanakú.
6 Depois, foi visto por mais de quinhentos irmãos de uma só vez, dos quais a maioria ainda vive; porém alguns já dormem.
7 Chiuramandaka, Santiagotasi kawarirka. Nispaka, tukui pai kikin agllaska runakunatapassi kawarirka.
7 Depois, foi visto por Tiago e, mais tarde, por todos os apóstolos.
8 Tukuikunamanda katimakar, nukatapasmi kawariwarka. Nuka sug sulluska tiagsamuska kagsinatapasmi Jesús kawariwarka.
8 Por último, depois de todos, foi visto também por mim, como por um nascido fora de tempo.
9 Sugkunata Cristo kikin agllaskakunamanda mas uchullasinami nuka kani. Taita Diuswa kagkunata nuka puchukangapa kalpachidur kagmanda, nuka mana iukarkanichu, Cristo kikin agllaska runa tukugsamunga.
9 Porque eu sou o menor dos apóstolos, e nem mesmo sou digno de ser chamado apóstolo, pois persegui a igreja de Deus.
10 Chasa kagpipas, Taita Dius nukata iapa kuiawagmandami kunaura Cristo kachamuska kani. Taita Dius chasa kuiawaspa, tukui karawaskakuna mana ianga tukurkachu. Tukui sugkuna Cristo kachaskakunamanda masmi Alli Willaita willaspa purikuni. Chasa purispapas, nuka kikinpa iuiaillawa mana willakunichu. Taita Dius kikin nukata iapa kuiawaspa iuiachiwagmandami chasa willaspa purikuni.
10 Mas, pela graça de Deus, sou o que sou. E a sua graça, que me foi concedida, não se tornou vã. Pelo contrário, trabalhei muito mais do que todos eles; todavia, não eu, mas a graça de Deus comigo.
11 Nuka i sugkuna Cristo kachaskakuna willaska, chillatatami tukuikuna willanchi. Chi willaskatami kamkuna, uiaspa, suma iuiaringichi.
11 Portanto, seja eu ou sejam eles, assim pregamos e assim vocês creram.
12 Cristo wañuspa, kaugsariska kagtami nukanchi willanchi. Nigpika, ¿imapatak kamkunapura sugkuna ninakú: “Wañuskakuna mana mas kaugsaringapa kankunachu”?
12 Ora, se o que se prega é que Cristo ressuscitou dentre os mortos, como alguns de vocês afirmam que não há ressurreição de mortos?
13 Wañuskakuna mana kaugsaringapa kagpika, Cristopaschar mana kaugsariska kantra.
13 E, se não há ressurreição de mortos, então Cristo não ressuscitou.
14 Cristo mana kaugsariska kagpika, nukanchi Alli Willaita willaska iangachar kantra. Chasallata kamkunapas, iangachar paita iuiarispa kantrangichi.
14 E, se Cristo não ressuscitou, é vã a nossa pregação, e é vã a fé que vocês têm.
15 Cristo mana kaugsariska kagpika, nukanchi nintranchi: “Taita Diusmi Cristota kaugsachirka”; chasa nispa, Taita Diusmanda llullami kantranchi. Wañuska runakuna mana kaugsaringapa kagpika, Taita Dius manachar Cristota kaugsachiska kantra.
15 Além disso, somos tidos por falsas testemunhas de Deus, porque temos testemunhado contra Deus que ele ressuscitou a Cristo, ao qual ele não ressuscitou, se é certo que os mortos não ressuscitam.
16 Wañuskakuna mana kaugsaringapa kagpikunaka, Cristopaschar mana kaugsariska kantra.
16 Porque, se os mortos não ressuscitam, também Cristo não ressuscitou.
17 Cristo mana kaugsariska kagpika, kamkuna iangachar paita iuiarispa kantrangichi. Kamkunapa pandariikunata manarachar anchuchiska kantrangichi.
17 E, se Cristo não ressuscitou, é vã a fé que vocês têm, e vocês ainda permanecem nos seus pecados.
18 Chasallata Cristowa iuiarispa wañuskakunapas, diltudupa puchukariskachar kantrakuna.
18 E ainda mais: os que adormeceram em Cristo estão perdidos.
19 Nukanchipas, kai alpapi kaugsanakunkamalla Cristota iuiarispa kagpika, tukuikunamanda mas llakingasinachar kantranchi.
19 Se a nossa esperança em Cristo se limita apenas a esta vida, somos as pessoas mais infelizes deste mundo.
20 Cristo, wañuspapas, sutipami kaugsarirka. Pai tukuikunamanda ñugpa kaugsariskamandami sug wañuskakunapas ikuti kaugsaringapa kankuna.
20 Mas, de fato, Cristo ressuscitou dentre os mortos, sendo ele as primícias dos que dormem.
21 Imasami suglla runamanda kai alpapi wañui chaiamurka: chasallatami, suglla runa wañuspa kaugsariskamanda, tukui wañuskakuna kaugsaringapa kankuna.
21 Visto que a morte veio por um homem, também por um homem veio a ressurreição dos mortos.
22 Imasami Adanmanda, tukuikuna wañungapa niraianchi: chasallatami Cristomanda, tukuikuna kaugsachii tukugsamungapa kanchi.
22 Porque, assim como, em Adão, todos morrem, assim também todos serão vivificados em Cristo.
23 Imasa kadaunta chaiaskasinami kaugsachii tukungapa kanchi. Cristomi tukuikunamanda ñugpa kaugsarirka. Kipama, Cristo kai alpama ikuti samuuraka, paiwa tukuska kagkunami kaugsaringapa kanchi.
23 Cada um, porém, na sua ordem: Cristo, as primícias; depois, os que são de Cristo, na sua vinda.
24 Chiuramandami puchukarii puncha chaiamungapa ka. Chiura Cristoka, tukui mandagkunata, tukui iachagkunata i tukui justisiagkunata anchuchispaka, pai kikin, tukuipi mandag tukungapa ka. Tukui chi mandaikunataka paipa Taita Diustami ialichingapa ka.
24 E então virá o fim, quando ele entregar o Reino ao Deus e Pai, quando houver destruído todo principado, bem como toda potestade e poder.
25 Pai Cristo, mandagmi kangapa ka, “imaura tukui paita mana munagkunata apagrispa, paipa chaki sarudiru ukuma churankama”.
25 Porque é necessário que ele reine até que tenha posto todos os inimigos debaixo dos seus pés.
26 Tukui paita mana munagkunata chasa rurauraka, wañuitapasmi puchukangapa ka, mana mas wañui tiangapa.
26 O último inimigo a ser destruído é a morte.
27 Taita Diusmi, tukuikunata kungurichispa, paipa sarudiru ukuma churarka. Chasa tukuikunata churaska kagpipas, kungurichig Taita Dius kikinka Cristopa ñugpa ladu mana kunguringapa kanchu.
27 Porque “ele sujeitou todas as coisas debaixo dos seus pés”. E, quando diz que todas as coisas lhe estão sujeitas, certamente exclui aquele que tudo lhe sujeitou.
28 Chasapaka, tukuikuna Cristota kunguriuraka, pai kikin Taita Diuspa wambrapas, paipa Taita Diuspa ñugpa ladumi kunguringapa ka —Taita Diusmi ka tukuikunata Cristopa ñugpa ladu kungurichig— chasawaka Taita Dius, tukuikunata tukuipi mandag iaia kangapa.
28 Quando, porém, todas as coisas lhe estiverem sujeitas, então o próprio Filho também se sujeitará àquele que todas as coisas lhe sujeitou, para que Deus seja tudo em todos.
29 Kasapas. Wañuskakuna mana mas kaugsaringapa kagpika, ¿imapatak sugkuna, wañuskakunapa kuinta baugtisarinakú? Chasa baugtisarispaka, iangachar rurantrakuna.
29 De outra maneira, que farão os que se batizam por causa dos mortos? Se de fato os mortos não ressuscitam, por que se batizam por causa deles?
30 Nukanchipas chasallata mana ikuti kaugsaringapa kaspaka, ¿imapatak imaurapas purinakunchi, wañuchiwangapa munanakugta iuiarispa?
30 E por que também nós nos expomos a perigos a toda hora?
31 Taitakuna i mamakuna, tukui punchakunami wañuita manchaiwa nuka purikuni. Imasami kamkuna nukanchipa Iaia Jesucristowa tukuskamanda, nuka sutipa iapa alli iuiachiiwa kani: chasallatami sutipa kaskata willanakuikichita.
31 Dia após dia, morro! Eu afirmo isso, irmãos, pelo orgulho que tenho de vocês, em Cristo Jesus, nosso Senhor.
32 Nukaka Cristomanda Efeso puiblupi rabiag sachukumanda animalkunasinawa makanakurkani; kai alpapi tiaskakunallawa iuiaspa chasa makanakugpika, ñi imapa mana baligsinami ka. Wañuskakuna mana kaugsaringapa kagpika, imasami sugkuna ninkuna: “Mikuspa upiaspa kusikusunchi; sug punchakuna ñami wañusunchi”.
32 Se, como homem, lutei em Éfeso contra feras, qual foi o meu proveito? Se os mortos não ressuscitam, “comamos e bebamos, porque amanhã morreremos”.
33 Mana pandaringichi. “Mana allilla iachachigkunawa kamkuna sugllapi tukugpika, alli kaugsaitami paikuna pandachingakuna”.
33 Não se enganem: “As más companhias corrompem os bons costumes.”
34 Suma iuiaiwa tukugsamuichi. Mana mas pandariichi. Kamkunapura sugkunaka, Taita Diusmanda mana imapas iachangichichu. Kamkunapa pingaipa kagmandami chasa niikichita.
34 Voltem à sobriedade, como convém, e não pequem. Porque alguns ainda não têm conhecimento de Deus. Digo isto para vergonha de vocês.
35 Sug tapuchu: “Wañuskakunaka, ¿imasatak kaugsaringapa kankuna? ¿Ima kuirpuwatak tukugsamungapa kankuna?”.
35 Mas alguém dirá: “Como é que os mortos ressuscitam? E com que corpo virão?”
36 Chasa tapugka, upasinami rimá. Kam tarpuska ima simillapas ismuskauramandami, pangakuna llugsispa, wiñai kallarí.
36 Insensato! O que você semeia não nasce, se primeiro não morrer.
37 Imapas ña wiñaska atuntaka mana tarpungichu. Trigu u maikan simillatami tarpungi.
37 E, quando semeia, você não semeia o corpo que há de ser, mas o simples grão, como de trigo ou de qualquer outra semente.
38 Chiuramandami Taita Diuska, pai imasa munaskasina wiñachí; sug sug simillakunamandaka sug rigcha sug rigchami wiñá: chasa.
38 Mas Deus lhe dá corpo como ele quer dar e a cada uma das sementes dá o seu corpo apropriado.
39 Tukui kuirpukunapas, mana suglla rigcha kawarinkunachu. Chasapaka, runakunapa kuirpuka, sug rigchami kawarí; animalkunapa kuirpuka, ikuti sug rigcha; piskukunapaka, ikuti sug rigcha; chalwakunapaka, ikuti sug rigcha.
39 Nem toda carne é a mesma; porém uma é a carne dos seres humanos; outra, a dos animais; outra, a das aves; e outra, a dos peixes.
40 Chasallata, awa luarpi i kai alpapi kuirpukuna tiagpipas, awa luarpi tiagkunaka, sug rigchami suma kankuna. Kai alpapi tiagkunaka, ikuti sug rigchami suma kankuna.
40 Também há corpos celestiais e corpos terrestres; e, sem dúvida, uma é a glória dos celestiais, e outra, a dos terrestres.
41 Indika, sug rigchami suma punchaiá. Killaka, ikuti sug rigchami suma punchaiá. Istrillakunaka, ikuti sug rigchami suma punchaiankuna. Istrillapurapas, sug rigcha sug rigchami suma punchaiankuna.
41 Uma é a glória do sol; outra, a glória da lua; e outra, a das estrelas. Porque até entre estrela e estrela há diferenças de glória.
42 Wañuskakuna kaugsariipas, chasallatami ka. Alpa ukuma pambaraiaskaka ismunmi. Ikuti kaugsariskaka, mana mas ismungapa kanchu.
42 Pois assim também é a ressurreição dos mortos. Semeia-se o corpo na corrupção, ressuscita na incorrupção. Semeia-se em desonra, ressuscita em glória.
43 Pambaraiaskaka, millaimi kawarí. Ikuti kaugsariskaka, sumaiaskami kawaringapa ka. Pambaraiaskaka mana imapas pudinchu kuiuringapa. Ikuti kaugsarigka, tukui saludu i animuwami kangapa ka.
43 Semeia-se em fraqueza, ressuscita em poder.
44 Kai alpallata ruraska kuirpumi pambaraiá. Ikuti chi kuirpu kaugsariskaka, ispiritusinami sug luarmanda kangapa ka. Imasami kai alpallata ruraska kuirpu tia: chasallatami ispiritusina sug luarmanda kuirpupas tia.
44 Semeia-se corpo natural, ressuscita corpo espiritual. Se há corpo natural, há também corpo espiritual.
45 Kasami ñugpamanda librupi willaraiá:
45 Pois assim está escrito: “O primeiro homem, Adão, se tornou um ser vivente.” Mas o último Adão é espírito vivificante.
46 Ispiritusina sug luarmanda kuirpu, mana ñugpa tukugsamuska kanchu. Alpallata ruraska kuirpumi ñugpa ruraska ka. Chiuramandami ispiritusina sug luarmanda kuirpuka tukugsamungapa ka.
46 O que vem primeiro não é o espiritual, e sim o natural; depois vem o espiritual.
47 Ñugpa runa alpata ruraska kag, kai alpamandallami ka. Ikuti katima Runa Tukuska tiagsamuskaka, suma luarmandami samurka.
47 O primeiro homem, formado do pó da terra, é terreno; o segundo homem é do céu.
48 Imasami chi ñugpa runa, alpata ruraska karka: chasallatami kai alpapi kaugsagkunapas, kai alpamanda niraianchi. Imasami Cristoka, suma luarmanda niraiá: chasallatami nukanchipas, paiwa kaspa, suma luarpi paillawanta kagringapa kanchi.
48 Como foi o homem terreno, assim também são os demais que são feitos do pó da terra; e, como é o homem celestial, assim também são os celestiais.
49 Imasami nukanchi, chi ñugpa runa alpata ruraskasina rigcha kanchi: chasallatami Cristo suma luarmanda niraiagsina rigchapas tukugringapa kanchi.
49 E, assim como trouxemos a imagem do homem terreno, traremos também a imagem do homem celestial.
50 Taitakuna i mamakuna, kasami niikichita: nukanchi kai kuirpupi kaugsankama, manara pudinchichu, Dius suma mandakuskapi kagringapa. Chasallata, nukanchi ismunga kuirpupi kaugsankama, manara pudinchichu, mana imaurapas ismungasina karangapa tiaskata chaskigringapa.
50 Com isto quero dizer, irmãos, que a carne e o sangue não podem herdar o Reino de Deus, nem a corrupção herdar a incorrupção.
51 Kunaurami pipas mana iachaskata willangapa kaikichita. Mana tukuikuna wañungapa kanchichu. Chasa kagpipas, tukuikunami sug rigcha kawari tukugsamungapa kanchi.
51 Eis que vou lhes revelar um mistério: nem todos dormiremos, mas todos seremos transformados
52 Mana unailla, ñawichkarigllapi, katima bututu uiarigsamuurami sug rigcha kawari tukugsamungapa kanchi. Chi bututu uiarigllapimi wañuskakuna kaugsarii kallaringapa kankuna, imaurapas mana mas wañungapa. Chiurallatatami nukanchi sug rigcha kawari tukugsamungapa kanchi.
52 num momento, num abrir e fechar de olhos, ao ressoar da última trombeta. A trombeta soará, os mortos ressuscitarão incorruptíveis, e nós seremos transformados.
53 Kai ismunga kuirpu, ñi imaurapas mana ismugmi tukungapa ka. Chasallata kai wañunga kuirpu, ñi imaurapas mana wañugmi tukungapa ka.
53 Porque é necessário que este corpo corruptível se revista da incorruptibilidade, e que o corpo mortal se revista da imortalidade.
54 Kai ismunga kuirpu, mana ismug tukuska kaura, mana mas wañungapa; chiurami ñugpamanda librupi willaraiaskasina pasaringapa ka, kasa nispa:
54 E, quando este corpo corruptível se revestir de incorruptibilidade e o que é mortal se revestir de imortalidade, então se cumprirá a palavra que está escrita: “Tragada foi a morte pela vitória.”
55 Kunaura, kam wañuika,
55 “Onde está, ó morte, a sua vitória? Onde está, ó morte, o seu aguilhão?”
56 Nukanchi pandariskakunamandami wañuika tugsispa wañuchigsina tiagsamú. Moisés ima niskata nukanchi mana allilla ruraskamandami pandariskakuna niraianchi.
56 O aguilhão da morte é o pecado, e a força do pecado é a lei.
57 Chasa kagpipas, Taita Dius kikinmi Iaia Jesucristowa paipa iapa iachaita nukanchita karamú; chasawaka, wañuita binsii pudingapa. Chimanda, paita nisunchi: “Pai Siñur”.
57 Graças a Deus, que nos dá a vitória por meio de nosso Senhor Jesus Cristo.
58 Chasamanda, nukapa kuiaska taitakuna i mamakuna, Iaia Jesuswa suma iuiarispa kangichi, mana kungarispalla. Pai ima kamkunata rurangapa niskata imaurapas mas animuwa allilla ruraspa kangichi. Kasapasmi kamkuna allilla iachangichi: Iaia Jesuswa tukuska kaspa, mana iangalla ruraspa kangichichu.
58 Portanto, meus amados irmãos, sejam firmes, inabaláveis e sempre abundantes na obra do Senhor, sabendo que, no Senhor, o trabalho de vocês não é vão.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.