1 Coríntios 15

Kaipimi Taita Dius Rimaku (INB) vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Taita­kuna i mama­kuna, Alli Willai timpu willas­ka­ta­mi iacha­chii­ki­chita. Chi Alli Willai­ta uias­paka, kunan­kama mana kunga­ris­pa­lla­mi kaug­sa­na­kun­gi­chi.
1 Também vos notifico, irmãos, o evangelho que já vos tenho anunciado, o qual também recebestes e no qual também permaneceis;
2 Chi Alli Willai­ta suma iuia­rispa­mi mana sakis­pa­lla kag­kuna kis­pi­chiska ni­raian­gi­chi.
2 pelo qual também sois salvos, se o retiverdes tal como vo-lo tenho anunciado, se não é que crestes em vão.
3 Nuka kikin ñugpa iachai­kus­ka­ta­mi kam­kunata kasa iacha­chir­kai­ki­chita. Imasa ñugpa­manda libru­pi willa­raias­ka­sina­mi tukurka: Cris­toka, nukan­chipa pan­da­rii­kuna­manda­mi wañu­chii tukurka.
3 Porque primeiramente vos entreguei o que também recebi: que Cristo morreu por nossos pecados, segundo as Escrituras,
4 Wañus­kata pambaska kaspa, ikuti imasa ñug­pa­manda willa­ra­ias­ka­sina, kimsa pun­cha­pi­mi kaug­sa­rirka.
4 e que foi sepultado, e que ressuscitou ao terceiro dia, segundo as Escrituras,
5 Ña kaug­sa­riska­ura­man­daka, Pedro­ta­si ñugpa kawa­rirka. Nis­paka, pai kikin chunga iskai agllas­ka­kuna­ta­pas­si kawa­rirka.
5 e que foi visto por Cefas e depois pelos doze.
6 Chi­ura­mandaka, pichka patsa iali kati­raiag­kunata sug­lla­pi kas­ka­kuna­ta­pas­si kawa­rirka. Chi runa­kuna, mai­lla­kuna­mi wañuska kan­kuna. Cha­ra­mi sug­kunaka kaug­sa­nakú.
6 Depois, foi visto, uma vez, por mais de quinhentos irmãos, dos quais vive ainda a maior parte, mas alguns já dormem também.
7 Chi­ura­mandaka, San­tia­go­ta­si kawa­rirka. Nis­paka, tukui pai kikin agllaska runa­kuna­ta­pas­si kawa­rirka.
7 Depois, foi visto por Tiago, depois, por todos os apóstolos
8 Tukui­kuna­manda katimakar, nuka­ta­pas­mi kawa­ri­warka. Nuka sug sulluska tiag­samuska kag­sina­ta­pas­mi Jesús kawa­ri­warka.
8 e, por derradeiro de todos, me apareceu também a mim, como a um abortivo.
9 Sug­kunata Cristo kikin agllas­ka­kuna­manda mas uchulla­sina­mi nuka kani. Taita Dius­wa kag­kunata nuka puchukan­ga­pa kalpa­chi­dur kag­manda, nuka mana iukar­ka­ni­chu, Cristo kikin agllaska runa tukug­samunga.
9 Porque eu sou o menor dos apóstolos, que não sou digno de ser chamado apóstolo, pois que persegui a igreja de Deus.
10 Chasa kag­pi­pas, Taita Dius nukata iapa kuia­wag­manda­mi kuna­ura Cristo kacha­muska kani. Taita Dius chasa kuia­waspa, tukui kara­was­ka­kuna mana ianga tukur­ka­chu. Tukui sug­kuna Cristo kachas­ka­kuna­manda mas­mi Alli Willai­ta willaspa puri­kuni. Chasa puris­pa­pas, nuka kikin­pa iuiai­lla­wa mana willa­ku­ni­chu. Taita Dius kikin nukata iapa kuia­waspa iuia­chi­wag­manda­mi chasa willaspa puri­kuni.
10 Mas, pela graça de Deus, sou o que sou; e a sua graça para comigo não foi vã; antes, trabalhei muito mais do que todos eles; todavia, não eu, mas a graça de Deus, que está comigo.
11 Nuka i sug­kuna Cristo kachas­ka­kuna willaska, chi­lla­ta­ta­mi tukui­kuna willan­chi. Chi willas­ka­ta­mi kam­kuna, uiaspa, suma iuia­rin­gi­chi.
11 Então, ou seja eu ou sejam eles, assim pregamos, e assim haveis crido.
12 Cristo wañuspa, kaugsa­riska kag­ta­mi nukan­chi willan­chi. Nig­pika, ¿ima­pa­tak kam­kuna­pura sug­kuna ni­nakú: “Wañus­ka­kuna mana mas kaugsa­rin­ga­pa kan­kuna­chu”?
12 Ora, se se prega que Cristo ressuscitou dos mortos, como dizem alguns dentre vós que não há ressurreição de mortos?
13 Wañus­ka­kuna mana kaugsa­rin­ga­pa kag­pika, Cristo­paschar mana kaugsa­riska kan­tra.
13 E, se não há ressurreição de mortos, também Cristo não ressuscitou.
14 Cristo mana kaugsa­riska kag­pika, nukan­chi Alli Willai­ta willaska iangachar kan­tra. Chasa­lla­ta kam­kuna­pas, iangachar paita iuia­rispa kan­tran­gi­chi.
14 E, se Cristo não ressuscitou, logo é vã a nossa pregação, e também é vã a vossa fé.
15 Cristo mana kaugsa­riska kag­pika, nukan­chi nin­tran­chi: “Taita Diusmi Cristo­ta kaug­sa­chirka”; chasa nispa, Taita Dius­manda llu­lla­mi kan­tran­chi. Wañuska runa­kuna mana kaugsa­rin­ga­pa kag­pika, Taita Dius mana­char Cristota kaug­sa­chiska kan­tra.
15 E assim somos também considerados como falsas testemunhas de Deus, pois testificamos de Deus, que ressuscitou a Cristo, ao qual, porém, não ressuscitou, se, na verdade, os mortos não ressuscitam.
16 Wañus­ka­kuna mana kaugsa­rin­ga­pa kagpi­kunaka, Cristo­pas­char mana kaugsa­riska kan­tra.
16 Porque, se os mortos não ressuscitam, também Cristo não ressuscitou.
17 Cristo mana kaugsa­riska kag­pika, kam­kuna iangachar paita iuia­rispa kan­tran­gi­chi. Kam­kunapa pan­da­rii­kunata mana­ra­char anchu­chiska kan­tran­gi­chi.
17 E, se Cristo não ressuscitou, é vã a vossa fé, e ainda permaneceis nos vossos pecados.
18 Chasa­lla­ta Cristo­wa iuia­rispa wañus­ka­kuna­pas, dil­tudu­pa puchu­ka­ris­ka­char kan­tra­kuna.
18 E também os que dormiram em Cristo estão perdidos.
19 Nukan­chi­pas, kai alpapi kaug­sa­na­kun­kama­lla Cris­tota iuia­rispa kag­pika, tukui­kuna­manda mas lla­kinga­sina­char kan­tran­chi.
19 Se esperamos em Cristo só nesta vida, somos os mais miseráveis de todos os homens.
20 Cristo, wañus­pa­pas, sutipa­mi kaugsa­rirka. Pai tukui­kuna­manda ñugpa kaugsa­riska­manda­mi sug wañus­ka­kuna­pas ikuti kaugsa­rin­ga­pa kan­kuna.
20 Mas, agora, Cristo ressuscitou dos mortos e foi feito as primícias dos que dormem.
21 Imasa­mi sug­lla runa­manda kai alpapi wañui chaia­murka: chasa­lla­ta­mi, sug­lla runa wañuspa kaugsa­riska­manda, tukui wañus­ka­kuna kaugsa­rin­ga­pa kan­kuna.
21 Porque, assim como a morte veio por um homem, também a ressurreição dos mortos veio por um homem.
22 Imasa­mi Adan­manda, tukui­kuna wañun­ga­pa ni­raian­chi: chasa­lla­ta­mi Cristo­manda, tukui­kuna kaug­sa­chii tukug­samun­ga­pa kan­chi.
22 Porque, assim como todos morrem em Adão, assim também todos serão vivificados em Cristo.
23 Imasa kadaunta chaias­ka­sina­mi kaug­sa­chii tukun­ga­pa kan­chi. Cris­to­mi tukui­kuna­manda ñugpa kaugsa­rirka. Kipama, Cristo kai alpama ikuti samu­uraka, pai­wa tukuska kag­kuna­mi kaugsa­rin­ga­pa kan­chi.
23 Mas cada um por sua ordem: Cristo, as primícias; depois, os que são de Cristo, na sua vinda.
24 Chi­ura­manda­mi puchu­ka­rii puncha chaia­mun­ga­pa ka. Chi­ura Cristoka, tukui mandag­kunata, tukui iachag­kunata i tukui jus­ti­siag­kunata anchu­chis­paka, pai kikin, tukui­pi mandag tukun­ga­pa ka. Tukui chi mandai­kuna­taka paipa Taita Dius­ta­mi iali­chin­ga­pa ka.
24 Depois, virá o fim, quando tiver entregado o Reino a Deus, ao Pai, e quando houver aniquilado todo império e toda potestade e força.
25 Pai Cristo, mandag­mi kan­ga­pa ka, “ima­ura tukui paita mana munag­kunata apag­rispa, paipa chaki saru­diru ukuma churan­kama”.
25 Porque convém que reine até que haja posto a todos os inimigos debaixo de seus pés.
26 Tukui paita mana munag­kunata chasa rura­uraka, wañui­ta­pas­mi puchu­kan­ga­pa ka, mana mas wañui tian­ga­pa.
26 Ora, o último inimigo que há de ser aniquilado é a morte.
27 Taita Diusmi, tukui­kunata kun­gu­ri­chispa, paipa saru­diru uku­ma churarka. Chasa tukui­kunata chu­raska kag­pi­pas, kun­gu­ri­chig Taita Dius kikin­ka Cristo­pa ñugpa ladu mana kun­gu­rin­ga­pa kan­chu.
27 Porque todas as coisas sujeitou debaixo de seus pés. Mas, quando diz que todas as coisas lhe estão sujeitas, claro está que se excetua aquele que sujeitou todas as coisas.
28 Cha­sa­paka, tukui­kuna Cris­tota kun­gu­ri­uraka, pai kikin Taita Dius­pa wam­bra­pas, paipa Taita Dius­pa ñugpa ladu­mi kun­gu­rin­ga­pa ka —Taita Dius­mi ka tukui­kunata Cris­topa ñugpa ladu kun­gu­ri­chig— chasa­waka Taita Dius, tukui­kunata tukuipi man­dag iaia kan­ga­pa.
28 E, quando todas as coisas lhe estiverem sujeitas, então, também o mesmo Filho se sujeitará àquele que todas as coisas lhe sujeitou, para que Deus seja tudo em todos.
29 Kasapas. Wañus­ka­kuna mana mas kaugsa­rin­ga­pa kag­pika, ¿ima­pa­tak sug­kuna, wañus­ka­kuna­pa kuinta baug­ti­sa­ri­nakú? Chasa baug­ti­sa­ris­paka, iangachar ruran­tra­kuna.
29 Doutra maneira, que farão os que se batizam pelos mortos, se absolutamente os mortos não ressuscitam? Por que se batizam eles, então, pelos mortos?
30 Nukan­chipas chasa­lla­ta mana ikuti kaugsa­rin­ga­pa kas­paka, ¿ima­pa­tak ima­ura­pas puri­na­kun­chi, wañu­chi­wan­ga­pa muna­na­kugta iuia­rispa?
30 Por que estamos nós também a toda hora em perigo?
31 Taita­kuna i mama­kuna, tukui puncha­kunami wañuita manchai­wa nuka puri­kuni. Imasa­mi kam­kuna nukan­chipa Iaia Jesu­cristo­wa tukus­ka­manda, nuka sutipa iapa alli iuia­chii­wa kani: chasa­lla­ta­mi sutipa kas­kata willa­na­kui­ki­chita.
31 Eu protesto que cada dia morro gloriando-me em vós, irmãos, por Cristo Jesus, nosso Senhor.
32 Nukaka Cristo­manda Efeso pui­blu­pi rabiag sachu­ku­manda ani­mal­kuna­sina­wa maka­na­kur­ka­ni; kai alpapi tias­ka­kuna­lla­wa iuiaspa chasa maka­na­kug­pika, ñi imapa mana balig­sina­mi ka. Wañus­ka­kuna mana kaugsa­rin­ga­pa kag­pika, imasa­mi sug­kuna nin­kuna: “Mikuspa upiaspa kusi­ku­sun­chi; sug pun­cha­kuna ñami wañu­sun­chi”.
32 Se, como homem, combati em Éfeso contra as bestas, que me aproveita isso, se os mortos não ressuscitam? Comamos e bebamos, que amanhã morreremos.
33 Mana panda­rin­gi­chi. “Mana alli­lla iacha­chig­kuna­wa kam­kuna sug­lla­pi tukug­pika, alli kaug­sai­ta­mi pai­kuna panda­chinga­kuna”.
33 Não vos enganeis: as más conversações corrompem os bons costumes.
34 Suma iuiai­wa tukug­samui­chi. Mana mas panda­rii­chi. Kam­kuna­pura sug­kunaka, Taita Dius­manda mana ima­pas iachan­gi­chi­chu. Kam­kunapa pingaipa kag­manda­mi chasa nii­ki­chita.
34 Vigiai justamente e não pequeis; porque alguns ainda não têm o conhecimento de Deus; digo- o para vergonha vossa.
35 Sug tapuchu: “Wañus­ka­kunaka, ¿imasatak kaugsa­rin­ga­pa kan­kuna? ¿Ima kuir­pu­watak tukug­samun­ga­pa kan­kuna?”.
35 Mas alguém dirá: Como ressuscitarão os mortos? E com que corpo virão?
36 Chasa tapugka, upa­sina­mi rimá. Kam tarpuska ima simi­lla­pas ismuska­ura­manda­mi, panga­kuna llugsispa, wiñai kallarí.
36 Insensato! O que tu semeias não é vivificado, se primeiro não morrer.
37 Ima­pas ña wiñaska atun­taka mana tarpungichu. Trigu u mai­kan simi­lla­ta­mi tarpungi.
37 E, quando semeias, não semeias o corpo que há de nascer, mas o simples grão, como de trigo ou doutra qualquer semente.
38 Chi­ura­manda­mi Taita Diuska, pai imasa munas­ka­sina wiñachí; sug sug similla­kuna­mandaka sug rig­cha sug rig­cha­mi wiñá: chasa.
38 Mas Deus dá-lhe o corpo como quer e a cada semente, o seu próprio corpo.
39 Tukui kuir­pu­kuna­pas, mana sug­lla rig­cha kawa­rin­kuna­chu. Cha­sa­paka, runa­kunapa kuir­puka, sug rig­cha­mi kawarí; animal­kunapa kuir­puka, ikuti sug rig­cha; pisku­kuna­paka, ikuti sug rig­cha; chalwa­kuna­paka, ikuti sug rig­cha.
39 Nem toda carne é uma mesma carne; mas uma é a carne dos homens, e outra, a carne dos animais, e outra, a dos peixes, e outra, a das aves.
40 Cha­sa­lla­ta, awa luarpi i kai alpapi kuir­pu­kuna tiag­pi­pas, awa luarpi tiag­kunaka, sug rig­cha­mi suma kan­kuna. Kai alpapi tiag­kunaka, ikuti sug rig­cha­mi suma kan­kuna.
40 E há corpos celestes e corpos terrestres, mas uma é a glória dos celestes, e outra, a dos terrestres.
41 Indika, sug rig­cha­mi suma pun­cha­iá. Killaka, ikuti sug rig­cha­mi suma pun­cha­iá. Istrilla­kunaka, ikuti sug rig­cha­mi suma pun­cha­ian­kuna. Istrilla­pura­pas, sug rig­cha sug rig­cha­mi suma pun­cha­ian­kuna.
41 Uma é a glória do sol, e outra, a glória da lua, e outra, a glória das estrelas; porque uma estrela difere em glória de outra estrela.
42 Wañuska­kuna kaugsa­riipas, chasa­lla­ta­mi ka. Alpa ukuma pam­ba­raias­kaka ismun­mi. Ikuti kaug­sa­ris­kaka, mana mas ismun­ga­pa kan­chu.
42 Assim também a ressurreição dos mortos. Semeia-se o corpo em corrupção, ressuscitará em incorrupção.
43 Pamba­raias­kaka, millai­mi kawarí. Ikuti kaug­sa­ris­kaka, suma­iaska­mi kawa­rin­ga­pa ka. Pam­ba­ra­ias­kaka mana ima­pas pudin­chu kuiu­rin­ga­pa. Ikuti kaug­sa­rigka, tukui saludu i ani­mu­wa­mi kan­ga­pa ka.
43 Semeia-se em ignomínia, ressuscitará em glória. Semeia-se em fraqueza, ressuscitará com vigor.
44 Kai alpa­lla­ta ruraska kuir­pu­mi pam­ba­raiá. Ikuti chi kuirpu kaug­sa­ris­kaka, ispi­ri­tu­sina­mi sug luar­manda kan­ga­pa ka. Imasa­mi kai alpa­lla­ta ruraska kuirpu tia: chasa­lla­ta­mi ispi­ri­tu­sina sug luar­manda kuir­pu­pas tia.
44 Semeia-se corpo animal, ressuscitará corpo espiritual. Se há corpo animal, há também corpo espiritual.
45 Kasami ñugpa­manda librupi willa­raiá:
45 Assim está também escrito: O primeiro homem, Adão, foi feito em alma vivente; o último Adão, em espírito vivificante.
46 Ispi­ri­tu­sina sug luar­manda kuirpu, mana ñugpa tukug­samuska kan­chu. Alpa­lla­ta ruraska kuir­pu­mi ñugpa ruraska ka. Chi­ura­man­da­mi ispi­ri­tu­sina sug luar­manda kuir­puka tukug­sa­mun­ga­pa ka.
46 Mas não é primeiro o espiritual, senão o animal; depois, o espiritual.
47 Ñugpa runa alpata ruraska kag, kai alpa­man­da­lla­mi ka. Ikuti kati­ma Runa Tukuska tiag­sa­mus­kaka, suma luar­man­da­mi samurka.
47 O primeiro homem, da terra, é terreno; o segundo homem, o Senhor, é do céu.
48 Imasa­mi chi ñugpa runa, alpata ruraska karka: chasa­lla­ta­mi kai alpapi kaug­sag­kuna­pas, kai alpa­manda ni­raian­chi. Imasa­mi Cris­toka, suma luar­manda ni­raiá: chasa­lla­ta­mi nukan­chi­pas, pai­wa kaspa, suma luarpi pai­lla­wan­ta kag­rin­ga­pa kan­chi.
48 Qual o terreno, tais são também os terrenos; e, qual o celestial, tais também os celestiais.
49 Imasa­mi nukan­chi, chi ñugpa runa alpata ruras­ka­sina rig­cha kan­chi: chasa­lla­ta­mi Cristo suma luar­manda ni­raiag­sina rig­cha­pas tukug­rin­ga­pa kan­chi.
49 E, assim como trouxemos a imagem do terreno, assim traremos também a imagem do celestial.
50 Taita­kuna i mama­kuna, kasa­mi nii­ki­chita: nukan­chi kai kuir­pu­pi kaug­san­kama, manara pudin­chi­chu, Dius suma manda­kus­ka­pi kag­rin­ga­pa. Chasa­lla­ta, nukan­chi ismunga kuir­pupi kaug­san­kama, manara pudin­chi­chu, mana ima­ura­pas ismunga­sina karan­ga­pa tias­kata chaskig­rin­ga­pa.
50 E, agora, digo isto, irmãos: que carne e sangue não podem herdar o Reino de Deus, nem a corrupção herda a incorrupção.
51 Kuna­ura­mi pipas mana iachas­kata willan­ga­pa kai­ki­chita. Mana tukui­kuna wañun­ga­pa kan­chi­chu. Chasa kag­pi­pas, tukui­kuna­mi sug rig­cha kawa­ri tukug­sa­mun­ga­pa kan­chi.
51 Eis aqui vos digo um mistério: Na verdade, nem todos dormiremos, mas todos seremos transformados,
52 Mana unai­lla, ñawich­ka­rig­lla­pi, katima bututu uia­rig­samu­ura­mi sug rigcha kawa­ri tukug­sa­mun­ga­pa kan­chi. Chi bututu uia­rig­lla­pi­mi wañus­ka­kuna kaug­sa­rii kalla­rin­ga­pa kan­kuna, ima­ura­pas mana mas wañun­ga­pa. Chi­ura­lla­ta­ta­mi nukan­chi sug rig­cha kawa­ri tukug­samun­ga­pa kan­chi.
52 num momento, num abrir e fechar de olhos, ante a última trombeta; porque a trombeta soará, e os mortos ressuscitarão incorruptíveis, e nós seremos transformados.
53 Kai ismunga kuir­pu, ñi ima­ura­pas mana ismug­mi tukun­ga­pa ka. Chasa­lla­ta kai wañunga kuir­pu, ñi ima­ura­pas mana wañug­mi tukun­ga­pa ka.
53 Porque convém que isto que é corruptível se revista da incorruptibilidade e que isto que é mortal se revista da imortalidade.
54 Kai ismunga kuir­pu, mana ismug tukuska ka­ura, mana mas wañun­ga­pa; chi­urami ñugpa­manda librupi willa­raias­ka­sina pasa­rin­ga­pa ka, kasa nispa:
54 E, quando isto que é corruptível se revestir da incorruptibilidade, e isto que é mortal se revestir da imortalidade, então, cumprir-se-á a palavra que está escrita: Tragada foi a morte na vitória.
55 Kuna­ura, kam wañuika,
55 Onde está, ó morte, o teu aguilhão? Onde está, ó inferno, a tua vitória?
56 Nukan­chi panda­riska­kuna­man­da­mi wañuika tugsispa wañu­chig­sina tiag­samú. Moisés ima nis­kata nukan­chi mana alli­lla ruras­ka­man­da­mi panda­ris­ka­kuna ni­raian­chi.
56 Ora, o aguilhão da morte é o pecado, e a força do pecado é a lei.
57 Chasa kag­pi­pas, Taita Dius kikin­mi Iaia Jesu­cristo­wa pai­pa iapa iachaita nukan­chita kara­mú; chasa­waka, wañuita binsii pudin­ga­pa. Chi­manda, paita ni­sun­chi: “Pai Siñur”.
57 Mas graças a Deus, que nos dá a vitória por nosso Senhor Jesus Cristo.
58 Chasa­manda, nuka­pa kuias­ka taita­kuna i mama­kuna, Iaia Jesus­wa suma iuia­rispa kan­gi­chi, mana kunga­ris­pa­lla. Pai ima kam­kunata ruran­ga­pa nis­kata ima­ura­pas mas animu­wa alli­lla ruraspa kan­gi­chi. Kasa­pas­mi kam­kuna alli­lla iachan­gi­chi: Iaia Jesus­wa tukuska kaspa, mana iangalla ruraspa kan­gi­chi­chu.
58 Portanto, meus amados irmãos, sede firmes e constantes, sempre abundantes na obra do Senhor, sabendo que o vosso trabalho não é vão no Senhor.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.